1-16-10851/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10851 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
3. mai
4. a määrus süüdimõistetu Igor Tšistjakovi karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Igor Tšistjakov (isikukood 37704182222), määruskaebus RESOLUTSIOON
6. Viru Maakohtu
7. mai
8. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Viru Maakohus
10. veebruari
11. a otsusega tunnistas Igor Tšistjakovi süüdi KarS § 263 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendas kestuseni 1 aasta 8 kuud. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jättis kohus vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Igor Tšistjakov ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 3, 7, 8 sätestatud kohustust, sealhulgas kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja alguseks loeti
12. veebruar
13. a.
15. aprillil
16. a. esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata Igor Tšistjakovi vangistus täitmisele. Ettekandest selguvalt ei ilmunud Igor Tšistjakov esmakohtumisele kriminaalhooldusosakonda, rikkus keeldu mitte omada ja tarvitada narkootikume ning ei allunud kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas.
17. märtsil, kui kriminaalhooldusametnikud käisid Igor Tšistjakovi kodus kontrolli teostamas, tuvastati tal narkootikumide tarvitamine. Hooldusalune läks endast välja ning suuliselt väljendas lugupidamatust kriminaalhooldusametnike suhtes, kasutades sündsusetuid ja solvavaid väljendeid ning ei olnud nõus kriminaalhooldajate väljastatud protokolli allkirjastama. Kriminaalhooldusametnikud kutsusid välja politsei.
18. Viru Maakohus pööras
19. mai
20. a määrusega Igor Tšistjakovile Viru Maakohtu
21. veebruari
22. a otsusega mõistetud karistuse 1 aasta 8 kuud vangistust täitmisele. 3.
23. Kohus luges tõendatuks, et Igor Tšistjakov ei täitunud kohustust mitte tarvitada narkootikume.
24. märtsi
25. a narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist ja indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et
26. märtsil
27. a tuvastati Igor Tšistjakovil positiivne reaktsioon narkootikumidele (amfetamiin). Süüdimõistetu ise tunnistas narkootikumide tarvitamist. Ida prefektuuri
28. märtsi
29. a kirjast on näha, et peale maakohtu otsuse tegemist koostati Igor Tšistjakovi suhtes 2 kiirmenetluse otsust – sõidukiiruse ületamise eest ja narkootikumide (amfetamiini) arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Lisaks selgub registreerimislehelt, et
30. märtsil
31. a Igor Tšistjakov ei tulnud registreerimisele, millega rikkus kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 3.
32. Kohus pidas eriti raskeks käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumiseks Igor Tšistjakovile kohtuotsusega pandud narkootikumide tarvitamise keelu eiramist. Süüdimõistetu seletused, et ta soovib oma eluviisi muuta, on paljasõnalised. Tal on juba pikemat aega probleeme narkootikumide tarvitamisega. Ta on ebaseaduslikult narkootikume tarvitanud nii enne Viru Maakohtu
33. veebruari
34. a kohtuotsuse tegemist kui peale seda katseajal ning vaatamata sellele pole seni oma sõltuvusprobleemiga tegelenud. Seetõttu jäävad Igor Tšistjakovi sõnad paljasõnalisteks ja eluliselt mitteusutavateks. Arvesse tuleb võtta ka seda, et katseajal jätkas ta õigusrikkumiste toimepanemist. Igor Tšistjakovi seletused, et tema käitumine oli tingitud majanduslikest raskustest, ei ole veenvad. 3.
35. Maakohus hindas põhjendatuks kriminaalhooldusametniku seisukoha, et kriminaalhooldus Igor Tšistjakovi suhtes on ebaõnnestunud, kuna ta ei suutnud täita kontrollnõudeid ja kohustusi. Süüdimõistetu on näidanud oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale tingimisi mõistetud karistust. Igor Tšistjakov suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas. Arvestades tema senist käitumist puudub veendumus, et ta hakkab suhtuma täiendavate kohustuste täitmisse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu on täiendavate kohustuste määramine perspektiivitu.
36. Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse Igor Tšistjakov ise. Ta taotleb lahendi tühistamist. 4.
37. Oma taotlust põhjendades tunnistab Igor Tšistjakov, et ta rikkus katseaja tingimusi. Tegemist oli veaga (mitte seaduspärasusega), mida ta kahetseb. Rikkumine leidis aset seetõttu, et ta oli stressiseisundis: puudus töö, olid finantsraskused ja sellest tekkis riid naisega. Antud hetkel on tal hea töö (lisatud on tööleping), mis aitab tal paljud probleemid lahendada ning ka peres hakkavad suhted laabuma. Ta soovib ennast ja oma elu muuta, kavatseb läbida kursused ja programmi stressiolukordade lahendamiseks, tuua kasu oma perele ja ühiskonnale. Ta on valmis täitma igasuguseid kohustusi, mida kohus vajalikuks peab, sealhulgas tegema üldkasulikku tööd. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
38. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtulahend on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks edasikaebuses toodud motiividel puudub alus. Vastavat seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
39. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et Igor Tšistjakov on juba katseaja alguses ühel korral rikkunud registreerimiskohustust, ta ei ole allunud kriminaalhooldaja kontrollile oma 2 elukohas (s.o hakkas kriminaalhooldusametnikele vastu kodukülastusel) ning on eksinud keelu vastu mitte omada ja tarvitada narkootilisi aineid. Ehk siis praeguses määruskaebemenetluses peab kriminaalkolleegium otsustama üksnes selle üle, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Nimelt toob süüdimõistetu poolt kontrollkohustuste täitmata jätmine kaasa KarS § 74 lg-s 4 nimetatud raskeima tagajärje, s.o karistuse täitmisele pööramise, üksnes siis, kui ta eiras nõudeid mõjuva põhjuseta. Muude alternatiivsete meetmetena võimaldab osundatud säte kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamise või KarS § 75 lg-s 2 loetletud täiendavate kohustuste määramise läbi. Üldkasuliku töö tegemises seisneva kohustuse panemise võimalust, nagu seda ühena variantidest soovib Igor Tšistjakov, seadus seega ette ei näe.
40. Järgmiseks leiab ka ringkonnakohus, et Igor Tšistjakovi rikkumised on hinnatavad tahtlikena ning vabandatavad need temale ei ole. Kusjuures sarnaselt maakohtuga peab ka kriminaalkolleegium eriti taunitavaks eksimuseks just narkootiliste ainete omamise ja tarvitamise keelu eiramist ning seda juba vähem kui kahe kuu möödumisel katseaja algusest. Asjaolu, et Igor Tšistjakovil oli enda väitel siis raske periood seoses töö puudumise ja peresiseste probleemidega, tema sellist käitumist, sealhulgas kodukülastusel kriminaalhooldusametnikele vastu hakkamist, kuidagi ei õigusta. Nimelt ei saa süüdimõistetu olukorras, kus tema karistuse täitmisele pööramata jätmise tingimusteks on olnud kontrollnõuete korrektne järgimine ja narkootiliste ainete omamisest ning tarvitamisest hoidumine, end välja vabandada igapäevaelus ette tulevate raskustega. 7.
41. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et Igor Tšistjakovi senise käitumise põhjal otsustades talle lisakohustuste panemine või katseaja pikendamine eesmärki ei täidaks. Tema karistus tuleb täitmisele pöörata. Vastupidiseks seisukohaks ei anna alust ka süüdimõistetu kinnitused tööle asumisest ja pereelu paremaks muutumisest. Samuti ei ole veenvad tema lubadused täita edasiselt kõiki kohtu poolt vajalikuks peetavaid kohustusi ja läbida ka omal algatusel programme ja kursusi stressiolukordades toime tulemise oskuse omandamiseks. Praegune õigusjärelm on süüdimõistetu enda korduvate rikkumiste tagajärg.
42. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau