KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

§-d 110, 111 ja 112 räägivad ainult menetlusabi taotleja majanduslikult seisundist ja tema sissetulekutest. Määruskaebuse esitaja abikaasa vara või sissetuleku olemasolu ei saa õigustada menetlusabi täielikku rahuldamata jätmist. Lapsetoetust ei saa taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvestada. Kohtutäiturilt saadud summasid ei saa samuti kohus arvestada, sest need summad on võlgnevuse katteks, mitte sissetulek. Kummaline on ka kohtu poolt esile tuua, et poeg on oma ema kontole kandnud 117 eurot. Arusaamatuks jääb ka see, et kuidas mõjutab abikaasale kuuluv Antsla vallas asuv maaüksus võimet tasuda riigilõivu. Millisel õiguslikul alusel saaks kohustada abikaasat talle kuuluvat kinnistut võõrandama määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumiseks, kohtumäärusest ei nähtu. Isegi kui seda oleks võimalik võõrandada, ei ole see müük kaebuse esitamise tähtaega arvestades mõeldav. Määruskaebuse esitaja palub lugeda üldtuntuks asjaoluks, et selle kinnistu (maatulundusmaa) müük ei ole sihtotstarbelise kasutamise võimatuse tõttu tegelikult üldse mõeldav. Abikaasale kuuluv konto lõppsaldo 589 euro osas juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu riigikohtu lahendile, mille kohaselt on isikul õigus vähemalt 200 eurole kuus vältimatute kulutuste katteks. 589 eurost kontol ei piisa isegi abikaasa ja laste vastava summa katteks. Määruskaebuse esitaja majanduslikku seisu ei saa mõjutada kahe äriühingu liikmeks olemine ega talle kuuluv 1/6 advokaadibüroo osakapital. Määruskaebuse esitaja ei saa juhatuse liikme tasu. Määruskaebuse esitaja osalus ja ühingu, milles tal on osalus, 2016. a kasum, ei ole sellised varalised õigused, mille arvel tasuda riigilõivu. Halduskohus jättis arvestamata, et määruskaebuse esitajal on kaks kooliealist last, kellele määruskaebuse esitaja maksab korrapäraselt (pojale igapäevaselt, tütrele iganädalaselt) ülalpidamistoetust. Kohtumääruses puudub selge ja arusaadav arvutuskäik, kuidas on kohus määruskaebuse esitaja varalist seisundit hinnanud. 10. Tartu Halduskohus võttis 27.06.2017. a määrusega (tl 100-101) määruskaebuse menetlusse ja edastas ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Halduskohus möönab, et vaidlustatava määruse põhjendustest on jäänud ekslikult välja viide

§-le

1. Halduskohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohtadega, mille järgi määruskaebuse esitaja ei ole majanduslikult suuteline tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu. Kohtule esitatud kontode väljavõtetest ja menetlusabi taotlusest nähtub, et määruskaebuse esitajal on sissetulekuid ning võimalusi riigilõivu tasumiseks. Olukorras, kus määruskaebuse esitajal on regulaarne sissetulek, ta on ettevõtete juhatuse liige ja ettevõtte osanik ning pere ja laste ülalpidamisse panustab lisaks ka abikaasa, ei näe halduskohus võimalust määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja halduskohtu 07.06.
3. a määrus tuleb tühistada osas, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse täies ulatuses rahuldamata. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus ning rahuldada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel 4 haldusasjas nr 3-17-692 osaliselt, muutes sellega seoses halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb määruskaebuse esitaja vabastada kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest 300 eurot ületavas osas.
4. Määruskaebuse esitaja taotles halduskohtult kaebuse esitamisel riigilõivust täielikku vabastamist (tl 39p). Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis tähtaja riigilõivu 608,64 euro tasumiseks. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu määrus peale määruskaebuse. 13.

§ 111

lg-st 1 tulenevalt antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112sätestab füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud.

Kuni 11.04.2016 kehtinud

§ 112

lg 1 sätestas, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikogu üldkogu tunnistas 12.04.2016

§ 112

lg 1 p 1 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda kohtul isiku sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Riigikohus märkis, et otsusest ei tulene, et kohus peab lugema põhjendatuks igasugused kulutused toidule, riietele jne. Vältimatute kulutuste puhul võib eeldada, et need on üldjuhul iga inimese jaoks vältimatud igakuiselt umbes poole töötasu alammäära ulatuses. Tegemist on orientiiriga, mis ei välista selliste kulutuste põhjendatust ka mõnevõrra väiksemas või suuremas määras. Kui isikul on iga kuu vältimatuid väljaminekuid enam kui poole miinimumpalga ulatuses, tuleb neid sissetulekust mahaarvamiseks põhistada (Riigikogu üldkogu 12.04.

