Obsah (8)

§ 384§ 258§ 262§ 154§ 268§ 339§ 312§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1.märts 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-7253 (15221000029) Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoo

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. 29.08.2016 saabus kriminaalasjas nr 15221000029 (1-16-7253) Tartu Maakohtusse Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kairi Kaldoja 24.08.2016 koostatud süüdistusakt, mille kohaselt on Henn Moorale ja Artur Nõmmele esitatud süüdistused KarS § 210 lg 2 järgi ning OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ-le Tuisu esitatud süüdistus KarS § 210 lg 3 järgi.
2. 09.01.2017 esitas kaitseakti H. Moora ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, kes esitas muuhulgas taotluse süüdistusakti prokuratuurile tagastamiseks

§ 258

lg 1 p 2 ja

§ 262lg 1 p 2 alusel.

10.01.2017 esitas kaitseakti ka A. Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsja vandeadvokaat Martin Triipan, kes taotleb samuti süüdistusakti prokuratuurile tagastamist

§ 258

lg 1 p 2 ja

§ 262lg 1 p 2 alusel.

Eelistung kriminaalasjas toimus 16.01.

1. Maakohtu määrus
2. Tartu Maakohtu 17.01.2017 määrusega tagastas maakohus kriminaalasja süüdistusakti prokuratuurile, kuna süüdistusakt ei vasta

§-s 154 sätestatud nõuetele. 3.1. Maakohus nõustus H. Moora ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kaitsjaga, et süüdistusakti lõpposas puudub piisavalt detailne süüdistatavatele tehtud etteheidete kirjeldus, mille tõttu süüdistusakt ei vasta

§ 154lg 3 p 2 nõuetele.

Eelmärgitust tulenevalt ei ole süüdistatavatel võimalik mõista neile tehtavate etteheidete sisu ning konkreetselt süüdistusele vastu vaielda. Eelmärgitu on aga käsitletav kaitseõiguse rikkumisena. 3.2. Maakohus märgib, et süüdistusakti lõpposas esitatakse

§ 154lg 3 p-de 1-3 kohaselt süüdistatava nimi, süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioon Kar

S-i vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Seejuures kaks viimati nimetatud elementi – süüdistuse sisu ehk süüdistatavale etteheidetava teo eluliste asjaolude kirjeldus ja kuriteo kvalifikatsioon – moodustavad kokku süüdistuse

§ 268ja § 285 mõttes.

Süüdistuse sisus tuleb esitada süüdistatavale omistatava käitumise kirjeldus, milles peavad piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. 3.

1. Maakohus nõustus kaitsjaga ja leidis, et kõnealuses süüdistusaktis puudub kaitsja poolt viidatud süüdistuse lõigus piisava detailsusega süüdistatavatele etteheidetava käitumise kirjeldus nii projekti hanke läbiviimise kui ka selle maksumuse osas. Märkimata ei saa jätta sedagi, et süüdistusakti põhiosas (kuriteo asjaolud) on süüdistatavate tegude kirjeldused mõneti detailsemad (seda nii projekti hanke läbiviimises ja hinnapakkumise osas kui ka projekti maksumuse osas), kui seda on süüdistusakti lõpposas. Samas ei saa kohus süüdistatavatele esitatud süüdistust tuletada süüdistusaktist tervikuna, vaid üksnes selle lõpposast. 3.
2. Riigikohus on juhtinud lahendis nr 3-1-1-59-16 (p 22) tähelepanu sellele, et süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust ei saa tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna, sest see oleks otseselt vastuolus

§ 154lg 3 p-des 2 ja 3 sätestatuga.

Viidatud sätete kohaselt tuleb just süüdistusakti lõpposas esitada süüdistuse sisu, st süüdistatavale inkrimineeritava käitumise kirjeldus. Menetluslikult ei ole aktsepteeritav olukord, kus toimepanija käitumise erinevaid aspekte, mis moodustavad tervikuna kuriteokoosseisu, kajastatakse süüdistusakti erinevates osades ja üksnes süüdistuse teksti erinevate osade kogumis vaatlemisel selgub, milles isikule inkrimineeritav tegu seisnes. Maakohus on seisukohal, et süüdistusakti lõpposas tuleb välja tuua süüdistatavatele etteheidetavate tegude detailsem kirjeldus, lähtudes Riigikohtu poolt antud suunistest. 3.

1. Maakohus nõustus ka A. Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsja seisukohaga, et süüdistusakt on ka OÜ Tuisu süüdistuses keeleliselt ebaselge, kuna ebaõigesti on märgitud OÜ Tuisu juhatuse liikmeks H. Moora ning on omistatud H. Moora tegevust OÜ-le Tuisu. Kuigi prokurör eelistungil antud selgituses esitas omapoolse seisukoha, milles viidatud puudust möönis, ei ole maakohtu hinnangul protokolliliselt võimalik OÜ Tuisu süüdistuses esinevat keelelist ebaselgust kõrvaldada. Lisaks eeltoodule juhtis maakohus tähelepanu, et süüdistusaktis esineb ka kirjavigu, millised tuleks süüdistusakti selguse huvides uue süüdistusakti koostamisega kõrvaldada. 3.
2. KarS § 210 kohaselt on kuriteo subjektiks majandustegevuses osalev isik, seega eeldab koosseis täideviija puhul erilise isikutunnusega isikut (KarS § 24). Täideviija saab olla üksnes isik, kes on majandustegevuses osaleva isikuna saanud soodustuse ning kellel on õigus seda kasutada. Soodustusena saab käsitleda riigieelarve, kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest käsitatavat eraldist. Maakohtu hinnangul peaks süüdistuses ka eelmärgitut silmas pidama. Määruskaebus
3. Tartu Maakohtu 17.01.2017 määruse peale esitas määruskaebuse ringkonnaprokurör, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning süüdistusakti saatmist Tartu Maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Prokurör leiab, et süüdistusakt vastab

2 § 154 sätestatud nõuetele ning maakohus on süüdistusakti prokuratuurile tagastades oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes ning toiminud ebaotstarbekalt.

Prokurör on seisukohal, et süüdistusakt vastab nii süüdistuse detailsuselt kui keeleliselt

§ 154sätestatud nõuetele.

4.

