lg 1 p 1, 5 - § 25 lg 2 järgi; Vladimir Astafjevi (Astafjev) süüdistuses
jaanuari 2017 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad ringkonnaprokurör Natalia Miilvee; süüdistatava Vladimir Astafjevi kaitsja Silver Reinsaar; süüdistatav Mikhail Kutuzov; süüdistatav Vladimir Astafjev Prokurör Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Süüdistatavad Mikhail Kutuzov, isikukood: 39008280281, elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX; emakeel: vene keel, töökoht: XXX; kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati Harju Maakohtu 07.10.2013 otsusega
lg 2 p 8, 9 - § 25 lg 2; § 266 lg 1 - § 25 lg 2 ja § 275 järgi vangistusega 6 kuud 20 päeva, karistus kantud; tõkend vahistamine; Vladimir Astafjev, isikukood: 39111110035, elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; haridus: XXX, emakeel: vene keel, töökoht: XXX; kriminaalkorras karistamata, tõkend vahistamine. Eva Tibar, Silver Reinsaar Kaitsjad RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 17. jaanuari 2017 otsus osaliselt, s.o Mikhail Kutuzovile ja Vladimir Astafjevile
lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse, Vladimir Astafjevile
lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ning Mikhail Kutuzovi ja Vladimir Astafjevi õigeksmõistmise osas süüdistuses
lg 1 p 1 ja 5 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 13 (kolmteist) aastat vangistust. 2.2. Tunnistada Vladimir Astafjev süüdi
lg 1 p 1 ja 5 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust. 2.3.
lg 1 alusel lugeda Vladimir Astafjevile mõistetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 12 (kaksteist) aastat vangistust.
lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistati
lg 1 ja § 25 lg 6 alusel vangistusega 6 aastat.
Vladimir Astafjev mõisteti süüdi
lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistati
lg 1 ja § 25 lg 6 alusel 4 aastase vangistusega; süüdi
lg 1 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja karistusaja alguseks loeti 10.03.2016. Menetluskuludena mõisteti M. Kutuzovilt riigituludesse sundraha 1175 eurot, määratud kaitsja tasu 624 eurot, ½ isiku ekspertiisi kuludest, s.o. 42 eurot ja ½ DNA-ekspertiisi kuludest, s.o. 1995 eurot, kokku 3836 eurot. V. Astafjevilt mõisteti riigituludesse sundraha 1175 eurot, määratud kaitsja tasu 1032 eurot, ½ isiku ekspertiisi kuludest, s.o. 42 eurot ja ½ DNA-ekspertiisi kuludest, s.o. 1995 eurot, kokku 4244 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul maksegraafiku alusel. V. Astafjevilt mõisteti MH kasuks välja 220 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva. Süüdistuses
Kutuzov ja V. Astafjev kuriteokoosseisu puudumise tõttu õigeks. 2. Mikhail Kutuzovile oli esitatud süüdistus selles, et tema 9.01.2016 kl 15.10 paiku Tallinnas Toompuiestee 27 asuva Balti jaama ees grupis koos Vladimir Astafjeviga tungis VT-le kallale, lõi ta jalust maha lüües teda põlvega lahklihasse ning hüpates kannatanu selja peale, seejärel peksis 2 lamavat kannatanut mitme minuti jooksul palju kordi jalgade ja rusikatega, suunates löögid sihilikult maas lamavale kannatanule pähe, eesmärgiga VT-t intensiivselt vastu pead pekstes, tekitada temale võimalikult raskeid tervisekahjustusi ja vähemalt mööndes sellise peksmise tulemusena kannatanu surma saabumist. Peksmise tagajärjel tekitas ta koos Vladimir Astafjeviga kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi, nimelt koljuluude hulgimurrud, koljupõhimiku murru, raske peaajukahjustuse, millega kaasnes koomaseisund, samuti tekitas ninaluu murru, ülalõualuude murru, paremal oimuluu ja sarnaluu murru, põrutushaavu ja verevalumeid pea piirkonnas. Kannatanule hoopide jagamise vahel korjas Mikhail Kutuzov maast üles kannatanu käest maha kukkunud sularaha. Peksmine lõppes pealtnägijate sekkumise tõttu, kelle arvates peksmine oli jõhker ja julm, ajal kui kannatanu oli juba silmnähtavalt suremas. Peksmise käigus korjas Vladimir Astafjev üles kannatanule kuuluva jope 90 euro väärtuses, mille taskutes oli määramata koguses raha, mütsi 7 euro väärtuses ning peksmise järel võttis Mikhail Kutuzov maast üles kannatanule kuuluva pudeli alkoholiga ja nad lahkusid sündmuskohalt. VT surm jäi saabumata Mikhail Kutuzovi ja Vladimir Astafjevi tahtest olenemata põhjustel, arstiabi kiire osutamise tõttu. Mikhail Kutuzovi tegevus on kvalifitseeritud teise inimese tahtliku tapmiskatsena piinaval ja julmal viisil, millega kaasnes võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
3. Vladimir Astafjevile oli esitatud süüdistus selles, et tema 29.08.2015 öösel Tallinnas XXX asuvas baaris XXX sai oma valdusesse MH-lt kadunud mobiiltelefoni Nokia Lumia 920, väärtusega 210 eurot koos ümbrisega 10 euro väärtuses. Seejärel pööras Vladimir Astafjev mobiiltelefoni ebaseaduslikult enda ja RV kasuks ja andis mobiiltelefoni Nokia Lumia 920 RV-le teise telefoni vastu. Vladimir Astafjev tegevus on kvalifitseeritud valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramisena ehk
