Obsah (10)

§ 121§ 120§ 199§ 424§ 4231§ 64§ 68§ 69§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5706 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaid

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 120

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust,

§ 424

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja

§ 4231

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti M.

Balanovile liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

M. Balanovile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 6 kuud 2 päeva vangistust.

§ 69alusel asendati M.

Balanovile mõistetud vangistus 542 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat.

§ 69lg 4 alusel kohustati M.

Balanovit üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule.

§ 75lg 2 p 2, 21 alusel kohustati M.

Balanovit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75lg 2 p 4 alusel kohustati M.

Balanovit otsima endale töökoht.

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustati M.

Balanovit alluma uimastisõltuvuse ravile.

§ 75lg 2 p 7 alusel kohustati M.

Balanovit mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustati M.

Balanovit käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

1. Harju Maakohtu 11.novembri
2. a määrusega pöörati M. Balanovile Harju Maakohtu
3. juuli 2016.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 6 kuud 2 päeva vangistust täitmisele. M. Balanovi karistusaja alguseks loeti
4. november
5. a.
6. Tartu Maakohtu
7. juuni 2017 määrusega jäeti M. Balanov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.1 Täidetud on tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. 3.2 Kohus leidis, et M. Balanov ei kuulu siiski vabastamisele. Kohus tõi välja selle, et M. Balanovit on varem korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid (sh röövimise) ja tervisevastaseid kuritegusid. Käesolevalt kannab ta karistust kuritegude eest, mille eest teda on varemgi karistatud (vargus ja kehaline väärkohtlemine). Samuti kannab ta karistust ähvardamise, mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise eest. Harju Maakohtu
8. juuli
9. a otsusega anti M. Balanovile võimalus kanda karistust vabaduses, ent karistus tuli täitmisele pöörata, kuna M. Balanov hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemise tundidest. Ta ei täitnud ka registreerimiskohustust, tarvitas katseajal olles alkoholi ja ei täitnud kohustust alluda sõltuvusravile. Erakorralise ettekande arutamise jaoks tuli ta kuulutada tagaotsitavaks. Kohtu jaoks näitas M. Balanovi taoline käitumine, et varasemad karistused ei ole mõjutanud M. Balanovit õiguskuulekusele. Isiku varasem käitumine ei tekitanud kohtus veendumust, et M. Balanov on senini kantud karistusest omad järeldused teinud ning on käesoleval ajal valmis ning suuteline täitma kõiki talle määratavaid kohustusi nõuetekohaselt. 3.3 M. Balanoviga on läbi viidud vestlusi peresuhete ja sõltuvusteemadel. Talle ei ole hetkel veel koostatud individuaalset täitmiskava. Seega ei ole teda suunatud sotsiaalprogrammidesse. Kohus luges positiivseks, et M. Balanov on loobunud suitsetamisest ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Nendest asjaoludest lähtuvalt luges kohus M. Balanovi käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.4 Ka M. Balanovi vabanemisjärgseid tingimusi luges kohus valdavalt positiivseks. Tal on lähedaste toetus, kindel elu- ja töökoht. Viimane võimaldab äraelamist ja perekonna majanduslikku heaollu panustamist ning uute kuritegude riski maandamist. M. Balanovil on ligikaudu 11 517 eurot rahalisi nõudeid, samuti on tema ülalpidamisel alaealised lapsed. 3.5 M. Balanovi peamiseks riskiks uute kuritegude toimepanemisel on alkoholi- ja narkootikumide sõltuvus. Positiivseks pidas kohus M. Balanovi lubadust minna ravile ning läbida sotsiaalprogramme ja katkestada suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. Samas ei ole kohtu hinnangul sellega tagasilangused välistatud. Senise eluviisi muutmine eeldab M. Balanovilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet ning arvestades isiku ärakantud karistusaega ja varasemat elukäiku puudus kohtul veendumus, et M. Balanov on suuteline oma senist eluviisi muutma. 3.6 Kokkuvõtlikult leidis kohus, et M. Balanovi käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt ka vabanemisejärgsetele tingimused ei kaalu üles tema varasemat elukäiku ja M. Balanovi isikust tulenevaid asjaolusid. Isiku lubadused end muuta on küll positiivsed, ent see ei ole piisav, et M. Balanov tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastada.
10. Süüdimõistetu kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
11. juuni
12. a määruse tühistamist. Kaitsja leiab, et M. Balanov tuleks vabastada, kuna tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ka eluaseme osas risk ja ohtlikkus puudub ning tal on võimalus asuda tööle. Kohus märkis, et M. Balanovi karistus pöörati täitmisele, kuna ta ei teinud ÜKT tunde. Sellist kohustust M. Balanovil käesoleval ajal ei ole. 2 Ta on tõestanud, et suudab sõltuvusest vabaneda sellega, et on loobunud suitsetamisest. Ka sotsiaalprogrammide läbimata jätmist ei saa M. Balanovile ette heita, kuna talle ei ole koostatud individuaalset täitmiskava. Samuti pidas kohus positiivseks, et M. Balanov on nõus minema ravile ja läbima sotsiaalprogramme ning vältima suhtlust kriminaalkorras karistatud isikutega. M. Balanov on seega teinud kõik endast oleneva, et uusi kuritegusid mitte enam toime panna. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, kodust lahkus ta ema alkoholiprobleemide tõttu Tallinna Peeteli kiriku lastekodusse ning soovib nüüd osaleda oma laste kasvatamisel. Tema mõttelaad on muutunud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keelu rikkumisel paigutatakse ta tagasi vanglasse. Lisaks tuleb arvestada M. Balanovi soovi asuda rehabilitatsioonikeskusesse, milline soov aga peale karistuse kandmist on ebatõenäoline. Vangla iseloomustus sisaldab vähe negatiivseid asjaolusid. Kaitsja taotleb maakohtu määruses toodud seisukohtade ümberhindamist, kuna need ei ole kooskõlas

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaoludega ning valesti on kohaldatud materiaalõigust.

