Obsah (9)

§ 102§ 31§ 22§ 1§ 170§ 86§ 109§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2017, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-6808 Tsiviilasi Xxxxpankrotiavaldu

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku Xxxxkohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. augustil 2017 kell 11.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku Xxxxesitama Xxxxtäpsustatud vara ja võlgade nimekiri. hiljemalt
5. august 2017.a pankrotihaldurile
6. Menetluskulud jätta võlgniku Xxxxkanda.
7. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Eve Selberg tasuks 648 eurot (sh käibemaks).
8. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ arvelduskontole nr EE082200221053124673 Swedbank AS.
9. Määrus saata resolutsiooni punkti 11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
10. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud ja võlgniku avaldus Xxxxesitas 28.04.2017.a kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik Xxxx(isikukood xxxx) omab Eesti Vabariigi pankades järgnevaid arvelduskontosid:
11. Arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX, AS SEB Pank. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 29.05.
12. a. on 0,03 eurot.
13. Arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx, Swedbank AS. Rahaliste vahendite jääk nimetatud kontol seisuga 30.05.2017.a. on 0 eurot. Võlgniku sõnul on tal kaks arvelduskontot Soome Vabariigis, kuid võlgnik ei ole neid pikemat aega kasutanud, mistõttu tal puudub võimalus esitada käesoleva aruande koostamise ajaks esitada täpseid andmeid pangakontode kohta, võlgnik lubab andmed esitada pankrotimenetluse käigus. Käesoleva aruande esitamise hetkeks ei ole Maanteeamet ajutise halduri päringule vastanud. Võlgnik on varade ja võlgade nimekirjas kirjutanud, et liiklusregistris on tema nimele registreeritud sõiduauto Opel Omega (xxxx, esmane reg 1992). Nimetatud sõidukit faktiliselt ei eksisteeri, auto viidi 5 aastat tagasi romulasse, kuid jäi arvelt maha võtmata. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitusregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Võlgnikule kuulub 20% osalus xxxxt Oy (y-tunnus xxxx). Võlgnik on kirjutanud, et ettevõte ei tegutse juba mitu aastat ning vara nimetatud äriühingul puudub. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnikule kuuluval 20 % osalusel Soome firmast Xxxx Oy (y-tunnus xxxx ) turuväärtus puudub. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks käesoleval ajal on riiklik vähekindlustatud õpilaste õppetoetus 135 eurot kuus, Võlgnik plaanib magistriõpingute lõpetamise järel asuda tööle. Muu kinnis- või vallasvara ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul puudub. Võlgniku ainukeseks varaks on rahalised vahendid pangakontol summas 0,03 eurot, igakuiseks sissetulekuks on laekumised riikliku õppetoetuse näol 135 eurot kuus. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes käesoleval hetkel menetluses alljärgnevad täitemenetlused: 2 • Kohtutäitur Urmas Tänro nõue summas 25,14 eurot, peamine sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 140,90 eurot, peamine sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 522,98 eurot, peamine sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 344,05 eurot, peamine sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 1 299,36 eurot, peamine sissenõudja Maksu- ja Tolliamet; • Kohtutäitur Urmas Tärno nõue summas 12 eurot, peamine sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuur; • Kohtutäitur Marek Laanemets nõue summas 0 eurot, peamine sissenõudja Promano Est OÜ; • Kohtutäitur Marek Laanemets nõue summas 129 316,96 eurot, peamine sissenõudja Nordea Bank Finland PLC; • Kohtutäitur Mati Kadak nõue summas 1 645,73 eurot, peamine sissenõudja Era Liisingu Inkassoteenused AS; • Kohtutäitur Veiko Kaasik nõue summas 4 720,24 eurot, peamine sissenõudja Promano Est OÜ. Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud alljärgneva võlanimekirja : • Nordea Bank AB Eesti filiaal nõue summas 156 115,56 eurot; • Maksu- ja Tolliamet nõue summas 522,98 eurot; • Maksu- ja Tolliamet nõue summas 25,14 eurot; • Maksu- ja Tolliameti nõue summas 1 299,36 eurot; • Maksu- ja Tolliameti nõue summas 140,90 eurot; • Maksu- ja Tolliamet nõue summas 31,62 eurot; • Maksu- ja Tolliameti nõue summas 20,08 eurot; • Maksu- ja Tolliameti nõue summas 68,82 eurot; • Maksu- ja Tolliamet nõue summas 60,65 eurot; • Maksu- ja Tolliameti nõue summas 211,52 eurot. Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi kohaselt on Xxxx maksuvõlga kokku intressi ja maamaksu näol 2 100,32 eurot. Lisaks on seisuga 30.05.2017 Xxxx i maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 423,92 eurot. Muud kohustused Võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 165 017,77 eurot ning võlad suurenevad intresside, viiviste ja kohtutäiturite tasude võrra. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 165 017,77 eurot ning kohustused suurenevad intresside ja viiviste kasvades. Samuti lisanduvad kohtutäiturite tasud. Võlgnik õpib Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi päevases õppes arheoloogiat ning plaanib 2017.a. kevadel magistrikraadi kaitsta. Tööl võlgnik ei käi, võlgniku igakuiseks sissetulekuks on riiklik vähekindlustatud õpilaste õppetoetus 135 eurot kuus.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik elab käesoleval hetkel elukaaslasele kuuluvas korteris aadressil Xxxx , Tallinnas. 3 Võlgnikul ei ole enda kinnitusel vara, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur Xxxx maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Vastavalt avaldusele ei suuda võlgnik täita kohustusi võlausaldajate ees. Avalduse kohaselt tegeles võlgnik aastatel 2006-2009 vähesel määral kinnisvaraarendusega. Aastal 2006 ostis võlgnik Tallinnas Xxxx asuva korteriomandi, samuti ostsid sõbra Xxxx kinnistu Xxxx , Harjumaa. Kinnisvara ostmiseks võeti laenu Nordea pangast. Seoses majanduslangusega 2008. hakkasid kinnisvara hinnad langema ja euribor tõusis kiiresti. Ühtlasi töötas võlgnik ehitussektoris ning majanduslangusega seoses langesid palgad märgatavalt. Sellega seoses tekkisid võlgnikul ning tema sõbral Xxxx makseraskused ning nii Xxxx asuv korter kui ka Xxxx asuv kinnistu müüdi kohtutäiturite pool avalikel enampakkumistel. Pärast kinnistute müüki jäi tasumata võla suuruseks kokku koos viiviste ning kohtutäiturite tasudega u 2,4 miljonit krooni. Aastal 2011 suri võlgniku sõber Xxxx haiguse tagajärjel ning sellest tulenevalt jäi nõue võlgniku kanda. 03.06.2013.a. sõlmis võlgnik Nordea pangaga notariaalselt kinnitatud võlatunnistuse kokku summas 155 702,92 eurot. Aastatel 2011 kuni 2015 töötas võlgnik katusetöid teostavas ettevõttes Xxxx OÜ’s projektijuhina ning sõlmis võlausaldajatega maksegraafikuid, mida suutis osaliselt tasuda. 2015.a. diagnoositi võlgnikul puukborrelioos ning seoses haigusest tulenevate tasakaaluhäiretega ei olnud võlgnikul võimalik enam katustel ehitusega tegeleda ning töösuhe katkestati. Pärast seda astus võlgnik Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituuti magistrantuuri päevasesse õppesse arheoloogiat õppima.

§ 22

lg 5 kohaselt esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua võlgniku ebaõnnestunud äritegevuse kinnisvaraarendusega seoses aastatel 2006-2009. Pärast majanduslangust tekkinud kinnisvara hinnalangus viis selleni, et kinnistud müüdi kohtutäiturite poolt ning võlgnevus panga ees jäi tasumata. Ajutine pankrotihaldur leiab, et Xxxx maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

Ajutine pankrotihaldur ei ole käesoleva aruande esitamise ajaks tuvastanud tagasivõitmise võimalusi Xxxx pankrotimenetluses.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Lähtudes

§ 170

lg 1 võib võlgniku kohustusest vabastamise avalduse esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Juhindudes eeltoodust ja

§-dest 1,31 ja 170 palub ajutine haldur kuulutada välja Xxxx pankrot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui 4 pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 165 017,77, kuid võlgniku ainsaks varaks on rahalised vahendid pangakontol summas 0,03 eurot, igakuiseks sissetulekuks on laekumised riikliku õppetoetuse näol 135 eurot kuus.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. 14. Ajutine pankrotihaldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks töötasuks 648 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 15. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 648 eurot (sh käibemaks) .

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 5