1. Maakohus on leidnud, et „kaitsja poolt viidatud lõigus puudub piisava detailsusega süüdistatavatele etteheidetava käitumise kirjeldus nii projekti hanke läbiviimise kui ka selle maksumuse osas“. Selline seisukoht ja sellisel seisukohal põhinev süüdistusakti tagastamine prokuratuurile ei ole õige. Nimelt on nii projekti hanke läbiviimist kui maksumust puudutav süüdistuses kajastatud. Mitte kaitsjate poolt viidatud lõigus, kuid süüdistuse teksti tervikuna lugedes on kõnealused väited selles olemas. Kindlasti ei ole asjakohane teha prokurörile etteheiteid selle kohta, millisesse lõiku peab ühe või teise etteheite kirjutama ning millises järjekorras süüdistust formuleerima. Projekti maksumus on välja toodud süüdistuse esimeses lõigus („Taotluses märkis Henn Moora Nõmme seafarmi lammutusprojekti koostamise maksumuseks 22 608,15 eurot ning lammutustööde maksumuseks 322 469,60 eurot, seega projekti maksumuseks kokku 345 077,45 eurot, taotledes sellega toetust kokku 172 538,87 eurot“) ning hanke läbiviimist puudutav kolmandas lõigus („Nimelt esitas Henn Moora sihtfinantseerimislepingu, mille sisuks oli KIKi otsus rahastada OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus projekti nr 3659 „Nõmme seafarmi lammutusprojekt" sõlmimisel 16.01.2013 mitmeid valeandmeid sisaldavaid lisasid. Muu hulgas ka pakkumiskutsed, mis väidetavalt pakkujatele väljastati ja milles on esitatud vaid nimekiri lammutatavatest hoonetest, mis ei ole piisav tööde ulatusest ja võimalikust maksumusest ülevaate saamiseks. Pakkumiskutsetel märgitud ettevõtted esitasid allkirjastamata pakkumised, millest parimaks pakkujaks tunnistati OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ainuosaniku otsusega OÜ Tuisu pakkumine.“). Samuti on välja toodud süüdistuse teises lõigus normid, mille vastu süüdistatavad süüdistuse kohaselt on eksinud („Sellise tegevusega rikkus Henn Moora KIKi nõukogu poolt 19.02.
2. a kinnitatud «Keskkonnaprojektide finantseerimise korra" punkte 4.4, mille kohaselt peab ettevõtjatel olema omafinantseering vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti või projekti etapi abikõlblike kulutuste maksumusest ja 4.1, mille kohaselt omafinantseering peab olema rahaline ning vastama abikõlblikkuse nõuetele.“). Lisaks on süüdistuse n-ö kokkuvõtvas lõigus veel kord välja toodud, milles seisneb süüdistatavatele esitatud etteheide („Seega viisid Henn Moora ja Artur Nõmm vastavalt OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu juhatuse liikmetena KIKi pettuse teel eksitusse, näidates projekti maksumust tegelikkusest suuremana ning mitte tasudes omafinantseeringut selleks, et saada KIKilt toetust Nõmme seafarmi lammutamiseks ning teostada lammutustööd näidatust oluliselt odavamalt.“). 4.
3. Prokurör leiab, et süüdistuses on piisava detailsusega avatud, milles seisnes valeandmete esitamine, mis moodustabki poole KarS § 210 koosseisust. Lisaks on välja toodud ka valeandmete esitamise eesmärk. Seega on sisustatud koosseisu asjaolud, millel süüdistus tugineb ning mille vastu on ka süüdistatavatel võimalik end kaitsta. 4.
4. Maakohus on võtnud seisukoha, et menetluslikult ei ole aktsepteeritav olukord, kus toimepanija käitumise erinevaid aspekte, mis moodustavad tervikuna kuriteokoosseisu, kajastatakse süüdistusakti erinevates osades ja üksnes süüdistuse teksti erinevate osade kogumis vaatlemisel selgub, milles isikule inkrimineeritav tegu seisnes. Antud juhul ei ole toimepanija käitumine kajastatud süüdistusakti erinevates osades ning prokurör on teadlik, et kohus saab isikut süüdi tunnistades tugineda üksnes süüdistuses kirjapandule. Kuriteo asjaolude eesmärk ei ole mitte süüdistuse teksti kopeerimine, vaid kuriteo avamine laiemalt ning teatud kuritegude puhul ka kuriteo avastamise ning tausta selgitamine. Tegemist on süüdistusakti 3 osaga, mis annab küll teavet kuriteo ja süüdistuse aluseks olevate tõendite kohta, kuid mis ei saa mõistetavalt mingilgi viisil olla süüdistatava vastutusele võtmise aluseks. Samuti aitab kuriteo asjaolude detailsem kirjapanek sageli ka juriidilisi termineid mittevaldavatel menetlusosalistel aru saada, milles kuritegu seisnes. Süüdistataval on aga süüdistusest arusaamiseks kaitsja, seega süüdistus kajastab juba juriidiliselt korrektseid ning seadusest otseselt tulenevaid kuriteokoosseisu elemente. 4.
5. Veel leiab prokurör, et täiesti ebaõige on maakohtu seisukoht süüdistuse keelelise ebaselguse osas. Prokurör möönis eelistungil hooletusviga juhatuse liikme nimes ning selgitas, et eksimus juhatuse liikme nimes on juhuslik ning ühtlasi on süüdistuse tekstis kogumis ka hästi järgitav, millise äriühingu juhatuse liige on A. Nõmm ning millisel H. Moora. Prokurör on seisukohal, et tegemist ei ole süüdistuse muutmise või täiendamisega

