lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav ANDER JÕEÄÄR, isikukood 39002255237, EV kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht enne vahistamist xxxx; kohtu poolt karistatud 19.01.2017. Viru Maakohtus
Kaitsja Vandeadvokaat Arvo Suuban Kohtuistungid 25.05. ja 06.06.2017 RESOLUTSIOON: Tunnistada Ander Jõeäär süüdi
lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada karistust Viru Maakohtu 19.01.2017 otsusega
järgi mõistetud ja ärakandmata karistuse 6 (kuus) kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
Tõkend vahistamine Ander Jõeääre suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista välja Ander Jõeääralt kannatanu H K (a/a xxxx) kasuks 5.00 eurot tsiviilhagi katteks varalise kahju hüvitamiseks. Mõista Ander Jõeäärelt Eesti Vabariigi riigieelarve tuludesse menetluskulud, milleks on - sundraha 705.00 eurot; -õigusabi kulud kohtueelses menetluses 170.40 eurot -õigusabi kulud kohtumenetluses 648.00 1 Menetluskulud kokku summas 1523.40 eurot tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 126.95 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700043241 ning selgitusega: „Ander Jõeäär, 1-17-3388, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 648.00 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaat Arvo Suubani poolt süüdimõistetu Ander Jõeäärele kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest. Asitõend – CD plaat häirekeskuse andmebaasi salvestustega jätta kriminaaltoimikusse. Kohtuotsus toimetada kätte Ander Jõeäärale, saata teadmiseks kaitsjale, prokurörile ja kannatanule ning saata täitmiseks Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so. hiljemalt 20.06.2017. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 04.07.2017. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 20.07.2017. Süüdistus Ander Jõeäärt süüdistatakse selles, et tema 20.02.2017 kella 20.35 ajal xxxx asuva elamu juures, olles agressiivselt meelestatud patrullpolitseinike suhtes, tungis kallale oma ametikohustusi täitvale politseiametnikule H Kle, lõi viimast kahel korral rusikaga näkku, põhjustades kannatanule tervisekahjustusi - vasakul silmalaul hematoom ja marrastus, vasakul ülahuulel marrastus, vasaku ja parema põsesarna turse ning punetus. Seega Ander Jõeäär, kasutades vägivalda võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
Tõendid Süüdistatav Ander Jõeäär tunnistas ennast kohtuistungil süüdi osaliselt, nõustus hüvitama kannatanu tsiviilhagi. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et viibis 20.02.17 kella 20.30 paiku xxxx vanaema majas ja tegi politseile väljakutse relvade kohta. Oli peaaegu kaine, päeval käis saunas ja jõi paar õlut. Narkootikume sel päeval tarvitanud ei olnud. Miks ta selle väljakutse tegi, öelda ei oska, relvi tal tegelikult ei olnud. Politseinikud tulid kohale ja kohtus nendega õues värava juures. Politseiauto oli kohe värava ees, 1-1,5 m väravast. Ütles politseitöötajatele, et tahab vanglasse minna, politseinikega relvadest juttu ei olnud. Tahtis kohe politseiautosse minna aga politsei ei lubanud, politseinikud ei tahtnud teda kaasa võtta, saatis politsei selle eest ropusti pikalt ja hakkas tuppa tagasi minema. Siis politseinik, kannatanu K, võttis temast kinni ja hakkas teda rebima, tekkis rüselus, ta avaldas vastupanu, ei lasknud käeraudu panna. Arvab, et politseinikud tahtsid teda läbi otsida. Politseinik ütles, et peab asja välja selgitama, nad panid ta käed raudu ja viisid politseisse. Kinnitab, et tema politseitöötajat ei löönud, samas tunnistab, et kannatanu