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteona; samuti selles, et tema 9.01.2016 kl 15.10 paiku Tallinnas Toompuiestee 27 asuva Balti jaama ees grupis koos Mikhail Kutuzoviga tungis VT-le kallale. Mikhail Kutuzov lõi VT-t jalust maha, lüües teda põlvega lahklihasse ning hüpates kannatanu selja peale, seejärel peksis koos Mikhail Kutuzoviga lamavat kannatanut mitme minuti jooksul palju kordi jalgade ja rusikatega, suunates löögid sihilikult maas lamavale kannatanule pähe, eesmärgiga VT-t intensiivselt vastu pead pekstes, tekitada temale võimalikult raskeid tervisekahjustusi ja vähemalt mööndes sellise peksmise tulemusena kannatanu surma saabumist. Peksmise tagajärjel tekitas ta koos Mikhail Kutuzoviga kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi, nimelt koljuluude hulgimurrud, koljupõhimiku murru, raske peaajukahjustuse, millega kaasnes koomaseisund, samuti tekitas ninaluu murru, ülalõualuude murru, paremal oimuluu ja sarnaluu murru, põrutushaavu ja verevalumeid pea piirkonnas. Kannatanule hoopide jagamise vahel korjas Mikhail Kutuzov maast üles kannatanu käest maha kukkunud sularaha. Peksmine lõppes pealtnägijate sekkumise tõttu, kelle arvates peksmine oli jõhker ja julm, ajal kui kannatanu oli juba silmnähtavalt suremas. Peksmise käigus korjas Vladimir Astafjev üles kannatanule kuuluva jope 90 euro väärtuses, mille taskutes oli määramata koguses raha, mütsi 7 euro väärtuses ning peksmise järel võttis Mikhail Kutuzov maast üles kannatanule kuuluva pudeli alkoholiga ja nad lahkusid sündmuskohalt. VT surm jäi saabumata Vladimir Astafjevi ja Mikhail Kutuzovi tahtest olenemata põhjustel, arstiabi kiire osutamise tõttu. Vladimir Astafjevi tegevus on kvalifitseeritud teise inimese tahtliku tapmiskatsena piinaval ja julmal viisil, millega kaasnes võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o
3 4. Maakohus leidis otsuses, et M. Kutuzovile ja V. Astafjevile esitatud süüdistus
Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist süüdistatavate poolt tapmiskatse toimepanemine seoses röövimisega ja piinaval viisil. Tõendatud on, et V. Astafjev pani toime
Astafjev ja M. Kutuzov panid toime tapmiskatse julmal viisil e.
Põhjendades
lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi süüdistatavatele karistuse mõistmist, viitas kohus asjaolule, et kuna
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu jäi katse staadiumisse, on võimalik kohaldada süüdistatavate suhtes
Siinjuures arvestas kohus sellega, et V. Astafjev on varem kriminaalkorras karistamata, süüdistatavad on maksnud kannatanule nn „valuraha“ ja kahetsenud tehtut puhtsüdamlikult. Karistusmäära valikul arvestas kohus ka sellega, et kannatanu on täielikult paranenud, kuid kelle enda käitumine suurendas oluliselt riski langeda kuriteo ohvriks. Süüdistatavatelt kuulub välja mõistmisele ekspertiisi maksumus 3990 eurot (objektide arv korrutada 57-ga), sest ekspertiisiobjekte oli tegelikult 70 mitte 92, nagu kajastatud ekspertiisi maksumuse õiendis. 5. Maakohtu otsusele esitasid ringkonnakohtule apellatsioonkaebused ringkonnaprokurör Natalja Miilvee, süüdistatava Vladimir Astafjevi kaitsja Silver Reinsaar ning süüdistatavad Mikhail Kutuzov ja Vladimir Astafjev. 5.1. Prokuratuur, vaidlustamata M. Kutuzovi ja V. Astafjevi süüdimõistmist
lg 1 p 1 – 25 lg 2 järgi, leiab enda apellatsioonis, et isegi osalise õigeksmõistmise korral on
lg 1 kohaldamine alusetu ning mõistetud karistused
Prokuratuur vaidlustab süüdistatavate õigeks mõistmise
Apellandi argumendid on järgmised: kohus jättis tähelepanuta, et kuigi tapmise osas jäi kuritegu lõpule viimata, on kuritegu videosalvestise vaatlusprotokollist nähtuvalt lõpule viidud röövimise osas. Videosalvestise põhjal on ilmne, et eelnevat konflikti süüdistatavate ja kannatanu vahel ei olnud. Prokurör on seisukohal, et rahahädas süüdistatavatel tekkis algselt kavatsus VT eemale meelitada ja seal kas salaja või vägivallaga võtta ära asjad, eelkõige jope, mille taskutest võttis pahaaimamatu kannatanu süüdistatavate nähes alkoholi ostmisel lahtist raha. Väärib tähelepanu, et salvestisest nähtuvalt alustab M. Kutuzov rünnet siis, kui kannatanu on võtnud jope seljast ja hoiab käes, kuid ei lase jopest lahti ka pärast esimeste löökide saamist. Kannatanu valduse murdmine saab võimalikuks alles seejärel, kui ta kaotas jõhkra peksmise käigus teadvuse. Isegi juhul kui M. Kutuzovi poolt võetud müntide kuuluvus ei ole tuvastatav ja kannatanu asjad hõivas üksnes V. Astafjev, on süüdistatavad röövimise elemendi osas (ehk
Asjaolu, et röövimise osateos on kuritegu lõpule viidud, peaks tingima maakohtu otsuse tühistamise
lg 1 kohaldamise osas ja karistus peab vastama vähemalt röövimise sanktsioonile ja karistuspraktikale. Et kannatanule tekitati peksmisega raske, eluohtlik tervisekahjustus - peaaju difuusne kahjustus kaasneva koomaga ja kolju hulgimurrud, jääb arusaamatuks kohtu seisukoht kannatanu täielikust paranemisest. Otsusest nähtuvalt kergendas kohus oluliselt süüdistatavate karistust seetõttu, et nad valisid ründe objektiks kohtu arvates abitus seisundis inimese ja kohus justkui heidab kannatanule ette kuriteo provotseerimise. Samas ei tuvastanud kohus
Kannatanu süü tema suhtes kuriteo toimepanemises oli kohtu arvates niivõrd suur, et pelgalt
lg 1 p 6 kohaldamine seda ei korvaks, kuna sellisel juhul saaks karistust kergendada üksnes 4 sanktsiooni piires, kuid ei saaks põhjendada karistuse mõistmist alla sanktsiooni alammäära. Paradoksaalsel moel, tuvastades
p-s 3 sätestatud karistust raskendava asjaolu esinemise, põhjendas kohus sellega hoopis karistuse olulisel määral, alla sanktsiooni alammäära kergendamist. Karistusmäärade põhjendamise osas jääb apellant 12.12.2016 toimunud kohtuistungil avaldatud seisukohale ja palub Harju Maakohtu 17.01.2017 otsus tühistada osaliselt, s.o M. Kutuzovi ja V. Astafjevi
lg 1 p 5 – 25 lg 2 järgi õigeksmõistmise ja
Palub mõista V. Astafjev ja M. Kutuzov süüdi ka
Kutuzovit
Astafjevit vangistusega 12 aastat.
