lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
tulenevat teabe esitamise kohustust ning ei ole haldurile esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, juhtorgani otsust, andmeid varade võõrandamise kohta ega muid andmeid, mida haldur on nõudnud. Võlgnik selgitas, et raamatupidamist puudutavate andmete tervikuna esitamine ei ole võimalik, kuivõrd võlgnikule raamatupidamisteenust osutav Xxxx OÜ keeldus ajutise pankrotihalduri teabenõudes nõutud dokumentatsiooni tasuta koostamisest. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik leiab, et Eesti Inkasso OÜ nõue on ebamõistlikult suur ning vaidlus nõude suuruse üle tuleks lahendada kohtus hagimenetluse raames. Võlgnik selgitas ajutisele pankrotihaldurile, et aktiivset äritegevust käesoleval hetkel küll ei toimu, kuid see ei tähenda, et võlgnik oleks püsivalt võimetu täitma endale võetud kohustusi. Võlgnikul oli plaan rajada Muuga sadamasse tehas väetiste tootmiseks, kuid kuivõrd Viimsi vald ei andnud tehase rajamiseks nõusolekut, jäi tehas rajamata. Esitatud andmete kohaselt võlgnikul kehtivaid töölepinguid ega võlgnevusi töötajate ees ei ole. Võlgniku viimase, 2016.a majandusaasta, aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2016.a seisuga vara 427 722,00 eurot, kohustusi 459 487,00 eurot, kahjum 6 432,00 eurot, omakapital -31 765,00 eurot. Võlgniku 31.12.2015.a bilansi kohaselt oli võlgnikul 31.12.2015.a seisuga vara 429 837,00 eurot, kohustusi 455 170,00 eurot, kahjum 30 772,00 eurot, omakapital -25 333,00 eurot. Võlgnik ei ole esitanud varade nimekirja. Võlgniku viimase 2016.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul vara 427 722,00 eurot alljärgnevalt:
Ajutisel pankrotihalduril on raske anda hinnangut võlgniku tegevuse jätkamise ja tervendamise väljavaadetele, kuivõrd ajutine pankrotihaldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega ning andmetega võlgniku varade ja kohustuste osas.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik ei ole esitanud halduri poolt nõutud andmeid, mistõttu on raskendatud halduri poolne hinnangu andmine võlgniku maksejõulisuse osas. Võlgnik väidab, et on maksejõuline, kuid ei ole esitanud vastavaid tõendeid. 31.12.2016.a. bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne (-31 765,00 eurot) ning puuduvad andmed, et käesoleval ajal oleks omakapital positiivne. ÄS § 183 kohaselt on juhatuse kohustuseks raamatupidamise korraldamine. Raamatupidamisteenuse ostmine on juhatuse õigus, mitte kohustus ning antud teenuse eest tasumata jätmine ei õigusta raamatupidamise mittekorraldamist ning haldurile andmete esitamata jätmist. Arvelduskontolt nähtuvalt on võlgnik 28.04.2017.a tasunud 12 000,00 eurot endisele juhatuse liikmele Xxxx, seega oli samal ajal võimalus ka tasuda raamatupidamisteenuse eest. Samuti on võlgniku osanik kinnitanud, et tasub kompromissi korras pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale 27 500 eurot, järelikult on olemas ka vahendid raamatupidamisteenuse eest tasumiseks. Võlgniku Swedbanki pangakontolt nähtub, et Xxxx OÜ-le on 23.03.2017 tasutud 200 eurot ja 24.03.2017 tasutud 200 eurot, seega on küsitav kas kahe kuuga (aprill-mai) on juba tekkinud võlgnevus summas 1600 eurot. Samuti jääb arusaamatuks miks ei ole võlgnik täitnud muid halduri teabenõudes esitatud kohustusi (näiteks esitanud juhtorganite otsuseid, andmeid kassa osas, pearaamatut jms), mis peaks võlgniku juhatusel olemas olema sõltumata võlast raamatupidamisteenuse osutaja ees. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul aktiivset äritegevust käesoleval hetkel ei toimu. Pankrotiavalduse 5 esitanud võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ kaudu esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus kogusummas 91 625,00 eurot ning ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks teadaolevaks varaks raha arvelduskontol 9,29 eurot. Võlgnik on selgitanud, et aktiivset äritegevust käesoleval hetkel küll ei toimu, kuid see ei tähenda, et võlgnik oleks püsivalt võimetu täitma endale võetud kohustusi. Võlgnik leiab, et Eesti Inkasso OÜ nõue on ebamõistlikult suur ning vaidlus nõude suuruse üle tuleks lahendada kohtus hagimenetluse raames. Samas on võlgnik tunnistanud nõuet summas 27 500 eurot ning haldurile teadaolevalt puuduks võlgnikul vara ka antud summas kohustuse täitmiseks ilma kapitali kaasamata. Ajutine pankrotihaldur on tutvunud võlgniku pangakonto väljavõttega ning on tuvastanud, et kontolt on tehtud 28.04.2017.a ülekanne endisele