) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
Kohus leiab, et kostja ja Xxxx AS vahel sõlmitud järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Xxxx AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, on
Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt põhinõudena välja arve nr xxxx kohaselt järelmaks 230,13 eurot, mobiilteenused 5 eurot, eelmise perioodi võlgnevus 33,88 eurot, kokku seega 269,01 eurot. Kohus jätab hageja põhinõude seega rahuldamata (295,01 – 269,01) 26 euro ulatuses. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt 295,01 eurot ajavahemiku 29.05.2014 kuni xxxx eest kogusummas 63,34 eurot. Kuivõrd kohus on rahuldanud hagi põhinõude 269,01 euro osas, on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada viivist just sellelt põhinõudelt. Kohus rahuldab hagi seega sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 58,01 eurot ja jätab rahuldamata summas 5,33 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja esitas nõude kogusummas 388,35 eurot, mille kohus rahuldas 357,02 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv kokku 100 eurot ja õigusabikulu 375 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 375 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (riigilõiv 100 eurot + õigusabikulu 150 eurot) 250 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 230 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. 3
MS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.