1-17-6355/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-6355 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
2. juuni 2017 määrus R.K. (ik 35207042228) esindaja Küllike Nammi kaebuse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.K. lepinguline esindaja advokaat Küllike Namm, kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise peale RESOLUTSIOON
3. Riigiprokuratuuri
4. juuni 2017 määrus jätta muutmata.
5. R.K. esindaja Küllike Nammi kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
6. 02.05.2017 alustati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna poolt kriminaalasjas nr 17244000509 menetlust KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et 02.05.2017 kella 19.00 paiku Ida-Virumaal Lohusuu alevikus Ülejõe 36 eramu läheduses T.T. hakates sõiduautoga sõitma, põhjustas sellega R.K. tee peale kukkumise, labakäele ja parema kulmu kohale marrastushaavade tekke. R.K. tülitsedes T.T. ga toetus T.T. poolt autoga sõitma hakkamise ajal vasaku käega autoukse najale, hoidis ukseklaasi juures kinni ja ei saanud sellest piisavalt kiiresti lahti, mistõttu läks autoga sõitmise tõttu kaasa ja kukkus. 22.05.2017 esitati eelpooltoodud asjaoludel T.T. kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi.
7. 26.05.2017 lõpetas PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija Kristel Otstavel kriminaalasjas nr 17244000509 prokuratuuri loal menetluse T.T. tegevuses kuriteotunnuste ehk kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. 29.05.2017 kinnitas selle otsustuse Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte. Uurija märkis, et kriminaalmenetluse käigus üle kuulates 02.05.2017 kella 19.00 paiku IdaVirumaal Lohusuu alevikus Ülejõe 36 maja juures tekkinud konflikti asjaosalised kannatanu R.K. ja kahtlustatava T.T. ning sündmust pealt näinud tunnistaja A.O. ning vaadeldes sõiduauto Toyota Landcruiser reg nr XXX videoregistraatori poolt antud sündmuse kohta salvestatut, leidis, et nende põhjal pole võimalik tuvastada T.T. väärkohtlemises. süüd R.K. kehalises
8. 06.06.2017 registreeriti Riigiprokuratuuris R.K. esindaja vandeadvokaat K. Nammi kaebus 26.05.2017 PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija K. Otstaveli poolt kriminaalasjas nr 17244000509 prokuratuuri loal menetluse lõpetamise määruse peale. Kaebuses taotletakse eelpoolnimetatud määruse tühistamist ja kriminaalmenetlusega jätkamist. Kaebuses ei nõustuta kriminaalmenetluse lõpetamisega, sest leitakse, et see ei ole põhjendatud ja ei tugine faktiliselt toimunud sündmustel. Kaebaja peab vajalikuks kohtueelset uurimist täiendada üle kuulates tunnistaja T.K. , kes oli sündmuskohal, tajus sündmusi vahetult, helistas ka hädaabinumbrile ja politseisse. Uurija suhtles T.K. ja pidas vajalikuks tema ülekuulamist peale seda, kui viimane naaseb välismaalt Eestisse, aga enne nimetatud menetlustoimingut saabus menetluse lõpetamise otsustus. Samuti leiab kaebaja, et kriminaalmenetlust tuleks täiendada sellega, et nõuda välja sellel õhtul selle sündmuse pärast tehtud kõned politsei lühinumbrile 110 ja hädaabinumbrile 112, sest nimetatud kõnedest nähtub teave toimunu kohta. Riigiprokuratuuri määrus
9. Riigiprokurör tutvus kaebuse esemeks olevate materjalidega, ning jäi seisukohale, et kriminaalmenetluse lõpetamise teade on seaduslik, mistõttu kriminaalmenetlust ei jätkata. Teostatud on kuriteosündmuse asjaolusid arvestavad menetlustoimingud ning ammendunud on lisatõendite kogumise võimalused.
