) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse xxxx kohtumäärusega. Kuivõrd kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel aadressidel, siis toimetas kohus hagiavalduse koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte avalikult xxxx Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus luges menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks xxxx s.o 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus
alusel viivise alates xxxx 0,1414% päevas kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem, kui 178,79 eurot).
lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõue ei ole hageja taotletud ulatuses (40 eurot) õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses on hageja märkinud, et vastavalt üldtingimuste p.4.6. võib laenuandja pärast lepingu lõppemist nõuda 1) hüvitist kuni 30 eurot, kui nõue on kuni 500 eurot; 2) hüvitist kuni 40 eurot, kui nõue on vahemikus 500,01-1000 eurot; 3) hüvitist kuni 50 eurot, kui nõue on üle 1000 euro. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuivõrd hageja nõue kostja vastu on väiksem kui 500 eurot, on hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõue põhjendatud üksnes 30 euro ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja võla sissenõudmisega seotud kulude nõude 10 euro ulatuses rahuldamata.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuluks on
lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.