Obsah (7)

§ 45§ 461§ 22§ 44§ 46§ 43§ 1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene ja Tanel Saar 9. mai 2017, Tartu 3-15-2746 Haldusasi Jüri

§ 45

lg 5 alusel on linnapeale umbusalduse avaldamiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus, seega oleks kaebajale umbusalduse avaldamiseks piisanud 8 poolthäälest. 8. Seadus ei keela linnavolikogu esimehe tagasiastumise avalduse tagasivõtmist ja puudub mõistlik põhjus, miks peaks seda keelama. On õige, et

§ 461lg 1 alusel esitatud tagasiastumisavaldus ei vaja volikogu heakskiitu, kuid 28.

septembri

1. a istungi edasilükkamist sama päevakorraga K. Veski osavõtul võib mõista ka nii, et K. Veski pikendas oma tagasiastumise tähtaega. Hiljemalt
2. septembril 2015 võttis K. Veski tagasiastumisavalduse tagasi.
3. oktoobri
4. a istungi protokollist nähtub, et volikogu oli üksmeelsel arusaamal, et K. Veski on ja on pidevalt olnud volikogu esimees. Kuivõrd volikogu esimehe valimine on volikogu ainupädevuses (

§ 22lg 1 p 14), siis tuleks austada volikogu arusaama sellest, kes on tema esimees.

1. Õige ei ole kaebaja väide, et
2. septembri
3. a istungil arutati kaebajale umbusalduse avaldamise küsimust. Istungi protokollist nähtub, et kohe pärast istungi avamist tehti volikogule ettepanek lükata istung sama päevakorraga nädala võrra edasi. Selle ettepaneku poolt oli 15 volikogu liikmest
4. Muid küsimusi istungil ei arutatud.

ei näe otsesõnu ette võimalust volikogu istung edasi lükata, aga see ei ole ka keelatud. Vastupidi, volikogul on õigus ise oma tööd korraldada (

§ 44lg 1).

Olukorras, kus täies koosseisus toimuval volikogu istungil otsustatakse hääletusel istung sama päevakorraga edasi lükata ja määratakse uus istungi aeg, on vaieldav, kas üldse oli vaja 5. oktoobri 2015. a istungit kutsetega kokku kutsuda. 10. Rikutud ei ole

§ 46lg-t 2.

Säte ei nõua, et umbusaldushääletus peab toimuma volikogu järgmisel istungil. Sätestatud on, et umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. Seda vastustaja ka tegi. Rikutud ei ole ka

§ 46lg-t 8, kuna 28.

septembril

1. a umbusaldusavaldust hääletusele ei pandud.
2. Isegi kui vaidlustatud otsuse tegemisel oleksid esinenud kaebaja väidetud menetlus- ja vormivead, ei tooks see kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. Kaebaja väidetud vead ei võinud mõjutada kaebajale umbusalduse avaldamise küsimuse otsustamist.
3. oktoobri
4. a istung oli kahtluseta volikogu istung ja kaebajale umbusalduse avaldamine otsustati veenva häälteenamusega.
5. Kaebaja taotles alternatiivselt vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamist, viidates üldsõnaliselt samadele alustele, millele ta tugines tühistamiskaebuse esitamisel. Halduskohtu hinnangul ei ole tühistamiskaebuses esitatud kaebaja põhjendused ühildatavad ühegi HMS § 63 lg 2 sätestatud tühisuse alusega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6. J. Landberg esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
7. augusti
8. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
9. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus alusetult rahuldamata taotluse kuulata tunnistajana üle T. Otsma, kes oleks saanud selgitada volikogu esimehe tagasiastumise avalduse tagasivõtmise asjaolusid. Samuti alusetult jättis kohus läbi vaatamata taotluse volikogu vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks.
10. Kohus ei ole põhistanud, mille alusel ta leiab, et volikogu esimees saab tagasiastumise avalduse tagasi võtta.