10. 02.05.2017 sündmuse asjaolusid on võimalik tuvastada ka vastava videosalvestise abil, sest viimasel kajastatu on niivõrd kuivõrd kooskõlas kriminaalasjas ülekuulatud konflikti osapoolte ja tunnistaja ütlustega. Samuti ei nähtu sellelt salvestiselt, et tegemist võiks olla moonutatud või töödeldud andmetega. Samuti ei nõustu riigiprokurör kaebaja väitega, et pole selge, kuidas tekkis vastav salvestis kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalasjas 22.05.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et see salvestis on saadud sündmuskohalt valveuurija vahendusel T.T. kasutusel oleva sõiduauto Toyota Landcruiser reg nr XXX pardakaamera salvestuselt.
11. Riigiprokurör nõustub kaebajaga selles, et 22.05.2017 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll ei ole salvestiselt nähtuva kirjeldamisel täpne ja ei edasta hoopis neid asjaolusid, mida sealt ka kuulda võib, kuid salvestis ise kajastab selliseid andmeid, millest lähtuvalt esineb võimalus hinnata, kas T.T. tegevuses R.K. suhtes on kuriteo tunnuseid. Kuivõrd videosalvestis on iseseisev tõend ja sellelt nähtuv on süüküsimuse otsustamisel määrava tähtsusega, siis puudub videosalvestise vaatlust kajastava protokolli puuduste tõttu ümber või uuesti tegemisel kuriteosündmuse kohta seisukoha kujundamisel tõenduslik tähendus.
12. Tulenevalt videosalvestises nähtuvatest asjaoludest ja kriminaalasjas üle kuulatud osapoolte ning tunnistaja ütlustest, ei ole T.T. olnud teadlik R.K. rünnakut vältides, et R.K. oma soovimatusest või suutmatusest ei lasknud liikuvast sõiduautost lahti, jooksis sellega kaasa ja kukkus. Alles R.K. kukkumise järel sai T.T. aru, et R.K. oli sõiduautoga kaasa jooksnud. Ta peatas selle fakti fikseerides ka koheselt auto. T.T. ei sundinud R.K. autost kinni haarama ega hoidma, samuti puuduvad andmed, et T.T. oleks R.K. kätt sõidu ajal teadlikult kinni hoidnud. Seetõttu leiab riigiprokurör, et puudub võimalus omistada R.K. l selle juhtumi tõttu tekkinud tervisekahjustusi T.T. . Sündmuse asjaolud välistavad fakti, et T.T. oleks oma tegevusega R.K. le kriminaalasjas tuvastatud vigastused tekitanud teadlikult ja tahtlikult.
13. Riigiprokurör märgib ka vastusena 02.05.2017 sündmuses osalejate (tülitsejate ja väidetava tervisekahjustuse põhjustaja) poolt hädaabi numbrile ja politseile tehtud kõnede salvestiste -2- väljanõudmise ja uurimise taotlusele, et ei pea neid toiminguid kuriteosündmuse kohta lisatõendite kogumise eesmärgil lisaväärtust loovateks. Sellised kõned on teinud antud kriminaalasjas kahtlustatava rollis olev T.T. ja varasem kahtlustatavaga sõnaliselt tülitsenud T.K. . Mõlemate isikute poolt esitatakse politseile ja hädaabinumbrile sündmuse asjaolude kohta enda nägemus. See ei saa olla oma olemuselt objektiivne, sest T.T. esitas juhtunut kirjeldades ennast õigustava selgituse, T.K. toetas selles oma venna R.K. versiooni.
14. Riigiprokurör on seisukohal, et ka tunnistajana T.K. ülekuulamine sarnaselt hädaabi numbrile ja politseile 02.05.2017 konflikti osapoolte poolt tehtud kõnede salvestiste kriminaalasja juurde võtmisega ei anna väidetava kuriteosündmuse asjaolude kindlaks tegemisel lisatõendit. Ringkonnakohtule esitatud kaebus
15. Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse R.K. lepinguline esindaja K. Namm, kes taotleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse jätkamist.
16. Esindaja hinnangul on prokurör jätnud tähelepanuta tõendites sisalduva teabe. Kogutud tõendid kinnitavad, et T.T. teadlikult ja tahtlikult pani toime talle kahtlustuses inkrimineeritud tegevuse, s.o alustas sõitu sõidukiga, millest hoidis kinni kannatanu, sõitis selle sõidukiga selliselt, et kannatanu lohises sõidukil järgi ja mingi aja möödudes kukkus ja selle tulemusena tekkisid talle kehavigastused.
17. Ei ole võimalik rääkida T.T. poolt R.K. ründe tõrjumisest, nagu on kirjeldanud riigiprokurör. T.T. on kahtlustatavana antud ütluste kohaselt öelnud, et „kuna R.K. ei lasknud oma kätt lahti, vaid jooksis autoga kaasa, ning siis ta kukkus, pidurdasin ma koheselt auto“. Seega kinnitab kahtlustatav ise üheselt mõistetavalt, et ta teadis, et ta alustas sõitu ajal, mil R.K. hoidis tema juhitud sõidukist kinni ja sellise sõitmise ajal R.K. kukkus. Seega on riigiprokuröri järeldus sellest, et T.T. ei teadnud ja tahtlikult ei põhjustanud kehavigastusi, väär.
18. Tunnistaja A. O ütlused kinnitavad, et isik lohises autole järele, s.o hoidis autost kinni: „nägin, et R.K. tegi paar sammu ja siis ta lohises autole järele“. Kannatanu põhistab oma ütlustega, et peale seda, kui auto hakkas sõitma, ei olnud tal enda elu säästmise soovist johtuvalt võimalik autost lahti lasta.
19. Kannatanu esindaja hinnangul on riigiprokuratuuri määrus ja kohtueelses menetluses menetleja poolt koostatud asitõendi vaatlusprotokollis fikseeritud teave erinev, seega ei ole selge, millisele kohtueelses menetluses kogutud tõendile riigiprokurör tugines kaebuse rahuldamata jätmisel.
20. Vaatlusprotokollis olev kirjeldus videosalvestise kohta on ebaõige. Uurija kirjeldus, mille kohaselt vari jookseb kaasa ja alles siis sirutab käe, on väär. Samuti ei ole käe sirutamist olnud võimalik salvestiselt näha, nagu ei olnud näha ka käe lükkamist autosse, sest sõiduki vari ja inimese vari on terves ulatuses kontaktis. Riigiprokurör on nõustunud kaebajaga selles, et 22.05.2017 koostatud vaatlusprotokoll ei ole salvestiselt nähtuva kirjeldamisel täpne. Esindaja toob välja, et riigiprokurör ei ole märkinud, milline tõend on videosalvestis ja millisel viisil tema tajumine on võimalik. Samuti pole selge, millisel viisil tajus riigiprokurör määruses esitatud teavet.
21. Kaebaja heidab ette, et tal ei ole võimalik olnud kaebuse esitamisel kontrollida teavet, milline on riigiprokuröri menetlusotsustuse tegemise aluseks. Salvestisega tutvumisel ei olnud võimalik salvestisest koopiat teha.
22. On ilmselge, et autojuht märkab läbides vahemaad 20 meetrit, et tema autost hoiab kinni isik. Seega pidi T.T. olema teadlik, et R.K. ei lasknud liikuvast sõiduautost lahti, jooksis sellega kaasa ja kukkus. T.T. ütluseid analüüsides on tuvastatav, et T.T. on alates sõitma hakkamisest -3- kuni R.K. kukkumiseni olnud teadlik, et ta sõidab sõidukiga, millega inimene kaasa lohiseb, mööndes sellise tegevusega tervisekahjustuse tekkimise võimalust.
23. Kannatanu esindaja peab vajalikuks kohtueelset uurimist täiendada ka tunnistaja T.K. ütlustega, kes oli sündmuskohal, tajus sündmusi vahetult ja helistas hädaabinumbrile. Menetleja suhtles T.K. ja pidas vajalikuks tema ülekuulamist peale seda, kui ta naaseb Eestisse, aga enne nimetatud menetlustoimingut saabus menetluse lõpetamise otsustus. Samuti on põhjendatud välja nõuda kõned numbritele 110 ja 112, sest nimetatud kõnedest nähtub teave toimunu kohta. Ringkonnakohtu järeldused
24. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et Riigiprokuratuuri
25. juuni 2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning edasikaebus jääb tagajärjetuks. Vastavat seisukohta põhistab kohus järgmiselt.
26. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kohtu roll tulenevalt KrMS § 208 mõttest on esmajoones kontrollida, kas olemasolevate tõendite põhjal esineb alus kellelegi süüdistuse esitamiseks. Selle käigus võib kohus leida, et vaja on koguda täiendavaid tõendeid, vaieldamatult aga eeldab see ka juba olemasoleva tõendusteabe hindamist. Apellatsioonikohtul tuleb seega hinnata, kas juba olemasolevate tõendite valguses saab sedastada kriminaalmenetluse aluse esinemist. Kriminaalmenetluse aluse puudumine võib tähendada nii seda, et puudub tegu karistusõiguse mõttes, kui ka seda, et tegu ei vasta ühelegi kuriteokoosseisule.
27. Kriminaalmenetluse alustamise otsustus on diskretsiooniotsus ning seetõttu tuleb hinnata, kas esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele ning kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada. KrMS § 193 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust juhul, kui selleks esinevad ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi intensiivselt riivav menetlus ning seetõttu ei saa läbiviidavate menetlustoimingute otsustamine toimuda kergekäeliselt. Seega ei ole kriminaalmenetluse ülesandeks mitte ainult kuriteo asjaolude selgitamine, vaid kahtlustatavate põhiõigusi tagav kohtlemine ning isiku alusetu kahtlustamise välistamine.
28. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva kriminaalasja uurimise käigus on vajalikud menetlustoimingud läbi viidud ning puudub vajadus täiendavate menetlustoimingute tegemiseks, kuivõrd täiendavate menetlustoimingute käigus ei ilmne uusi faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks esitada isikule kahtlustust. Üle on kuulatud kannatanu R.K. , tunnistaja A. O ja kahtlustatav T.T. , asjas on kogutud asitõend (pardakaamera salvestis) ja koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Kaebaja taotles nii kaebuses riigiprokuratuurile kui ka Tartu Ringkonnakohtule üle kuulata tunnistaja T.K. ja välja nõuda kõned numbritele 110 ja
29. Ringkonnakohus, kordamata riigiprokuratuuri seisukohti, jääb riigiprokuratuuriga samale seisukohale ja leiab, et nimetatud tõendite kogumine ei anna kuriteosündmuse kohta lisateavet.
30. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigiprokuratuur piisavalt põhistanud kriminaalmenetluse lõpetamist ning seega ei pea kohus vajalikuks kõigi põhjenduste kordamist. Riigiprokurör leidis, et 02.05.2017 sündmuse asjaolusid on võimalik tuvastada ka vastava videosalvestise abil. Videosalvestis on iseseisev tõend ja sellelt nähtuv on süüküsimuse otsustamisel määrava tähtsusega.
31. Kaebaja heidab ette videosalvestise tõendina arvestamist – riigiprokuröri määrusest ei tulene seisukoht, milline tõend on videosalvestis ja millisel viisil on selle tajumine võimalik. Samuti leiab kannatanu esindaja, et riigiprokuratuuri määrus ja kohtueelses menetluses menetleja poolt koostatud asitõendi vaatlusprotokollis fikseeritud teave on erinev.
32. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et videosalvestis on tõend KrMS § 63 lg 1 mõttes. Tulenevalt KrMS § 63 lg-st 1 on tõendiliikide alla kuuluvad mh ka asitõendid, foto, film või muu teabetalletus. Seetõttu on prokuratuur saanud hinnata videosalvestist iseseisva tõendina. -4-
33. Ringkonnakohus tutvus Riigiprokuratuuri määruse ja ka kriminaalasjas nr 17244000509 eeluurimise toimikus asuvate asitõenditega (cd-plaadid) ning leiab, et Riigiprokuratuuri määruses kirjeldatu ja asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatu erinevad vaid selle poolest, et Riigiprokuratuuri määruses on kirjeldatud ka videosalvestisel olevate isikute vestluseid.
34. Nähtuvalt Riigiprokuratuuri määrusest on riigiprokurör tutvunud nii käesoleva kriminaalasjas toodud salvestistega cd-plaatidel kui ka käesoleva kriminaalasjaga seotud kriminaalasjas nr 17740000072 esitatud T.T. esindaja A. Valgu kaebusele nr RP-6-8/17/296-