§ 268

lg 2 mõttes, vaid

§ 268

lg 3 olukorraga (faktilise väite parandamine ilma, et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni). Kui kohus leiab, et sellise vea olemasolu süüdistusaktis on kõrvaldamatu takistus ning tegemist on siiski süüdistuse muutmisega, võib kohus

§ 268lg 2 alusel kohustada prokuröri esitama uut süüdistuse tervikteksti.

Küll ei ole selline viga kindlasti aluseks süüdistusakti prokuratuurile tagastamisel. 4.

1. Maakohus on juhtinud tähelepanu, et süüdistusaktis esineb kirjavigu, mis takistavad süüdistusakti selget mõistmist. Ühelegi kirjaveale maakohus määruses aga viidanud pole. Prokurör, olles süüdistusakti mitmeid kordi sõna-sõnalt läbi lugenud, möönab, et süüdistusaktis esineb 3 kirjaviga. Lisaks eelmainitud eksimustele esineb ka keeleline ebakorrektsus, mis sisaldub OÜ Tuisu süüdistuses, kus sulgudes on viidatud OÜ Tuisu juhatuse liikmeks A. Nõmme (nagu ka süüdistusakti alguses isikuandmete osas ja läbivalt kogu süüdistusaktis), pärast sulge on aga ekslikult juhatuse liikmeks nimetatud H. Moorat. Prokurör on aga seisukohal, et ükski neist kirjavigadest ei muuda süüdistusakti tervikuna ebaselgeks. 4.
2. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-33-15 punktis 13 on sedastatud, et eelistungi ülesanne on välja selgitada kriminaalasja kohtuliku arutamise võimalikkus ning tagada sujuv ja tõrgeteta kohtulik arutamine mõistliku aja jooksul. Samuti lisab viidatud lahendi punkt 14, et kohtu ülesanne on eelmenetluses kontrollida, kas prokurör on süüdistusaktis kajastanud kõiki kriminaalasja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, sh teo toimepanemise koht ja aeg ning lisanud süüdistusaktile neid väiteid kinnitavad tõendid. Tegemist on esialgse formaalse kontrolliga. Kui süüdistusaktis on vastavad asjaolud nõuetekohaselt esitatud, puudub alus kriminaalasja tagastamiseks. Antud juhul on süüdistusaktis (ja ka konkreetselt isikutele esitatud süüdistuses) kajastatud kõik kuriteokoosseisu jaatamiseks vajalikud elemendid. Prokurör on süüdistuses ära märkinud kõik etteheited, mida soovib süüdistatavatele teha. Kohtu roll on nii eelmenetluses kui ka hiljem kohtumenetluses kontrollida süüdistuse vormilist külge. Seetõttu on kujundatud ka seisukoht, et kohus ei või nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist, kuivõrd kohtu roll esitatud süüdistuse üle on piiratud vaid selle vormilise küljega. Kokkuvõtteks leiab prokurör, et antud kriminaalasjas ja vaidlusaluse süüdistusakti puhul on äärmiselt ebaproportsionaalne ja ebaotstarbekas tagastada süüdistusakt prokuratuurile. Selliselt toimides pikendab kohus arvestatavalt ka menetlusaega ning käitub igas mõttes vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Eelistungil leppisid menetlusosalised kokku ka võimalikud kõikidele pooltele 4 sobivad kohtuistungite toimumise ajad, mistõttu on sellises olukorras süüdistusakti prokuratuurile tagastamine veelgi ebaotstarbekam. Menetlusosaliste seisukohad
3. Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2017 määrusega võeti menetlusse ringkonnaprokuröri määruskaebus ning anti määruskaebemenetluse pooltele õigus esitada oma kirjalikke seisukohti esitatud määruskaebuse kohta, samuti taandusi ja taotlusi, sealhulgas menetluskulude hüvitamise võimalik nõue, kuni 15.02.