§ 461

näeb ette menetluse volikogu esimehe tagasiastumise korral, kuid ei näe ette menetlusi, kuidas ja kellele peab volikogu esimees tagasiastumise avalduse tagasivõtmise kohta esitama. Volikogu

1. septembri
2. a istungil ei otsustatud pikendada või 3 lubada volikogu esimehe avalduse alusel jätkata volikogu esimehena, järelikult puudusid K.Veskil volikogu esimehega seotud volitused. 16.

§ 43lg 3 nõuab volikogu kokkukutsumist kutsega.

Säte ei anna võimalust tekitada dispuuti selle kohta, kas kutse peab välja saatma. Vale on kohtu seisukoht, et ei ole tähtis, kes kutsed saatis, kui sellel päeva oli kokku leppinud volikogu. Volikogu päevakorra ja kokku kutsumise aja määramine ei ole volikogu ainupädevuses, vaid on lähtuvalt

§ 43ja 44 antud volikogu esimehe pädevusse.

Kuna volikogu kutsus kokku isik kellel, puudus selleks volitus, on volikogu tegevus õigustühine.

§ 43

lg 1 esimeses lauses sätestatu on volitusnorm, millega antakse pädevus isikule, kellel on õigus volikogu kokku kutsuda. Vastavalt ei ole normi rikkumisel tegemist vormiveaga HMS § 58 tähenduses.

1. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et
2. oktoobri
3. a istungi protokollist nähtub, et volikogu oli üksmeelsel arusaamal, et K. Veski on ja on pidevalt olnud volikogu esimees. 18.

§ 46

lg 2 ei näe ette võimalust lülitada umbusaldushääletus mõne muu tulevase volikogu päevakorda ja siis seda arutada. HMS § 546 lg 2 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul.

§ 46lg 2 ja HMS § 546 lg 2 koosmõjus on antud tähtajaks järgmine volikogu istung.

1. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Kunda linn apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2. Vastustaja hinnangul ei ole umbusaldushääletuse toimumisel rikutud

§ 46lg-tes 2 ja 8 toodud nõudeid.

1. septembril 2015 volikogu hääletuse tulemusena mitte ei loobutud umbusaldushääletusest, nagu väidab kaebaja, vaid lükati erakorraline istung sama päevakorraga nädala võrra edasi. Umbusalduse avaldamine algatati
2. septembri
3. a volikogu istungil ning umbusaldushääletus toimus juba kahe nädala pärast
4. oktoobri
5. a istungil, seega igati mõistliku aja jooksul.
6. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et volikogu esimehe poolt istungi kokkukutsumine, päevakorra edastamine, istungi juhatamine ja otsuste allkirjastamine on korraldavad menetlustoimingud.
7. Volikogu esimehe tagasiastumisavalduse ärakuulamine oli küll lülitatud
8. septembri
9. a volikogu päevakorda, kuid kuna volikogu lükati sama päevakorraga nädala võrra edasi, siis toimus küsimuse ärakuulamine
10. oktoobri
11. a volikogu istungil, kus volikogu kiitis heaks K. Veski jätkamise volikogu esimehena. Isegi kui lugeda K. Veski tagasi astunuks volikogu esimehe kohalt, siis ei astunud K. Veski tagasi volikogu liikme kohalt ning seega ei muuda see volikogu koosseisu, otsustusvõimet ega saanud mõjutada demokraatlikult valitud esinduskogu sisulist otsustust kaebajale umbusalduse avaldamisel.
12. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja eksib, kui leiab, et tema väidetud vigade avaldumise tõttu oleks
13. oktoobri
14. a istung tulnud ära jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tartu Halduskohtu
16. augusti
17. a otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud ja selgitanud, miks ta leiab, et Kunda Linnavolikogu
18. oktoobri
19. a istungi kokkukutsumise asjaolud ega K. Veski
20. oktoobri
21. a avaldus tema linnavolikogu esimehe volituste lõpetamiseks, ei tingi kaebajale umbusalduse avaldamise otsuse tühisust ega tühistamist, samuti miks oli lubatav umbusalduse avaldamise otsustamine Kunda Linnavolikogu
22. oktoobri
23. a istungil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab need otsuses kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le
24. 4
25. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
26. Vaidlust ei ole selles, et
27. septembril 2015 Kunda Linnavolikogu istungil algatati umbusalduse avaldamine kaebajale, kes nimetatud ajal oli Kunda linnapea. Kaebaja hinnangul oli selle järgnenud umbusalduse avaldamise otsuse vastuvõtmine
28. oktoobri
29. a volikogu istungil õigusvastane, kuna volikogu oli kokku kutsunud ja volikogu istungit juhatas selleks pädevust mitteomanud K. Veski. Vastavalt ei olnud volikogul õigust
30. oktoobril
31. a kaebaja umbusaldamist otsustada. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
32. Tulenevalt