Karistatust ei saa isikule ette heita, kui tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Kaitsja hinnangul võiks M. Balanovile anda võimaluse vabaduses näidata, et ta suudab olla seaduskuulekas. Kaitsja leiab, et isik on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Tema suhtes saab kohaldada käitumiskontrolli nõudeid ja katseajal saab kriminaalhooldaja suunata tema edaspidist seaduskuulekat käitumist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord M. Balanovi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. 6.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveana kohtupraktika mõttes tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Samuti on menetlusõiguse olulise rikkumisena kõrgemas kohtus käsitatud olukorda, kus kohtud on lähtunud asja otsustamisel ebaõigest karistusaja pikkusest (RKKKm 3-1-1-59-14, p-d 10.1, 10.2). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi

§ 76lg-s 4 sätestatud materiaalseid aluseid hinnates kaalutlusvea.

1. Praegusel juhul tuleks kaitsja hinnangul M. Balanov vabastada, kuna tal puuduvad distsiplinaarkaristused. M. Balanovil on eluase ning võimalus asuda tööle. Ringkonnakohus möönab, et nimetatud asjaolud on positiivsed ning neid on I astme kohus sellistena ka käsitlenud ja arvesse võtnud. Ka sotsiaalprogrammide läbimata jätmist ei ole kohus M. Balanovile ette heitnud, märkides, et individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale koostatud seoses tema üleviimisega Tallinnast Tartu Vanglasse. Samuti pidas kohus positiivseks, et M. Balanov on nõus minema ravile ja läbima sotsiaalprogramme ning vältima suhtlust kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega kordab määruskaebus suuresti juba maakohtus arvestatud seisukohti.
2. Antud juhul nähtub maakohtu määrusest, et M. Balanovi tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise on tinginud tema varasem elukäik ja süüdlase isik. Seejuures on kohus välja toonud, et M. Balanovi eelmine katseaeg luhtus kriminaalhooldusnõuete rikkumise (alkoholikeelu ja registreerimiskohustuse ning kohustuse alluda sõltuvusravile rikkumine). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on M. Balanoviga viidud läbi vestlusi sõltuvusteemadel ning ta on loobunud 3 ka suitsetamisest, ent ringkonnakohtu hinnangul ei anna see piisavalt alust olla veendunud, et M. Balanov on lühikese karistusaja jooksul sõltuvusest priiks saanud ja et tema mõttelaad on muutunud. Nimelt on M. Balanovil probleeme alkoholitarvitamisega. See aga on lähedaste vastu suunatud vägivalla vallandajaks. Ka eelnevate vangistuste jooksul on M. Balanov osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, ent vabanedes ei ole ta omandatut ellu rakendanud ning ei ole ka ise välistanud, et vabanedes hakkab alkoholi tarvitama, kui saab elu joonele. Sama probleem on narkootikumidega – M. Balanov on meditsiiniosakonna andmetel sõltlane, kusjuures isik tarvitas kangeid narkootikume sh koos alkoholiga. M. Balanov on ka ise möönnud, et ehkki ta on soovinud narkootikumidest vabaneda, on esinenud tagasilanguse perioode. Ka maakohus on M. Balanovit vabastamata jättes möönnud, et viimasel võib tekkida tagasilanguse perioode, mis on uue kuriteo toimepanemise risk. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et korduvalt kriminaalkorras karistatud M. Balanovi ennetähtaegse vabastamise vastu seisavad nii prokurör kui ka vangla. Viimase poolt välja arvutatud riskiprotsentide kohaselt paneb M. Balanov suure tõenäosusega toime uue kuriteo (77 %) või vägivallaga seotud kuriteo (63%). Kui sellele lisaks arvestada, et vangla iseloomustuse kohaselt on M. Balanov kergelt mõjutatav, puuduliku probleemilahendusoskuse ning enesekehtestamise oskusega, siis ei ole välistatud, et ehkki M. Balanovil on kaitsja väitel soov muutuda ning ta on motiveeritud läbima katseaega positiivselt, ei suuda ta vabanedes nendele tõotustele kindlaks jääda ja paneb toime uue kuriteo. Kuivõrd M. Balanovil on riske ja ohtlikkust peaaegu kõigis hinnatavates valdkondades (eluase, töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkoholi kuritarvitamine, narkootikumide tarvitamine, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud, siis esineb ka ringkonnakohtu hinnangul arvestatav risk, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus - isiku edasine õiguskuulekas käitumine - ei ole sedavõrd kindel, et isik ennetähtaegselt vabastada. Seetõttu ei ole M. Balanovi vabastamine praegusel ajal võimalik ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist.
3. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja M. Balanovi kaitsja L. Nirgi määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 4 /allkiri/ Tiit Lõhmus