Astafjevile mõistetud kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista 12 aastat vangistust. Asitõendid - eurosendid summas 2,67 eurot tagastada kannatanule. 5.2. Süüdistatava V. Astafjevi kaitsja palub tühistada kohtuotsus osas, milles V. Astafjev tunnistati süüdi
Astafjev uue otsusega süüdistuses
Alternatiivselt palub kvalifitseerida V. Astafjevi tegevus ümber
Palub
Astafjev ülejäänud karistuse kandmiselt tingimisi katseajaga ning vabastada ta vahi alt. V. Astafjevi süüdistuses
lg 1 järgi palub kaitsja kriminaalmenetluse lõpetada ja jätta tsiviilhagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Apellant leiab, et kohus, tunnistades V. Astafjevi
Astafjevi teo subjektiivse külje tuvastamisel olulisimaks tõendiks kujunenud videosalvestist hinnanud ühekülgselt. Maakohus ei ole hinnanud mitmeid videosalvestiselt ilmnevaid detaile, millele kaitsja on osutanud kaitsekõne p-des 6–10. Samuti ei ole jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine seonduvalt tunnistaja Š ütlustega, sisuliselt on jäetud vastuseta kaitsja teeside p-des 3– 10 esitatud väited. Kaitsja hinnangul tuleks V. Astafjevi tegevus kvalifitseerida
Kohus on V. Astafjevi teo kvalifitseerimisel hinnanud tõendeid ühekülgselt. Kohus on V. Astafjevi ja M. Kutuzovi teo subjektiivset külge hinnanud mõlema isiku osas korraga, milline lahenduskäik on väär, sest iga isiku tegu ja vastutus selle eest on individuaalne. Kaitseteeside p-des 3–10 esitatud mitmetest argumentidest tulenevalt ei saa välistada V. Astafjevi teo subjektiivse külje erinevusi M. Kutuzovi omast. Märkimisväärne osa kannatanu suhtes rakendatud vägivallast, s.t tugevaimad löögid toimusid ajal, mil V. Astafjev oli kannatanu juurest juba lahkunud. Kohus ei ole selgitanud, millistele tõenditele on ta rajanud enda järelduse, et ka kõnealused jalalöögid olid V. Astafjevi kontrolli all ning et ka nende osas tuleb teda käsitleda täideviijana. Maakohus ei ole andnud mis tahes hinnangut V. Astafjevi varasema lahkumise olulisusest ja selle õiguslikust tähendusest. Kohus ei ole kaitsja sellesisulistele väidetele üldse mingisugust tähelepanu pööranud. Kohus on jätnud sisulise vastuseta ka videosalvestiselt nähtuva, mille kohaselt hakkas V. Astafjev liikuma tagasi, kui märkas, et M. Kutuzov jätkab kannatanu peksmist. Otsusest ei ole aru saadav, miks on välistatud sellest järeldus, et V. Astafjev soovis minna M. Kutuzovit takistama. Sellekohaseid kaitsja väiteid ei ole kohus üldse analüüsinud ega arvesse võtnud. Kohus on osutanud tunnistaja LS ütlustele, et keegi süüdistatavatest avaldas arvamust, et kannatanu tuleks millegi eest üldse ära tappa, kuid vaatamata kaitsja esitatud taotlustele ei ole seda V. Astafjevi teo subjektiivse külje osas üldse käsitletud. Apellandi arvates tunnistaja LS poolt öeldu viitab VT peksmisel üldse tapmistahtluse puudumisele, seda vähemalt V. Astafjevi puhul. 5 Ei saa välistada, et LS-le esitatud väljendi … его за это вообще надо убить… sisust ilmneb, et V. Astafjev pidas enda teo tagajärjena kannatanu surma saabumist pigem ebareaalseks. Tingiv kõneviis, mida V. Astafjev tunnistajaga suhtlemisel kasutas, tõendab antud juhul tapmistahtluse puudumist. Vaatamata kaitsja pingutustele ei ole vaidlustatavas otsuses sellist võimalust üldse analüüsitud ega asetatud seda muude tõenditega konteksti. Väär on maakohtu väide, et V. Astafjev lõpetas kannatanu peksmise, kui sündmustesse hakkas sekkuma tunnistaja. Videosalvestiselt nähtub üheselt, et ajal, mil tunnistaja jõudis sündmuskoha juurde, oli V. Astafjev kannatanu peksmise juba lõpetanud. Tõele ei vasta ning tõenditega vastuolus on kohtu väide, et V. Astafjevi poolt VT peksmise katkestas üksnes tunnistajapoolne sekkumine. Ajal, mil V. Astafjev viimast korda kannatanut lõi, ei olnud tunnistaja LS sündmuskohale veel jõudnud. Kohus ei ole põhjendanud, miks kaitseversiooni toetavad asjaolud ei saa põhistada in dubio pro reo põhimõtte olemasolu. Kaitseversiooni põhitees seisneski selles, et asjas esineb nende asjaolude pinnalt tapmistahtluse reaalses olemasolus kõrvaldamata kahtlus KrMS § 7 lg 3 tähenduses, mida ei ole suudetud tõenduslikult kummutada. Kaitsja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde, mille järgi tuleks V. Astafjevi tegevust VT-le tervisekahjustuste põhjustamises käsitleda nn tavalise tervise kahjustamisena