5. Nimetatud ajaks esitas kirjalikud seisukohad süüdistatavate Holste-Nõmme Puhkekeskus OÜ ja H. Moora kaitsja vandeadvokaat R. Sarv, kes palub oma vastuse esimeses alternatiivis, kui prokurör jääb esitatud süüdistuse piiridesse ning loobub süüdistuses täielikult avamata projekti hanke läbiviimise ja selle maksumuse etteheidetest, rahuldada prokuröri määruskaebus ning teise alternatiivina, kui prokurör soovib väljuda süüdistuse piiridest ning jääb süüdistuses täielikult avamata projekti hanke läbiviimise ja selle maksumuse etteheidete juurde, jätta prokuröri määruskaebuse rahuldamata. Kaitsja leiab jätkuvalt, et süüdistus koosneb abstraktsetest lausetest. Kui prokurör jääb süüdistustes esitatud faktiliste asjaolude ja kirjelduste juurde, siis tuleb prokuröri määruskaebus rahuldada, sest siis on tegemist nõuetekohase süüdistusaktiga. Kaitsja hinnangul on määruskaebemenetluse kõige olulisemaks ülesandeks prokuröri seisukoha väljaselgitamine, kas viimane soovib hilisemas menetluses tugineda ka süüdistuses kajastamata etteheidetele. Vastuses rõhutatakse veelkord üle, et süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust ei saa tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna. Kaitsja leiab, et prokuröri määruskaebuses ei eristata süüdistust ja süüdistusakti tervikuna. Antud põhimõtteline eksimus viib kaitseõiguse teostamise oluliste raskuste ja kitsenduste juurde, sest kaitsja saab kaitse üles ehitada vaid konkreetsete etteheidete pinnalt. Kaitsja ega süüdistatav ei pea kaitsetaktika valimisel tuginema oletustele.
6. Seisukohad esitas ka A. Nõmme ning Tuisu OÜ kaitsja vandeadvokaat M. Triipan, kes leiab, et maakohtu määrus on õige ja põhjendatud ning prokuröri määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Süüdistusaktis kajastatud OÜ Tuisu süüdistuse kohaselt tegutses ta justkui läbi oma juhatuse liikme H. Moora OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse huvides. Ebaõige on eeldus justkui oleks H. Moora OÜ Tuisu juhatuse liige. Lisaks, juriidilise isiku kriminaalvastutus ei saa põhimõtteliselt kaasneda selliselt, et äriühingu juhatuse liige tegutseb mõne teise äriühingu huvides. Ka edasises OÜ Tuisu süüdistuse tekstis jätkub kirjeldus H. Moora tegevusest, mis aga OÜ Tuisu süüdistuse seisukohalt on täiesti asjasse puutumatu, sest H. Moora ei ole OÜ Tuisu juhatuse liige ega muu juhtorgani liige. Juhul, kui prokurör leiab, et süüdistuse tekstis on midagi vajalik korrigeerida (tegutseti mõne teise isiku kaudu, mõne teise isiku huvides vms), ongi prokuröril võimalik seda teha uut (korrigeeritud sõnastusega) süüdistust esitades. Kaitsja jagab maakohtu seisukohta ka selles, et süüdistus pole selge hanke läbiviimist kui ka maksumust puudutavate etteheidete osas. Süüdistusaktis ei pea olema küll tõendite analüüsi, aga kuna andmete õigsus/ebaõigsus on antud juhul koosseisuliselt oluline, peaks süüdistusest olema vähemalt arusaadav, millest lähtuvalt saab esitatud andmeid prokuröri arvates valeandmeteks pidada ja millised on siis tegelikud andmed. Seda süüdistuses esile pole toodud. Kui prokurör aga tegelikult keskenduks etteheidetena üksnes omafinantseeringu küsimustele, ei oleks hanke läbiviimise ja maksumuse asjaolud niivõrd olulised, kuid prokurör pole ka kaitsja jaoks selgelt avaldanud, et hanke läbiviimise ja maksumusega seotud etteheited süüdistuse osaks ei ole. 5 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus, tutvunud süüdistusakti, maakohtu määruse, määruskaebuse ja menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega, leiab, et Tartu Maakohtu 17.01.2017 määrus tuleb tühistada ja saata süüdistusakt Tartu Maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Prokuröri määruskaebus tuleb rahuldada.
8. Maakohus tagastas eelistungil

