← Eesti

4-17-2410/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2017, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-17-2410 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. juuli 2017 määrus, millega jäeti rahuldamata Aleksandr Pavlovi taotlus aresti kandmise edasilükkamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Pavlov (ik 37504062229), määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. juuli 2017 määrus muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. VTMS § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Viru Maakohtu
  6. mai
  7. a määrusega rahuldati Politsei- ja Piirivalveameti avaldus ja Aleksandr Pavlovile mõistetud rahatrahv asendati 12 päeva pikkuse arestiga alates kandmisele asumisest. Tartu Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a määrusega jäeti Viru Maakohtu määrus muutmata ja A. Pavlovi määruskaebus rahuldamata. Määrus jõustus
  10. juunil
  11. Viru Maakohtu kirjaga kohustati A. Pavlovit ilmuma aresti kanda
  12. juulil
  13. juulil 2017 esitas A. Pavlov maakohtule taotluse lükata edasi aresti kandmisele asumine kuni
  14. a novembrini, kuna ta töötab ajutise töölepingu alusel.
  15. Viru Maakohtu
  16. juuli
  17. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata. Kohus ei pidanud taotlust põhjendatuks. Ajutise töölepingu alusel töötamine ei ole sedavõrd erandlik asjaolu, mille tõttu tuleks isiku aresti kandmisele asumine edasi lükata. Karistuse asendamine oli A. Pavlovi enda käitumise otsene tagajärg. Kohtuvälise menetleja otsust rahatrahvi osas ei ole menetlusalune isik täitnud 3 aasta jooksul ning seda ka perioodil, kui ta juba töötas. Taotluse esitamine maakohtule samal päeval, kui ta peab minema aresti kandma, näitab samuti menetlusaluse isiku hooletut suhtumist. Menetlusalusel isikul oli alates ringkonnakohtu määruse jõustumisest kuni
  18. juulini
  19. a, mil kohus kohustas teda ilmuma aresti kandma, piisavalt aega, et oma elu organiseerida.
  20. A. Pavlov esitas maakohtu
  21. juuli
  22. a määruse peale määruskaebuse, milles taotleb vaidlustatava määruse tühistamist. A. Pavlov selgitab, et leidis just nüüd töökoha, mis on rohkem kevad-suvist iseloomu (kaevetööd, matmiskohtade hooldus). A. Pavlov ei oska seletada, miks tööandja oma
  23. juuli
  24. a avalduses märkis, et A. Pavlov töötab ajutise töölepingu alusel. Tööle asumisel selgitati, et sõlmitud on tähtajatu tööleping. Kuna kohus vaatas A. Pavlovi ja tema tööandja avaldused läbi kirjalikus menetluses, siis ei saanud ta anda asjas seletusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  25. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja sellele esitatud kaebusega, leiab, et edasikaebust edu ei saada ja see tuleb jätta rahuldamata. 5.1 A. Pavlov märgib, et kohus vaatas tema taotlused läbi kirjalikus menetluses ning sellega jäeti ta ilma õigusest anda seletusi. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt VTMS § 209 vaatabki lahendit täitmisele pöörav kohus taotluse läbi süüdlase avalduse alusel. Säte ei näe ette süüdlase ärakuulamist kohtuistungil. Ka ringkonnakohus ei vaata määruskaebusi läbi suulises menetluses, vaid vastavalt VTMS § 194 lg-le 2 kirjalikus menetluses poolte osavõtuta. Apellatsioonikohus võttis A. Pavlovi määruskaebuse menetlusse ning andis pooltele võimaluse avaldada oma seisukohad kirjalikult. 5.2 Apellatsioonikohus nõustub maakohtuga, et mõjuvaid põhjuseid A. Pavlovi aresti kandmise edasilükkamiseks ei esine (ja seda isegi olukorras, kus isikuga on sõlmitud püsi, mitte ajutine tööleping). Karistuse kandmise edasilükkamise mõjuvateks põhjusteks on kohtupraktikas peetud näiteks süüdlase rasedust, rasket haigust, mille ravimine vanglas ei ole võimalik ning kui aresti kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Antud juhul on A. Pavlovi eesmärgiks töökoha säilitamine ning kuna tegemist on kevad-suvist iseloomu tööga, soovib ta asuda karistust kandma hiljem. Ringkonnakohus leiab, et A. Pavlovi määruskaebus ei sisalda ainsatki väidet, mis oleks käsitletav mõjuva põhjusena karistuse kandmise edasilükkamiseks. Mõistetud arest 12 päeva ei ole sedavõrd pikk, et see saaks oluliselt ja raskelt mõjutada isikut või tema perekonda. I astme kohus on õigesti märkinud, et ringkonnakohtu määrus antud asjas jõustus
  26. juunil 2017 ning maakohus kohustas A. Pavlovit aresti kandma asuma alles
  27. juulil
  28. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades määruse jõustumise ja A. Pavlovi karistuse kandmise vahele jäävat ajavahemikku, oli tal piisavalt aega, et oma elu organiseerida. Karistuse kandmine on seotud isiku jaoks alati teatavate piirangutega.
  29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus A. Pavlovi määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. /allkiri/ Maarika Kuusk Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.