Obsah (5)

§ 430§ 661§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2017. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7462 Tsiviilasi K J ja K J hagiavaldus V J väljamõistmise

§-i 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 1.

1. Kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele, kui ta otsust ei täida. 1.
2. Menetlusosalised paluvad vähendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.
3. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
4. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
5. Vastavalt kompromisslepingule hüvitab kostja hagejatele hagejate kulu õigusabile summas 120 eurot.
6. Kompromisslepingus nimetamata menetlusosaliste kantud menetluskulud jätta menetluskulu kandnud poole enda kanda.
7. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled muid menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas kandnud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu.
8. Hagiavaldus 11.05.
9. a esitasid hagejad K J ja K J (alaealised lapsed) lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja V J vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt taotlevad hagejad kummagi hageja kasuks kostjalt igakuise elatise väljamõistmist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, alates 01.06.
10. a kuni vastavalt hageja 1 ja hageja 2 täisealiseks saamiseni. Lisaks taotlevad hagejad elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.06.2016 kuni mai
11. a kogusummas 2170 eurot. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad koos emaga ning on ema ülalpidamisel. Kostja ei ela koos hagejatega alates 01.08.
12. a. Kostja ja hagejate vahel on suuline kokkulepe, et kostja tasub elatist ühe lapse pealt 300 eurot. Viimase aasta jooksul ei ole kostja kokkulepitud määras elatist tasunud ning tasub seda väiksemas ulatuses kui perekonnaseaduses sätestatud miinimumäär, mistõttu pöörduvad hagejad haginõudega kohtusse. Kohtu nõudmisel hageja täpsustas esitatud hagi 12.06.
13. a.
14. Kompromissleping 2 28.08.
15. a esitasid pooled e-kirja teel kohtule 28.08.
16. a allkirjastatud alljärgneva kompromisslepingu:
17. Hagejad ja kostja lepivad kokku, et tagasiulatuva elatise, st mis on muutunud sissenõutavaks enne hagi esitamist (01.06.2016 kuni 31.05.2017a), suuruseks kompromissi korras on hageja I osas 765.- eurot ja hageja II osas 765.- eurot. Tagasiulatuva elatise tasub kostja hagejatele hiljemalt 30.08.2018a, arvestusega et igakuiselt peab kostja tasuma kummalegi hagejale tagasiulatuvast elatisest vähemalt 25.- eurot kuus.
18. Kostja on täitnud elatise tasumise kohustust nõuetekohaselt, st miinimummääras mõlema hageja osas, alates 01.06.2017-28.08.2017a.
19. Kostja ja hageja I lepivad kokku, et kostja tasub hagejale I elatist alates 01.09.2017a kuni hageja I täisealiseks saamiseni, perekonnaseaduses sätestatud miinimumääras.
20. Kostja ja hageja II lepivad kokku, et kostja tasub hagejale II elatist alates 01.09.2017a kuni hageja II täisealiseks saamiseni, perekonnaseaduses sätestatud miinimumääras.
21. Kostja hüvitab hagejate õigusabikulud summas 120.- eurot hiljemalt 30.09.2017a.
22. Punktides 1, 3-4 nimetatud rahaliste kohustuste tasumise kuupäevaks on kuu 15nes kuupäev.
23. Hagejad paluvad elatise ja punktis 5 nimetatud õigusabikulu kanda nende seaduliku esindaja K R arveldusarvele nr *, selgitusega elatis.
24. Menetlusosalised paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetada ilma istungit pidamata.
25. Pooled on teadlikud, kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§-i 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.

1. Kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele, kui ta otsust ei täida.
2. Menetlusosalised paluvad vähendada määrsukaebuse esitamise tähtaega 3 päevani.
3. KOHTU SEISUKOHT 3.
4. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 3.2.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. 3.3. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 3 3.4.

§ 430

lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3.5.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Nähtuvalt kompromisslepingust on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejatele hagejate kulu õigusabile summas 120 eurot. Seega on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses. Kompromisslepingus nimetamata menetlusosaliste kantud menetluskulud jätta menetluskulu kandnud poole enda kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled muid menetluskulusid käesolevas tsiviilasjas kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4