Üheselt ei ole leidnud tõendamist, et süüdistatavate ühine tegevus (st peksmine, mis eelnes M. Kutuzovi viimastele jalalöökidele) põhjustas kannatanul raske tervisekahjustuse. Pole välistatud, et rasketeks kvalifitseerunud tervisekahjustused, nt aju difuusne vigastus, tekkis üksnes M. Kutuzovi jalalöökide tulemusel. Kriminaalasjas ei ole leidnud tõendamist põhjusliku seose olemasolu V. Astafjevile omistatava vägivalla ja kannatanule tekitatud raskete tervisekahjustuste vahel. Süüdistuses
Astafjev õigeks mõista, sest kogutud tõendid, ennekõike videosalvestis, viitavad sellele, et V. Astafjevi tahtlus põhjustada kannatanu surma ei ole leidnud tõsikindlat tuvastamist. Asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused selles, kas V. Astafjev kiitis kannatanu võimaliku surma sisimas siiski heaks. Kohtupraktika kohaselt on kaitseteesi tõsiseltvõetavusest alus rääkida ennekõike juhtumitel, kus sellel on tõenditega haakuvad toetuspunktid (RKKK 3-1-1-77-15). Apellant leiab sedagi, et süüdistuses
Astafjevi suhtes kriminaalmenetlus lõpetada ning tsiviilhagi jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta lubas esitada prokuratuuril mobiiltelefoni väärtust tõendava tõendi, mida ei olnud loetletud süüdistusaktis. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole prokuratuur esitanud mis tahes olulisi mõjuvaid põhjuseid, miks ei saanud mobiiltelefoni väärtust kajastavat tõendit loetleda süüdistusaktis. Prokuratuuri poolt esitatud põhjendused ei saa sisustada tõendi vastuvõtmise põhjuseid. Kaitsja hinnangul pidanuks kohus keelduma hilinenult esitatud tõendi kogumisest, sest vastasel juhul puuduvad adekvaatsed eristamiskriteeriumid sellest, milliseid tõendeid peaks prokuratuur loetlema süüdistusaktis ja mida võib hiljem esitada KrMS § 297 alusel. Nimetatud põhjusel ei ole V. Astafjevi süüdimõistmine
lg 1 järgi tuginenud lubatavale tõendile ning kriminaalmenetlus tema suhtes tuleb lõpetada põhjusel, et tema tegu võib vastata väärteo tunnustele. Põhjendatud ei ole tsiviilhagi väljamõistmine V. Astafjevilt, isegi kui tema süüditunnistamine
Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaoludel oli tunnistaja RV isik, kes lõhkus MH mobiiltelefoni. Kohus, leides, et selle eest vastutavaks tuleb pidada V. Astafjevit, ei ole sellist järeldust põhistanud ühegi viitega võlaõigusseaduse sätetele. Kaitsja jääb maakohtus esitatud väidete juurde, miks V. Astafjevi karistus tuleks jätta tingimisi täitmisele pööramata. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole see võimalik või põhjendatud, jääb 6 mulje, et kohus ei ole sellist võimalust üldse kaalunud. Apellant palub arvestada ka V. Astafjevi enda apellatsioonis märgitud asjaolusid tema karistuse üle otsustamisel. 5.3 Süüdistatav M. Kutuzov leiab apellatsioonis, et tema ei ole talle süüks arvatud kuritegu toime pannud. Tal puudus tahtlus kannatanu tappa. 5.4. Süüdistatav V. Astafjev ei nõustu enda süüdimõistmisega
Märgib, et ta lõi kannatut mitmel korral, kuid tahtlus kannatanut tappa tal puudus. Tema palus M. Kutuzovil kannatanu peksmine lõpetada.
lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine nimetatud küsimuse lahendamisel, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11). Praeguses asjas tehtud maakohtu otsuse puhul on selline eksimus kohtukolleegiumi arvates ilmne, kuivõrd süüdistatavate osaline õigeksmõistmine ja neile mõistetud karistus ei vasta ilmselgelt nende süüteo raskusele ega süüdimõistetud isikutele.
Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kannatanu VT jäi ellu tänu kiirabi kiirele saabumisele ja selle järgselt koheselt osutatud arstiabile. Kohtukolleegium nõustub apellandiga selles, et mõistes M. Kutuzovi ja V. Astafjevi süüdistuses
lg 1 p 5 - § 25 lg 2 järgi õigeks, kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigusnormi.