§ 43

lg 1 ls-st 1 volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras. Kunda Linnavolikogu

1. oktoobri
2. a määrusega kinnitatud Kunda linna põhimääruse § 15 lg 3 ls 1 kohaselt volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses näidata ära istungi toimumise aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused ja ettekandjad (sealsamas lg 4 ls 1). Sarnaselt halduskohtule mõistab ringkonnakohus toodud sätteid selliselt, et volikogu kokkukutsumine on volikogu esimehe ülesanne. Volikogu kokkukutsumise korra otstarbeks on tagada, et kõik volikogu liikmed oleksid teadlikud sellest, kus ja millal volikogu istung toimub ning millised küsimused istungil arutamisele ja otsustamisele tulevad, samuti võimaldada volikogu liikmetele piisav aeg istungi päevakorras olevates küsimustes seisukoha kujundamiseks. Seeläbi saavad volikogu liikmed täita oma õigusi ja kohustusi volikogu liikmetena, osaledes volikogu istungil volikogu pädevuses olevate otsuste tegemisel nii arvamuse avaldamise kui ka hääletamise teel.
3. Teisalt ei loo volikogu kokkukutsumise teate saatmine korras nimetamata isiku poolt volikogu liikmetele kohustust istungil osalemiseks ning seega on vähemalt kahtluse all sel viisil kokku kutsutud volikogu istungil vastu võetud otsuste õiguspärasus. Eeltoodust ei saa ringkonnakohtu hinnangul siiski järeldada, et igasugune kõrvalekalle volikogu kokkukutsumise korrast tingib volikogu otsustuste õigusvastasuse või tühisuse. Korra järgimise sedavõrd range nõue võiks viia olukorrani, kus volikogu ei saagi tööd jätkata, kui volikogu esimees ei soovi volikogu kokku kutsuda (näiteks iseenda umbusaldamise otsustamiseks). Sel põhjusel ei saa ringkonnakohus nõustuda kaebajaga, et

§ 43

lg 1 ls 1 on volitusnorm, millest kõrvalekaldumine tingib volikogu istungil vastuvõetud otsuste õigusvastasuse või tühisuse.

