← Eesti

3-17-202/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. aprill 2017, Tartu Haldusasi Aleksei Bobrovnitski kaebus eesti keele tasemetunnistuse nr 413-000434-1 ja Haridus- ja Teadusministeeriumi
  2. jaanuari
  3. a vastuse nr 3.1-3.4/16/6144 2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
  4. veebruari
  5. a määrus Aleksei Bobrovnitski määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksei Bobrovnitski Vastustaja Haridus- ja Teadusministeerium Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-17-202 RESOLUTSIOON
  6. Jätta Aleksei Bobrovnitski määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  7. veebruari
  8. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
  9. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Aleksei Bobrovnitski sooritas
  11. veebruaril 2013 eesti keele A2-taseme eksami, mille kohta väljastati eesti keele tasemetunnistus nr 413-000434-
  13. A. Bobrovnitski esitas
  14. novembril 2016 Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) venekeelse taotluse, milles palus ennistada eksamitulemuse vaidlustamise tähtaeg ning algatada menetlus talle väljastatud eesti keele tasemetunnistuse nr 413-000434-1 kehtetuks tunnistamiseks.
  15. HTM selgitas
  16. jaanuari
  17. a vastuses nr 3.1-3.4/16/6144-2 kaebajale, et kaebaja keeleoskustunnistuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus, sest talle pole tehtud ettekirjutust oma keeleoskust tasemeeksamil tõendada. Seejuures selgitati, et eesti keele oskust tõendavad dokumendid kehtivad tähtajatult ning tunnistatakse kehtetuks ainult juhul, kui Keeleinspektsioon teeb isikule ettekirjutuse ja isik pole nõutud hetkeks tasemeeksamit sooritanud.
  18. A. Bobrovnitski esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb HTM-i
  19. jaanuari
  20. a vastuse nr 3.1-3.4/16/6144-2 tühistamist ja talle väljastatud eesti keele tasemetunnistuse nr 413-000434-1 kehtetuks tunnistamist.
  21. Tartu Halduskohus tagastas
  22. veebruari
  23. a määrusega A. Bobrovnitski kaebuse. Määruse kohaselt: 5.
  24. Vastustaja poolt kaebaja
  25. novembri
  26. a pöördumisele antud vastus pole mitte haldusakt, vaid toimingu tegemisest keeldumise kirjalik põhjendus. Kuivõrd halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-st 2 tulenevalt saab kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist, pole nimetatud vastuse peale võimalik tühistamisnõuet esitada. 5.
  27. Lubatav ei ole ka kaebajale väljastatud eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue. Keeleseaduse (KeeleS) § 28 lg-tes 5 ja 7 sätestatu kohaselt on vastava menetluse algatamine ja eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistuse õigus ainult seda väljastava asutuse juhil. Halduskohtule pole seaduseandja vastavat õigust andnud. 5.
  28. Kaebaja väidetest nähtuvalt on tema eesmärk vabaneda eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamise läbi kohustusest vormistada haldusorganitele esitatavad pöördumised eesti keeles. Kaebaja viibib käesoleval hetkel Jõhvi valla territooriumil paiknevas Viru Vanglas. Selle valla kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 5924 vene rahvusest elanikku
  29. jaanuari
  30. a seisuga nimetatud omavalitsusüksuse 11 828 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust 50,08 % ehk veidi enam kui poole. KeeleS § 9 lg 1 näeb vähemusrahvuse keeles riigiasutuste poole pöördumise õiguse ette kõigile vastava vähemusrahvuse esindajatele ega tee neil mingit vahet keeleoskuse ja seda tõendava dokumendi olemasolu alusel. Seega on vene rahvusest isikutel, sealhulgas ka Viru Vanglas viibivatel kinnipeetavatel käeoleval ajal õigus esitada Jõhvi vallas tegutsevatele riigiasutustele vene keeles koostatud pöördumisi. Kaebaja on juba saavutanud oma eesmärgi Jõhvi vallas asuvate riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste osas selle valla elanike rahvusliku koosseisu muutumise tõttu ning puudub vajadus kaitsta oma õigusi veel ka keeleoskustunnistuse kehtetuks tunnistamise abil. 5.