lg 1 p 5 järgi vastutab isik tapmise eest, kui see on toime pandud seoses röövimisega või omakasu ajendil. Tapmine seoses röövimisega eeldab, et süüdlane täidab kannatanu suhtes samaaegselt nii tapmise (
) kui röövimise (
) koosseisu ehk süüdlane peab asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustama kannatanu surma, tegutsedes sealjuures surma suhtes otsese või kaudse tahtlusega. Maakohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, leidis kohtukolleegiumi arvates ebaõigesti, et süüdistatavate tegu ei vasta neile inkrimineeritava tapmiskatse toimepanemisele seoses röövimisega. Tuvastades M. Kutuzovi ja V. Astafjevi poolt kannatanu tapmiskatse toimepanemise julmal viisil ja vähemalt kaudse tahtlusega, asus maakohus ebaõigele seisukohale, et süüdistatavatel tekkis soov kannatanu vara hõivamiseks (jope, alkoholipudel, müts) alles pärast tapmiskatset. Kannatanu VT kohtule antud ütluste kohaselt ta sündmusest midagi ei mäleta, kuna tarvitas juba hommikust saadik alkohoolseid jooke, kuid tal raha korteri üüri eest tasumiseks, ema pangakontolt võttis ta välja üle 200 euro, millest korteri eest tasumiseks oli tal 150 eurot kõrvale pandud. Tunnistaja SK nägi kuidas üks peksjatest võttis ära kannatanu jope ja kolas taskutes. Kuigi maakohus luges süüdistatavate ütlused kannatanu peksmise episoodis tervikuna ebausaldusväärseteks, leiab kohtukolleegium, et V. Astafjevi ütlused osas, milles ta võtab omaks kannatanu jope ja mütsi äravõtmise ning maast korjatud müntide äravõtmise ning M. Kutuzovi ütlused osas, milles ta võtab omaks kannatanule kuulunud alkoholipudeli ja maast korjatud müntide äravõtmise, tuleb lugeda usaldusväärseteks. Nimetatud tõendid kinnitavad kohtukolleegiumi arvates üheselt, et tahtlus kannatanu vara hõivamiseks oli süüdistatavatel juba enne kannatanu peksmise algust. Sellist veendumust kinnitavad veelgi Swedbanki vastus (kd I, lk 105-107), millest nähtuvalt on kannatanu võtnud eelmisel päeval, s.o 8.01.2016 ema kontolt välja 300 eurot ja kohtuistungil vaadatud videosalvestis, millest nähtuvalt liigub kannatanu koos süüdistatavatega Balti jaama territooriumil ringi nii koos kui eraldi ning V. Astafjev peatab mitut temale ilmselgelt võõrast inimest, üritades neile tõenäoliselt midagi müüa, kuid tulemusteta. Vaatamata kannatanu kohtuistungil antud ütlustele temal 9.01.2016 hommikul raha olemasolu kohta, on maakohus tulnud ebaõigele järeldusele tõendite puudumises kannatanult sularaha äravõtmise osas. Kui süüdistatavatel puudus tahtlus kannatanult raha ära võtta juba enne kannatanu peksmise algust ja nad ennast neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, jääb arusaamatuks, miks on kannatanu haiglas viibimise ajal talle tagastatud 150 eurot ning enne 12.12.2016 kohtuistungit süüdistatavate lähedaste poolt 597 eurot „kahju hüvitamine V.Timofejevile“ ja „valuraha V.Timofejevile“ (kd II, lk 48-49). Eluliselt ei ole usutav, et isik, kes ei tunnista ennast süüdi
lg 1 p 5 järgi inkrimineeritava teo toimepanemises ega soovi kohtuistungil ütlusi anda, maksab kannatanule vabatahtlikult mingisuguse summa raha, põhjendades seda valurahana või V. Astafjevi kaitsja seisukohalt kahju hüvitamisena, s.o minimaalse summana, mida pidasime viisakaks anda (kd II, lk 42 alt viimane lõik). Lisaks ülaltoodule kinnitavad
lg 1 p 5 kuriteokoosseisu esinemist süüdistatavate käitumises kohtukolleegiumi arvates veel asitõendi (kannatanu peksmise käigus Häirekeskusele tehtud kõnede salvestiste) vaatlusprotokollis (kd I, lk 169-177) kajastuv sündmuse dünaamika, mis tõendab süüdistatavate tahtlust: kõnest (09.01.2016, algusega kell 15:08.19) nähtub et kannatanu 8 jalgadega peksjaid oli kaks ja peksjad võtsid kaasa alkoholipudelid ja põgenesid. Seega on röövimise osateos kuritegu lõpule viidud ja M. Kutuzov ja V. Astafjev kui kaastäideviijad, vastutavad mõlemad röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, kas kannatanule kuuluvad asjad hõivas üksnes V. Astafjev. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-100-06 p-s 9 leidnud, et …[Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on
lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (
lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles mõlema kaastäideviija teod koos täidavad süüteokoosseisu. Seega võib
lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise eelduste (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral röövimise kaastäideviimise moodustada ka olukord, kus ainult üks täideviijatest kasutab kannatanu kallal vägivalda ja teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja.
lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning teine hõivas üksnes kannatanule kuuluva vallasasja]. Eeltoodu alusel tuleb maakohtu otsus M. Kutuzovi ja V. Astafjevi õigeksmõistmises
lg 1 p 5 - 25 lg 2 järgi tühistada ja mõista karistus, mis vastab vähemalt
11. Kohtukolleegium nõustub prokuratuuri seisukohaga selles, et maakohus on M. Kutuzovi ja V. Astafjevi süüditunnistamisel
lg 1 p 1 - 25 lg 2 järgi mõistnud neile põhjendamatult leebe karistuse, mis ei vasta kuriteo raskusele. Mõistes uue otsusega süüdistatavad neile esitatud süüdistuse järgi täielikult süüdi, tuleb maakohtu otsus
Kohtukolleegium leiab, et isegi osalise õigeksmõistmise korral oli maakohtu poolt mõistetud karistuste kergendamine
Kuigi VT suhtes toime pandud tegu
lg 1 p 1 ja 5 järgi jäi katse staadiumisse, jättis maakohus tähelepanuta, et kannatanu peksmisega tekitati talle eluohtlikud tervisekahjustused, tegemist on raske peaajukahjustusega, millega kaasnes sügav teadvusetus ehk kooma. Eksperdiarvamuse kohaselt (kd I, lk 18-20) tuvastati kannatanul peaaju difuusne kahjustus (kaasneva koomaga), koljuluude hulgimurrud, koljupõhimiku murd, ninaluu murd paremal, mõlema ülalõualuu murd, paremal oimuluu ja sarnaluu murd, põrutushaavad vasaku silma alalaul ja alahuulel ning nahaalused verevalumid pea piirkonnas. Maas lamava kannatanu peksmist mitme minuti jooksul nii rusikate kui jalgadega pea piirkonda tõendavad kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad SK, VA ja LS kui maakohtu istungil vaadatud videosalvestis. Tuvastades õigesti süüdistatavate tapmisteo toimepanemise julma viisil, kohaldas maakohus põhjendamatult
lg-s 6 sätestatut, kergendades süüdistatavatele
lg 1 p 1 - 25 lg 2 järgi mõistetavat karistust eelkõige kannatanu käitumisest lähtudes. Otsuses nr 3-1-1-70-16 on Riigikohus leidnud, et …[Süüteo jäämine katsestaadiumisse ei too kaasa
lg 6 ega ka mitte § 26 lg 2 kohaselt automaatselt karistuse kergendamist võrreldes lõpuleviidud süüteoga. Juhul, kui kuritegu jääb katsestaadiumisse, tuleb karistuse vähendamist küll kaaluda, kuid seda ei saa käsitada absoluutse nõudena. (p 13) Katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Määravad on ka konkreetse süüteo tehiolud, s.o katsestaadiumisse jäänu teo üldine ohtlikkus, nt kolmandate isikute paralleelne ohustamine planeeritava kuriteoga. Kaalukad on ka konkreetsed põhjused, miks ei päädinud katsestaadiumisse jõudnud tegu toimepanija poolt soovitud tagajärjega – oli selleks siis lihtsalt ebaõnnestumine (nt möödatulistamine), kolmandate isikute ootamatu ning planeerimata sekkumine (nt õigeaegne arstiabi osutamine) või toimepanija eesmärgi 9 realiseerumine üksnes osaliselt (kahe inimese surma asemel üksnes ühe kannatanu surm) jne. (p 14)]. Käesolevas asja on oluline silmas pidada, et kannatanu jaoks fataalse tagajärje saabumise hoidsid ära tunnistaja LS sekkumine ja kannatanule õigeaegse arstiabi osutamine. Tunnistaja LS poolt öeldu ja videosalvestiselt nähtuv, viitavad kohtukolleegiumi arvates kannatanu peksmisel otseselt tapmistahtluse olemasolule. V. Astafjevi kaitsja seisukohaga, et tunnistaja LS poolt väljendatu …“ его за это вообще надо убить“…on esitatud tingivas kõneviisis, mis vähemalt V. Astafjevi puhul välistab kannatanu tapmistahtluse olemasolu, kohtukolleegium ei nõustu. Pekstes maas lamavat kannatanut mitme minuti jooksul intensiivselt jalgadega ja rusikatega pea piirkonda, pidid nii M. Kutuzov kui V. Astafjev vähemalt möönma sellise peksmise tulemusena kannatanu surma saabumist. Mõrva kui tapmise raskeima koosseisu jäämisel katse staadiumisse, tulnuks maakohtul karistuse määramisel (juhul kui arvestada kannatanu isikut ja tema võimalikku käitumist) võtta arvesse kõiki süüteo tehiolusid, s.h arvestada karistust kergendava asjaoluga
Käesolevas asjas maakohus seda arvestanud ei ole. Maakohtu põhjendustest
kohaldamiseks võib välja lugeda aga asjaolu, et karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus kannatanu „sellise seisundi, et püsis vaevu jalul, liikus sellises seisundis ringi tänaval, ei olnud suuteline kaitsma ei ennast ega oma vara“, mis viitab abitus seisundis inimesele, s.o asjaolule, mida tuleb arvestada karistust
12. Vastuseks V. Astafjevi kaitsja apellatsioonis esitatud taotlustele märgib kohtukolleegium esmalt järgmist. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-92-11, p 15.1). Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende asjaolude kordamist vajalikuks. Taotlus menetluse lõpetamiseks V. Astafjevile esitatud süüdistuses
lg 1 järgi ning MH tsiviilhagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks, on põhjendamatu ega tulene asjas kogutud ja hinnatud tõenditest. Vastavasisulise taotluse esitas kaitsja ka maakohtu istungil ja maakohus leidis, et MH tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 128 lg 2 alusel rahuldamisele. Kohtukolleegium maakohtu põhjendustega kannatanu tsiviilhagi rahuldamiseks nõustub.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu sisustab võõra vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. V. Astafjevi ütlustest nähtub, et ta sai MH telefoni enda valdusesse juhuslikult, kuid ei viinud seda politseisse ega otsinud omanikku, vaid jättis telefoni endale, vahetades selle hiljem RV telefoni vastu. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on MH-le kuulunud mobiiltelefon Nokia Lumia 920 kahjustatud, ei vabasta see iseenesest V. Astafjevit vastutusest kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju eest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuigi kannatanu mobiiltelefoni ekraan purunes ajal, kui see oli RV valduses, on kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanule kuuluva mobiiltelefoni valduse rikkumise ja enda ning kolmanda isiku kasuks pööramisega, pani V. Astafjev toime otsese tahtlusega ja ta on oma tegu, tulenevalt hinnatud tõenditest, ka kahetsenud. Seega erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et V. Astafjevilt on kannatanu tsiviilhagis märgitud rahasumma välja mõistetud seaduslikul alusel. Vastuseks kaitsja väitele, et V. Astafjevi süüditunnistamine
