) § 162 lg 1 p 2 kohaselt haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotuste alusel raha välja makstud.
lg 3-7 kohaselt, kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et pankrotimenetluse lõpparuanne vastab
§-le 162. Võlgnik ega võlausaldajad vastuväiteid lõpparuande suhtes kohtule ei esitanud. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et võlgniku maksejõuetust ei põhjustanud kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tekkimise on põhjustanud muu asjaolu. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluse lõpetamise ajaks oleks olnud müümata pankrotivara või et pankrotivarasse oleks veel raha laekumas, samuti, et halduri poolt esitatud hagid oleks läbi vaatamata või et haldur kavatseks esitada hagi või oleks kohustatud seda tegema. Pankrotihalduri lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses ei ole rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mistõttu kuulub koostatud lõpparuande kinnitamisele. Kohus kinnitab võlgniku pankrotimenetluse lõpparuanne ja lõpetab pankrotimenetluse. 3
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega, tuleb haldur vabastada tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses pärast võlgniku kustutamist äriregistrist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata võlgniku raamatupidamisdokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Artur Korving. Vastavalt
lg 7 tuleb pankrotimenetluse lõpetamise teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Halduri tasu määramine Vastavalt
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks kokku 17 321,24 eurot. Võlausaldajad ega võlgnik vastuväiteid halduri tasu suurusele seaduses sätestatud ajal ei ole esitanud. Pankrotitoimkond toetab halduri tasu taotlemist ülemmääras. Kohus tuvastas, et pankrotivara müügist ja halduri muu tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 200 732 eurot.
¹ lg 1 kohaselt on halduri tasu ülemmäär sellise suurusega pankrotivaralt 14 412 eurot. Halduri tasu pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt on antud juhul 4%. Arvutuskäik: 200 732 - 128 001 = 72731, sellest 4% on 2909,24 +14 412 = 17 321,24. Seega halduri poolt arvestatud tasu on seaduses sätestatud ülemmääras. Kohus nõustub pankrotitoimkonna seisukohaga, et arvestades kogu pankrotimenetluse keerukust, mahtu ja vastutust ning halduri poolt täiendavalt tehtud tööd pankrotivara suurendamise eesmärgil, ei oleks õiglane kui halduri tasu piirduks alammääraga. Pankrotimenetlus kestis üheksa aastat, pankrotimenetluses kulgesid õiguslikud vaidlused seoses kinnisasja jagamisega ja seoses valdusega (küsimus “tuhamägedega” seonduva vastutuse eest), haldur ei kasutanud täiendavat õigusabi; vaidluse eduka lahendamise tulemusena laekus pankrotivarasse oluline summa - 198 732 eurot; halduri tegevuse edukust näitab asjaolu, et pankrotivara müüdi turuhinnast oluliselt kõrgema 4
lg 1-1 kohaselt, halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Vastavalt
aasta
lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotimenetluse kuludeks
lg 1 p 5 mõttes on ka halduri mõistlikud bürookulud ja need kantakse pankrotivara arvel. Kulutuste hüvitamine pankrotihaldurile on põhjendatud üksnes mõistlikus ja vajalikus ulatuses. Pankrotihaldurite kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel peab kohus
lg 3 teisest lausest tulenevalt kaaluma menetluse ajalist kestust ja keerukust ning mille jaoks pankrotihaldur on kulutusi teinud, arvestades, et osa kulutusi, näiteks esindajate ja abiliste kulud, peaks pankrotihaldur katma oma tasu arvel. Audiitor- ja raamatupidamisteenuse ning õigusnõustamise saamiseks tehtud kulutuste hüvitamist saab haldur nõuda eelkõige siis, kui kulutused on vajalikud pankrotimenetluse või halduri täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata (
Lõpparuande kohaselt moodustavad kogu pankrotimenetluse kulud kokku 42 205,56 eurot, mis jagunevad
käsitletavad kulud 12 226,50 eurot (massikohustused) ja
Viru Maakohus kinnitas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.