vigastused võisid tekkida rüseluse 2 käigus. Rüseluse käigus võis kogemata lüüa aga otseselt rusikaga küll mitte. Kui tal käed raudu pandi, siis pandi teda autosse ja viidi jaoskonda. Kannatanu istus tema kõrval, terve tee kägistas teda. Politsei pani teda arestimajas kainenema. Talle tehti joobe tuvastamiseks ettepanek puhuda aga ta keeldus, kuna närvid olid läbi. Möönab, et seal maja ees politseinikud ei teinud midagi ebaseaduslikku, sest ta ise kutsus politsei välja öeldes et tal on relvad ja siis politsei peab asjaolusid selgitama. Leiab, et tema käitumine oli päris imelik ja tal ei ole sellele mõistlikku selgitust. Kannatanu, politseiametniku H K kohtus antud ütlustest nähtub, et oli 20.02.2017 tööl koos patrullpolitseinik R K. Umbes kell 20.20 said nad väljakutse seoses Ander Jõeäärega. Neile tuli väljakutse aadressile xxxx, kus keegi Ander Jõeäär soovib ära anda oma illegaalsed relvad. Juhtimiskeskus veel täpsustas, et isik soovib minna vanglasse. Sõitsid xxxx maja ette, tulid autost välja. Eramajal oli suur aed ja aia peal oli silt kuri koer, kuna nad ei soovinud aeda siseneda selle sildi pärast ja nägid, et keegi aknast vaatab neid esimeselt korruselt, siis näitasid taskulambiga aknasse, et nad on kohal, et võite välja tulla. Maja taga uks käis ja ümber nurga tuli üks noormees, s.o tänane kohtualune Ander Jõeäär. Tema esimene küsimus neile oli sõnasõnalt „nahhui te vilgutate.“ Ta tuli ise aiast välja ja esimese asjana tahtis neil tagant autoust lahti teha ja sisse hüpata. Ta käskis noormehel oodata ja küsis, kus need relvad on. Noormees vastas sellepeale et xxxx ja küsis, et kas te ei tahagi neid relvi saada. Ta päris, et mis relvad on, noormees ütles, et tal on snaiper, 9 mm. Kui ta soovis asjaolusid selgitada, siis isik sellepeale ägestus ja hakkas kätega vehkima ja küsis neilt, et mida te siit üldse tahate, kaduge siit nahhui, miks te üldse tulite, teid ei ole siin vaja. Edasi püüdsid oma jutuga isikut rahustada aga ei suutnud. Selleks hetkeks nad ei teadnud, kes ta on. Nad mõtlesid, et paigutavad ta autosse ja hakkavad siis tuvastama ja selgitama täpsemalt asjaolusid. Seisid auto kõrval auto ja värava vahel, siis isik hakkas minema kõrvalistuja tagaukse juurde, ta tahtis teda peatada, et teha enne autosse sisenemist turvakontrolli. Noormees pööras ümber ja siis tuli talle kiiresti ootamatu löök näo vaskusse piirkonda, vastu põsesarna, ta võttis isiku kinni, et teda kontrolli alla saada ja tuli kohe löök paremale poole näopiirkonda. Löögid toimusid kindas rusikaga ja kiiresti sekundite jooksul. See hetkel Jõeäär oli tema ees, oli temaga vastakuti. Nende kõrval seisis R K, kes hoidis taskulampi ja valgustas neid. R K reageeris koos temaga ja koos nad siis surusid jõuga isiku maha. Terve see aeg ta hakkas neile vastu ja üritas neid lüüa käte ja jalgadega ning sõimas ja solvas. Said talle käerauad hädavaevu peale, siis R K hoidis isikut kinni ja tema teavitas häirekeskust sellest, mis oli juhtunud. Siis kui nad said isiku kontrolli alla, paigutasid ta politseiautosse. Isik istus kõrvalistuja selja taha, tema istus talle kõrvale, R K istus rooli. Terve see aeg tuli solvanguid. Nad pärisid, et kas ta annab endale aru ka, mida ta teeb, siis ta ütles, et ta soovib Virusse kinni minna, kuna tal on vaja seal asju ajada. Noormees lubas veel teda üles otsida ja temaga kakelda, siis kui tal vormi seljas ei ole. Ta provotseeris, otsis põhjust, et nad teda kaasa viiks. Panid isikule turvavöö, tema hoidis isikut veel kinni, sest ta üritas peaga ja jalgadega neid rünnata ja siis