1. Seetõttu on käesolevas asjas määrav küsimus sellest, kas minetus volikogu kokkukutsumise korra järgimisel võis põhjustada, et volikogu liikmete jaoks ei olnud volikogu istungi toimumine ja selle päevakord üheselt selge või tõi see kaasa muid takistusi volikogu liikme volituste realiseerimisel. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et
2. septembri
3. a volikogu istungil selle sama päevakorraga edasilükkamisega
4. oktoobriks
5. a on volikogu kõrvaldanud kaebuses väidetud minetuste mõju
6. oktoobri
7. a volikogu istungil kaebaja umbusaldamise otsuse õiguspärasusele.
8. oktoobri 2015 volikogu istungil olid kohal kõik volikogu liikmed. Seega osalesid nad istungi edasilükkamise otsustamisel, olid teadlikud
9. oktoobri
10. a istungi päevakorrast, m.h ka J. Landbergile umbusalduse avaldamise otsustamisest.
11. septembril 2015 volikogu liikmetele saadetud kutse (tl 8) kinnitas seega juba niigi teadaolevat. Kuna istungi päevakord oli identne
12. septembriks 2015 kavandatud istungi päevakorraga (tl 6), siis ei ole kahtlust ka selles, et volikogu liikmetel oli piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks otsustamisele tulevates küsimustes. Toodud asjaoludel nõustub ringkonnakohus, et isegi juhul, kui lugeda
13. septembril 2015 volikogu toimumise kutse saatnud K. Veski volitused volikogu esimehena selleks ajaks juba lõppenuks, on tegemist vormilise puudusega, mis ei võinud mõjutada kaebajale umbusaldamise 5 avaldamise otsustamist (HMS § 58) ega saa seega tuua kaasa kaevatava otsuse tühistamist ega olla aluseks otsuse tühisusele.
14. Samal seisukohal on ringkonnakohus K. Veski poolt
15. oktoobri
16. a Kunda Linnavolikogu istungi juhatamise osas. Asja materjalide pinnalt ei nähtu, et K. Veski poolt istungi juhatamine iseenesest oleks mõjutanud kaebajale umbusaldamise avaldamise menetlemist volikogu istungil. Volikogu liikmed ega kaebaja ei seadnud kahtluse alla K. Veski õigust istungit juhatada ning keegi volikogu liikmetest ei pidanud ennast õigustatuks juhatama istungit K. Veski asemel. Umbusalduse avaldus pandi hääletusele ja võeti nõutava häälteenamusega vastu. Enne hääletamist sai kaebaja võimaluse selgitada umbusalduse avalduses esitatud etteheiteid. Samas ei nähtu protokollist (tl 11), et volikogu liikmeid oleks lubamatult kallutatud umbusaldusavaldust toetama, takistatud mõnel volikogu liikmel seisukohta avaldamast või hääletamast või muul viisil oluliselt rikutud volikogu istungi korda. Seetõttu ei ole ringkonnakohtule äratuntav istungi juhataja isikust lähtunud võimalik mõju otsuse vastuvõtmisele. Seega saab ka selles küsimuses tegemist olla üksnes vormilise puudusega, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist.
17. Teiseks nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ka selles, et puudub alus lugeda K. Veski volikogu esimehe kohalt tagasiastunuks
18. septembrist
19. Pooled ei vaidle selle üle, et K. Veski esitas
20. septembril 2015 avalduse linnavolikogu esimehe kohalt tagasiastumiseks alates
21. septembrist 2015 ja
22. septembri 2015 kuupäeva kandva avalduse eelneva avalduse tagasivõtmiseks. Viimane avaldus registreeriti Kunda linna dokumendiregistris
23. septembril
24. Kaebaja hinnangul puudus K. Veskil õigus tagasiastumisavalduse tagasivõtmiseks ja lisaks tegi ta seda ka hilinenult. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
25. Vastavalt

§ 461

lg-le 1 volikogu esimehe tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallavõi linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Seega on õige, et volikogu esimehe tagasiastumiseks ei ole vajalik tagasiastumise vastuvõtmine volikogu poolt ning tagasiastumiseks on piisav ainuüksi nõuetekohase avalduse esitamine. Õige on ka see, et

ei näe ette võimalust tagasiastumisavalduse tagasivõtmiseks. Samas ei ole

-s sätestatud ka avaldus tagasivõtmise keeldu. Selles olukorras peab ringkonnakohus võimalikuks lähtuda HMS § 14 lg-st 8 koostoimes

§ 1lg-ga 2.