  31. Olukorra muutumise korral ja teistsuguse rahvusliku koosseisuga paikkondades asuvate riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste puhul on kaebajal KeeleS § 10 lg-st 1 ja § 12 lg-st 1 tulenev kohustus vormistada pöördumised eesti keeles ning seda olenemata keeleoskusest ja vastavate tunnistuste olemasolust. Seega ei saa eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamine kuidagi tagada kaebaja poolt soovitud tulemust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  32. A. Bobrovnitski esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu
  33. veebruari
  34. a määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt: 6.
  35. Tunnistus eesti keele valdamise kohta tuleb tunnistada kehtetuks, sest see ei vasta tegelikkusele ja kannab valet informatsiooni. Kaebaja eesti keele oskus ei ületa A1 taset. 6.
  36. Asjaolu, et olemas on tegelikkusele mittevastav informatsioon, tekitab kaebajale hulgaliselt probleeme. Näiteks Tallinna Vangla ei võtnud kaebaja poolt esitatud venekeelseid pöördumisi vastu, sest vaatamata teadmisele, et kaebaja ei valda eesti keelt, viitas vangla olemasolevale tunnistusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  37. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu
  38. veebruari
  39. a määruse tühistamiseks. 2 Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kaebus tuleb tagastada.
  40. A. Bobrovnitski esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis oma pöördumise peale esitatud vastuse tühistamist ja talle väljastatud eesti keele tasemetunnistuse kehtetuks tunnistamist. Halduskohus tagastas A. Bobrovnitski kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
  41. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja sooritanud
  42. veebruaril 2013 eesti keele A2-taseme eksami, mille kohta väljastati
  43. märtsil 2013 kaebajale eesti keele tasemetunnistus nr 413000434-
  44. Haridus- ja teadusministri
  45. juuni
  46. a määrus nr 23 „Eesti keele tasemetunnistuse vorm ja väljastamise kord“ § 2 sätestab, et eesti keele tasemetunnistus on keeleoskust tõendav tähtajatult kehtiv dokument, mis väljastatakse eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule. Eelnimetatud sättest tuleneb, et tasemetunnistus on haldusakt, millega tehakse siduvalt kindlaks mõni haldussuhteid mõjutav faktiline asjaolu – käesoleval juhul keeleoskus. Eesti keele tasemetunnistuse haldusaktiks olemist kinnitab muuhulgas KeeleS §-s 28 sätestatu, mille kohaselt on võimalik tasemeeksami kehtetuks tunnistamine.
  47. Eeltoodust tulenevalt on eksitav halduskohtu poolt märgitu, mille kohaselt ei ole lubatav kaebajale väljastatud tasemeeksami kehtetuks tunnistamise nõue, sest seadusandja pole halduskohtule vastavat õigust andnud. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel on haldusakti kehtivuse lõpetamine, tuleb selleks HKMS § 37 lg 2 p-st 1 tulenevalt esitada tühistamisnõue, mitte aga haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue. Seega kui kaebaja on esitanud haldusakti kehtetuks tunnistamise nõude, tuleks kaebaja nõuet tõlgendada haldusakti tühistamisena. Eelnevast tulenevalt polegi halduskohtul õigust tunnistada haldusakti kehtetuks, vaid selle asemel on talle antud volitus haldusakti tühistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalised ei pea kohtule avalduste esitamisel, iseärnis kaebuse nõuete sõnastamisel, kasutama täpseid seaduses sätestatud termineid.
  48. Vaatamata sellele, et KeeleS § 28 võimaldab tasemeeksami kehtetuks tunnistamist, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole tasemetunnistuse nr 413-000434-1 tühistamisnõue kohtus menetletav.