toimetasid ta jaoskonda. Kuna tema istus isikuga väga lähestikku, siis oli tunda tugevat alkoholilõhna. Oli aru saada, et isik on tugevas joobes. Jaoskonnas ta keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Isik oli rahutu, silmad olid punased, silmad olid läikivad ja ta oli kergelt tuikuv nagu alkoholijoobes isik Kuna nende rüselusest olid isikule kaela peale tekkinud kriimustused, siis ta küsis, et kas ta kiirabi saada tahab, seda isik ei soovinud. Peale selle kui isiku olid ära paigutanud, läks traumapunkti Rakvere Haigla EMO-sse. Tsiviilhagi esitas seoses EMO visiidi arvega 5 eurot. Peale traumapunkti läks politseijaoskonda tagasi uurijaga vestlema, uurija vaatas ta üle, pildistas ja pani jutu kirja. Löökide tagajärjel oli ta vasak silm nädal aega sinine, paremal silmal oli väike sinikas, lisaks oli huulel marrastus ja kätel kriimustused aga need võisid tekkida rüselemise käigus. 3 Tunnistaja, politseiametnik R Ki kohtus antud ütlused ühtivad valdavas osas kannatanu H K ütlustega. Tema ütlustest nähtub, et xxxx majast välja tulnud noormees (hiljem selgus, et see oli Ander Jõeäär) oli üleoleva käitumisega ja agressiivne. Kui nad takistasid tal politseiautosse minna vehkis noormees kätega ja ütles, et miks nad üldse tulid kohale, kui ei taha neid relvi saada. Isik seisis politseiauto tagumise parempoolse ukse poole näoga ja nad ei jõudnud ust veel lahti teha, kui isik lõi H Kle käega näkku, ta nägi kahte lööki, see toimus üpris kiiresti, H oli isikust vasakul pool ja tema oli isiku selja taga, nad surusid jõuga isiku maha, pani isikul käed raudu ja hoidis teda maas kinni. H K võttis ühendust juhtimiskeskusega, teavitas neid, mis just aset leidis. A.Jõeäär jätkas karjumist ja ei rahunenud maha. Panid ta autosse, isegi siis, kui isikul olid juba käed raudus ja turvavöö oli peal, pidi H. K teda kinni hoidma nii kaua, kui tema siis jaoskonda sõitis. Paigutasid ta kambrisse ja hiljem tuvastasid ta isikusamasuse, isikul oli tunda jaoskonnas alkoholilõhna, aga ta keeldus jaoskonnas joobe tuvastamisest. H Kl oli peale seda sündmust ühe silma all marrastus aga ta ei ole kindel kas vasaku või parema silma all. Kuna õues oli pime, siis ei pruukinud kõiki vigastusi näha. Eeluurimisel ei küsitud tema käest täpselt mitu lööki oli ja seepärast ta ei öelnud konkreetselt, et kaks lööki aga ta ei öelnud seal ka otseselt, et löödi ühe korra näkku. Kinnitas kohtus, et nägi kindlalt kahte lööki. Kohus uuris kohtuistungil vee järgmisi tõendeid: -Asitõendi vaatlusprotokoll (häirekeskuse audiofail) koos CD-plaadiga, esimene kõne toimus 20.02.2017 kella 20:18:35 kuni 20:20:22 ja teine kõne 20:30:25 kuni 20:30:54 ning helistajaks oli Ander Jõeäär, kes muuhulgas küsis, et kui „mustalt hoian relvi kodus, kas mind võetakse vahi alla ka või ei võeta?“ ja kui lubati uurida ja paluti jääda ootama, siis „Jäängi ootama või? Võtke mind vahi alla. Tahan, et mind vahi alla võetakse“. -Rakvere Haigla AS Patsiendikaart nr R333337 koos visiiditasu arvega – H K pöördus Rakvere Haiglasse 20.02.2107 kell 21:18 vigastuste fikseerimiseks. Tema sõnul toimus rünne 20.02.2017 kell 20:35, oli tööülesannete täitmisel. Fikseeriti näo peal vasaku kulmu kohal hematoom, vasaku põse peal marrastus. Vasakul silmalaul on hematoom ja marrastus ning ülalhuulel vasakpoolselt väike lõhe. Diagnoos on vasaku silmalau marrastus, vasaku põse hematoom, ülahuule marrastus. -politseiuurija poolt 20.02.2017. kell 23.45-23.55 läbi viidud isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega – isikuks on H K. Märgitakse, et isiku vasakul pool silma piirkonnas turse, silma lau peal ca 0,5 cm marrastus, vasak põsesarn turses ning punetab. Paremal põsesarnal punetus ning kerge turse. Vasakul käel neljanda ja viienda sõrme piirkonnas kriimustused. -Ander Jõeääre kahtlustatavana kinnipidamise protokoll – peeti kinni 20.02.2017 kell 20.45 kahtlustatavana
