1-16-10335/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10335 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Rander Persidski süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 2 järgi üldmenetluse korras Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli 2017 otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava Rander Persidski (IK 39406223515) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Jätta süüdistatava Rander Persidski kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo apellatsioon Tartu Maakohtu
4. aprilli 2017 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-16-10335 läbi vaatamata.
5. Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot, vandeadvokaat Karl Saavo poolt süüdistatavale Rander Persidskile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Mõista Rander Persidskilt Eesti Vabariigi kasuks välja 144 eurot kaitsjale makstud tasu katteks.
7. Rander Persidskilt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumäärusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Maakohtu otsus
8. Tartu Maakohtu 28.04.2017 otsusega tunnistati Rander Persidski süüdi KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust. 1.
9. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrati, et nimetatud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust ning ülejäänud vangistust 4 aastat ei pöörata täitmisele, kui R. Persidski ei pane 4 aasta 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Apellatsioon
10. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palub tühistada maakohtu otsuse R. Persidskile mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluva 4 kuulise vangistuse osas. Kaitsja taotleb kogu mõistetud karistusele, s.o 4 aastat ja 4 kuud vangistust, kohaldada KarS § 73 lg 1, 3 sätteid. Kaitsja leiab, et 4 kuulise vangistuse kohene ärakandmine on liiga karm ja ei arvesta süü suurust ning süüdistatava isikut. Maakohus ei lugenud karistust kergendavaks asjaoluks R. Persidski poolt kohtuistungil väljendatud kahetsust, kuna see ei olnud siiras ega puhtsüdamlik. Seda kinnitab asjaolu, et R. Persidski ei ole kannatanu ees vabandanud, tekitatud kahjusid hüvitanud ega muul viisil näidanud välja kahetsust ja soovi kuriteo tagajärgi heastada. Kaitsja eeltooduga ei nõustu ja leiab, et R. Persidski poolt kohtuistungil väljendatud kahetsus oli siiski siiras. Ta on aru saanud oma teguviisi lubamatusest, ta tunneb kannatanu ees piinlikkust ja seetõttu väldib temaga suhtlemist. Seega tuleks karistust kergendavat asjaolu ikkagi arvestada. Kaitsja juhib tähelepanu, et R. Persidskil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Kuriteost möödunud rohkem kui aasta jooksul on ta käitunud igati seadusekuulekalt. Ta omab kindlat elu- ja töökohta. Reaalse 4 kuulise vangistuse kohaldamine mõjuks kahjustavalt tema praegusele elukorraldusele, kuna sellega kaasneks töökoha kaotus. Kaitsja leiab, et raskesti on prognoositav, kas šokivangistusega kaasnev šokk mõjutab isiku psüühikat tulevikus positiivses või negatiivses suunas, ilmselt on võimalikud mõlemat liiki psüühikamuutused. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
12. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-1-1-55-07 p 13).
13. Riigikohus on märkinud, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge nimetatud küsimuse lahendamisel materiaal- või menetlusõiguslik -2- rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16 p 11). 5.
14. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb sellist eksimust eitada, sest maakohus on R. Persidskile karistust mõistes seda igakülgselt motiveerinud (otsuse lk 6-8). Mingeid materiaal- või menetlusõiguslikke rikkumisi ringkonnakohus karistuse mõistmisel ei tuvastanud. 5.
15. Maakohus arvestas karistust mõistes, et R. Persidski süü on suur. Ta põhjustas peksmise tagajärjel kannatanule reieluumurru, sarnaluukaare murru ja veel terve rea vigastusi. Kuritegu oli varem ette kavatsetud. Kannatanu on küll suures osas tervistunud, kuid jalavigastus annab tunda ning katki löödud hammas on veel parandamata raha puudumise tõttu. Karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus ei lugenud karistust kergendavaks asjaoluks R. Persidski poolt kohtuistungil väljendatud kahetsust, kuna see ei olnud siiras ega puhtsüdamlik. Seda kinnitab asjaolu, et R. Persidski ei ole kannatanu ees vabandanud, tekitatud kahjusid hüvitanud ega muul viisil näidanud välja kahetsust ja soovi kuriteo tagajärgi heastada. R. Persidski ja kannatanu omavahel ei suhtle, sest R. Persidski ütluste kohaselt kannatanu on tema jaoks jätkuvalt ebameeldiv ja ta ei soovi temaga ühes ruumis olla. Maakohus arvestas, et R. Persidskil ei ole kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi ning ta omab töökohta. Seetõttu leiti, et vangistuse saab mõista sanktsiooni alammäära lähedasena, s.o 4 aastat ja 4 kuud vangistust. Samas kohus leidis, et mõistetav vangistus tuleb osaliselt täitmisele pöörata. Lühiajaline šokivangistus ja hilisem tingimuslik katseaja kohaldamine peaks varem vangistust mittekandnud R. Persidskile avaldama vajalikku mõju karistuse eesmärkide saavutamisel ja tulevikus seaduskuulekale teele asumisel. 4 kuuline vangistuse kohaldamine vastab R. Persidski süü suurusele ja võimaldab täita ka nii karistuse eri- kui üldpreventiivseid eesmärke. 5.
16. Kohtuistungi protokollist (selle lk 27-29) nähtub, et prokurör taotles veidi rangemat karistust (4 aastat 6 kuud vangistust, millest 10 kuud šokivangistust), kui maakohus seda mõistis. Kaitsja oli prokuröri poolt taotletud karistuse suurusega nõus, kuid palus šokivangistust mitte kohaldada või alternatiivselt teha seda võimalikult lühikesena. Seega poolte seisukohad karistuse osas olid maakohtule teada. 5.
17. Maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Antud asjas on vastavad põhjendused toodud maakohtu otsuse lk 6-8 ja ringkonnakohus nõustub nendega.
18. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus šokivangistust mitte kohaldada perspektiivitu.
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Samuti on arvestatud šokivangistust käsitlevat kohtupraktikat (RKKKo nr 3-1-1-116-12 p 11, 3-1-1-18-11 p-d 8.1-8.2, 3-1-1-99-06 p 16-18).
20. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3) tuginevalt läbi vaatamata -3- põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).
21. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
22. Kaitsja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist materjalidega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 144 euro ulatuses (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa kaitsjale väljamaksmisele. KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus antud juhul ei muutnud maakohtu otsust. Sellest lähtudes peab R. Persidski hüvitama apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud 144 eurot. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Aarne Sarjas -4- /allkiri/ Tiit Lõhmus