§ 262

lg 1 p 2 alusel prokuratuurile süüdistusakti, kuna süüdistusakt ei vasta maakohtu hinnangul

§ 154lg 3 p-s 2 sätestatud nõuetele.

9.1.

§ 154lg 3 p 2 kohaselt süüdistusakti lõpposas esitatakse süüdistuse sisu.

9.

1. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad määruskaebuse väited tähelepanu. Teise astme kohtu hinnangul on maakohus liiga kergekäeliselt asunud seisukohale, et süüdistuste sisus puudub piisavalt detailne süüdistatavatele tehtud etteheidete kirjeldus. Maakohus leiab, et ei ole võimalik mõista süüdistatavatele tehtavate etteheidete sisu ning konkreetsetele süüdistuste vastu vaielda, mis on kaitseõiguse rikkumine. Prokurör on määruskaebuses täpselt välja toonud need lõigud, mille puudumist määruses ja kaitsjate poolt esitatud taotlustes on ette heidetud. Süüdistuse sisu all on käsitletud nii omafinantseeringu osa (mida ette ei heideta) kui ka projekti hanke läbiviimist kui ka selle maksumust. Nii H. Moora, OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus, A. Nõmme kui ka OÜ Tuisu süüdistustes on välja toodud, kuidas käis projekti hanke läbiviimine, mida on kirjeldatud süüdistuse sisu kolmandas lõigus „Nimelt esitas Henn Moora sihtfinantseerimislepingu, mille sisuks oli KIKi otsus /…/.“ Ka on käsitletud projekti maksumust süüdistuse sisu esimeses lõigus, kus tuuakse välja maksumused alates üksikutest projektidest. 9.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusetapis öelda, et tegemist ei ole piisavalt detailse süüdistuse tekstiga, kuna selles on üles loetletud nii objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, mis on vajalikud süüteokoosseisu täitmiseks (RKKKo nr 3-1-1-83-10, p 19). Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks (RKÜKo 3-1-1-2405, p 14). See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi süüdistus sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Süüdistuse näol on tegemist hüpoteesiga, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (

§ 312p 1), mitte aga süüdistuses endas.

See, et H. Moora ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse kaitsja leiab, et etteheited projekti hanke läbiviimise ja maksumuse seisukohast on avamata, ei tähenda, et see osa oleks veel puudulik, vaid süüdistusaktis on käesolevas menetlusetapis piisava detailsusega kirjeldatud nimetatud faktilised asjaolud. 9.4. Riigikohus on oma 04.05.2015 lahendis nr 3-1-1-33-15 punktides 13 ja 14 välja toonud, et kohtuliku eelmenetluse, sh eelistungi ülesanne on selgitada välja kriminaalasja kohtuliku arutamise võimalikkus ning tagada sujuv ja tõrgeteta kohtulik arutamine mõistliku aja jooksul. Sellele viitavad