juhatuse liikmele Xxxxselgitusega laenu tagastus. Samuti nähtub pangakontolt, et võlgnik on tasunud äriühingu pangakaardiga apteekides, toidupoodides jms. Seega vajaksid kontrollimist tehingute alusdokumendid, et tuvastada kas juhatuse liikmed on käitunud võlgniku huvides ning ei ole kasutanud võlgniku rahalisi vahendeid ettevõtlusega mitteseonduvalt. Maksejõuetuse põhjuste ja aja selgitamiseks vajab haldur võlgnikult teavet ning dokumente. Pankroti väljakuulutamise korral palub haldur kohtul võtta võlgniku juhatuselt võlgniku vanne ning anda juhatusele tähtaeg haldurile andmete (pankroti väljakuulutamise kuupäevaga bilansi ning varade-võlgade nimekirja) esitamiseks. Samuti palun hoiatada juhatuse liikmeid
kohaselt kohtu korralduste täitmata jätmise korral võlgniku suhtes trahvi, sundtoomise või aresti kohaldamisest.
Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleks määrata vastavalt
Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 2500 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu
Raugemise korral palun dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige Xxxx, isikukood xxxx. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Xxxx OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Oliver Ennok’i.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlg võlausaldaja ees summas 91 625 eurot, kuid vara vaid 9,29 eurot. Võlgnik väidab ise, et on maksejõuline, kuid ei ole esitanud vastavaid tõendeid. Kohtuistungil esitas võlgnik konto väljavõte, millest nähtuvalt on rahalisi vahendeid 1641.29 eurot. Nimetatud summa ei mõjuta hinnangut võlgniku maksejõuetusest. Võlgniku väitel ei ole tema valduses raamatupidamise dokumente. Kohus tegi päringu raamatupidamist osutavale äriühingule Xxxx OÜ- le. Kohtule teavitas Anneli Suvi, et on arhiveerinud Xxxx OÜ raamatupidamise algdokumendid, mis on omaniku või tegevjuhi poolt edastatud. Raamatupidamise teenuse eest võlgnik arveid ei ole tasunud. Võlgnik on käesoleva seisuga kohtu hinnangul püsivalt 6 maksejõuetu.
lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ on tasunud kohtu deposiitkontole 2500 eurot.
lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse
§-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmed Xxxx(isikukood xxxx) ja Xxxx(isikukood xxxx). 14. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1620 eurot (sh käibemaks) ja kulutused summas 68 eurot.
lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1620 eurot (sh käibemaks) ja kinnitada kulutused summas 68 eurot.
lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulud Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ esitas 08.06.2017 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ menetluskuludeks on riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 3738,67 eurot (sh 08.06.2017 toimunud ärakuulamine 0,2 h ehk 46,67 eur). Võlgnik Xxxx OÜ esitas 09.06.2017 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et võlgniku Xxxx OÜ menetluskuluks on õigusabikulud summas 2 550 eurot (sh käibemaks). Kuna kohus rahuldas võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, jätab kohus võlgniku menetluskulud võlgniku enda kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse 7 jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskuluks on riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 3738,67 eurot (sh 08.06.2017 toimunud ärakuulamine 0,2 h ehk 46,67 eur). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on võlausaldaja tasunud pankrotiavalduse esitamiselt riigilõivu summas 300 eurot ja hagi tagamise avalduselt riigilõivu summas 50 eurot. Kuna kohus ei rahuldanud hagi tagamise avaldust, ei ole põhjendatud avaldaja taotlus hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks võlgnikult. Pankrotiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 300 eurot peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kuluks, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Edasi kontrollib kohus võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja Eesti Inkasso OÜ palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 3738,67 eurot. Võlgnik ei ole võlausaldaja menetluskulude avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ajakuluga ja seega õigustatud kuluga, milline kuulub võlgnikult väljamõistmisele. Seega mõistab kohus võlgnikult võlausaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulud summas 4038,67 eurot (300 eurot riigilõiv + 3738,67 eurot õigusabikulud). /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.