KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2017. a, Tallinn Kohtuasja

§st 173 tulenevate kohustuste täitmine.

1. Kohus kohustas võlgnikku esitama
2. jaanuariks
3. a usaldusisiku aruanne koos võlausaldaja poolt nõutud dokumentidega. Võlgnik esitas
4. jaanuaril
5. a kohtule oma
6. a ja
7. a pangakonto väljavõtted,
8. jaanuari
9. a töölepingu nr TLN8/2015 lisa nr 3 töölepingu lõpetamise kohta alates
10. jaanuarist
11. a (töötaja töölepingu korraline üles ütlemine TLS § 85 lg 1 alusel) ja
12. a tuludeklaratsiooni.
14. jaanuari
15. a toimunud kohtuistungil selgitas võlgnik, et ütles ise töölepingu üles, kuna tema piirkonda hakkab teenindama Saku inimene. Hetkel tal tööd ei ole, ta otsib tööd ning võtab ennast arvele töötukassas. Võlgniku pangakontole laekunud raha ülekandmist elukaaslase IS ema VK pangakontole selgitas võlgnik asjaoluga, et Sotsiaalkindlustusamet kannab VK raha tema arvele ja tema kannab VK-le edasi. Samuti kannab ta enda raha VK kontole, kuna nii on mugavam.
16. Võlausaldaja I ja II leiavad, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb ära lõpetada, kuna võlgnik ei ole olnud aus. Võlgnik on kandnud palga ja muud sissetulekud võõrale kontole, on töölt ära tulnud omal soovil ning ei ole esitanud kohtu nõudmisel tööle kandideerimise avaldusi, et tõendada tööle kandideerimist.
18. veebruaril
19. a esitas võlgnik kohtule Eesti Töötukassa
20. veebruari
21. a otsuse enda töötuna arvelevõtmise kohta. 2

§ 173tulenevaid kohustusi.

10. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, milles kolleegium leidis, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Olukord, kus pea kahe aasta jooksul ei ole võlgnik tasunud ühtegi makset, on lõpetanud omal soovil töösuhte, varjab oma sissetulekuid, ei mahu käesolevatel asjaoludel (võlgnik töötas 2016 jaanuari kuuni vähetasustatud tööl ning ei ole tõendanud varasemalt tasuvama töö otsimist ning hetkel töötuna arveloleku ajal töö otsimist) viidatud Riigikohtu lahendis märgitud kriteeriumide alla. Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. 11. Kohus leidis, et võlgnik ei ole tähtaegselt kohtule andnud teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on jätnud süüliselt täitmata oma kohustused kohustustest vabastamise menetluse ajal ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175lg 2 p 2 eeldused on täidetud.

Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, mille põhjendustest nähtuvalt palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata kohustustest vabastamise menetlust.
2. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu võlgnik maakohtu seisukohaga, et võlgnik on olnud ebaaus. Võlgnik leiab, et ta tegeles mõistlikult tulutoova tegevusega postiljonina, kuni kokkuleppel tööandjaga lõpetas töölepingu tingimusel, et ta võetakse võimalusel uuesti tööle tagasi. Võlgnik kinnitab, et ta ei ole oma tulusid varjanud ja on esitanud iga aasta vastava aruande ning võtnud ennast Töötukassas arvele. Võlgnik ei oska enda väitel muud tööd. Vastused määruskaebusele
3. Võlausaldajad paluvad jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluse edasine käik
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3

§ 175

lg 5 alusel on kohtul kaalutlusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad

§ 175

lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

lg-te 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti ei tohi võlgnik varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tulutoova tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Seega peab kohus kontrollima, kas esinevad kohustustest vabastamise eeldused, st kas võlgniku käitumine vastas

§-s 173 sätestatud nõuetele. 18. Ringkonnakohus on maakohtuga ühte meelt selles, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustust tegelda mõislikult tulutoova tegevusega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tulu teenimist võlgniku näidatud suuruses pidada mõistlikult tulutoovaks tegevuseks. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid töö otsimise kohta ning piisavaks tegevuseks ei saa pidada üksnes enda Töötukassas arvele võtmist. Võlgniku seisukohtadest nähtuvalt on ta pärast postiljoni ametist loobumist jäänud ootama endiselt tööandjalt tööpakkumist ning on põhjendamatult välistanud võimaluse leida endale uus töökoht Töötukassa vahendusel, tuginedes ettekäändele, et ta ei oska muud tööd teha. Ringkonnakohtu arvates ei vasta selline käitumine

§ 173lg 1 eesmärgile, mis kohustab võlgnikku aktiivselt tööd otsima.

Olukorras, kus võlgnikul on tekkinud võlausaldajate ees maksejõuetuse põhjustanud mahus rahalised kohustused, puudub võlgnikul võimalus olla valiv selles, millisel erialal sissetulekut teenida ning teha tuleb kõik endast olenev, et tekkinud võlgu tasuda.

1. Kolleegium selgitab samuti seda, et asjaolu, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja on maksejõuetu, ei tähenda, et võlgniku peaks kohustustest tingimata vabastama. Kohustustest vabastamise üheks eeltingimuseks on võlgniku tegelikud ja kohtule nähtavad püüded võlausaldajate nõudeid võimalikus ulatuses rahuldada. Võlgadest vabastamise menetluse eesmärgiks ei ole võimaldada uut majanduslikku algust võlgnikule, kes asjaoludest nähtuvalt ei soovi panustada oma võlgade likvideerimisse. Võlgnik on
2. novembri
3. a avalduses kinnitanud, et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi (I kd, tl 1-2). Lisaks on maakohus võlgniku kohustusi selgitanud

1. aprilli
2. a võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohtumääruses (I kd, tl 149-150) ja
3. aprilli
4. a võlgniku kohustuste täitmise kontrollimise kohtumääruses (I kd, tl 166-167) ning palunud võlgnikul esitada täiendavad tõendid/andmed tema tulutoova tegevuse otsimise kohta (I kd, tl 195). Ka ei ole võlgnik kordagi pöördunud kohtu poole, saamaks teavet või selgitusi enda kohustuste täitmise kohta võlgade vabastamise menetluses. Seega ei saa kolleegiumi hinnangul võlgniku kohustuste täitmata jätmine olla vabandatav võlgniku võimalike puudulike teadmiste ja arusaamisega.
5. Maakohus on õigesti leidnud, et võlgniku käitumine viitab ka tulude varjamisele

§-s 173 lg 2 järgi. Võlgniku põhjendused tema arvelduskontol rahade liikumise 4

§ 172lg 4 teise lause kohaselt vabastab kohus menetluse lõpetamisel usaldusisiku.

Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse resolutsiooni.

1. Kuivõrd määruskaebus jääb sisuliselt rahuldamata, tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlgniku kanda. Võlausaldajad ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
2. Seoses kohtuniku Reet Allikvere eemal viibimisega asendab teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Imbi SidokToomsalu. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu 5