1-15-10192/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-10192 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid Eduard Gembitski tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla Asja läbivaatamise kuupäev 07.08.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Eduard Gembitski, isikukood 37810252216, xxx RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, kohus määras: Jätta Eduard Gembitski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.07.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Gembitski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Eduard Gembitski tunnistati süüdi Viru Maakohtu 12.02.2016 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 11 kuud 24 päeva. Karistuse kandmise algus 12.02.2016 ja lõpp 05.02.
2. 1 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 07.07.
3. Eduard Gembitski andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa, tl 46). Kinnipidamisasutusest Eduard Gembitski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuse jooksul on osalenud majandustöödel, xxx tegevustes, läbinud sotsiaalprogrammi xxx, osalenud xxx, käinud xx, läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna. Enne vangistust elas koos vanaema V. G. 2toalises korteris aadressil xxx. Vabanemisel soovib elama asuda samale aadressile. Korter kuulub süüdimõistetu vennale. Võlgnevused puuduvad. Elukoha üldine seisukord võimaldab elektroonilise valveseadme paigaldamist. Korteriomaniku nõusolek olemas. On lõpetanud xxx klassi. Peale seda asus kutsekooli õppima xxx erialale, kuid ei lõpetanud. Enne vangistust oli sissetulekuks töövõimetuse ja vanaema pension. Isikul on täitmata nõudeid summas 2487,05 eurot ja vabanemisfondis on 113,70 eurot. Vabanemisjärgne töökoht puudub. Lähedastest on süüdimõistetul vanaema ja vend, kellega on väidetavalt head suhted. Isik tarvitab narkootikumid alates 18 eluaastast. Eduard Gembitskil on diagnoositud krooniline haigus, vabaduses oli määratud töövõimetus 80 % ulatuses. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 81 %. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 33 %. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isiku lähedaseks vabaduses elav vend. Rahvastikuregistri andmetel on isikul 1 alaealine laps (sündinud xxx. a). Rahvastikuregistri andmetel on Eduard Gembitski vanemad surnud. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalvega on Eduard Gembitskil võimalus elama asuda aadressile xxxTegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub Eduard Gembkitski vennale S. G.. Antud elamispinnal elab S. G.i üksinda. Elukoha üldine seisukord võimaldab elektroonilist järelevalvet. Korteri omanik S. G. on omapoolse nõusoleku andnud. Viru Vangla poolt edastatud taotluses ei ole esitatud andmeid võimaliku vabanemisjärgse töökoha kohta. Riskikäitumist vabaduses suurendab sõltuvusainete kuritarvitamine, kriminaalset mõtlemist toetavate isikutega suhtlemine ja tegevuseta olek. Prokurör (oma kirjalikus seisukohas tl …) ei toeta Eduard Gembitski ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuuri hinnangul ei esine Eduard Gembitski puhul selliseid positiivseid asjaolusid, mis võimaldavad teda tingimisi enne tähtaega vabastada taasühiskonnastamise huvides ligikaudu 1,5 aastat enne karistusaja lõppu. Muuhulgas ei leia prokuratuur, et kinnipeetav omab piisavalt motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Isik on impulsiivne, tegutseb mõtlematult ja vastutustundetult ning esineb vägivaldset käitumist. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Eduard Gembitski uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi kuritarvitamine ja narkootikumide tarvitamine. Ohtu, et Eduard Gembitski vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, kindlasti välistada ei saa. Muuhulgas tuleb tähelepanu pöörata ka asjaolule, et vangla iseloomustuse kohaselt ei järgi isik ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Käesolevaks ajaks kantud vangistus ei ole piisav, et mõjutada vangistuses viibivat isikut hoiduma edaspidi süütegusid toimepanemast. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine ei oleks Eduard Gembitski puhul tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Tähepanuta ei saa jätta ka materjalides märgitut, mille kohaselt on Eduard Gembitski ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue 2 üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 81% ja 33%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. Eduard Gembitski vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas ka karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Eduard Gembitski selgitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve kohldamisega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Eduard Gembitski tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Eduard Gembitskil on lõpetanud xxx klassi. Peale seda asus kutsekooli õppima kxxxerialale, kuid ei lõpetanud. Enne vangistust oli sissetulekuks töövõimetuse ja vanaema pension. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi on kaks. Käesoleval hetkel kannab karistust süstemaatilise (poe)varguse katse eest. Kohtuotsusest nähtub, et süüdimõistetu püüdis toidukauplustest varastada nii alkoholi kui ka hügieenivahendeid. Kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kinnipeetav vangistuse jooksul omandanud riigikeele B1 taseme ja olnud hõivatud tööhõives. Lisaks on osalenud sotsiaalprogrammis ja taasühiskonnastavates tegevustes. Eduard Gembitskil on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust: 3 narkootikumidega seotud süüteo, 4 väheväärtusliku asja varguse ning 1 avaliku korra rikkumise eest. Süüdimõistetul on kehtiv isikut tõendav dokument, elamisloakaart, mis kehtib kuni 19.04.
4. Vabanemise korral soovib Eduard Gembitski elama asuda vennale kuuluvasse 2-toalisesse korterisse aadressil xxx. Antud elamispinnal elab vend üksinda ja ta on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Vabanemisjärgne töökoht puudub. 3 Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht ning lähedased. Samuti on positiivselt tervitatav tööhõives osalemine ja taasühiskonnastavates tegevustes osalemine vangistuses. Sealjuures on kiiduväärt ka süüdimõistetu hea käitumine. Samas märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud ning oleks liialt ennatlik. Esiteks märgib kohus, et käesolev kuritegu on toime pandud katseajal ja isikule mõisteti sellest tulenvalt liitkaristus, millega liideti eelmise karistusega ärakandmata osa. See iseloomustab süüdimõistetu väljakujunenud kriminaalset käitumismustrit, seda enam, et mõlemal juhul on tegemist olnud varavastase kuriteoga. Teiseks on suureks riskifaktoriks isiku narkotarvitamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarvitab isik juba
5. a eluaastast peale erinevaid narkootikume, sh ka veenisiseselt. Mis veelgi enam – teda on korduvalt väärteokorras selle eest ka karistatud. Tuleb tähele panna, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.02.2019, s.o pisut vähem kui pooleteise aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla liialt ennatlik. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, lähedaste olemasolu ning hea käitumine vangistuses) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue 4 kuriteo. Riski suurendab ka võimaliku vabanemisjärgse töökoha puudumine ja täitmata nõuete olemasolu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Nii on teiste inimeste elu ja tervise kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Eduard Gembitski temale Viru Maakohtu 12.02.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5