HMS § 14 lg 8 sätestab õiguse haldusmenetluses esitatud taotlus igal ajal enne haldusmenetluse lõppemist tagasi võtta. Kuna

-s ei ole volikogu esimehe tagasiastumise korda selles osas täpsemalt reguleeritud, siis tuleb vastavalt kohaldada haldusmenetluse seaduse regulatsiooni ning K. Veskil oli seetõttu lubatud tagasiastumisavalduse tagasivõtmine enne tagasiastumisavalduses nimetatud kuupäeva saabumist, s.o hiljemalt

1. septembril
3. Ringkonnakohus peab käesoleval juhul siiski K. Veski tagasiastumisavalduse tagasivõtnuks vaatamata sellele, et avaldus tagasiastumisavalduse tagasivõtmiseks jõudis Kunda linnasekretärini alles
4. septembril
7. septembri 2015 istungi päevakorra
8. punktina pidi volikogu ära kuulama volikogu esimehe tagasiastumisavalduse. Arvestades volikogu päevakorda tervikuna on ilmne, et K. Veski tagasiastumine oli ajendatud linnapeale umbusalduse avaldamisest ning seotud selle eeldatava õnnestumisega. Seega kavandas K. Veski oma tagasiastumise selliselt, et saab täita volikogu esimehe kohuseid linnapeale umbusalduse avaldamise otsustamisel ning tema volitused volikogu esimehena lõpevad volikogu istungile järgneval päeval. Seega võib K. Veski avaldust tõepoolest mõista tingimuslikuna selliselt, et
9. septembril 2015 volikogu istungi edasilükkamine tingis ka tema tagasiastumise avalduses nimetatud tähtpäeva edasilükkumise. 6
10. Ringkonnakohtu hinnangul on oluline, et pärast volikogu istungi edasilükkamist
11. septembril 2015 võttis K. Veski koheselt samme tagasiastumisavalduse tagasivõtmiseks. Arvestades, et volikogu istung lõppes
12. septembril 2015 kell 15.05 (tl 7) ei olnud K. Veskil enne tööpäeva lõppu piisavalt aega istungi edasilükkamise tõttu kujunenud olukorra hindamiseks ning seejärel avalduse esitamiseks selliselt, et see oleks jõutud samal päeval linna dokumendiregistris registreerida. Samas ei ole kahtlust, et K. Veski soovis tagasiastumisest loobuda või vähemalt tagasiastumise tähtaega edasi lükata.
13. septembril 2015 ega ka hilisemal ajal enne J. Landbergile umbusalduse avaldamist ei teinud volikogu mingeid toiminguid volikogu uue esimehe valimise ettevalmistamiseks ning keegi volikogu liikmetest ega ka linnasekretär ei tõstatanud küsimust K. Veski volituste lõppemisest
14. septembril
15. Vastupidi, linnavalitsus ja volikogu tegutsesid arusaamises, et K. Veski on jätkuvalt volikogu esimees.
16. oktoobri
17. a istungil toetas volikogu üksmeelselt, et K. Veski võtaks tagasiastumisavalduse tagasi. Olukorras, kus puudus kahtlus, et K. Veski on jätkuvalt volikogu esimees ning K. Veski ise soovis muuta oma tahteavaldust volikogu esimehe kohalt tagasiastumiseks või sellest loobuda, on halduskohus põhjendatult esiplaanile seadnud kohaliku omavalitsuse volikogu enesekorraldusõiguse, sedastades, et määrav on just volikogu liikmete arusaam sellest, kes on volikogu esimees. Kujunenud olukorras oleks seetõttu ebamõistlik lugeda K. Veski volikogu esimehe kohalt tagasiastunuks ning nõuda, et volikogu esimehena jätkamiseks pidi volikogu K. Veski uuesti esimeheks valima. See oleks põhjendatud juhul, kui esinenuks ebaselgus, kas K. Veski volitused on lõppenud. Kuna volikogu liikmete ega ka linnavalitsuse liikmete jaoks sellist olukorda ei tekkinud, siis oleks tegemist

