Obsah (6)

§ 69§ 121§ 199§ 64§ 65§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-9619 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vai

§ 69

lg 6 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Roman Dubovi (isikukood 38712243716) advokaat Andrei Matvejev, määruskaebus kaitsja RESOLUTSIOON

3. 3.
4. 3.
5. 3.
6. Viru Maakohtu
7. mai
8. a määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Advokaadibüroole Sven Sillar Narva osakond makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Roman Dubovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest määrata 24 eurot, sealhulgas käibemaks 4 eurot. Roman Dubovilt mõista menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 24 eurot (sealhulgas käibemaks 4 eurot). Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfolehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
9. Viru Maakohus
10. novembri
11. a otsusega tunnistas Roman Dubov süüdi ja karistas teda

§ 121

lg 2 p 3 järgi 2 aasta ja

§ 199

lg 2 p 9 järgi 6 kuu pikkuste vangistustega, mõistes tema liitkaristuseks

§ 64lg 1 alusel 2 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg-t 2 kohaldades ja karistust ühe kolmandiku võrra vähendades jäi Roman Dubovi vangistuseks 1 aasta 8 kuud ning sellest eelvangistuse mahaaravamisel moodustus karistuseks 1 aasta 7 kuud 25 päeva vangistust.

§ 65

lg 1, § 64 lg 1 alusel mõistis kohus Roman Dubovi liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Viru Maakohtu

1. aprilli
2. a otsusega 2 aastat 1 kuu 20 päeva vangistust, millest arvas maha täielikult ärakantud karistuse 5 kuud 25 päeva vangistust ja sai lõplikult ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 1 aasta 7 kuud 25 päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendas maakohus Roman Dubovile mõistetud karistuse üldkasuliku tööga 595 tunni ulatuses ning määras selle tegemise tähtajaks 1 aasta 9 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustus Roman Dubov üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg-s 1 sätestatule ning täitma § 75 lg 2 p-des 2, 21 ettenähtud kohustusi.

Kohtuotsus jõustus

1. detsembril
2. a.
4. mail
5. a registreeris Viru Maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande, milles oli tehtud ettepanek pöörata Roman Dubovi karistus täitmisele. Ettekande esitamise tingis asjaolu, et nimetatud kuupäevaks oli Roman Dubov ära teinud üksnes 11 üldkasuliku töö tundi ja
6. aprillil
7. a ei ilmunud ta ka registreerimisele.
8. Viru Maakohus arutas erakorralist ettekannet kohtuistungil
9. mail
10. a. Samal kuupäeval koostatud määrusega tühistas kohus

§ 69

lg 6 alusel Roman Dubovi suhtes üldkasuliku töö kohaldamise ja pööras temale Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega mõistetud 1 aasta 7 kuu 25 päeva pikkuse vangistuse täitmisele. Karistusest luges kohus kantuks Roman Dubovi tehtud üldkasuliku töö 11 tunni ulatuses, s.o 11 päeva vangistust, määrates kandmisele kuuluvaks vangistuseks 1 aasta 7 kuud 14 päeva. 3.
3. Taolist seisukohta põhistades luges kohus kõigepealt tuvastatuks, et Roman Dubov ei täitnud temale kohtu määratud üldkasuliku töö tunde vastavalt kriminaalhooldaja poolt ettenähtud ajakavadele. Seisuga
4. mai
5. a on tegemata tunde
6. Samuti on kriminaalhooldusalune rikkunud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Roman Dubovi poolt nimetatud kontrollnõuete mittetäitmise põhjusi ei pidanud kohus mõjuvaiks. Süüdimõistetul ei olnud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. 3.
7. Kohus leidis, et kui Roman Dubov oleks soovinud ilmuda kriminaalhooldusosakonda või kriminaalhooldajat teavitada enda mitteilmumisest, siis oleks ta soovi korral leidnud selleks ka võimaluse. Roman Dubov näitas oma käitumisega, et ta ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Seega on olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks. 3.
8. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja Roman Dubovi seletusi, asus kohus veendumusele, et Roman Dubov hoidus tahtlikult kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest ning tal puudus selleks mõjuv põhjus. Töö, elukoha ja dokumentide puudumine ei saa olla üldkasuliku töö mittesooritamise ja kriminaalhooldusametniku juurde mitteilmumise mõjuvaiks põhjusteks. Roman Dubovi seletused, et
9. veebruari kuni
10. veebruari
11. a ajakava järgi ei sooritanud tema ühtegi tundi, kuna tundis end halvasti, on paljasõnalised, kuna need seletused ei ole kinnitatud vastava arstitõendiga. 3.
12. Ülaltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kriminaalhoolduse edasine teostamine Roman Dubovi suhtes ei ole otstarbekohane, kuna oma käitumisega on ta näidanud, et ta ei ole huvitatud katseaja korrektses läbimisest ning oma käitumisharjumuste muutmisest, mis võimaldaksid tal edaspidi seadusekuulekalt elada. Temale kohaldatud leebem meede – kirjalik hoiatus – tulemust ei andnud.
13. Maakohtu lahendi peale esitas kaebuse Roman Dubovi kaitsja advokaat Andrei Matvejev, taotledes lahendi tühistamist ja kaitsealuse karistuse täitmisele pööramata jätmist. 4.
14. Kaitsja leiab, et kohus ei ole arvestanud kõiki olulisi asjaolusid. Roman Dubov ei sooritanud üldkasulikku tööd, kuna ta oli haige kolme nädala kestel, kaotas töö ja elukoha. Raha puudumise tõttu ei saanud ta isegi süüa osta. Roman Dubovil ei olnud vahendeid elamiseks, samuti oli ta haiguse tõttu nii jõuetu, et ei olnud füüsiliselt suuteline üldkasulikku tööd tegema või kriminaalhooldusametniku -2- juurde tulema. Neid asjaolusid võib lugeda niivõrd erakordseteks, et need õigustavad Roman Dubovi käitumist. Kohtu vahemärkus, et süüdimõistetul ei olnud arstitõendit või et ta võinuks leida võimaluse kriminaalhooldusametniku teavitamiseks, on küll mõistlik, kuid ei arvesta tekkinud situatsiooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
15. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Tulenevalt kaebuse väidetest märgib kolleegium täiendavalt üksnes järgmist.
16. Esmalt toonitab apellatsioonikohus, et asenduskaristusena on üldkasuliku töö kohaldamine tingimuslik: üldkasulik töö asub vangistuse asemele üksnes niivõrd, kuivõrd süüdlane täidab asenduskaristuse rakendamise nõudeid.