1. a otsus nr 3-3-1-35-15, p-d 49-50).
2. Taotluse esitamise ajal oli töötasu alammäär 470, millest 50% on 235 eurot. Menetlusabi taotlusel on määruskaebuse esitaja deklareerinud, et tema ja temaga koos elavate pereliikmete igakuisteks väljaminekuteks on: eluasemekulud (50 eurot), kulutused toidule (210 eurot), elatusraha koolikohustuse täitmiseks poja eest (420 eurot). Menetlusabi taotluselt nähtub, et määruskaebuse esitaja elab koos alaealise lapse ja abikaasaga, määruskaebuse esitaja ei kanna eeltoodud kulusid üksinda ning need kulud jagunevad kandjate vahel võrdselt. Rahvastikuregistri andmetel on määruskaebuse esitajal poja täielik varahooldusõigus ja isikuhooldusõigus lõppenud 16.08.
3. Määruskaebuse esitaja ei ole põhistanud, milles seisneb taotlusel märgitud elatusraha poja koolikohustuste täitmiseks summas 420 eurot. Perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra kohaselt ei või alaealise lapse ülalpidamiseks igakuine elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast. Selle järgi on määruskaebuse esitaja ülalpidamiskohustus alaealise lapse ees 235 eurot kuus. Ringkonnakohus peab mõistlikuks sama summa arvestamist ka poja koolikohustuse täitmiseks.
4. Määruskaebuse esitaja sissetulekuks (neto) on perioodil 27.11.2016–26.03.2017 kokku 1840 eurot. Määruskaebuse esitaja on teinud kontole sissemakseid kolmel korral kokku summas 1200 eurot. Seega saab määruskaebuse esitaja sissetulekuks perioodil 27.11.2016– 26.03.2017 lugeda 3040 eurot. Kuigi määruskaebuse esitaja on deklareerinud, et tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulutused on kokku 260 eurot kuus ja neid kulusid ei kanna määruskaebuse esitaja üksinda, ei hakka ringkonnakohus seda summat siiski jagama, sest see summa on ligilähedane Riigikohtu poolt märgitud vältimatute kulutuste igakuisele summale. Seega jääb määruskaebuse esitaja nelja kuu põhjal arvutatud kahe kuu keskmiseks sissetulekuks koos põhjendatud mahaarvamistega umbes 60 eurot ((3040-4*2355 4*235-4*260)/4*2=60 eurot)). Seega ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine välistatud

§ 112lg 1 alusel.

16. Lähtuvalt eelnevast ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine välistatud.

§ 116lg 2 näeb aga lisaks ette taotleja majandusliku seisundi hindamise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-st 186 lähtudes. TsMS § 186 lg 1 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. TsMS § 186 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. 17. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et määruskaebuse esitaja sissetulekuks perioodil 27.11.2016–26.03.2017 saab lugeda 3040 eurot. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja abikaasa regulaarseks sissetulekuks 1016,04 eurot. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa sissetulekuks perioodil 27.11.2016–26.03.2017 saab lugeda kokku 5002,07 eurot (sh abikaasale laekuv igakuine peretoetus 100 eurot), mis teeb ühes kuus (neto) sissetulekuks 1250,52 eurot. Ringkonnakohus ei arvesta menetlusabi taotluse lahendamisel määruskaebuse esitaja abikaasale laekuvat peretoetust, sest peretoetuse eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Kuna ringkonnakohtu hinnangul tuleks välja jätta peretoetus, tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel arvestada määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa sissetulekuks nelja kuu kohta 4602,07 eurot. Sissetulekutena on abikaasale tehtud ülekandeid poja poolt 117 eurot, kohtutäituri poolt, AS Eesti Lotolt, MTA poolt on tagastatud tulumaks, üle on kantud töövõimetushüvitis ning tehtud on sularaha sissemakse. Seega on tegemist sissetulekutega, mida tuleb arvestada

§ 116lg 2 mõttes määruskaebuse esitaja majandusliku seisundi hindamisel.