461 lg 1 formaalse kohaldamisega, arvestamata kujunenud olukorda tervikuna. Sel põhjusel tuleb arvestada muu kõrval ka K. Veski tahteavaldust tagasiastumisavaldusest loobumiseks või vähemalt selles nimetatud tähtpäeva edasilükkamiseks kuni volikogu on otsustanud kaebajale umbusalduse avaldamise ja andnud seisukoha K. Veski jätkamise kohta. Sel põhjusel tuleb lugeda tähtaegseks K. Veski avaldus tagasiastumisavalduse tagasivõtmiseks. Vastavalt

1. septembril 2015 ei lõppenud tema volitused volikogu esimehena ning ta jätkas õiguspäraselt volikogu esimehe kohustuste täitmist saates
2. septembril
3. a volikogu liikmetele kutse
4. oktoobri
5. a volikogu istungile ja juhatades volikogu istungit.
6. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga selles, et

§ 46lg-st 2 ei tulenenud keeldu Kuna Vallavolikogu 28.

septembri

1. a istungi edasilükkamiseks ning kaebajale umbusalduse avaldamise otsustamiseks
2. oktoobri
3. a istungil. Normi otstarbeks on eelkõige tagada, et umbusalduse avaldamine otsustataks mõistlikult kiiresti ning uue linnapea valimise järel saaks linnavalitsus ülesandeid täitma asuda. Norm aga ei loonud kaebajale õigust, et umbusalduse avaldamine otsustataks just volikogu
4. septembri
5. a istungil ega keelanud volikogul istungit nädala võrra edasi lükata. Vastustaja on siinjuures põhjendatult osutanud sellele, et J. Landbergile umbususalduse avaldamise menetlus tervikuna toimus mõistliku aja jooksul arvestades, et umbusalduse avaldamine algatati volikogu
6. septembri 2015 istungil (tl 67). Siinjuures on vastuolulised ja asjakohatud kaebaja väited, et umbusalduse avaldamise otsustamata jätmisel
7. oktoobri
8. a volikogu istungil saanuks kaebaja võimaluse pidada läbirääkimisi olukorra lahendamiseks ja linnapeana jätkamiseks. Ühelt poolt vaidleb J. Landberg vastu just umbusalduse avaldamise otsustamata jätmisele juba volikogu
9. septembri
10. a istungil. Teiselt poolt ei ole kaebajal seadusest tulenevat õigust täiendava tähtaja saamiseks, et läbirääkimiste pidamise kaudu vältida umbusalduse avaldamist.
11. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Kunda Linnavolikogu
12. oktoobri
13. a otsus nr 28 kaebajale umbusalduse avaldamise kohta, on õiguspärane. Kaebuses esile toodud küsitavused linnavolikogu istungi korralduses ega umbusaldusavalduse menetluses ei anna põhjust asuda vastupidisele seisukohale. Samuti ei esine HMS § 63 lg 2 p-s 3 nimetatud otsuse tühisuse alust. J. Landbergi apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7
14. Kuna kaebus on põhjendatult jäetud rahuldamata seetõttu, et kaevatav otsus on õiguspärane, siis ei võta ringkonnakohus seisukohta J. Landbergi kaebeõiguse ulatuses umbusalduse avaldamise otsuse vaidlustamiseks tühistamiskaebusega. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et umbusalduse avaldamise otsuse tühistamine ei ole käesoleval ajal, s.o pärast uue linnapea valimist ja linnavalitsuse ametisse nimetamist, enam võimalik, ei muudaks see kaebaja olukorda, kuna sel juhul tuleb kaebus jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu.
15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
17. ja
18. aprillil 2017 esitatud taotlustes palus Kunda linn mõista J. Landbergilt vastustaja kasuks välja esindaja kulu apellatsioonimenetluses kokku 1136,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga HKMS § 109 lg 6 tähenduses, kuna vaidlus puudutab vastustaja põhitegevust ega nõua kohaliku omavalitsuse kompetentsist väljapoole jäävate õigusteadmiste rakendamist. Seetõttu ei ole põhjendatud vastustaja menetluskulu panemine kaebaja kanda ning ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt Einar Vene allkirjastatud digitaalselt 8 Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt