KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja, Viljandi Posti 22 06. aprill 2017 Kriminaalasja number 1-16-4822 (kohtueelses menetluses nr 152840

§ 118

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint rahvakohtunikud Kaja Leppik ja Reet Paju Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör ringkonnaprokurör Merike Tikk Kannatanu esindaja vandeadvokaat Mart Sikut (lepinguline esindaja) Süüdistatav Urmas Merida isikukood: 37306086039; elukoht: xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; varasem karistatus: - Viljandi Maakohtu 04.07.2005.a. otsusega

§ 200

lg 2 p 7 järgi 3-aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulus 2-kuuline vangistus ja 2 aastat 10 kuud vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata; - Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 12.12.2007.a. otsusega

§ 118

p 1; § 117 lg 1 ja

§ 216lg 1 järgi vangistusega 6 aastat 10 kuud.

Tartu Maakohtu 24.04.

1. a määrusega vabastati vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistusaja ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest 07.05.2013 kuni 18.05.
2. Tartu Maakohtu 05.03.2014.a. määrusega pöörati vangistus täitmisele; - Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 26.09.2013.a. otsusega

§ 199

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 460 eurot 80 senti; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Urmas Merida

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Urmas Merida eelvangistuses viibitud aeg 11.07.2015-13.07.2015, s.o 3 (kolm) päeva, ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Urmas Merida karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Urmas Meridale kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §

1. Asitõendite osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid: - CD plaat kõnesalvestisega Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 (pakend nr 1) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; - nuga (pakend nr 2) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - sokid (2 paari), teksapüksid ja dressipüksid, mis on antud hoiule 26.10.2015 esemete üleandmise vastuvõtmise aktiga nr 5233 - tagastada Urmas Meridale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; - taskunuga, mis on antud hoiule 26.10.2015 esemete üleandmise vastuvõtmise aktiga nr 5233 Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumi (Riia 132, Tartu) - tagastada Urmas Meridale KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Rahuldada kannatanu X.Xe (Saar) tsiviilhagi osaliselt. Välja mõista võlaõigusseaduse §-de 130 lg 2, 1043, 1045 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult Urmas Meridalt 5000 (viis tuhat) eurot mittevaralise kahju hüvitisena ja 219 (kakssada üheksateist) eurot 64 senti varalise kahju hüvitisena kannatanu X.Xe kasuks. Kriminaalmenetluse kulude osas: KrMS § 180 lg 1, 3 alusel mõista Urmas Meridalt menetluskuluna riigi kasuks välja: sundraha 600 (kuussada) eurot, riigi õigusabi tasu 800 (kaheksasada) eurot, ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot, kutsete saatmise kulu 65 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda osa süüdistatava menetluskuludest s.o sundrahast 1175-st eurost 575 eurot ja määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 1440-st eurost 640 eurot, kuna süüdimõistetu on töötu. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud 1461 (üks tuhat kuuskümmend üks) eurot 65 senti tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 121 (ükssada kakskümmend üks) eurot 80 senti tasumistähtaeg on kuu
2. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui Urmas Merida on rahasummad tähtaegselt 2 tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. KrMS § 182 lg 3 ja TsMS § 162 lg 1 kohaselt jaotada tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud ja jätta need 98 % ulatuses süüdimõistetu Urmas Merida kanda ja 2 % ulatuses kannatanu kanda. Välja mõista Urmas Meridalt kannatanu X.Xe kasuks menetluskulud õigusabikuluna summas 1199 (üks tuhat ükssada üheksakümmend üheksa) eurot 52 senti. Rahuldada vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus ja välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Raul Tosmann kasuks 1128 eurot (s.h käibemaks 188 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmanni poolt süüdimõistetu Urmas Merida kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamisest soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis
3. aprillil 2017.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus ja kvalifikatsioon Urmas Meridat süüdistatakse selles, et tema 11.07.2015 kella 17.00 paiku xxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxx xx-xx tungis kallale ja lõi X.Xt noaga korduvalt pea- ja ülakehapiirkonda. Nimetatud tegevusega Urmas Merida põhjustas kannatanu X.Xele eluohtlikud tervisekahjustused: torkelõikehaavad vasakul pool seljal (kokku 4, vähemalt üks neist rinnaõõnde tungiv), massiivse nahaaluse verevalumiga ümbritsetud lõikehaav vasakul õlavarrel õlavarre-kakspealihase ja arteri vigastusega, lõikehaavad vasakul küünarvarrel ja vasaku käe II-III sõrme painutuspinnal, lõikehaav paremal õlavarrel kodarluumise nahaveeni vigastusega, lõikehaav alalõual. Oma sellise tegevusega pani Urmas Merida toime

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule. II Menetluse käik ja kohtus uuritud tõendid Käesolevas kriminaalasjas süüdistatav Urmas Merida end temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. 3 Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle kannatanu X.X, tunnistajad: X.X, X.X, X.X, X.X ja X.X ning süüdistatav Urmas Merida. Kohtuliku uurimise käigus uuritud kirjalikeks tõenditeks olid: - kiirabikaart 90007141 11.07.2015 (I kd tl 86); - fototabelid (I kd tl 43-46); - isiku ekspertiisiakt nr 15E-LÕI0059 15.10.2015 (I kd tl 87-91) ja õiend ekspertiisi maksumuse kohta (I kd tl 92); - sündmuskoha vaatlusprotokoll 11.07.2015 (I kd tl 93-103); - asitõendite vaatlusprotokoll 14.07.2015 (I kd tl 104-107); - asitõendi vaatlusprotokoll 13.07.2015 ja selle lisana kõnesalvestised CD-plaadil (I kd tl 108-109); - U. Merida kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 11.07.2015 koos fototabelitega (I kd tl 110-119); - indikaatorvahendi kasutamise protokoll 11.07.2015 (I kd tl 120-120p); - asitõendi vaatlusprotokoll 15.10.2015 15.10.2015 (I kd tl 121-123); - isiku läbivaatuse protokoll 13.07.2015 koos kiirabi kaardiga nr 90007141 (I kd tl 124126); - karistusregistri väljavõte ja varasemad kohtulahendid U. Merida kohta ning teatis tema keskmise päevasissetuleku kohta (I kd tl 127-133, tl 134-143, tl 144); - SA Tartu Ülikooli Kliinikum epikriis (I kd tl 28-31); - SA Viljandi Haigla ambulatoorne epikriis (I kd tl 27); - SA Viljandi Haigla statsionaarne epikriis (I kd tl 34-37); - ravilugu nr 3, 22.07.2015 (I kd tl 32-33); - ravilugu nr 4, 20.02.2016 (I kd tl 38); - tööleping OÜ Puru Grupp ja kannatanu vahel (I kd tl 39-40); - maksekorraldused kannatanule töövõimetushüvitise 43,68 eurot ja 225,68 eurot väljamaksmise kohta (I kd tl 41); - õigusabikulu arved (I kd tl 42, II kd tl 1), riigi õigusabi tasutaotlused ning riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrused (I kd tl 145-152, II kd tl 2-4); - X.X Facebooki konto väljatrükk X.X ja X.Xu Facebooki vestluste kohta, mis on toimunud 13.07.-14.07.2015 (I kd tl 167-176); - X.Xu e-kirjad prokuratuurile (I kd tl 177-179). Poolte seisukohad: Prokurör asus kohtuistungil seisukohale, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör leidis, et Urmas Merida pani X.Xe suhtes toime raske tervisekahjustuse tahtliku tekitamise, millega on põhjustatud oht elule. Prokuröri hinnangul puudus Urmas Meridal noaga ründamise ajal hädakaitseseisund. Prokurör taotles Urmas Merida süüditunnistamist

§ 118lg 1 p 1 järgi ja karistamist vangistusega 8 aastat.

Samuti taotles prokurör Urmas Meridalt menetluskulude väljamõistmist ning tsiviilhagi rahuldamist. Süüdistatav Urmas Merida end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Ta vaidles tsiviilhagile vastu ja leidis, et tsiviilhagi ei kuulu rahuldamisele. Kaitsja leidis, et Urmas Meridale süüks arvatav tegu ei ole õigusvastane lähtudes

§ 28

lg 1, kuna ta surmahirmus tõrjus vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda ja teise isiku – X.Xu õigushüvedele, kahjustades ründaja X.Xe õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kaitsja taotles Urmas Merida

§ 118lg 1 p 1 järgi õigeks mõista.

Samuti leidis kaitsja, et tsiviilhagi on põhjendamatu ja taotles tsiviilhagi rahuldamata jätmist võttes arvesse, et kannatanu oli purjus, põhjendamatult armukadetses, oli tüli algataja ja esimesena ründas. 4 Kannatanu X.X on esitanud süüdistatava vastu tsiviilhagi 5339 euro nõudes, milles taotles kannatanule tekitatud varalise kahju katteks süüdistatavalt välja mõista 339 eurot ja mittevaralise kahju katteks 5000 eurot. Kohtuistungil jäid kannatanu ja tema esindaja esitatud tsiviilhagi juurde ja taotlesid tsiviilhagi rahuldamist. III Kohtu seisukoht süüdistuse osas 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et süüdistatatava Urmas Merida süü

§ 118lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendamist leidnud.

Oma seisukohta kohus põhjendab alljärgnevalt. 2.

§ 118

lg 1 p 1 näeb ette karistuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule.

1. Tunnistaja X.Xi ütlustest nähtuvalt töötab ta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuris liikluspolitseinikuna ja 11.07.2015 oli ta patrullis koos Merit Jäntsiga. Seoses süüdistatava Urmas Meridaga oli samal päeval kella 17.15 paiku väljakutse aadressile Xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx. Appi kutsus esimene patrull ja tunnistaja sai teada, et oli toimunud pussitamine. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta sündmuskohal, et tegemist oli esimese korruse korteriga, kus korteriuks oli lahti ja koridoris oli kannatanu pikali. Koridori põrand oli verd täis. Seal askeldasid politseinikud ja kiirabitöötajad. Verd oli väga palju ja kannatanu seisund oli ohtlik. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt vestlesid politseitöötajad sündmuskohal heledapäise naisega ja Urmas Meridaga selle üle, mis seal juhtus. Naisterahvas ei teadnud ja ei näinud midagi. Urmas Merida pühkis verd kokku lapiga ja püüdis sündmuskohta puhastada. Urmas Merida versioon oli, et ta oli teises toas ja ei tea ka juhtunust midagi, et kes keda pussitas ja kuidas see toimus. Tunnistaja ütluste kohaselt olid U. Merida püksid verega koos (I kd tl 182-184).
2. 13.07.2015.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolli (I kd tl 108) kohaselt on vaadeldavaks objektiks X.Xu poolt 11.07.2015 tehtud hädaabikõned CD-plaadil. CD-plaat on lisatud vaatlusprotokollile (I kd tl 109). Kohus on KrMS § 296 lg 3 alusel kohtuistungil tehnilise vahendi abil ära kuulamise teel avaldanud CD-plaadil olevad helifailid - Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 11.07.2015 kell 17.05 ja 11.07.2015 kell 17.09 tehtud kõned, millest nähtub telefoni teel edastatuna kiirabi väljakutse sündmuskohale (I kd tl 198). Kaitsja on leidnud, et eelmärgitud salvestis ei ole kohtukõlbulik tõend, kuna salvestis saab olla protokolli lisa, mitte iseseisev tõend. Salvestisega ei ole kaitsja kohtueelses menetluses tutvunud, kuna kaitsja väitel puudub protokoll, mis avab salvestise sisu, mistõttu ei pööranud kaitsja sellele tähelepanu ja ei taotlenud prokuratuuris salvestisega tutvumist. Kohus ei nõustu kaitsjaga ja leiab, et prokuratuuri poolt kohtule esitatud hädaabikõnede helifaile salvestisena on võimalik käsitleda lubatava tõendina, mille kogumise korda ei ole rikutud. Nimetatud helifaile salvestisena CD-plaadil (I kd tl 109) tuleb käsitleda KrMS § 63 lg 1 kohaselt asitõendina hädaabikõnede toimumise kohta 11.07.2015 kell 17.05 ja 11.07.2015 kell 17.
3. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks ka uurimistoimingu protokoll, käesoleval juhul asitõendi vaatlusprotokoll 13.07.2015 (I kd tl 108), mis kajastab, et vaadeldavaks objektiks on 11.07.2015 X.Xu poolt tehtud kaks hädaabikõne s.o 2 faili - call_20150711170511_15488452_out.MP3 ja call_20150711170915_15488476_out.MP
4. Kuigi asitõendi vaatlusprotokollis on vaatluse käik sisult lakooniline, siis ei tee eelnimetatud asjaolu kriminaaltoimikus olemasolevat asitõendi vaatlusprotokolli olematuks. Seega ei saa nõustuda kaitsjaga, et salvestise vaatlusprotokoll puudub. Kuna kaitsja ei pidanud KrMS § 224 lg 3 kohaselt vajalikuks prokuratuuris taotleda hädaabikõnede salvestisega tutvumise võimalust, siis ei võta eelmärgitud asjaolu prokuratuurilt ära tõendi esitamist õigust kohtule. Kohtuistungil on 5 vastuvõetud tõendit uuritud, kuna kohtu loal on hädaabikõnede salvestis avaldatud tehnilise vahendi abil ära kuulamise teel, seega ei ole tõendi uurimisel süüdistatava kaitseõigust rikutud.
5. Kiirabikaardiga nr 90007141 (I kd tl 86) on tõendatud, et kannatanul X.Xel on 11.07.2015.a. kell 17.20 tuvastatud sündmuskohal mitut kehapiirkonda haaravad lahtised haavad, täpsustamata lahtised hulgihaavad (arteriaalne verejooks). Väidetavalt on toimunud peksmine, löödud tõenäoliselt noaga. Juuresolijatelt ei õnnestu täpsemat informatsiooni teada saada. Kannatanul on parema õlavarre siseküljel u. 10 cm suurune haav, millest arteriaalne verejooks, zgutt pandud kl. 17.
6. Vasaku õlavarre siseküljel ja küünarvarre siseküljel ja küünarvarre siseküljel irvakil lõikehaavad. Lõual u. 6 cm lõikehaav. Põrandal u. 3 liitrit verd. Patsient teadvusel, vastab adekvaatselt. Patsient joobes, rahutu, rabeleb. Politsei kohal ja nende kaasabil viidud haiglasse. SA Viljandi Haigla statsionaarsest epikriisist (I kd tl 34-37) nähtub, et kannatanu on 11.07.2015.a. kell 17.40 toodud kiirabi poolt Viljandi Haiglasse parema õlavarrearteri ja mitmete noa lõike-torkehaavadega. 4 noa torkehaava vasakul keskmisel skapulaarjoonel ca 10 roide pk-s. Vasakul õlavarrel sügav lai lõikehaav arteri vigastusega. Mitmed väiksemad lõikehaavad lõual ja paremal ülajäsemel. Üliraske seisundi tõttu on kannatanu suunatud reanimobiiliga Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi (SA TÜK). Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisiga (I kd 28-31) on tõendatud, et kannatanu X.X on 11.07.2015 kell 23.42 hospidaliseeritud SA TÜK intensiivraviosakonda ning järgnevalt torakaalkirurgia osakonda. Isiku ekspertiisaktiga nr 15E-LÕI0059 15.10.2015 (I kd tl 87-91) on tõendatud, et kannatanul X.Xel esinesid torke-lõikehaavad vasakul pool seljal (kokku 4, vähemalt üks neist rinnaõõnde tungiv), massiivse nahaaluse verevalumiga ümbritsetud lõikehaav vasakul õlavarrel õlavarrekakspealihase ja arteri (täpsustamata) vigastusega, lõikehaavad vasakul küünarvarrel

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja vabastatud 13.07.2015 kell 17.

1. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde lisatud fotodelt nr 1-5, 6-7 nähtub, et Urmas Merida pükstel ja jalatsitel on verekahtlane määrdumine. Fotolt nr 9 nähtub, et U. Merida vasaku käe nimetissõrmel on vigastus. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist 11.07.2015 nähtub, et U. Meridal on tuvastatud joobe olemasolu 0,48 mg/l kohta (I kd tl 120-120p). Asitõendi vaatlusprotokollis 15.10.2015 on vaadeldud U. Meridal kinnipidamisel seljas olnud riideid ja on tuvastatud, et püksisäärtel ja sokkidel on verekahtlane määrdumine (I kd tl 121-123).
2. Süüdistatav Urmas Merida andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et sündmus, milles teda süüdistatakse leidis aset 11.07.2015 X.Xi korteris, xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx, kui X.X tungis X.Xi korterisse, kasutas füüsilist vägivalda X.Xu peal ja ründas füüsilise vägivallaga süüdistatavat. Süüdistatav on oma ütlustes kirjeldanud nimetatud sündmusele eelnevaid 10 sündmusi, kui öösel kella 24 kuni 02 vahel toimetas ta X.Xu, X.Xu ja X.Xe linna ööklubisse ning hommikul, kui ööklubi kinni hakati panema, siis X.Xu palvel viis need samad inimesed X.Xu elukohta. Süüdistatava ütlustel olid X.X, X.X ja X.X juba ööklubisse viies kella 1-2 vahel alkoholijoobes. Pärast seda, kui süüdistatav oli nad ööklubist tagasi viinud, ei olnud tal vaja enam sõita ja ta otsustas, et istub ka nendega ja võtab ka napsu, see algas 11.07.2015 hommikul. X.Xega oli neil varem halvad suhted, kuna X.X kahtlustas, et süüdistatav on intiimsuhtes X.Xuga, mistõttu X.X oli süüdistatava väitel teda varem armukadedusest korduvalt rünnanud. Nüüd sattusid nad kokku, võtsid viina, rääkisid asjad selgeks ja leppisid ära. Mingil ajal tuli sinna korterisse X.X, kes oli tulnud baarist. Neil tekkis konflikt X.Xega, et ta oli ilma tema teadmata baaris käinud, mille peale X.X sõimas X.Xut. X.X nuttis suures toas. X.X solvus, läks ostis kuskilt šampused ja läks X.Xuga rõdule šampust jooma. Sellest, et X.X baaris käis, sai X.X teada süüdistatavalt ja sellest hetkest ta rohkem midagi ei rääkinud ja ta läks rõdule. Süüdistatav sai aru, et õhkkond hakkab halvaks minema ja otsustas koos X.Xuga, et on aeg lahkuda. Kuna süüdistataval oli X.Xi korteri võtmed, läksid nad X.Xi korterisse: aadressil Xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx, kus tarvitati ühiselt alkoholi. Kuna X.X magas, siis aeti ka tema üles. Mingil hetkel tuli X.Xi korterisse X.X, kes oli purjus. Kui Maret sisenes korterisse, siis X.X läks koos X.Xiga minema, kuna X.X pidi minema oma lapsele Paalalinna järgi. Süüdistatav jäi X.Xuga korterisse kahekesi. Istuti köögis laua ääres ja tarvitati alkoholi ning X.X kurtis, kuidas X.X temast välja ei tee ja et nad olid tülis. Laua peal oli pudel viina ja morss õllekannus. Umbes 10-20 minuti pärast sisenes korterisse X.X, kes sõimas X.Xut, et see on koos süüdistatavaga, võttis tal kõrist kinni ja lükkas ta nurka tooli peale. Seejärel X.X ründas kohe süüdistatavat ja tekkis kaklus. Süüdistatava ütlustest nähtub, et tema oli X.Xega võrreldes suhteliselt kaine ning suutis tema löögi tõrjuda, X.X üritas neid lahutada. Süüdistatava väitel oli X.X pööraselt raevunud ja jutust ta aru ei saanud. Süüdistatav kaitses nii ennast kui ka X.Xut ning tema löögist oli X.Xel huul verine. See löök korraks rahustas X.Xe maha ja seejärel läks süüdistatav rõdule suitsu tegema. Süüdistatav, olles rõdul, kuulis toast kolinat ja X.Xu karjumist, mille peale läks ta kööki tagasi, et enda kohaloluga vähemalt X.Xut kaitsta. Süüdistatav nägi, et kannatanu lükkas X.Xu koridoris riidepuu juures pikali maha. Süüdistatav läks neist mööda ja ütles, et X.X, mis sa teed, läheme istume ja räägime asjad rahulikult ära. Ta istus köögi laua taha ja pani käe köögilaul oleva noa peale. Seepeale haaras X.X kraanikausist mingi noa, võttis selle vasakusse kätte ning paremasse kätte kannu, millega lõi süüdistatavale vastu vasakut kulmu. Kann lendas kannatanul käest minema. Seejärel hakkasid süüdistatav ja kannatanu jälle kaklema, kusjuures süüdistatav võttis musta käepidemega terava noa kätte. Süüdistatava ütlustel peksis ta kannatanut rusikaga, noaga ta teda tahtlikult ei löönud. Süüdistatava väitel võttis X.X ta haardesse, mille peale võttis ka süüdistatav X.Xel ümbert kinni ja surus vastu köögi lõikepinda. Süüdistatava kinnitusel sai ta aru, et sel hetkel läks tema nuga kannatanule rinnaõõnde. Tema kannatanut noaga ei löönud, vaid nuga läks haarde käigus sisse. Asjaolu, et kannatanul oli rohkem kui üks torkehaav, selgitas süüdistatav sellega, et süüdistataval oli nuga käes ja kaklemise käigus läks nuga kannatanule kuhugi vastu, aga süüdistatav ei torganud kannatanut, ta lõi kannatanut rusikatega. Süüdistatav ei tahtnud kannatanule vigastust tekitada. Süüdistatava ütluste kohaselt tekkisid kannatanule kõik haavad kakluse käigus, siis kui süüdistataval oli nuga käes. Kakluse ajal oli süüdistataval ja kannatanul mõlemal nuga käes. Kannatanul käes olnud nuga süüdistatav kirjeldada ei oska, see oli valgest metallist nuga. Süüdistatava kinnitusel sai ta kakluse käigus vigastuse oma vasaku käe sõrmele. Süüdistatav möönab, et võis selle vigastuse kakluse käigus ka ise enesele tekitada. Süüdistatava väitel peale haardest vabanemist noad kukkusid neil käest ja nad kaklesid rusikatega edasi, seejärel tuli X.X, kes lükkas nad laiali ja lahutas ära.
3. 14.07.2015.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (I kd tl 104-107) nähtub, et asitõendina on vaadeldud kööginuga, multifunktsionaalset taskunuga ja mobiiltelefoni Nokia. Vaadeldav kööginuga on musta värvi käepideme ja roostevaba metallist teraga. Noa üldpikkuseks on 25,5 cm, millest käepide 13 cm, tera 12,5 cm, kööginoa käepidemel kiri Victorinox, kööginuga on kaetud mõlemilt poolt verejälgedega (fotod nr 1-3, I kd tl 104-105). 11
4. Kohus on kohtuistungil vaadelnud asitõendina sündmuskoha vaatluse käigus leitud kööginuga, pakend nr
5. Tegemist on musta käepidemega teravaotsalise noaga (I kd tl 104-107, tl 117). Süüdistatav U. Merida, tutvunud kohtuistungil asitõendiga – sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud noaga, pakend nr 2, kinnitas, et tegemist on noaga, milline oli X.Xi korteris köögilaua peal ja selle noaga tekitas ta kannatanule süüdistuses kirjeldatud torke- ja lõikehaavad (I kd tl 216).
6. Tunnistaja X.X ütluste kohaselt kui ta X.Xi korterisse sisenes, siis nägi, kuidas süüdistatav ja kannatanu kaklesid. Tunnistaja kinnitas, et ta läks sellest kaklusest eemale. Ühel hetkel ta kuulis, kuidas keegi karjus, et kutsuge kiirabi. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et mingil hetkel küsis Urmas Merida temalt paela, ta tahtis selle paelaga kinni siduda, et verd ei jookseks, vist žgutina kasutada (I kd tl 78-80).
7. Tunnistaja X.Xi ütlustest nähtub, et 11.07.2015.a. oli vaja tema korterisse X.Xele kutsuda kiirabi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta oli oma korteris koos Urmas Meridaga. Mingil hetkel ta väljus korterist, et käia oma lapsel järel. Tagasi tulles nägi ta, et tema korteris olid Urmas Merida, X.X ja X.X. Köögis oli peksmine, kaklus. Tunnistaja ei näinud, kes kaklesid. X.X oli maas köögi põrandal, istus või lamas ja veri oli igal pool. Hiljem, kui Urmas Merida vabastati, siis oli U. Merida tunnistajale rääkinud, kuidas X.X sisenes korterisse ja tuli temale kallale (I kd tl 184-191).
8. Kohtu hinnangul puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus asjaolus, et viibides xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxx xx-xx X.Xi korteris tekkis kannatanul X.Xel ja süüdistataval Urmas Meridal sõnavahetus, millest kujunes vastastikune kaklus kannatanu ja süüdistatava vahel. Kannatanu ja süüdistatava vaheline konflikt päädis sellega, et süüdistatav haaras musta värvi käepidemega kööginoa, millega tekitas kannatanule vigastused. Urmas Merida ei ole vaidlustanud kohtuistungil antud ütlustes asjaolu, et tema tekitas sündmuskohalt leitud kööginoaga kannatanule süüdistuses kirjeldatud eluohtlikud tervisekahjustused: torke-lõikehaavad ja lõikehaavad erinevatesse kehapiirkondadesse.
9. Urmas Merida kohtuistungil väitnud, et kannatanu ründas sündmuskohal nii teda kui ka X.Xut ning sündmuskoha vaatluse käigus leitud musta peaga kööginoaga tõrjus ta vaid X.Xe rünnakuid, kuna X.X haaras vasakusse kätte noa ning paremasse kätte kannu, millega lõi süüdistatavale vastu vasakut kulmu. Eelmärgitud asjaoludes on kohtumenetluse pooltel tekkinud vaidlus.
10. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8). Kohtu hinnangul on Urmas Merida kohtuistungil antud ütlused ennastõigustavad ja pigem antud selleks, et pääseda võimalikust karistusest. Kohus leiab, et Urmas Merida ütlusi on võimalik arvestada üksnes osas, milles nad riimuvad teiste asjas olevate tõenditega. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi, milles süüdistatav väidab, et kui ta tuli kööki ja pani käe köögilaual oleva noa peale, siis hakkas kannatanu X.X kappidest otsima nuga. Lisaks on süüdistatav väitnud ka seda, et X.X leidis kraanikausist valget värvi noa ja ta olevat Urmas Meridat rünnanud paremas käes oleva õllekannuga ja vasakus käes oleva noaga. Urmas Merida 12 ütluste kohaselt tema ise kedagi noaga ei löönud. Ta lõi enda sõnul X.Xt vaid rusikaga, milles oli nuga. Süüdistatava väitel võis nuga lihtsalt haarde käigus minna X.Xele rinnaõõnde. Kohtu hinnangul ei haaku eelmärgitud süüdistatava ütlused muude asjas olevate tõenditega.
11. Vastuolude tõttu süüdistatava kohtuistungil antud ütluste ja muude tõendite vahel, jätab kohus tõendikogumist välja süüdistatava eelkirjeldatud (p. 18) ütlused, samuti ütlused selle kohta, et kannatanul olevat sündmuskohal käes olnud nuga ja õllekann, millega ta süüdistatavat lõi. Süüdistatava väide kannatanul noa olemasolu kohta on ümber lükatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt temal 11.07.2015.a. süüdistatavaga xxxx xxx xx-xx xxxxxxx toimunud kakluse ajal nuga käes ei olnud. Kannatanu eeltoodud ütlused riimuvad tunnistaja X.Xu ütlustega, kes samuti kinnitab, et tema kannatanu käes nuga ei näinud (I tl 77). Samuti ei kinnita nii kannatanu kui ka tunnistaja X.Xu ütlused seda, et kannatanul oleks sündmuskohal käes olnud õllekann. Urmas Merida ütlused on vastuolus ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga (I kd tl 93-103), millest ei nähtu, et vahetult peale kuriteosündmuse toimumist 11.07.2015.a. kell 20.15 oleks kriminaalmenetleja tuvastanud sündmuskohal süüdistatava poolt kirjeldatud valget värvi noa ja õllekannu olemasolu. Samas annavad kannatanu vasaku käe II-III sõrme painutuspinnal olevad lõikehaavad alust järelduseks, et kannatanu püüdis pärast seda, kui teda oli süüdistatava poolt ootamatult noaga löödud veel haarata Urmas Merida käes olnud noaterast, et takistada süüdistatava poolt talle suuremate vigastuste põhjustamist. Kannatanu ütlustest nähtub, et tema sõrmed olid läbi lõigatud, kuna ta oli üritanud ilmselt noast kinni haarata enda kaitsmiseks (I kd tl 61). Eelmärgitu on tõendatud isikuekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamusega (p 6), mille kohaselt X.Xel vasaku käe II-III sõrme painutuspinnal olevad vigastused võivad olla saadud ka noaterast haaramisel (I kd tl 91). Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kannatanu ei ole oma ütlustes kinnitanud, et tema oleks süüdistatavat mingi esemega s.h. noa või õllekannuga löönud. Süüdistatava väitel oli temal pärast kannatanult saadud lööki õllekannuga kulm katki ja hematoom. Kohtutoimikus (I kd tl 126) olevalt kiirabikaartilt nähtub, et süüdistataval oli vaid vasaku silma ülalaul hematoom, vigastusi kulmul ei ole tuvastatud. Lisaks on tuvastatud süüdistatava vasaku käe teisel sõrmel pindmine paranema hakkav haav, mille kohta on süüdistatav ristküsitluses antud ütlustes möönnud, et ta võis enda nimetissõrmele vigastuse ka ise tekitada (I kd tl 212). Kiirabikaarti andmetel (anamnees - kaebused) on süüdistatav 13.07.2015 kell 18:18 kiirabis läbivaatusel väitnud, et eelnimetatud vigastused tekitati temale õllekannuga, rusikaga ja noaga mõningaste vahedega. Samas on süüdistatav vahetult pärast kuriteosündmust 11.07.2015 tunnistaja X.Xile rääkinud, et tema oli teises toas ja ei tea juhtunust midagi, et kes keda pussitas ja kuidas see toimus (I kd tl 183). Süüdistatava ütlused selles, et tema ja X.Xe vahelise kakluse lõpetas ära X.X, kes lükkas nad laiali, on vastuolus tunnistaja X.Xi ütlustega, kes on kinnitanud, et kui tema koju saabus, siis oli kaklus juba läbi ning X.X istus või vedeles põrandal ja veri oli igal pool (I kd tl 185). Tunnistaja nägi, et X.X oli pikali maas, oli peksa saanud. Kuigi süüdistatava kulmuvigastuse kohta on andnud ütlusi ka tunnistaja X.X, kelle ütluste kohaselt oli U. Meridal kulmu kohalt silma juures verine ja katki (I kd tl 187), jätab kohus tunnistaja X.X nimetatud ütlused tõendikogumist välja põhjusel, et kulmu vigastuse olemasolu süüdistataval ei haaku kiirabikaarti andmetega, kuivõrd kulmuvigastust ei ole U. Meridal kiirabis tuvastatud. Lisaks eelmärgitule nähtub tunnistaja X.X ütlustest, et ta ei näinud, kes kaklesid ning kui ta oma korterisse tuli, oli kaklus juba läbi. Ka ei pea kohus usaldusväärseks tunnistaja X.Xi ütlusi õllekannu olemasolu kohta sündmuskohal, kuna sündmuskoha vaatlusprotokolliga ei ole sündmuskohal õllekannu olemasolu tuvastatud. Muu hulgas märgib kohus, et tunnistaja X.X teadmine sellest, et süüdistatavale tekitas õllekannuga kulmuvigastuse justnimelt kannatanu, põhineb üksnes süüdistatava ütlustel, kes olevat hiljem tunnistajale sellest rääkinud. 13 20.