-Ander Jõeääre karistusregistri õiend ja kohtuotsused – A. Jõeäärel on registri järgi üks kehtiv kriminaalkaristus. 19.01.2017 karistas kohus teda
Kohtu põhjendused
järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma 4 organisatsiooni, nt politseiametnik. Vägivallaga on tegemist, kui selle käigus pannakse toime
Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Vägivald peab olema seotud võimuesindaja ametikohustuste täitmisega, vägivalla ajendiks peab olema konkreetne võimuesindaja seaduslik tegu. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et Politseiametnik H K täitis 20.02.2017. võimuesindajana oma ametikohustusi ja tema tegevus oli seaduslik. Olukorras, kus Ander Jõeäär oli teatanud häirekeskusele illegaalsete relvade olemasolust oli politseinikel õigus ja kohustus asjaolusid kontrollida, ka kohapeal turvakontrolli läbi viia ja vajadusel isik politseijaoskonda toimetada. Kohus loeb
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivse koosseisu olemasolu Ander Jõeääre tegevuses tõendatuks eelkõige kannatanu H K üksikasjalike ütlustega. H K on kinnitanud, et Ander Jõeäär käitus agressiivselt ja olukorras kus ta kavatses viimase suhtes läbi viia turvakontrolli lõi talle ootamatult kahel korral rusikaga näkku. Üks löök tabas vasakut silma ja selle löögi tagajärjel saadud tervisekahjustus- vasaku silmalau marrastus ja vasaku põse hematoom fikseeriti Rakvere Haiglas. Teise löögi kohta märgib H K, et see oli nõrgem ja sellest oli hiljem paremal silmal väike sinikas. H K ütlusi kinnitavad tunnistaja R Ki ütlused, kes samuti kohtus kinnitas, et nägi, kuidas Ander Jõeäär H Kle kahel korral käega näkku lõi. Objektiivse kirjaliku tõendina kinnitab H K ütlusi Rakvere haigla patsiendikaart. Kohtu arvates ei saa lugeda tunnistaja R Ki ütlusi ebausaldusväärseiks seoses asjaoluga, et tema kohtueelses menetluses antud ütlustest võib järeldada, et ta siis kirjeldas vaid ühte lööki. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ta nägi kindlalt kahte lööki ja kohtueelses menetluses lihtsalt ei küsitud nii täpselt ja võib-olla saadi temast valesti aru. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga ja leiab, et politseiuurija poolt 20.02.2017. kell 23.4523.55 läbi viidud isiku läbivaatuse protokolli koos fotodega (fikseeriti muuhulgas punetus ja kerge turse paremal põsesarnal) ei saa lugeda usaldusväärseks tõendiks. Isiku läbivaatuse läbiviimist reguleerib KrMS § 88, mille lõige 2 sätestab, et juhul kui isiku läbivaatuse eesmärk on avastada tema kehal kuriteojälgi, osaleb läbivaatusel kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu asjatundja. Isiku läbivaatuse protokollist nähtuvalt kohtuarst, tervishoiutöötaja või muu asjatundja läbivaatusel ei osalenud. Vaatamata ülaltoodule loeb kohus tõendatuks Ander Jõeääre poolt H K rusikaga löömise kahel korral. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu H K ütluste usaldusväärsuses. H K oma ütlustes on selgelt eristanud, millised tervisekahjustused ta sai löömise tagajärjel ja millised võisid tekkida lihtsalt rüseluse käigus. Nii ei süüdista ta Ander Jõeäärt temale Rakvere Haiglas fikseeritud ülahuule marrastuse ja pindmiste randme- ja käevigastuste tahtlikus tekitamises, tunnistades, et need võis ta saada rüseluse käigus. Nimetatut arvestades puudub alus kahtlustada H K Ander Jõeäärt alusetult süüstavate ütluste andmises. H K ütlusi ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et Rakvere Haiglas vahetult pärast kuriteosündmust ei fikseeritud löögi jälgi paremal näopoolel. H K on tunnistanud, et löök parema näopoole pihta oli nõrgem „see ei olnud midagi võrreldes teise silmaga“ ja sinna tekkis väike sinikas. Samuti on üldteada asjaolu, et sellised värvimuutused löögi saanud kohtadel tekivadki teatud ajavahemiku möödudes. Ander Jõeäärele inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Ander Jõeäär on tunnistanud, et 5 politseiametnik H K täitis oma ametikohustusi ja ei teinud midagi ebaseaduslikku. Lüües kahel korral rusikaga näkku politseinikule seoses tema ametikohustuste täitmisega oli Ander Jõeäär teadlik sellise tegevuse koosseisupärasuses ja tahtis seda ning pani seega kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Ander Jõeääre tegevuse õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus Ander Jõeäär, kasutades vägivalda võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on karistusena ette nähtud vangistus kuni viis aastat.
lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü, karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades, mistõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kohtualuse Ander Jõeääre tegevuses ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus asjaolu, et kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega, samuti seda, et löömisega kannatanule raskeid tagajärgi ei põhjustatud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Ander Jõeäär on varem karistatud vägivallakuriteo eest. Eelnevat arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamist silmas pidades tuleb Ander Jõeäärt karistada sanktsiooni keskmisest määrast väiksema vangistusega. Kohtu hinnangul ei esine kuriteo toimepanemise asjaolude või süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi, mis tingiksid karistuse tingimisi kohaldamata jätmist. Kuna käesolev kuritegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal tuleb käesolevas asjas mõistetavat karistust suurendada varasema kandmata karistuse võrra. Tsiviilhagi VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kui see tekitati kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanu H K on esitanud tsiviilhagi Rakvere Haigla visiiditasu hüvitamiseks summas 5 eurot. Kriminaaltoimikus on visiiditasu arve ja selle tasumist kinnitav kviitung. Ander Jõeäär on tsiviilhagiga nõustunud. Kuna kohus mõistab Ander Jõeääre süüdi
lg 1 järgi H K kui võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamises siis kuulub tsiviilhagi materiaalse kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 ja § 1045 alusel rahuldamisele Menetluskulu KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab menetluskulu süüdimõistetu. Menetluskuluks on- sundraha 705.00 eurot, õigusabi kulud kohtueelses menetluses 170.40 eurot, õigusabi kulud kohtumenetluses 648.00 eurot. 6 Arvestades Ander Jõeääre materiaalset olukorda määrab kohus, et menetluskulu kokku summas 1523.40 eurot tuleb tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 10.08.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta süüdistatava Ander Jõeääre apellatsioon Viru Maakohtu 13. juuni 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-17-3388 läbi vaatamata. 13.06.2017 kohtuotsus 1-17-3388 jõustus 31. augustil 2017. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.