Nõustuda tuleb kaitsjaga selles, et süüdistusaktis ei ole mobiiltelefoni väärtust tõendavat õiendit loetletud ja kohus võinuks KrMS § 2861 lg 2 p 2 kohaselt selle vastuvõtmisest kohtuistungil keelduda. Samas on prokurör 10 kohtuistungil põhjendanud ja arusaadavalt selgitanud (kd II, lk 42 pöördel, 43), miks taotleb prokuratuur täiendavalt kohtul vastu võtta 2 tõendit, millised kinnitavad mobiiltelefoni Nokia Lumia 920 maksumust 2015 aastal. Prokuratuuri põhjendused MH mobiiltelefoni maksumust kinnitavate tõendite süüdistusaktis loetlemata jätmisest, loeb kohtukolleegium põhjendatuteks ja apellandi vastuväiteid tõendite vastuvõtmise lubamatusest, põhjendamatuteks. Süüdistusaktis märkimata tõendi vastuvõtmist ei saa samastada täiendavate tõendite kogumisega kohtulikul uurimisel KrMS § 297 mõttes ning samas ei saa jätta tähelepanuta, et samal kohtuistungil on kohus ka kaitsjalt võtnud täiendavalt vastu kaitseaktis nimetamata tõendeid. Seega vastab V. Astafjevi käitumine kokkuvõtvalt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mitte väärteo tunnustele, mistõttu puudub ka alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks apellatsioonis esitatud väidetel. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta videosalvestise ühekülgsest hindamisest ega kaitseteesides esitatud väidetele sisuliselt vastamata jätmist. Kaitsja hinnangul tuleks V. Astafjevi tegevus kvalifitseerida
Apellatsiooni väidete ja maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente V. Astafjevile
Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-50-13 selgitanud, et rääkides konkreetselt
§-s 121 sätestatud löömise koosseisualternatiivist, on süüdlase karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu tunneb valu. Samas tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. (Vt ka RKKKo 3-1-1-59-11, p-d 9.1-9.2). Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate (SK, VA ja LS) ütlustest nähtub üheselt, et kannatanut peksti jõhkralt ja tugevasti vastu pead, peksti jalgadega nagu jalgpalli. Tunnistaja LS ütluste kohaselt lamas kannatanu maas nagu surnu, ta nägu oli üleni sinine ja verine, käed olid sinised ja ta mõtles, et kannatanu on surnud. Arvestades kannatanu julma ja jõhkrat peksmist rusikate ja jalgadega pea piirkonda kuni teadvuse kaotuseni, ei saa rääkida mitte kannatanu tervise kahjustamisest, vaid ründest inimese elu vastu. Igale keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav, et peksmisega eluohtlike tervisekahjustuste tekitamine ilma valu tundmata ei ole võimalik, kuid see ei anna alust kvalifitseerida V. Astafjevi tegevust ümber nn tavalise tervise kahjustamisena
lg 1 tähenduses, sest kannatanule tekitatud tervisekahjustused ulatuvad
§-s 118 tähendatud raske tervisekahjustuseni. 13. Asjaolu, et kaitsja ei nõustu maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust järeldada, et maakohus poleks tõendeid ega kaitsekõnes esitatud väiteid hinnanud. Maakohus on otsuses käsitlenud ka kaitsja versiooni sellest, et V. Astafjev, lüües kannatanut jalaga kaks korda pea piirkonda, korjab maast maha kukkunud münte ja liigub veidi eemale, seletab midagi ja on ajutiselt seljaga sündmuskoha poole, ent pöörab siis ümber ja näeb, et M. Kutuzov jätkab kannatanu peksmist. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtub, et V. Astafjev läheneb kannatanule pea poolt sel ajal kui M. Kutuzov kannatanut aktiivselt ja jõuliselt näkku peksab ja hakkab teda samuti rusikatega näkku peksma. Samas on V. Astafjev ka ise kohtuistungil antud ütlustes võtnud omaks kannatanu löömise parema käega vastu põske ja jalaga vastu õlga 1-2 korda. Isegi kui eeldada, et M. Kutuzovi rünnak kannatanu suhtes tuli V. Astafjevi jaoks ootamatult ja selles ei olnud eelnevalt kokku lepitud, kiitis V. Astafjev M. Kutuzovi ründe kannatanu suhtes heaks, asudes kannatanut koos M. Kutuzoviga koos peksma. Kaitsja jätkuv kaitsetaktika, milles ta püüab vähendada V. Astafjevi vastutust seeläbi, et tugevaimad löögid toimusid ajal, mil V. Astafjev oli kannatanu juurest juba lahkunud, ei välista V. Astafjevi teo subjektiivse külje erinevusi M. Kutuzovi omast. V. Astafjev ja M. Kutuzov peksid kannatanut rusikate ja jalgadega ühiselt ja kooskõlastatult, seega on nad mõlemad
lg 2 11 esimeses lauses sätestatud kaastäideviimise eelduse (kahe isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral vastutavad kannatanule eluohtlike tervisekahjustuste tekitamise eest täideviijatena, sõltumata sellest, kelle poolt kannatanule antud rusika- või jalalöögid olid intensiivsemad või jõulisemad. Kuigi maakohus on otsuse lehekülgedel 9-l0 käsitlenud süüdistatavate teo subjektiivset külge ühekorraga, ei tähenda see kohtuotsuse põhjenduste lünklikkust nagu kaitsja ekslikult leiab. Maakohus on otsuse lugejale arusaadavalt ja jälgitavalt põhjendanud, et mõlemad süüdistatavad peksid kannatanut korduvalt nii jalgade kui rusikatega pea piirkonda, kannatanu lebas sisuliselt liikumatult, ei osutanud süüdistatavatele vähimatki vastupanu, oli tugevas alkoholijoobes, seega oli süüdistatavatele ilmselge, et kannatanu oli vastupanuvõimetu juba esimestest löökidest alates. Pekstes vastupanuvõimetut (ja tugevas alkoholijoobes) olevat inimest jalgade ja rusikatega äärmiselt intensiivselt pea piirkonda ehk elutähtsasse piirkonda, möönsid süüdistatavad, et kannatanu võib sellise peksmise tagajärjel surra ja nad kiitsid sellise tagajärje saabumise heaks. Mingit tõsiseltvõetavat põhjust loota tagajärje mittesaabumisele neil antud juhul ei olnud. Süüdistatavad nägid, et kannatanu ei liiguta, ei ole kontaktne ja jätsid kannatanu sündmuskohale lamama ning lõpetasid peksmise vaid seetõttu, et möödakäijatest üks hakkas sündmusesse sekkuma. Ise nad mingit huvi kannatanu edasise saatuse vastu ei tundud ja lahkusid sündmuskohalt. Seega ei saa kohtuistungil uuritud tõenditest tekkida vähimatki kahtlust selles, et süüdistatavad tegutsesid tapmiskatse puhul vähemalt kaudse tahtlusega. Pekstes intensiivselt kannatanut pea piirkonda, ei ole mingit tõsiseltvõetavat põhjust arvata, et süüdistatavad ei arvestanud võimaliku raske tagajärje ehk kannatanu surma saabumisega ning poleks sisimas sellega nõustunud. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja põhilise argumendiga, mille kohaselt tuleb vähemalt V. Astafjevi tegevuses tapmistahtluse olemasolus kahelda ning tuvastatud asjaolude pinnalt esineb tapmistahtluse reaalses olemasolus kõrvaldamata kahtlus KrMS § 7 lg 3 tähenduses. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-77-15 üheselt märkinud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kohtukolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Kohtukolleegium nõustub maakohtu poolt süüdistatavate tapmisteo toimepanemise viisile ja tahtlusele antud hinnanguga. Kokkuvõtlikult jäävad süüdistatavate ja V. Astafjevi kaitsja apellatsioonid tagajärjetuks ka süüdistatavale mõistetud karistuse pikkust puudutavas osas. 14. Kohtukolleegium leiab, et M. Kutuzov ja V. Astafjev tulevad käesoleva otsusega süüdi tunnistada
Kutuzovit 13 aastase ja V. Astafjevit 12 aastase vangistusega. Mõistetud karistusmäär vastab nende teosüüle. Et kohtukolleegium jätab vaidlustatud otsuse V. Astafjevi süüditunnistamises ja karistamises
Astafjevile mõista uus liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 12 aastat vangistust. Alused V. Astafjevi karistuse kandmiselt tingimisi vabastamiseks
lg 1 järgi ning MH tsiviilhagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmiseks, on põhjendamatu ega tulene asjas kogutud ja hinnatud tõenditest. Vastavasisulise taotluse esitas kaitsja ka maakohtu istungil ja maakohus leidis, et MH tsiviilhagi kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 128 lg 2 alusel rahuldamisele. Kohtukolleegium maakohtu põhjendustega kannatanu tsiviilhagi rahuldamiseks nõustub.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu sisustab võõra vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks. V. Astafjevi ütlustest nähtub, et ta sai MH telefoni enda valdusesse juhuslikult, kuid ei viinud seda politseisse ega otsinud omanikku, vaid jättis telefoni endale, vahetades selle hiljem RV telefoni vastu. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on MH-le kuulunud mobiiltelefon Nokia Lumia 920 kahjustatud, ei vabasta see iseenesest V. Astafjevit vastutusest kannatanule õigusvastaselt tekitatud kahju eest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuigi kannatanu mobiiltelefoni ekraan purunes ajal, kui see oli RV valduses, on kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanule kuuluva mobiiltelefoni valduse rikkumise ja enda ning kolmanda isiku kasuks pööramisega, pani V. Astafjev toime otsese tahtlusega ja ta on oma tegu, tulenevalt hinnatud tõenditest, ka kahetsenud. Seega erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et V. Astafjevilt on kannatanu tsiviilhagis märgitud rahasumma välja mõistetud seaduslikul alusel. Vastuseks kaitsja väitele, et V. Astafjevi süüditunnistamine
Nõustuda tuleb kaitsjaga selles, et süüdistusaktis ei ole mobiiltelefoni väärtust tõendavat õiendit loetletud ja kohus võinuks KrMS § 2861 lg 2 p 2 kohaselt selle vastuvõtmisest kohtuistungil keelduda. Samas on prokurör kohtuistungil põhjendanud ja arusaadavalt selgitanud (kd II, lk 42 pöördel, 43), miks taotleb prokuratuur täiendavalt kohtul vastu võtta 2 tõendit, millised kinnitavad mobiiltelefoni Nokia Lumia 920 maksumust 2015 aastal. Prokuratuuri põhjendused MH mobiiltelefoni maksumust kinnitavate tõendite süüdistusaktis loetlemata jätmisest, loeb kohtukolleegium põhjendatuteks ja apellandi vastuväiteid tõendite vastuvõtmiseks, põhjendamatuteks. Süüdistusaktis märkimata tõendi vastuvõtmist ei saa samastada täiendavate tõendite kogumisega kohtulikul uurimisel KrMS § 297 mõttes ning samas ei saa jätta tähelepanuta, et samal kohtuistungil on kohus ka kaitsjalt võtnud täiendavalt vastu kaitseaktis nimetamata tõendeid. Seega vastab V. Astafjevi käitumine kokkuvõtvalt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mitte väärteo tunnustele, mistõttu puudub ka alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks apellatsioonis esitatud väidetel.
Kutuzovile ja V. Astafjevile
Astafjevile
Kohtukolleegium tunnistab uue otsusega M. Kutuzovi ja V. Astafjevi süüdi
lg 1 p 1, 5 - § 25 lg 2 järgi ja mõistab karistuse.
Astafjevile uue liitkaristuse. Prokuratuuri apellatsiooni rahuldab kohtukolleegium osaliselt. Süüdistatavate ja V. Astafjevi kaitsja apellatsioonid jätab kohtukolleegium rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Ivi Kesküla 14 Andres Parmas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.