§ 118lg 1 p 1 koosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis.

Objektiivne koosseis seisneb tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. X.Xele tekitatud tervisekahjustus, millega on põhjustatud oht elule, on tõsikindlalt tõendatud isiku ekspertiisaktiga nr 15E-LÕI0059 15.10.2015 (I kd tl 87-91), mille p. 1 ja 3 kohaselt kannatanul X.Xel esinesid torke-lõikehaavad vasakul pool seljal - kokku 4, vähemalt üks neist rinnaõõnde tungiv, massiivse nahaaluse verevalumiga ümbritsetud lõikehaav vasakul õlavarrel õlavarre-kakspealihase ja arteri (täpsustamata) vigastusega, lõikehaavad vasakul küünarvarrel

§ 118lg 1 p 1 eeldab subjektiivse koosseisu poolest tahtlust.

Võttes arvesse süüdistatava tegu s.o kannatanu korduv löömine noaga erinevatesse keha piirkondadesse, millega ta tekitas kannatanule hulgaliselt torke-lõikehaavu, on ilmne, et taolise teoga tekitatakse kannatanule suure tõenäosusega eluohtlik tervisekahjustus. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et noalöögid oli suunatud kannatanule pähe ja ülakehapiirkonda, mis on üldteadaolevalt inimese elutähtis piirkond. Käesoleval juhul tuleb arvesse võtta ka löökide intensiivsust, kuna vähemalt üks torke-lõikehaav tungis kannatanule rinnaõõnde. Seega süüdistatav teadis, et tekitab kannatanu elule ohtliku tervisekahjustuse või möönas seda. Kohus märgib, et löömine on tahtlik käitumisakt ja sellisest julmast, erinevatesse pea- ja ülakehapiirkondadesse noaga löömisest järeldub, et süüdistatav pidi tagajärje saabumist tahtma või vähemalt möönma.

§ 16

lg 3 järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Eeltoodust lähtudes, kohus leiab, et süüdistatav pani süüteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 118lg 1 p 1 järgi.

23. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus asjaolus, kas süüdistatav viibis hädakaitseseisundis. Süüdistatav ja kaitsja on taotlenud süüdistatava õigeksmõistmist lähtudes asjaolust, et Urmas Meridale süüks arvatav tegu ei ole õigusvastane, kuna ta surmahirmus tõrjus vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda ja teise isiku X.Xu õigushüvedele, kahjustades X.Xe õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitsepiire. Prokurör leidis, et antud juhul puudus Urmas Meridal noaga ründamise ajal hädakaitseseisund, mistõttu puudub vajadus analüüsida kaitsetegevuse vastavust

§ 28sätetele.

14

§ 28

lg 1 kohaselt tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-17-04 p 9-10 selgitanud, et hädakaitse jaguneb esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Seejuures ei tohi kaitsetegevuse eesmärgiks olla ründajale ilmselt liigse kahju tekitamine. Õigusvastase ründe olemasolu on kõige olulisem tunnus, mis piiritleb hädakaitseseisundit (

§ 28

) hädaseisundist (

§ 29

). Selleks, et oleks võimalik üldse rääkida hädakaitsest ja/või selle piiride ületamisest, tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisundi olemasolu. Alles pärast hädakaitseseisundi tuvastamist on võimalik hinnata, kas kaitsetegevus jäi hädakaitse piiridesse või ületas neid. Hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees (peab olema vahetu oht ründeks). Seega võib hädakaitseseisund tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab katse staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust. See aga tähendab, et rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Selleks, et määratleda, kas ründaja käitumine annab aluse kartuseks, et nüüd võib järgneda vahetu rünne, tuleb igal konkreetsel juhul olukorda hinnata ja tuvastada, kas oht kaitsja või mõne teise isiku õigushüvele oli olemas või mitte. Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas. Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas on kannatanu X.Xe, süüdistatava Urmas Merida ja tunnistaja X.Xu ütlustega tõendamist leidnud, et 11.07.2015.a. tuli X.X X.Xi korterisse asukohaga Xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx, kus tal tekkis sõnavahetus X.Xu ja Urmas Meridaga. Kannatanu oli pahane ja tegi etteheiteid, et miks X.X oli X.Xi korteris Urmas Meridaga kahekesi, kuna X.X oli kannatanule tüdruksõber. Järgnevalt tekkis kannatanu ütluste kohaselt korteri elutoas tema ja Urmas Merida vahel käsikähmlus, mille käigus lõi Urmas Merida kannatanut rusikaga kaks korda näkku (I kd tl 60). Kannatanu ütlustel ründas Urmas Merida teda esimesena. Löökide tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma, seejärel kannatanu ja süüdistatava vaheline konflikt vaibus ning süüdistatav lahkus rõdule suitsetama. Eelmärgitud asjaoludes kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja X.Xu ütlustega. Ka süüdistatava ütlustest nähtub Xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxs asuvas korteris kannatanu ja süüdistatava vahelise kakluse toimumine. Süüdistatav on kinnitanud, et tema löök, mille tagajärjel oli kannatanul huul verine, rahustas kannatanu korraks maha ja seejärel läks süüdistatav rõdule suitsu tegema. (I kd tl 204). Samuti on nii kannatanu ja tunnistaja X.Xu ütlustega tõendamist leidnud, et kannatanu ja süüdistatava vahelisse kaklusse sekkus X.X, kes üritas vahele minna, kuid kannatanu lükkas X.Xu eemale. Kohus leiab, et eelnevalt kirjeldatud olukorras hädakaitse puudus, kuna tegemist oli vastastikuse kaklusega. Kakluse puhul vahelduvad kaitsja ja ründaja rollid osapoolte kokkuleppel ning kummalgi ei teki kaitseseisundit. Urmas Merida ei tegutsenud hädakaitses. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on kohtuasjas nr 3-1-1-26-11 p 16 sedastanud, et hädakaitseseisund tekib kakluse puhul vaid siis, kui üks osalejatest muutub võitlusvõimetuks või soovib kaklust lõpetada. Käesolevalt ei ole tõendamist leidnud, et Urmas Merida oleks kannatanuga toimunud kakluse käigus muutunud võitlusvõimetuks või oleks väljendanud mingilgi viisil soovi kaklust lõpetada. 15 Seetõttu ei tekkinud Urmas Meridal hädakaitseseisundit. Asjaolu, et Urmas Merida lahkus rõdule suitsetama, ei tekitanud temale hädakaitseseisundit, kuna U. Merida suhtes puudus järgnevalt õigusvastane rünne. Ka ei nähtunud õigusvastast rünnet X.Xu suhtes. Järgnevalt on kannatanu ja tunnistaja X.Xu antud ütlustega tõendatud asjaolu, et pärast seda, kui süüdistatav tuli rõdult uuesti kööki, kus viibisid kannatanu ja tunnistaja X.X, puhkes uuesti tüli kannatanu ja süüdistatava vahel. Süüdistatava väide, et kannatanu ründas teda õllekannu ja noaga, on paljasõnaline ja ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Samuti ei ole tõendamist leidnud süüdistatava väide, et kannatanu võttis kätte noa. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et köögis olles ja pärast seda, kui ta pööras Urmas Meridale selja, siis kannatanu järgmine tegevus oleks olnud korterist lahkumine (I kd tl 62). Kui ta süüdistatavale selja pööras, siis järgnevalt tundis ta, et teda on süüdistatava poolt noaga kaenla alla löödud. Kannatanu ütlustest nähtub, et tema jaoks oli süüdistatava poolt noaga löömine ootamatu, kuna vahetult enne lööki asus kannatanu sündmuskohalt lahkuma. Ka tunnistaja X.Xu ütlustega on tõendatud, et kui kannatanu asus köögist lahkuma, siis oli ta juba verine, misjärel hakkas kannatanu kokku vajuma ning ta vajus köögi ja esiku vahele. Seega eeltoodud tõenditest lähtudes kohus järeldab, et süüdistatava rünne kannatanu suhtes toimus ajal, kui kannatanu oli keeranud süüdistatavale selja ja asus sündmuskohalt lahkuma. Seega puudus kannatanust lähtuv õigusvastane rünne või vahetult eesseisev õigusvastane rünne süüdistatava suhtes. Asjaolu, et kannatanu X.X oleks rünnanud Xxxx xxx xx-xx xxxxxxxxs asuva korteri köögis X.Xut, ei ole samuti tõendamist leidnud. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et tema pussitamise ajal lükkas ta X.Xu lihtsalt eemale. Tunnistaja X.X on oma ütlustes köögis toimunut kirjeldanud järgnevalt: „Siis tuli Urmas tagasi kööki, istus laua äärde. Siis sai X.X järsku aru, et tal ninast verd jookseb, ta nägi maha tilkuvat verd. Ta vist ennem ei saanud arugi, kui kõva löögi ta sai. Siis ta hakkas selle eest sõimama Urmast, et nina tal katki lõi. Siis nad läksid uuesti käsipidi kokku. Üritasin jälle X.Xit ära tirida ja siis X.X lükkas mind üsna tugevalt köögist välja. Ma kukkusin esikus. Kui ma sealt ennast püsti ajasin ja kööki hakkasin minema, siis juba X.X keeras ennast köögiukse poole ja minu poole ennast ja siis ta oli juba verine.“ (I kd tl 67). Kohus märgib, et nii X.Xe kui ka tunnistaja X.Xu ütlustest nähtuvalt oli X.Xu lükkamise põhjuseks asjaolu, et kannatanu tahtis X.Xut säästa ja ta kaklejatest lihtsalt eemale lükata, kuna tunnistaja läks kaklusele vahele (I kd tl 77). Seega eelmärgitud kannatanu käitumist ei olnud kohtu hinnangul süüdistataval alust tõlgendada ründena X.Xu vastu, s.o füüsilist laadi ründena, mille tõrjumiseks oleks süüdistataval vajalik olnud sekkuda ja kannatanu väidetavat õigusvastast rünnet tõrjuda. Kohtu hinnangul ei viibinud süüdistatav hädakaitseseisundis, kuna puudus vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne nii süüdistatava kui ka teise isiku - antud juhul X.Xu õigushüve suhtes. Kohus leiab, et antud juhul ükski tõend ei kinnita asjaolu, et X.Xul oli kaitsetahe ja ta soovis Urmas Merida abi. X.Xu ütlustega on tõendatud, et tema tahteks oli tülitsevate poolte s.o süüdistatava ja kannatanu teineteisest eemaldamine. Seega puudus Urmas Meridal vajadus X.Xu õigushüve kaitsetegevuseks. Tunnistaja X.Xu ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi selles, et kui kannatanu asus köögist lahkuma, olles eelnevalt pööranud selja süüdistatavale, tabas kannatanut noalöök. X.Xu kinnitusel ei ole ta küll otseselt näinud, kui süüdistatav noaga kannatanut lõi, kuid tema ütlustega on tõendatud, et hetkel kui kannatanu keeras näoga X.Xu poole, kes asus esikus, oli kannatanu juba verine ning kui kannatanu tuli X.Xu poole, siis hakkas kannatanu kokku vajuma. Tunnistaja haaras kannatanul kätest kinni ja kannatanu vajus kokku köögi ja esiku vahele (I kd tl 67-68). Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et hädakaitseseisund tulenes kannatanust lähtuvast ründest süüdistatava ja X.Xu suhtes. Vastupidi, kannatanu ja tunnistaja X.Xu ütlustega 16 on tõendatud, et süüdistatav ründas kannatanut hetkel, kui kaklus oli lõppenud ning kannatanu asus köögist lahkuma. Kannatanust lähtuva õigusvastase ründe või selle ohu puudumise tõttu nii süüdistatava kui ka X.Xu suhtes, puudus ka süüdistataval kohtu hinnangul vähimgi alus arvamuseks, et ta viibib hädakaitseseisundis. Kuna käesoleval juhul ei tekkinud süüdistataval hädakaitseseisundit, mistõttu ei ole ka hädakaitset, seega puudub kohtu hinnangul vajadus hakata analüüsima süüdistatava väidetavat kaitsetegevust ja selle vastavust väidetavale ründele. 24. Kohus ei tuvastanud Urmas Merida suhtes õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 56lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 118

lg 1 p 1 sanktsioon näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Riigikohtu praktika kohaselt (kohtuasi nr 3-1-1-63-14) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Süüdistatava süü on tõendatud. Lähtudes

§ 56lg 1 Urmas Meridale karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust.

Kohus märgib, et süüdistatava süü on suurem, kuna ta pani teo toime otsese tahtlusega ning ta lõi kannatanut noaga korduvalt, tekitades kannatanule mitmed lõike- ning torke-lõikehaavu erinevatesse kehapiirkondadesse (m.h ka elutähtsatesse kehapiirkondesse nagu pähe ja rindkeresse), mis näitab kuriteo toimepanija küünilisust. Kohus arvestab karistamisel ka süüdistatava isikut. Süüdistatav on karistusregistri andmetel varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on leidnud tõendamist kohtutoimikus oleva karistusregistri väljavõtte ja varasemate kohtulahenditega U. Merida kohta (I kd tl 127-133, tl 134-143). Urmas Merida on varem kriminaalkorras karistatud: - Viljandi Maakohtu 04.07.2005.a. otsusega

§ 200

lg 2 p 7 alusel 3-aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulus 2-kuuline vangistus ja 2 aastat 10 kuud vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata. - Tartu Maakohtu 12.12.2007.a. otsusega

§ 118

p 1, § 117 lg 1 ja

§ 216lg 1 järgi vangistusega 6 aastat 10 kuud.

Tartu Maakohtu 24.04.2013.a. määrusega vabastati U. Merida vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga ärakandmata karistusaja ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest 07.05.2013 kuni 18.05.2014. Tartu Maakohtu 05.03.2014.a. määrusega pöörati vangistus täitmisele; - Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 26.09.2013.a. otsusega

§ 199

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 460 eurot 80 senti. Eeltoodust on võimalik järeldada, et erinevate karistuste kohaldamine ei ole suutnud Urmas Meridat panna kuritegude toimepanemisest loobuma. 17 Lisaks eeltoodule kinnitavad süüdistatavat iseloomustavad andmed, et süüdistatavale on omane vägivaldsus ja samalaadne käitumismuster, mis on tõendatud karistusregistri väljatrüki (I kd tl 127-133) ja Tartu Maakohtu 12.12.2007 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-15141 Urmas Merida süüdi tunnistamises

§ 118p 1 ja § 117 lg 1 järgi (I kd tl 136).

Kohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna võib arvesse võtta Urmas Merida käitumises

§ 57

lg 1 p 1 mõttes abi andmist kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist – kannatanule žguti asetamine verejooksu sulgemiseks. Eelmärgitu on tõendatud Urmas Merida ja tunnistaja X.Xi ütlustega (I kd tl 207, 80). Karistust raskendavad asjaolud

§ 58

kohaselt puuduvad.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

§ 118lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistuse.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava süü suurust ning karistust kergendava asjaolu olemasolu, leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks mõistes temale karistuse vangistusena alla sanktsiooni keskmist määra s.o karistades

§-de 118 lg 1 p 1 järgi vangistusega 7 aastat 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka Urmas Merida eelvangistuses viibitud aeg 11.07.2015-13.07.2015, s.o 3 päeva, ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. Kohus märgib, et võttes arvesse mõistetava karistuse pikkust ning asjaolu, et U. Merida on varasemalt korduvalt karistatud ning varasemad karistused ei ole teda mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kannatanu X.X on esitanud Urmas Merida vastu tsiviilhagi 5339 euro nõudes. Kannatanu esitatud tsiviilhagis (I kd tl 22-26) taotleb varalise kahju nõudena süüdistatavalt välja mõista 339 eurot, s.h kannatanul seljas olnud riiete väärtuse hüvitamist summas 104 eurot, kuna riided muutusid ründe tagajärjel ja tugeva verejooksu tõttu kasutamiskõlbmatuks s.h teksapüksid väärtusega 89 eurot ja särk väärtusega 15 eurot, s.o kokku 104 eurot. Haiguslehel viibimise tõttu jäi kannatanul töötasuna saamata kokku 235 eurot. Mittevaralise kahju nõudena nõuab hageja talle kehavigastuste ja sellega kaasnenud vaeguste tõttu mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Mittevaralise kahju tekkimist põhjendab kannatanu asjaoludega, et kannatanu ei ole saanud tegelda tavapäraselt oma igapäevase tööga, samuti hobidega, sportida endisel tasemel, suhelda normaalselt teiste inimestega, kuna on pidanud terviserikete ja psüühikaprobleemide tõttu veetma suurema osa vabast ajast kodus või viibima raviasutuses. Kuna kannatanu töötab füüsilisel tööl, siis on tekkinud käe nõrkuse ja lihaste kärbumise tõttu probleemid tööülesannete täitmisel. Kohus on võtnud kannatanu tsiviilhagi menetlusse 07.12.2016.a. kohtu alla andmise määrusega. Kohtuistungil jäid kannatanu ja tema esindaja esitatud tsiviilhagi juurde ja taotlesid tsiviilhagi rahuldamist. Süüdistatav ja tema kaitsja vaidlesid tsiviilhagile vastu lähtudes seisukohast, et süüdistatav ei ole temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud. Süüdistatava ütlustel ei ole vaidlusi tsiviilhagi summas, vaid ta vaidleb tsiviilhagile tervikuna vastu (I kd tl 216). 18 KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel asjaoludel: KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Esmalt märgib kohus, et kannatanu poolt esitatud nõude puhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kohus on käesoleva kohtuotsusega tuvastanud, et süüdistatav Urmas Merida on toime pannud

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema 11.07.2015 kella 17.00 paiku xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx xx-xx tungis kallale ja lõi X.Xt noaga korduvalt pea- ja ülakehapiirkonda, millega tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse, millega on põhjustatud oht elule. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Varalise kahju nõude osas leiab kohus, et kannatanu nõue tema suhtes toimepandud kuriteo tagajärjel rikutud riiete hüvitamises koguväärtuses 104 eurot on põhjendatud, võttes arvesse, et riided muutusid süüdistatava ründe ja tugeva verejooksu tagajärjel kasutamiskõlbmatuks s.h teksapüksid väärtusega 89 eurot ja särk väärtusega 15 eurot. Kriminaalasjas uuritud tõenditest s.h kannatanu ütlused, kiirabikaart ning isiku ekspertiisiakt nähtub, et kannatanu suhtes toimunud ründe käigus 11.07.2015 tekitati kannatanule noaga mitut kehapiirkonda haaravad lahtised haavad, millega kaasnes arteriaalne verejooks. Sündmuskohal kiirabikaarti andmetel tuvastati põrandal umbes 3 liitri verd. Eelkirjeldatud situatsioonis peab kohus eluliselt usutavaks, et kannatanul seljas olnud riided määrdusid verega, mistõttu muutusid kasutamiskõlbmatuks. Asjaolu, et kannatanu riided olid määrdunud verega on tõendatud ka tunnistaja X.Xu ütlustega (I kd tl 77). VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Tsiviilhaginõue saamata jäänud tulus moodustab 235 eurot. Kohus leiab, et märgitud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt s.o summas 115,64 eurot. Tsiviilhagist ja I kd tl 41 olevatelt maksekorraldustelt nähtub, et Eesti Haigekassa on kannatanule hüvitanud 19 töövõimetushüvitisena haiguslehel viibimise tõttu kokku 269,36 eurot 44 haiguspäeva eest ajavahemikus 11.07.-24.08.2015 (vt I kd tl 31-32). Eelmärgitud perioodil oli 31 tööpäeva. Kannatanu tsiviilhagist nähtub, et juhul, kui ta oleks samal perioodil tööl käinud, siis oleks tema palk olnud netopalgas 385 eurot. Kohus leiab, et eelmärgitud asjaolu on tõendatud tsiviilhagile lisatud töölepinguga (I kd tl 39-40). Kannatanu töötas eelmärgitud perioodil xxxx xxxxxx xx -s keskkonnatehnika lukksepa ametikohal põhipalgaga 390 eurot kuus (kusjuures kuus on 20 tööpäeva). Samas kohus ei nõustu tsiviilhagis esitatud arvestusega, kuna saamata jäänud töötasu 385 eurot ja reaalselt saadud haigushüvitiste 269,36 eurot vahesumma moodustab 115,64 eurot. Seega on saamata jäänud tuluna põhjendatud kannatanule välja mõista 115,64 eurot. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistaja X.Xu ütlustega on tõendatud kannatanul varalise kahju olemasolu ning põhjuslik seoses süüdistatava teo ja tagajärje – s.o kannatanule tekkinud varalise kahju vahel. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et kannatanu varaline kahju kokku moodustab 219,64 eurot (104 eurot + 115,64 eurot = 219,64 eurot). Järgnevalt kohus käsitleb kannatanule tekitatud mittevaralise kahju nõuet summas 5000 eurot. Ka käesoleval juhul lähtub kohus asjaolust, et kahju on kannatanule tekitatud Urmas Merida poolt kannatanu suhtes toimepandud kuriteoga ja Urmas Merida süü

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Kohus asus seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud tegevusega pani Urmas Merida kannatanu suhtes toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule. Sellega saab lugeda tõendatuks, et Urmas Merida kui kahjutekitaja tegu oli kannatanu suhtes VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt õigusvastane ja ta on kahjutekitamises süüdi. Asjaolu, et ründe tagajärjel kannatanule tekitatud pea, rindkere ja jäsemete hulgihaavade tõttu on kannatanu pidanud pikema perioodi vältel korduvalt ravil viibima erinevates raviasutustes, on tõendatud alljärgnevalt loetletud tõenditega: - SA Viljandi Haigla statsionaarne epikriis (I kd tl 34-37), mis tõendab kannatanu ravil viibimist SA Viljandi Haiglas vahetult peale rünnet 11.07.2015; - SA Tartu Ülikooli Kliinikum epikriis (I kd tl 28-31), mille kohaselt kannatanu viibis ravil Tartu Ülikooli Kliinikumi statsionaarses osakonnas 11.07.2015-14.07.2015; - SA Viljandi Haigla ambulatoorne epikriis (I kd tl 27), viibis ravil Viljandi Haigla neuroloogia kabinetis 15.03.2016, seoses vasaku labakäe nõrkuse ja lihaste „kokkukuivamise“ probleemi tõttu, mille põhjuseks juulis 2015 rünne kehaliste hulgivigastustega. - perearsti ravilugu nr 3, 22.07.2015 (I kd tl 32-33), kannatanu ambulatoorsel ravil viibimise kohta 22.07.2015-24.08.2015; - perearsti ravilugu nr 4, kannatanu ravil viibimine 10.02.2016 (I kd tl 38). Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb m.h ka isikule kehavigastuse tekitamisest ja tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitiste suuruse kohta on 2017.a. koostatud kohtupraktika kordusanalüüs, millest nähtub, et raske tervisekahju tekitamisena kvalifitseeritud kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetud hüvitise suurused 2016.a. lühi- ja kokkuleppemenetluse asjades jäid vahemikku 420-10000 eurot. Üldmenetluses on mõistetud hüvitis välja ühes kriminaalasjas ja hüvitise suuruseks oli 7000 eurot. Tsiviilasjades jäi 20 raskemate kehavigastuste ja tervisekahjustuste tekitamise alusel välja mõistetud hüvitiste suurus mittevaralise kahju nõuetes vahemikku 500-12000 eurot. Kohtumenetluse pooltel kahju hüvitamise nõuetes tõendamisele kuuluvaid asjaolusid on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-19-08 p 13 selgitanud järgnevalt: „Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude.“ Ühtlasi tuleb kohtul mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude korral otsustada, kas esineb põhjuslik seos mittevaralise kahju ja kostja teo vahel (VÕS § 127 lg 4). Riigikohus on 12.12.1996.a. kohtuotsuses nr 3-2-1-111-96 sedastanud, et moraalse kahjuna kuulub PS § 25 alusel hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus kuuluvad moraalse kahjuna hüvitamisele PS § 25 alusel. Kannatanu X.Xe ütlustega (I kd tl 54, 62-63) on tõendatud, et pärast Urmas Merida rünnet on tema elukorralduses väga palju muutunud. Ta ei saa tegeleda oma hobidega, varem käis trennis, jõusaalis. Ta on närviline, magada ei saa, tööl on raskem. Ta suhtleb inimestega vähem ja seda põhjusel, et tal oli depressioon ja seetõttu ei tahtnud ta kedagi näha. Ta on peale tema suhtes toimepandud kuritegu tarvitanud palju ravimeid närvide taastamiseks, antidepressante ja rahusteid, et öösel magada saaks, ning valuvaigisteid. Kuriteoga seonduvalt on kannatanul tekkinud unehäired. Närvide taastamise ravimeid tarvitab ta seetõttu, et ühe käe närvid pooleldi ei tööta enam. Ta ei saa enam käia trennis ega korralikult tööl käia. Trennis ei saa käia, kuna käega ei suuda tõsta, valu lööb kohe sisse. Närvide vigastusest on tingitud see, et ta saab tööd teha poole väiksema koormusega. Kannatanu on ütlustes lähemalt kirjeldanud (I kd tl 62), et pool kätt on surnud ja ta ei tunne midagi, kaks väiksemat sõrme ei liigu, kokku pigistada ei saa. Käsi sureb pidevalt ära, öösel magada ei saa, raskeid asju tõsta ei saa. Oma esindaja küsimusele: „Kuidas töö juures saate füüsilist tööd teha santehnikuna?“ on kannatanu vastanud alljärgnevalt:„ Töötan poole kohaga, kõiki asju enam teha ei saa“. Töölepingu nr 2 kohaselt (I kd tl 39-40) töötab kannatanu alates 01.06.2015 keskkonnatehnika lukksepa ametikohal. Seega on nii kannatanu ütlustega kui ka töölepinguga nr 2 tõendatud, et kannatanu töötab keskkonnatehnika lukksepana ja temale tekitatud vigastus ei võimalda temal kõiki tööoperatsioone täita. Urmas Merida poolt kannatanule tekitatud raske tervisekahjustuse tõttu ei saa kannatanu füüsiliselt raskemaid asju teha, näiteks katla tassimised ja paika panemised. Ei saa teostada tõsteoperatsioone, sest käsi ei toimi. Samuti on kannatanu ütlustega tõendatud, et temal ei ole võimalik tegelda varasema hobiga – käia jõusaalis. Kannatanu on ütlustega tõendanud oma elukvaliteedi ja heaolu olulist langust, mis tuleneb eelkirjeldatud terviseriketest, füüsilisest ja hingelisest valust ning kannatustest. Viimatimärgitu seondub kannatanul tekkinud psüühikahäiretega. Kannatanu ütlused haakuvad perearsti raviloost nr 3 nähtuvaga (I kd tl 32). Kannatanul on diagnoositud lisaks mitmesugustele rindkere, pea ja jäsemete hulgihaavadele ka depressiooniga ärevus. Lisaks on tõendatud perearsti raviloos nr 4 (I kd 38) sisalduva anamneesi kohaselt, et kannatanu on 10.02.2016 kaevanud valu vasaku käe labakäes, 5 sõrm tuim, randmeosa pinges. Sõrmi ei saa laiali panna, pt tekkinud lihas atroofia 4-5 sõrme ja 1-2 sõrme vahel. Obj: vasaku käe 1 sõrme piirkonnas ja labakäe palmaarses, dorsaalses osas pt ei tunne nõela puudutust kuni randmeni, 2-5 sõrme piirkonnas tundlikkus olemas. Suunatud neuroloogi juurde. SA Viljandi Haigla ambulatoorsest epikriisist (I kd tl 27) nähtub, et neuroloog on 15.03.2016.a. kannatanul tuvastanud - obj. vasaku labakäe süvalihased oluliselt atrofeerunud. Pigistusjõud vasakul oluliselt nõrgem ei ole tervikuna, aga IV ja V sõrm vasakul praktiliselt ei 21 liigu. Käsi rusikasse täielikult ei lähe. Diagnoosi põhjenduse kohaselt on tõenäoliselt tegu ulnaarnärvi kahjustusega. Kannatanu X.Xe ütlustega riimuvad ka tunnistaja X.Xu ütlused, kelle ütluste kohaselt on kannatanu elukvaliteet tema suhtes toimepandud kuriteo tõttu langenud. Kannatanu ei saa korralikult tööd teha, varem meeldis talle trennis käia, nüüd ei saa kannatanu trenni teha. Käsi valutab kogu aeg, käsi lihtsalt närbub tal otsas (I kd tl 69). Samuti on tunnistaja X.X ütlustega tõendatud, et kannatanul on kuriteo tagajärjel tekkinud psüühilised pinged ja üleelamised, kuna kannatanu aeg-ajalt mõtleb toimunu peale ja on seisukohal, et kõik on rikutud. Kohus leiab, et eelkäsitletud tõenditega on tõendamist leidnud VÕS § 1045 lg 1 p 2 asjaolud, s.o süüdistatava Urmas Merida poolt kahju tekitamine õigusvastaselt kannatanu X.Xele ning X.Xel kahju olemasolu ning põhjuslik seoses süüdistatava teo ja tagajärje – s.o kannatanule tekkinud kahju vahel. Kohus leiab, et ilma süüdistatava teopanuseta ei oleks tekitatud kannatanule selliseid tervisekahjustusi, millega on kaasnenud kannatanule mittevaralise kahjuna elukvaliteedi ja heaolu oluline langus. Kohus on seisukohal, et kannatanule tekitatud moraalset kahju on võimalik hüvitada mittevaralise kahjunõude rahuldamisega. Arvestades asjaolu, et kuriteoga on kannatanule tekitatud sellised tervisekahjustused, mis on oluliselt halvendanud tema elukvaliteeti ning kuriteoga tekitati mitmeid torke- ja lõikehaavu erinevatesse kehapiirkondadesse, on tõenäoline, et kannatanu tundis ka valu. Võttes arvesse, et kannatanule on tekitatud püsivaid tervisekahjustusi, mis on toonud kaasa tema elukvaliteedi ja heaolu olulise languse, on kannatanu esitatud mittevaralise kahju nõue summas 5000 eurot põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et 5000 eurot on piisavalt mõistlik hüvitis, mis on kooskõlas kohtupraktikaga. VI Kohtu seisukoht asitõendite osas KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud asitõendite osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid: 1) CD plaat kõnesalvestisega Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 (pakend nr 1), mis asub kriminaaltoimiku materjalide juures, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; 2) kuriteo toimepanemise vahend - nuga (pakend nr 2) tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu asi; 3) sokid (2 paari), teksapüksid ja dressipüksid, mis on antud hoiule 26.10.2015 esemete üleandmise vastuvõtmise aktiga nr 5233, tuleb tagastada Urmas Meridale kui esemete omanikule KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; 4) taskunuga, mis on antud hoiule 26.10.2015 esemete üleandmise vastuvõtmise aktiga nr 5233 Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumi (Riia 132, Tartu), tuleb tagastada Urmas Meridale kui eseme omanikule KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. VII Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude osas 22 Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisitasu, riigi õigusabi tasu ning koopiakulud. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb mõista Urmas Meridalt menetluskuluna riigi kasuks välja: sundraha 600 eurot, riigi õigusabi tasu 800 eurot, ekspertiisitasu 61 eurot ja kutsete saatmise kulu 65 senti s.o kokku 1461 eurot 65 senti. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetul ilmselgelt üle jõu, või määrata need tasumisele ositi. Kohus võtab arvesse, et süüdimõistetu on töötu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus süüdistatavalt väljamõistetavatest menetluskuludest s.h sundrahast 575 eurot ja määratud kaitsja riigi õigusabi tasust 640 eurot riigi kanda. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda, määrab kohus välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi igakuiste maksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Lähtudes KrMS § 182 lg 3 ja TsMS § 162 lg 1 ning arvesse võttes kannatanu tsiviilhagi rahuldamise määra, jaotada tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud ja jätta need 98 % ulatuses süüdimõistetu Urmas Merida kanda ja 2 % ulatuses kannatanu kanda. Seega Urmas Meridalt kuulub X.Xe kasuks väljamõistmisele tsiviilhagi läbivaatamisega seonduv menetluskulu õigusabikuluna summas 1199 eurot 52 senti (192+1032-2%). Kaitsja riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus on põhjendatud, mistõttu tuleb riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Raul Tosmann kasuks välja mõista 1128 eurot (s.h käibemaks 188 eurot) vandeadvokaat Raul Tosmanni poolt süüdimõistetu Urmas Merida kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik Kaja Leppik Rahvakohtunik Reet Paju Rahvakohtunik 23