  49. Vaidlustatud tasemetunnistusega nr 413-000434-1 kinnitati, et kaebaja on sooritanud eesti keele A2-taseme eksami. Kuivõrd kaebaja läbis eksami, on tasemetunnistuse nr 413-000434-1 puhul tegu soodustava haldusaktiga. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole soodustava haldusakti vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (Riigikohtu halduskolleegiumi
  50. detsembri
  51. a määrus asjas nr 3-3-1-74-13, p 12). Kuna tasemetunnistus nr 413000434-1 on soodustav haldusakt, mis ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi, puudub kaebajal kaebeõigus tasemetunnistuse nr 413-000434-1 vaidlustamiseks.
  52. Ringkonnakohtu hinnangul on samuti ebaõige halduskohtu järeldus, mille kohaselt ei ole HTM-i
  53. jaanuari
  54. a vastuse nr 3.1-3.4/16/6144-2 näol tegemist haldusaktiga. Kaebaja esitas
  55. novembril 2016 HTM-ile pöördumise, milles taotles eksamitulemuste vaidlustamise tähtaja ennistamist ja menetluse algatamist seoses talle väljastatud eesti keele tasemetunnistuse nr 413-000434-1 kehtetuks tunnistamisega. Vastuseks kaebaja eelnimetatud pöördumisele teatas HTM
  56. jaanuari
  57. a kirjaga nr 3.1-3.4/16/6144 2, et puudub alus kaebaja keeleoskustunnistuse kehtetuks tunnistamiseks. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et 3 KeeleS § 25 lg 1 kohaselt on tasemeeksami tulemusega mittenõustumisel eksaminandil õigus esitada HTM-ile vaie, võib ringkonnakohtu hinnangul kaebaja
  58. novembri
  59. a pöördumise puhul olla tegemist vaidega ning HTM-i
  60. jaanuari
  61. a vastuse näol vaideotsusega ehk haldusaktiga, milles HTM jätab sisuliselt kaebaja vaide rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et välistatud pole ka HTM-i vastuse käsitlemine üksnes otsusena, milles HTM jätab kaebaja taotluse tunnistuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Ka sellise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga.
  62. Olenemata asjaolust, et HTM-i
  63. jaanuari
  64. a vastus nr 3.1-3.4/16/6144-2 on haldusakt, pole ringkonnakohtus selle tühistamisnõue menetletav. HKMS § 45 lg 4 kohaselt võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebusest, et oleks põhjendatud HTM-i vastuse kui vaideotsuse eraldiseisev vaidlustamine HKMS § 45 lg 4 alusel. Kohtule ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks antud juhul rikutud. Ringkonnakohtu hinnangul pole HTM-i vastuse vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik muuhulgas põhjusel, et keeldutud on soodustava haldusakti, mis ei riku kaebaja õigusi, kehtetuks tunnistamisest.
  65. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et kaebajal puudub õigus tasemetunnistuse nr 413-000434-1 ja HTM-i
  66. jaanuari
  67. a vastuse nr 3.1-3.4/16/6144-2 tühistamiskaebuse esitamiseks, mistõttu tagastab kohus A. Bobrovnitski kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
  68. Kaebaja on kaebuses selgitanud, et kehtiv eesti keele tasemetunnistus takistab tema kui kinnipeetava asjaajamisi. Nimelt selgitab kaebaja, et Tallinna Vangla keeldub kaebaja venekeelseid pöördumisi vastu võtmast.
  69. Justiitsministri
  70. novembri
  71. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg-st 5 tulenevalt jätab vangla võõrkeelse dokumendi, s.o vaide või kahju hüvitamise taotluse tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Seega tuleneb eelnimetatud määruse sättest, et tõlkimised otsustatakse tegelikust keeleoskusest, mitte aga tunnistusest lähtuvalt. Ringkonnakohus rõhutab, et kui vangla nõuab kaebajalt eestikeelseid dokumente ning vaatamata kehtivale eesti keele tasemetunnistusele ei valda kaebaja eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, on kaebajal võimalik vaidlustada vangla poolt võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata jätmist.
  72. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega. Halduskohtu määruse resolutsiooni punkt 1, millega A. Bobrovnitski kaebus tagastati, jääb muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.