lg 2 p 2 järgi 4 aasta vangistusega.
lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 30.11.2011 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta 2 päeva vangistuse, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 2 päeva vangistust.
alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 17.06.2014 karistusaja hulka ja arvati karistusaja algust alates 17.06.
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Maakohus hindas süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste olemasolu ning tööhõives ja taasühiskonnastavas tegevuses osalemine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leidis, et nimetatu ei ole E. Iire ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime 2 kuriteo, peab ka arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Isiku varasem elukäik on näidanud, et süüdimõistetu suunamine seadusekuulekale elule on raske ja pikaajaline protsess, mis ei pea toimuma ilmtingimata ennetähtaegse vabastamise kaudu. Isik võib alustada seadusekuulekat elu ka pärast karistuse ärakandmist. Isik on olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid vaatamata sellele jätkas ta uute kuritegude toimepanemisega. Isik on muulhulgas korduvalt karistatud narkokuritegude toimepanemise eest, mis kujutab ennast täiendavat riski, et isik võib jätkuvalt toime panna narkokuritegusid. Seega hetkel ei olnud maakohtul tekkinud veendumust, et nüüd oleks kriminaalhooldus kogumis elektroonilise järelevalve kohaldamisega just see meede, mille kaudu saaks suunata isiku seadusekuulekale elule. Määruskaebus ja seisukohad määruskaebuse osas 3. Viru Maakohtu 19.06.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega E. Iir vabastatakse tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Maakohus ei ole hinnanud kõiki asjaolusid kogumis. 3.1. Maakohus on leidnud, et ennetähtaegne vabastamine ei ole süüdimõistetule garanteeritud, millest süüdimõistetu omakorda järeldab, et tema vabastamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. See on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Formaalsete ja materiaalsete eelduste täidetuse korral on võimalik ennetähtaegselt vabaneda. 3.2. Maakohtu nõustumine prokuröri arvamusega, et E. Iire ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ning ei tekitaks usaldust karistuse mõistmisse, on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Üldpreventiivsed asjaolud ei tule kaalumisele
Arvestades üldpreventiivseid asjaolusid on maakohus ületanud kaalutlusõiguse piire. 3.
Seejuures on kohtunikul ulatuslik kaalutlusruum. Vaatamata sellele ei saa väita, et maakohus oleks käesoleval juhul jätnud arvestamata
lg-s 4 toodud asjaolusid, oleks arvestanud rohkem asjaolusid, kui seadus ette näeb või oleks rikkunud põhistamiskohustust. Määruskaebuses ei ole võrreldes maakohtu menetlusega uusi asjaolusid välja toodud. 6. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta E. Iir enne tähtaega elektroonilise valve 3 kohaldamisega vangistusest vabastamata, on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides E. Iire suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid. Määruskaebuses toodud väide, et maakohtu määruses puuduvad sisulised põhjendused, on väär. Põhistustega mittenõustumine ei tähenda põhistuste puudumist. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga põhistustega, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal uuesti üle korrata. 7.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus on arvestanud kõiki
Iire ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata jätmisel on kooskõlas
Maakohus on analüüsinud kõiki asjaolusid kogumis ning selles osas ei ole võimalik maakohtule midagi ette heita. Süüdimõistetu on teinud maakohtu järeldustest omad järeldused, mis ei lähe kokku maakohtu põhistustega. Elukoht oli süüdimõistetul olemas ka enne kuriteo toimepanemist, kuid see ei ole takistanud tal uut kuritegu toime panemast. Süüdimõistetu on korduvalt olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid need on ebaõnnestunud uute kuritegude toimepanemise tõttu. Käesoleval ajal on karistuse lõpuni jäänud rohkem kui 2 aastat. Ringkonnakohtul puudub igasugune veendumus, et just käesoleva vangistuse kestel on süüdimõistetu teinud vajalikud järeldused ning on valmis muutma oma käitumist õiguskuulekaks. On märkimisväärne, et eelmise ja praeguse vangistuse vahele jäi üksnes 7 kuud, mil isik viibis vabaduses. Tegemist on E. Iire 4-nda reaalse vangistusega. Ringkonnakohtu veendumust kriminaalhoolduse taaskordsesse ebaõnnestumisse kinnitab ka kinnipeetava iseloomustuses väljatoodu, et E. Iir on ka varasemalt olnud motiveeritud kuritegelikku käitumist lõpetama, kuid vaatamata sellele on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebus ei veena ringkonnakohut, et E. Iir suudaks edukalt läbida katseaja ja järgida kontrollnõudeid. Kriminaalhooldus ei suudaks E. Iire puhul alandada esinevaid riske uue kuriteo toimepanemiseks. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et ei esine selliseid asjaolusid kogumis, mis tingiksid E. Iire ennetähtaegse vabastamise ning esimese võimaluse avanemisel süüdimõistetu vabastamine oleks ennatlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täidetud materiaalsed eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuna kohtul tuleb analüüsida kõiki asjaolusid kogumis, s. o nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, siis isegi kui süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei tähenda see automaatselt isiku vabastamist. See tähendab, et mõne positiivse asjaolu esinemisel ei ole ennetähtaegne vabastamine garanteeritud. Vangla omab süüdimõistetule positiivset mõju, sest kinnipidamisasutuses on süüdimõistetu võimeline näitama, et suudab käituda normikohaselt ning vangistuse jätkamine on vajalik selle kinnistamiseks. Muuhulgas on
lg-st 4 tulenevad nõuded nii süüdlasele esitavad nõuded kui ka kriminaalpoliitilised nõuded. Süüdlasele esitatavad nõuded on käitumine vanglas, elutingimused, tagajärjed. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus, siis ei saa selle langetamisel piirduda üksnes süüdimõistetu isikut iseloomustavate andmete arvestamisega, hindamata igat ennetähtaegset vabastamist õiguskorra kaitse seisukohta tervikuna. E. Iir on teinud ka omapoolsed tõlgendused Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-12-17, viidates seisukohtadele, arvestamata kogu konteksti. Nimetatud lahendist punktist 30 ei tulene, et kohus ei võiks arvestada üldpreventiivseid asjaolusid. Riigikohus märgib järgmist: „Prokurör leiab 4 määruskaebuses asjakohaselt, et karistuse üldpreventiivset eesmärki silmas pidades ei annaks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ühiskonnale signaali nagu suhtuks riik sarnastesse kuritegudesse leebelt, kuivõrd XX on vangistuses viibinud üle 12 aasta.“ See ei tähenda, et üldpreventiivseid asjaolusid ei saaks üldse arvestada, vaid arvestada tuleb igat asjaolu kaasuse pinnalt. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 19. juuni 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 5 /allkiri/ Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.