Ringkonnakohus arvestab, et määruskaebuse esitaja abikaasa on teinud perioodil 27.11.2016–26.03.2017 kulutusi, milleks on kulutused transpordile, apteegis ning laste huvitegevusele.

1. Määruskaebuse esitaja on perioodil 27.11.2016–26.03.2017 teinud oma kontole sissemakseid kokku summas 1200 eurot ja seega on lisaks igakuisele laekuvale palgale rahalisi sissetulekuid, mida määruskaebuse esitaja on taotluses jätnud märkimata. Ka abikaasa on kõnealusel perioodil teinud oma kontole sularaha sissemakse summas 200 eurot. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluses tegelike sissetulekute märkimata jätmine annab alust arvata, et määruskaebuse esitaja sissetulekud on tegelikkuses suuremad.
2. Halduskohus pidas määruskaebuse esitaja majandusliku seisundi hindamisel oluliseks ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja on mitme ettevõtte juhatuse liige ja tal on osalus ettevõttes, mis on majanduslikult kasumis ning abikaasale kuulub maaüksus. Kuna määruskaebuse esitaja kinnitusel puuduvad tal ettevõtte juhatuse liikmeks olemisega ja osalusega ettevõttes sissetulekud, ei saa seda arvestada rahalise sissetulekuna menetlusabi taotluse lahendamisel. Samas annab TsMS § 186 lg 1 võimaluse majandusliku seisundi hindamisel arvestada muid tähendust omavaid asjaolusid ning seega ei ole välistatud arvestada seda muu tähtsust omava asjaoluna. Peale selle on määruskaebuse esitajal ja tema abikaasal nähtuvalt sularaha sissekannetest ka muid sissetulekuid, mida määruskaebuse esitaja ei ole menetlusabi taotluses märkinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa välistada kinnistu müügi võimalust, aga menetlusökonoomiast lähtuvalt ei ole see antud asjas ajalist ressurssi arvestades mõistlik lahendus. 6
3. Ringkonnakohus märgib, et kui taotleja sissetulekud ei ole piisavad kogu riigilõivu tasumiseks, on kohtutel võimalik rahuldada menetlusabi taotlus ka osaliselt. Isegi juhul, kui taotlus on esitatud riigilõivu tasumisest täielikuks vabastamiseks, on kohtutel kohustus kontrollida, kas taotleja majanduslik seisund võimaldab riigilõivu tasuda osaliselt. Arvestades määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlust, määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa kontode väljavõttes kajastatud sisse- ja väljatulekuid ning seaduses sätestatud majandusliku seisundi hindamise kohta sätestatut ning asjaolu, et laste kasvatamisse panustab ka abikaasa, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitajal on siiski võimalik tasuda riigilõiv osaliselt.
4. Lähtuvalt eelnevast leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Halduskohtu 07.06.
5. a määrus tuleb tühistada osas, millega halduskohus jättis määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse täies ulatuses rahuldamata. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus ja rahuldada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-17-692 osaliselt ning sellega seoses tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel 300 eurot ületavas osas.
6. Tulenevalt sellest, et ringkonnakohus peab põhjendatuks vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustamisest kaebuse esitamisel osaliselt, jätab ringkonnakohus kaebuse käiguta ja annab määruskaebuse esitajale 300 (kolmsada) euro suuruse riigilõivu tasumiseks ja tasumist tõendava dokumendi halduskohtule esitamiseks aega 15 päeva käesoleva määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 jõustumisest arvates.
7. Halduskohtu määrusest tulenevalt Tartu Halduskohtule esitatavalt kaebuselt makstakse riigilõiv Rahandusministeeriumi Swedbank a/kontole nr EE062200221059223099, SEB Pangas a/kontole nr EE571010220229377229, Danske Bank A/S Eesti filiaali a/kontole nr EE513300333522160001 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaali a/kontole nr EE
8. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida käesoleva haldusasja number 3-17-
9. Pärast riigilõivu tasumist tuleb halduskohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida.
10. Riigilõivu tasumiseks antud 15-päevase tähtaja arvutamisel tuleb silmas pidada, et praegune määrus jõustub, kui möödub selle edasikaebamise tähtaeg, edasikaebamise korral jõustub määrus Riigikohtu lahendi tegemisest. Kui määruskaebuse esitaja ei tasu nõutud tähtajaks riigilõivu ega esita Tartu Halduskohtule riigilõivu tasumise tähtaja pikendamise taotlust, tagastab halduskohus kaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits