KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Määruse tegemise aeg ja koht 1. august 2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-1508 Kohtuasi T.V. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Menet

§ 249

lg-s 1 sätestatu kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset veel ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid niisuguseid tagajärgi, millede kõrvaldamine ei ole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik.

§ 249

lg 2 lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal, seega saab põhimõtteliselt sama kehtida ka vaidemenetluse suhtes.

§ 249

lg 5 tulenevalt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist haldusorganile, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. 4. Kaebaja ei ole veel oma taotluses nimetatud 28.06.2017 otsusega nr 6-10/13058 seotud kaebust esitanud, mistõttu ei saa kohtuotsuse täitmisega seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise alused praegu veel arvesse tulla. Viru Vanglast kohtu pärimise peale saadud vastus kinnitab, et 10.07.2017 on ta esitanud selle otsuse peale vaide. See ja asjaolu, et taotluse puuduste kõrvaldamise korras tasus ta ära ka 15 euro suuruse riigilõivu annab aluse lugeda taotlus lubatuks. 5.

§ 249

lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hindama kaebuse perspektiive ning arvestama avaliku huvi ja kolmandate isikute õigustega. See nõue saab kehtida ka vaidemenetluse ajal esitatud taotluse puhul.

1. Kaebaja poolt kohtule väidetust ja taotlusele lisatud dokumentidest nähtuv ei võimalda eeldada, et taotluse põhjustanud vaidel või tulevasel võimalikul kaebusel on erilisi edulootusi. Seda eelkõige seepärast, et vangistusalastes õigusaktides sätestatuga on seadusandja esikohale seadnud karistuse täideviimise kinnises vanglas ning avatud täideviimine saab olla üksnes erandlik ja tuleneda kaalutlusõiguse alusel langetatud otsustusest ega ole vanglale kohustuslik ka juhul, kui kõik formaalsed avavanglasse ümberpaigutamise tingimused on täidetud. Arvestamata on kaebajal jäänud ka asjaolu, et kinnipeetava paigutamise üle saab otsustada ainult vangla ning tal endal pole subjektiivset õigust nõuda avavanglasse ümberpaigutamist. Seaduseandja pole küll kinnipeetaval avavanglasse ümberpaigutamise taotluse esitamist ära keelanud, kuid vastav kaalumise kohustus saab vanglal tekkida alles siis, kui kõik selleks vajalikud tingimused on täidetud.
2. VangS § 34 lg 6 kohaselt suunab ja soodustab vangla küll kinnipeetavaid haridust omandama, kuid VangS §-des 34, 35 ja 36 sätestatust tulenevalt piirduvad hariduse omandamisega seotud vangla kohustused keeleõppe, põhi- ja üldhariduse ning kutsehariduse ja tööalase koolituse võimaldamisega. Väljaspool vangla territooriumit asuvasse õppeasutusse õppima lubamine on iseenesest võimalik, kuid tegemist on laia ulatusega kaalutlusõiguse alusel antava VangS § 22 lg 1 p 2 kohase soodustusega ning kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda, et seda talle kindlasti võimaldataks.
3. Veel väärib käesoleva juhtumi puhul tähelepanu see, et taotlusele lisatud dokumentidest nähtuvalt on kaebaja oma õppeaja Eesti Maaülikoolis juba ära kasutanud ja saab õpinguid lõpetada vaid tasulises eksternõppes, mis pole ajaliselt ega mahuliselt piiratud. Seega ei ole tema poolt osundatud 31.08.2017 kindlasti mitte viimaseks võimaluseks sõlmida vastav leping ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei saa talle kuidagi pöördumatuid tagajärgi kaasa tuua.
4. Eeltoodud kohaselt puuduvad piisavad põhjused järeldada, et kaebaja õigused saaksid vaide- või kohtumenetluse ajal taotluses nimetatud keelduva otsuse tõttu pöördumatult või vähemalt olulisel määral kahjustatud ning selle vältimine on sellel eesmärgil või tulevase otsuse täitmiseks kaebaja õiguste seisukohalt vajalik. Seetõttu pole ka küllaldast alust selleks, et rahuldada tema taotlus ja kohaldada selles soovitud esialgse õiguskaitse vahendit. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane