Obsah (12)

§ 8§ 76§ 113§ 164§ 145§ 65§ 142§ 143§ 144§ 29§ 6§ 88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Mai Grauberg Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 20. märts 2017.a kohtu tsiviilka

§ 8

lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 164

lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu loovutada uuele võlausaldajale ning lg 2 alusel asub nõude loovutamisel uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele. 13.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

§ 65

lg 1 3 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käendusleping Esmalt hindab kohus, kas Xxxx OÜ ja käendaja vahel on sõlmitud kehtiv käendusleping. Käenduslepingu vorm 14.

§ 142

lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 143

lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Kehtiva tarbijakäenduslepingu sõlmimiseks peavad oled täidetud

§ 143

lg-s 2 ja § 144 lg-s 2 sätestatud nõuded ehk käendaja peab olema võtnud käenduskohustuse kirjaliku tahteavaldusega ja lepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. 15.

§ 144

lg 2 kohaselt peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. 12.03.2013.a allkirjastatud käendusleping on kirjalikus vormis (t/l 15). Seega vastab käendusleping

§ 144lg-st 2 tulenevale vorminõudele.

Järgnevalt vaatleb kohus, kas lepingus on määratletud käendaja vastutuse maksimumsumma. Käendaja vastutuse maksimumsumma 16.

§ 143

lg 2 kohaselt peab tarbijakäendusleping sisaldama käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat. 17. Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus võlausaldaja ja põhivõlgnik lepivad kokku, et põhivõlgnik võlgneb võlausaldajale teatud summa ja kohustub selle teatud tähtpäevaks tasuma ning samale dokumendile kirjutab alla käendaja, kes saab aru käenduskohustuse olemusest ja soovib sellega seotud tagajärgi, pidada dokumendis väljendatud võlasummat käendaja vastutuse maksimumsummaks (RK 3-2-1-66-14, p 25). 18.

§ 29

lg 1, 4 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kuna kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel võimalik üheselt selgeks teha poolte ühist tahet käenduslepingu vastutussumma piirmäära , mistõttu lähtub kohus piirmäära hindamisel sellest, 4 kuidas mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma ning hindab ühtlasi, kas käendaja vastutuse maksimumsummat on võimalik käenduslepingust tuletada. Seega oli kohtu hinnangul käendaja eeltoodust tulenevalt teadlik, millist kohustust ta käendab ning sellest oli ühtlasi tuletatav ka käenduse vastutuse maksimummäär. Kohtu hinnangul on käenduslepingust võimalik tuletada vaid sellist summat ning maksimummäära, mis on lepingus konkreetselt ja selgelt välja toodud. Kuivõrd lahtiseks on jäetud viivise ja leppetrahvi nõudmise ulatus ning käenduslepingult on nähtav laenukohustuse kogumaht summas 28 323,60 eurot, on kohtu hinnangul nimetatud summa tuletatav kui käendaja vastutuse maksimummäär. 19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viidatud laenukohustuse kogumahtu summas 28 323,60 eurot on võimalik vaadelda

§ 143

lg 2 tähenduses ning on kooskõlas Riigikohtu ülaltoodud praktikaga käendaja vastutuse maksimumsummana. Seega vastab käendusleping

§ 143

lg 2 nimetatud tingimusele, kuivõrd on täidetud tarbijakäenduslepingule seadusest tulenevad nõuded, mille kohaselt peab eelnimetatud leping olema kirjalikus vormis ning peab sisaldama käendaja vastutuse maksimummäära, käesoleval juhul 28 323,60 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käendusleping kostjaga on kehtiv ning

§ 8

ja § 76 lg 1, 2 ja § 142 lg 1 tulenevalt on kostjal kohustus käenduslepingut täita. 20. Seda, milles seisneb põhivõlgniku kohustus ja kas kostja peab seda täitma, vaatab kohus järgnevalt. Hea usu põhimõtte vastasus 21.

§ 6

lg 1, 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1, 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usu ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. 22. Kostja leiab, et hageja nõue ei ole kostja vastu kehtiv, kuivõrd hageja poolt nõude esitamine on vastuolus heade kommetega ning nõue on esitatud hea usu põhimõtet rikkudes. Kohus on seisukohal, et poole käitumine ei saa olla vastuolus heade kommetega vaid hea usu põhimõttega

§-st 6 lähtuvalt. Tehing saab olla vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lgst 1 tulenevalt. Käesoleval juhul ei ole täidetud eeldused tehingu heade kommetega vastuolus tunnustamiseks, mistõttu hindab kohus, kas poole käitumine on olnud hea usu põhimõttega vastuolus.

§ 6

lg 2 alusel ei kohaldada võlasuhtele seadusest, tavast, tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. 5

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 06.11.2012.a on esitatud Xxxx OÜ-le (põhivõlgnikule) arve nr xxxx summas 28 323,60 eurot maksetähtajaga 20.11.2012.a. Eeltoodust tulenevalt muutus nõue sissenõutavaks alates 21.11.2012.a. Poolte vahel on vaidlus selles, millises järjekorras tuli kohustus täita ning kas hageja poolt laekumiste arvestamine esimeses järjekorras viivise katteks oli hea usu põhimõtte vastane.
2. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud põhivõlgniku ja kostja poolt teostatud laekumised esmalt

§ 88lg 8 tuginedes viivise katteks ning alles seejärel põhivõlgnevuse katteks.

Kostja seisukohast nähtub, et nii põhivõlgniku kui kostja poolt tasutud maksed olid tehtud vaid põhivõlgnevuse katteks ning hageja ei ole teavitanud põhivõlgnikku ega kostjat viivisenõudest.

§ 88

lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.

1. Kohtule esitatud võlgnevuse ning viivise kujunemise arvestusest ning laekumiste teatistest nähtub, et põhivõlgnik ning kostja on teinud makseid kokku summas 28 323,60 eurot (t/l 2-3, 17-24). Selles vaidlus ka puudus. Nimetatud võlgnevuse summa oli kajastatud ka Xxxx OÜ-le esitatud arvel nr xxxx ning käenduslepingus kohustuse kogumahuna.
2. Hageja on õigesti märkinud, et on

§ 88

lg-st 8 tulenevalt arvestanud laekumised esmalt viivise ning seejärel põhivõlgnevuse katteks. Samuti ei nähtu, et võlausaldaja ja võlgniku vahel oleks kehtiv kokkulepe kohustuste täitmise erineva järjekorda kohta. Samas on kohus seisukohal, et

§ 88

lg 8 kohaldamisel tuleb aga arvestada võlgniku huvidega, st olukorras, kus võlgnik on teadlik võlausaldaja poolt kohaldatavast viivisest. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja väitele, et hageja ei ole teavitanud võlgnikku ega kostjat sellest, et 1) põhivõlgniku ja kostja poolt teostatud maksed on esmajärjekorras arvestatud viivise võlgnevuse katteks , 2) et hageja on arvestanud arve nr xxxx, sh maksegraafikus märgitud maksetega viivitamise korral viivist ja seda kõike olukorras, kus hageja (või endine võlausaldaja) oleks kasvõi kordagi viidanud tähelepanu sellele, et kohustust täidetakse viivitusega, ebakorrektselt, ja mille tõttu läheb tasutud seaduse alusel viivise katteks ja põhivõlg on nö endiselt üleval. Hageja ei ole ka vastupidist väitnud, vaid kohtuistungil selgitas, et hageja ei ole teavitanud kostjat sellest, et tasutud maksed on arvestatud viiviste katteks, sest hageja on viivist arvestanud lähtuvalt lepingust. Sealhulgas kinnitas hageja, et kostja sai teada sellest, et tasutu arvestati viiviste katteks alles hagi esitamisega (t/l 103). Seega sai kostja viiviste võlgnevustest, mille arvele on hageja laekunud makseid arvestanud, teada alles kolm aastat hiljem ja seda seoses hagi esitamisega, kuivõrd hageja ei teavitanud kostjat ega põhivõlgnikku peale viimase makse teostamist 27.02.2015.a põhivõlgnevuse, sh viivise võlgnevuse olemasolust, esitades hagi kohtusse alles 06.06.2016.a. Seega ei olnud kostjal ega põhivõlgnikul mõistlikult lähtuvalt võimalik eeldada, et kohustus on hageja poolt vastu võetud osaliselt nii põhivõlgnevuse kui kõrvalkohustuse katteks. 6 Kohus on seisukohal, et sellise tasu arvestamine viiviste katteks ning nõude esitamine koos selgitustega, tasutud on läinud viiviste katteks, alles kohtumenetluse käigus oli kostjale üllatuslik. Kuivõrd hageja ei teavitanud põhivõlgnikku ega kostjat viivise nõudest ega viivise esmajärjekorras maha arvestamisest põhivõlgniku ja kostja poolt teostatud laekumistelt ning kostja ja põhivõlgnik on teostanud kokku makseid täpselt põhivõlgnevuse ulatuses summas 28 323,60 eurot, on kohtu hinnangul hageja poolt laekumiste arvestamine

§ 88

lg 8 järgi viiviste katteks on hea usu põhimõttega vastuolus ja vastuvõtmatu

6 lg 1, 2 alusel.

1. Arvestades seda, et hageja on käitunud kostja suhtes viivise arvestamisel ning laekumistelt maha arvestamisel hea usu põhimõtte vastaselt, tuleb käesoleval juhul lugeda põhivõlgnevus summas 28 323,60 eurot hageja ees täidetuks.
2. Kuivõrd põhivõlgnevus summas 28 323,60 eurot on täies ulatuses tasutud, ei saa hageja nõuda

§ 76

lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist ning kohtu hinnangul on seega aluseetu ja

§ 6

lg 2 järgi lubamatu ka viivise nõue

§ 76lg 1, 2, § 101 lg 1 p 6 järgi.

Eeltoodu alusel jääb hagi võlgnevuse summas 13 808,67 eurot ja viiviste summas 6 067,97 eurot nõudes rahuldamata ning kohus ei hinda seetõttu poolte väiteid sellest, kas viiviseid tuleks vähendada või ei.

1. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut alljärgnevatele tõenditele, kuivõrd pooltel puudub nende üle vaidlus: Xxxx OÜ ja Xxxx 10.03.2011.a töövõtulepingu nr XXXX (t/l 7-11); lisatööde akti nr XXXX 01 (t/l 12); 31.05.2016.a nõude loovutamise teatis (t/l 16).
2. Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19 876,64 eurot. Menetluskulude jaotamine
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hageja hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad käesolevas tsiviilasjas hageja ning kostja menetluskulud hageja kanda.
5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. 7
6. Kostja on palunud menetluskuludena hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 911,82 eurot (käibemaksuga). Samuti palub kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, lisaks hinnanud esitatud dokumentide sisu ja mahtu, kohtuistungiks ettevalmistumise ning istungil kostja esindamise ajakulu leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud seoses kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
2. Kuivõrd kohus peab põhjendatuks kostjale osutanud õigusabi 7h 35min ulatuses, kuulub käesolevas tsiviilasjas hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kostja menetluskulud summas 910 eurot (käibemaksuga).
3. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (910 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 38. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 8