Obsah (7)

§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 177

2-17-513 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 31.07.2017, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-513 Tsiviilasi Swe

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§- 1 2-17-513 le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Swedbank AS esitas 11.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus Txxxx Axxxxxxx hageja kasuks välja mõista laenu- ja arvelduskrediidilepingust tulenev võlgnevus 26 000 eurot, menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Harju Maakohus keeldus 07.03.2017.a määrusega hagi menetlusse võtmast ja edastas asja kohtualluvusel Tartu Maakohtule lahendamiseks. Hageja esitas määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnkohus jättis rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 26.05.
2. Tartu Maakohus võttis hagi 09.06.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 15.06.2017 temaga koos elava abikaasa vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja OÜ Vesiehitus laenulepingu ning arvelduskrediidilepingu, mille kohaselt anti OÜ-le Vesiehitus laenu 24 000 eurot ja arvelduskrediiti summas 20 000 eurot. OÜ Vesiehituse võlgnevus laenulepingust tulenevalt on 8985,04 eurot ja arvelduskrediidilepingust tulenevalt 28 679,58 eurot. OÜ Vesiehitus suhtes on läbi viidud saneerimismenetlus. Kostja (OÜ Vesiehitus juhatuse liige) on sõlminud hagejaga kaks tarbijakäenduslepingut. Üks on sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks maksimumsummas 6000 eurot ja teine on sõlmitud arvelduskrediidilepingust tulenevate kohustuste tagamiseks maksimumsummas 20 000 eurot. OÜ Vesiehitus ja kostja on solidaarvõlgnikud. Hageja nõuab kostjalt lepingutest tuleneva võlgnevuse tasumist maksimumsummade ulatuses, s.o 26 000 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutust rahalises maksimumsummas. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik 2 2-17-513 ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud käenduslepingutest tulenevalt oma nõuet kostja vastu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 26 000 eurot. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 3