§ 69

lg 6 kohaselt on üldkasuliku töö kohaldamise tingimuste rikkumine see, kui süüdlane hoiab töötundide tegemist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Praeguselt on maakohus tuvastanud, et Roman Dubov tegi Viru Maakohtu

1. novembri
2. a otsuse jõustumisest kuni kohtulahendi tegemiseni talle määratud
3. üldkasuliku töö tunnist ära üksnes 11 töötundi ning
4. aprillil
5. a rikkus ta ka registreerimiskohustust. Nimetatud asjaoludes vaidlust ei ole. Küll leitakse kaebuses, et Roman Dubovi eksimusi õigustasid mõjuvad põhjused (elatusvahendite puudumine, tööst ja elukohast ilma jäämine, haigestumine).
6. Ringkonnakohus asub maakohtuga nõusolevalt seisukohale, mille kohaselt on Roman Dubov üldkasuliku töö tegemise nõudeid rikkunud tahtlikult ning mõjuvad põhjused tema sellist käitumist ei vabanda. Nimelt ei saa süüdimõistetu töötundide tegemata jätmist koguni mitme kuu jooksul õigustada paljasõnaliseks jääva väidega haigestumisest ega ka argumentidega sellest, et tal ei ole tööd ja elukohta. Samuti ei esine ühtki põhjust, miks Roman Dubov ei oleks saanud kriminaalhooldusametnikku oma probleemidest teavitada ning koos ametnikuga temale töötundide tegemiseks sobilikumaid variante otsida. Lisaks ei saa kriminaalkolleegium märkimata jätta sedagi, et kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes on Roman Dubov üldkasuliku töö tegemise kohustuse eiramist perioodil
7. märtsist kuni
8. aprillini
9. a põhjendanud narkootikumide tarvitamisega, tuues sama põhjuse välja ka
10. aprillil
11. a registreerimisele tulemata jätmist kommenteerides. Ehk siis kokkuvõtvalt tuleb öelda, et mingeidki erakordseid ja süüdimõistetu rikkumisi vabandavaid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.
12. Kriminaalkolleegium märgib veel, et hindab sarnaselt maakohtuga Roman Dubovi tahtlikud ja järjepidevad rikkumised nii ulatuslikeks, et ainukeseks võimalikuks õigusjärelmiks on tema karistuse täitmisele pööramine. Seda enam, et nii nagu esimenegi kohtuaste, peab ka ringkonnakohus ebausutavaks võimalust, nagu võiks Roman Dubov edasiselt üldkasuliku töö tegemise nõudeid täita korrektselt. Seega

§ 69

lg-s 6 sätestatud teiste alternatiivsete meetmete (s.o täiendavate kohustuste määramine ja töö tegemise tähtaja pikendamine) rakendamine otstarbekas ei oleks.

1. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata.
2. Roman Dubovi kaitsja advokaat Andrei Matvejev esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 24 eurot, sealhulgas käibemaks 4 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus küsitud ulatuses on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel Roman Dubovi kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau -3- /allkiri/ Tiit Lõhmus