9. peatüki või
Kokkuleppemenetluses rikuti
lg 2 II lauses ja lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt peab kohus tegema süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja tegema kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. 3.2 R. Saarel ei olnud tõelist tahet kokkuleppe sõlmimiseks ja seda vaatamata asjaolule, et ta seda kohtuistungil kinnitas. Kui kohus oleks temalt detailselt kokkuleppe sõlmimise asjaolusid küsinud, oleks ta selgitanud, et sõlmis kokkuleppe prokuröri ja uurija surve all. Tehing, mis on sõlmitud ähvarduse või vägivalla mõjul, on kehtetu. Süüdistatava arvates oli kokkulepe sõlmitud uurija ja prokuröri poolse psühholoogilise vägivalla mõjul. Prokurör nimelt väitis, et kokkuleppe sõlmimisel lastakse süüdistatav koju, mittesõlmimise korral ähvardati ta vahi alla jätta. See avaldas süüdistatavale olulist mõju kokkuleppe sõlmimisel. 3.3 R. Saarele ei võimaldatud pärast vahistamist ja enne kokkuleppe sõlmimist ja kohtuotsuse tegemist süüdistatavale määratud vajalikke ravimeid. Seega ei saanud süüdistatav ravimi toimeta seoses ärevus- ja meeleoluhäiretega aru talle pakutava kokkuleppe sisust ja nõustus selle tingimustega. Kui süüdistatavale oleks ravimid võimaldatud, siis oleks ta saanud kokkuleppe tingimustesse süveneda, ega oleks pakutud kokkuleppega nõustunud. Süüdistatava arvates oli talle määratud hädavajaliku ravimi keelamine oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine. 3.4 R. Saar vajab psühhiaatrite hinnangul enne karistuse kandmist seisundi täiendavat hindamist ja jälgimist koos võimaliku ravimuutusega ambulatoorsel psühhiaatril, samuti psühholoogi uuringut. Kinnipidamisasutuses see tõenäoliselt võimalik ei ole ning süüdistatava psüühiline seisund võib ravi saamata vangalatingimustes oluliselt halveneda. 3.5 Kohtuistungi protokollist nähtub, et R. Saar ei pea vajalikuks kaitsja osavõttu istungist. Süüdistatav aga ei mäleta, et temalt oleks seda küsitudki, sest vastasel juhul oleks ta pidanud vajalikuks kaitsja osavõttu istungist. 3.6 Kokkuvõtvalt: kuna antud asjas kohus ei selgitanud nõuetekohaselt süüdistatavalt välja kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, siis on tegemist kokkuleppemenetluse normide olulise rikkumisega, kuna asja arutamisel oli rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Tartu Ringkonnakohus leiab, et esitatud edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 5. Taolist seisukohta põhjendades selgitab ringkonnakohus esmalt, et ringkonnakohus võib eelmenetluses jätta apellatsiooni läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu (
Antud asjas leiab kohtukolleegium, et R. Saare kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Seetõttu ei korralda kohus ka asjas istungit, nagu seda on apellatsioonis taotletud ega kutsu välja kaitsja poolt taotletud tunnistajat. 2 6. R. Saare kaitsja on taotlenud lahendi tühistamist ning kriminaalasja tagastamist maakohtule uueks läbivaatamiseks üldmenetluses teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad
. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, s.o tuvastades kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse rikkumise, puuduvad ringkonnakohtul volitused saata kriminaalasi üldmenetluse korras maakohtule arutamiseks, vaid kriminaaltoimik tagastatakse prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on
lg 2 II lauses ja lg-s 3 sätestatu rikkumise ning kohtumenetlus ei olnud aus ja õiglane (
lg 1 p 12), kui ei teinud süüdistatavale ettepanekut selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja ei teinud kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet; 2) toimus kriminaalmenetluse oluline rikkumine
Seetõttu ei saanud süüdistatav seoses ärevus- ja meeleoluhäiretega aru talle pakutava kokkuleppe sisust ja nõustus ärevusseisundis kokkuleppe tingimustega. 7.1 Kaitsja väidab, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud R. Saare tõeline tahe (ehkki ta seda istungil kinnitas). Kui temalt aga oleks küsitud kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, oleks ta selgitanud, et sõlmis kokkuleppe uurija ja prokuröri survel. 7.2 Riigikohus on leidnud, et süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada
lg 2 teise lause mõttes tõeliseks esmajoones siis, kui süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas; kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga või kui süüdistatav (kahtlustatav) polnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline. Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub (vt ka RKKKo asjas nr 3-1-1-79-05). 7.3 Kohtu roll on kokkuleppemenetluses eelnevalt tuvastada, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse, kas selle teo on toime pannud süüdistatav, kas see tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Samuti peab kohus muude kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste hulgas lahendama küsimuse ka sellest, kas süüdistatav on talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Kassatsioonikohtu praktikas on leitud, et mõistetavalt ei saa nende küsimuste lahendamine toimuda sellise põhjalikkusega, nagu üldmenetluses, sest kohus saab oma veendumuse kujundada vaid süüdistatava küsitlemise ja kriminaaltoimikus sisalduvate materjalide pinnalt (RKKKm 3-1-1-7905, p 9). Tulenevalt
lg-st 2 lasub kohtul kontrollimise kohustus, kas isik on kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Praeguses asjas puuduvad kohtuistungi protokollis viited sellele, et R. Saar ei oleks kokkuleppest aru saanud ja et ta seda sõlmides ei väljendanud oma tõelist tahet. Asjaolu, et prokurör ja uurija selgitasid R. Saarele oma edasisi menetluslikke samme (lähtuvalt kaebusest kavatsust taotleda R. Saare vahistamist), ei sa pidada ähvardamiseks ega pettuseks. Isiku vahistamise otsustab alati kohus hinnates põhjendatud kuriteokahtlust ja vahistamisaluste olemasolu. Õiguskirjanduses on leitud, et süüdistatav ei ole ilmselt väljendanud oma tõelist tahet kui temalt on kokkuleppemenetluse kohaldamiseks nõusoleku saavutamiseks ja temaga kokkuleppe saamiseks teda piinatud või tema kallal muud vägivalda kasutatud või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid või inimväärikust 3 alandavaid viise kasutatud. Lisaks ei ole süüdistatav oma tõelist tahet väljendanud siis, kui ta nõustus kokkuleppega selle tõttu, et talle pakuti soodustusi, mis ei ole seadusega ette nähtud (Sillaots – KarS. Kommentaar. 4. trükk, § 274/4.1). Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava kartus tema võimaliku vahistamise ja kinnipidamisega seotud ebamugavuste ees ei ole selliks asjaoluks, mis võiks seada kahtluse alla kokkuleppe sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse. 7.4 Kahtlustaval ja süüdistataval, kes ei loe end kuriteo toimepanemises süüdi olevaks, on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et seadus ei sea süüdistatava poolt kokkuleppest loobumisele vorminõudeid, mistõttu ka süüdistatava poolt küsitluse käigus kohtule avaldatud süü mittetunnistamine võib olla vaadeldav kokkuleppest loobumisena. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus (vt RKKKm 3-1-1-79-05, p 10). Antud asja materjale lugedes ei jää kahtlust, et süüdistatav oleks eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas. Nimelt nähtub kohtuistungi protokollist, et prokurör on andnud sõlmitavast kokkuleppest ülevaate. R. Saar on kohtule kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav ning ta jääb selle juurde. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus on seejärel R. Saart küsitlenud (
lg 4), mis kannab samuti eesmärki välistada kahtlused süüdistatava tõelise tahte osas. Süüdistatav on selgitanud, et pani toime talle süüksarvatud vägivallakuriteo kannatanu vastu (tl 48). 7.5 Apellatsioonikohus leiab, et menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ei saa pidada sedagi, et R. Saarele väidetavalt ei võimaldatud talle välja kirjutatud ravimeid. Esiteks ei ole R. Saar kohtus kordagi avaldanud, et ta ei saanud ärevusseisundis aru talle pakutava kokkuleppe sisust ja tingimustest. Väärib esiletoomist, et süüdistataval oli kokkuleppe sõlmimisel kaitsja (kohtumenetluses ei ole R. Saar kaitsja osalemist vajalikuks pidanud, protokoll, lk 48) ning kahtlusi R. Saare arusaamisvõimes ei tekita ka
Saare kaitsja apellatsioon läbi vaatamata kui ilmselgelt põhjendamatu. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Aarne Sarjas 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.