§-s 258 loetletud eelistungi korraldamise alused. Eelistungil kontrollitakse mh süüdistusakti ja kaitseakti nõuetekohasust või kaalutakse kriminaalasja lõpetamise vajalikkust. Samuti võib kohus lahendada eelistungil ka muid küsimusi. Seega peab kohus eelmenetluses kontrollima, kas prokurör on süüdistusaktis kajastanud kõiki kriminaalasja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, sh teo toimepanemise koht ja aeg, ning lisanud süüdistusaktile neid väiteid kinnitavad tõendid. Selle põhjal võib kohus veenduda, kas süüdistuse kohaselt kohaldub teole Eesti karistusseadus ja kas kriminaalasi allub asja arutavale 6 kohtule. Tegemist on esialgse formaalse kontrolliga. Kui süüdistusaktis on vastavad asjaolud nõuetekohaselt esitatud, puudub alus kriminaalasja tagastamiseks. Kindlasti ei ole asjakohane viide sellele, et süüdistusaktis isegi kuriteo asjaolude osa on detailsem kui süüdistuse sisu. Süüdistuse sisu peab olema konkreetne ning kuriteo asjaolude all käsitletakse kuritegu laiemalt, s.o nii nagu prokurör on määruskaebuses välja toonud. 9.5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud

§ 339

lg-t 2 ning kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine on viinud põhjendamatu lahendini.

§ 390

ja § 341 lg 3 kohaselt, kui tuvastatakse

§ 339

lõikes 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus otsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Kuna ringkonnakohtul puudub võimalus kõrvaldada rikkumist, tuleb saata süüdistusakt tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

§ 339

lg 1 p-s 12 või lg-s 2 nimetatud rikkumine on olemuslikult selline, mille kõrvaldamine sama kohtukoosseisu poolt on võimalik ilma isiku õiguste ülemäärase riiveta ja õigusemõistmise huvisid kahjustamata. (RKKKm 3-1-1-24-14) Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesolevas menetlusetapis takistusi, et maakohus ei saaks samas kohtukoosseisu asja arutama asuda. Samuti on käesolevaks ajaks kokku lepitud kohtumenetluse toimumise ajad, mistõttu on mõistlik asja lahendamine samas kohtukoosseisus. 9.6. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, kus tuuakse välja, et A. Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsja toob välja, et OÜ Tuisu süüdistuses on ebaõigesti märgitud OÜ Tuisu juhatuse liikmeks H. Moora ning talle on omistatud H. Moora tegevust. Sama on korratud üle ka vastuses määruskaebusele. Küll ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga osas, et tegemist on keelelise ebaselgusega, mis takistaks süüdistusaktist arusaamist. Prokurör selgitas maakohtu istungil, et nimed on vahetusse läinud ning tegemist on eksimusega. Määruskaebuses tuuakse veel välja, et süüdistusakti alguse osas on juhatuse liige märgitud õigesti. Tegemist ei ole

§ 154lg 3 kohaselt nõuetele mittevastava süüdistusaktiga.

Tegemist on ebaselgusega, mis on prokuröril võimalik parandada enne asja sisulist arutamist

§ 268

lg 3 alusel, mis on süüdistuse muutmine ilma, et muudetaks süüdistuse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid või kuriteo kvalifikatsiooni. Kindlasti ei muuda süüdistusakti nõuetele mittevastavaks üksikute kirjavigade esinemine.

1. Määruskaebuse osas esitatud kirjalikes vastustes jäädakse varem esitatud seisukohtade juurde, korrates üle varasemalt väljatoodu, mille osas on ringkonnakohus ülal juba seisukoha võtnud. Siinkohal rõhutab kohtukolleegium veelkord üle prokuröri määruskaebuses esitatu. Prokurör on süüdistuses ära märkinud kõik asjaolud, mida soovib süüdistatavatele ette heita ja see on süüdistusaktis süüdistuse sisu all kirjas. Vastuväited määruskaebusele jäävad edutuks.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes

§-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.01.2017 määruse, millega tagastati süüdistusakt prokuratuurile. Süüdistusakt tuleb saata Tartu Maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus ning prokuröri määruskaebus tuleb rahuldada. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 7 /allkiri/ Aarne Sarjas