Obsah (7)

§ 442§ 5§ 230§ 174§ 138§ 144§ 177

2-16-9919 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-9919 Tsiviilasi XxxxO

§ 442lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga.

Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. 9. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on avaldanud soovi arutada asja kirjalikus menetluses. Juhindudes

§-st 410 lahendab kohus hageja taotluse alusel asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjendustel. 10.

§ 5

lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
2. Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2015 koostöölepingu, mille kohaselt pidi hageja osutama kostjale pakkumustes kirjeldatud turunduse ja turu-uuringu teenuseid. Lepingu objektiks olid allkirjastatud pakkumised (tl 5-19). Hageja esitas kostjale arve nr 2012617 summas 976,80 eurot ja arve nr 2012613 summas 5 544,06 eurot (tl 20). 10.12.2015 saatis hageja kostjale meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks. Kostja vastas samal päeval, et makse tegemiseks hetkel vahendid puuduvad (tl 41). 08.02.2016 ja 15.04.2016 esitas Intrum Justitia AS hageja nimel kostjale nõude kohustuse täitmiseks (tl 42-43).
3. Poolte vahel on vaidlus, kas lepingu allkirjastas kostja poolt esindusõigust omav isik ning kas hageja on osutanud teenust nõuetekohaselt.
4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Lg 2 kohaselt juriidilist isikut saab tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Lg 3 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku puhul kehtib ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta on tehtud kanne vastavasse registrisse.
5. 12.03.2015 lepingu on kostja esindajana allkirjastanud Xxxx(tl 19). Äriregistrist nähtub, et lepingu sõlmimise ajal oli Xxxx kostja juhatuse liige. Vastavalt äriregistrile võis osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Kostja ei ole esile toonud, et kostja põhikirja kohaselt oleks juhatuse liikmetel ühine esindusõigus. Seega omas Xxxx vastavat esindusõigust kostja nimel tehingute tegemiseks. Lepingu poolteks tuleb lugeda seega hageja ja kostja. Puudub alus arvata, et Xxxx sõlmis lepingu enda isiklikes või teise äriühingu huvides. 3 2-16-9919 Juhul kui kostja leiab, et Xxxx rikkus lepingu sõlmimisel hoolsuskohustust, on kostjal õigus esitada xxxx vastu nõue. Tegemist on kostja sisesuhetega.
6. Poolte vahel oli sõlmitud olemuselt VÕS § 619 tunnustele vastav käsundusleping, mille alusel oli hagejal teenuse osutamise kohustus ja kostjal tasu maksmise kohustus. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja kostjale teenust osutas. Kostja märgib, et nägi töö tulemit alles siis, kui nõue anti menetleda Intrum Justitia AS-ile. Kohus leiab, et tähendust ei oma, millal kostja uued juhatuse liikmed töö tulemust nägid. Tegemist on kostja sisesuhetest tuleneva asjaolu ja töö korraldusega. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millest lähtuvalt ei ole lepingu tulem kasutatav ega vasta eesmärgile ja mille poolest müügipakkumus ei lange kokku kostjale esitatud arvega. Kostja vastuväited jäävad paljasõnalisteks. Hageja on märkinud, et hageja suhtles kostja esindajaga lepingu täitmise teemadel nii telefoni kui ka e-posti teel ning hageja on 04.09.2015 ekirjale lisanud tabeli, millelt nähtuvad kontaktandmed ja kommentaarid ning on selgitanud ekirjas, mis on tehtud ja kuidas tuleb tabelit mõista (tl 131-150pöördel). Kohus leiab, et hageja nõue arve nr 2012613 (tl 20) tasumiseks summas 4 520,86 eurot on põhjendatud ja tõendatud ning hageja nõue kuulub rahuldamisele.
7. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist viivisemäära 0,15% päevas alusel alates 21.10.2015 kuni 29.06.2016 summas 1 812,36 eurot ning vähendanud viivisenõuet 439,14 euroni (tl 2). Kohus märgib, et VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on õigus nõuda seadusjärgsest viivisest kõrgemat viivist, kui pooled on selles lepingus kokku leppinud. Antud juhul ei nähtu 12.03.2015 lepingust, et pooled oleksid leppinud kokku viivises 0,15% päevas. Lepingus puudub kokkulepe viivise kohta. Asjaolu, et hageja on viivisemäära 0,15% märkinud kostjale esitatud arvele, ei tähenda, et pooltel oleks olnud vastav kokkulepe. Seega on hageja õigustatud arvestama viivist seadusjärgse viivisemäära alusel.
8. Ajavahemikul 01.01.2015-30.06.2016 oli seadusjärgne VÕS § 94 lg-st 1 tulenev viivisemäär 8,05% aastas. Seega vastavalt kostja poolt tasutud summadele (tl 2), on hageja õigustatud nõudma viivist 266,47 eurot, so 8,05/100/365x5544,06x63+8,05/100/365x4520,86x
9. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt.
10. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. Kohus leiab, et hageja nõue 40 euro tasumiseks on vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 1131 lg-le 1 põhjendatud.
11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 4 520,86 eurot, viivise 266,47 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud
12. Kooskõlas

§-ga 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda. Puudub alus jätta kostja taotletud viisil menetluskulusid hageja kanda. Kostja on oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise. 22.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega 4 2-16-9919 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 23.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138

lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud.

11.04.2017 esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 400 eurot ja kandnud õigusabikulusid 240 eurot käibemaksuta. Kokku kulud 640 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Puudub alus pidada õigusabikulusid ülemääraseks. Arvestades menetluskulude jaotust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 620,80 eurot, so 97% 640-st. 24.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 25. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Nähtuvalt toimikust on kostjat esindanud seaduslikud esindajad ning kostjale ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulude puudumise tõttu hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik 5