← Eesti

2-17-7833/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-7833 Tsiviilasi Belameks SIA hagi OÜ Inteksil vastu võlgnevuse nõudes Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. mai 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Belameks SIA määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): Belameks SIA (Läti Vabariigi registrikood 40003463961), lepinguline esindaja Aleksei Motuzov Vastustaja (kostja): OÜ Inteksil (registrikood 10855903) esindajad RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. mai 2017 määrus ja saata Belameks SIA hagi OÜ Inteksil vastu menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
  5. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  6. Belameks SIA (hageja) esitas
  7. mail 2017 Viru Maakohtule hagi OÜ Inteksil (kostja) vastu 3590,38 euro nõudes. Hagi asjaolude kohaselt oli hageja ja kostja vahel
  8. juunil 2011 sõlmitud tarneleping kehtivusega kuni
  9. oktoober
  10. Lepingu järgi hageja müüs ja kostja ostis kaupu vastavalt tarnekuupäevadele summades, mis on märgitud invoice’des. Vaatamata lepingu tähtaja möödumisele jätkasid pooled koostööd vastavalt lepingus kajastatud tingimustele. Koostöö käigus aastatega väljakujunenud praktika alusel ja vastavalt kostja suulisele tellimusele toimetas hageja
  11. aasta augustis kostjale tapeete kogusummas 4000,80 euro eest ühekuulise maksetähtaja pikendusega. Maksetähtaeg möödus septembris 2016, kuid kostja on hagiavalduse esitamise seisuga maksnud üksnes 500 eurot. MAAKOHTU LAHEND
  12. Viru Maakohus keeldus
  13. mai 2017 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei võta kohus TsMS § 371 lg 1 p 8 järgi hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust. Maakohus tuvastas, et poolte vahel
  14. juunil 2011 sõlmitud tarnelepingu punkti 9 kohaselt teevad müüja ja ostja kõik endast oleneva, et lahendada lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused ja lahkarvamused läbirääkimiste teel. Juhul kui pooled ei jõua kokkuleppele, siis kõik vaidlused lahendatakse lõplikult vastavalt Läti Vabariigi seadustele Riia Vahekohtus (Rīgas Šķīrējtiesa) selle kohtu reglemendi järgi vene keeles. Arbitraažikohtu otsus on lõplik ja pooltele siduv. Maakohus leidis, et eeltooduga on poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepe TsMS § 717 lg 1 tähenduses. Hageja ja kostja vahel sõlmitud tarnelepingus sisaldub vahekohtuklausel, mis ei võimalda kostja vastu esitatud nõuet menetleda. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, kuna poolte vahel on sõlmitud vahekohtu kokkulepe ning hageja ei ole hagis vaidlustanud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  15. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
  16. mai 2017 määruse ning saata tsiviilasi maakohtule asja menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli tarneleping sõlmitud tähtajaliselt ja selle kehtivuse lõpp oli
  17. oktoobril
  18. Seetõttu ei ole tarneleping, vähemalt vahekohut puudutavas osas, siduv; 2) oli poolte koostöö alustamise aluseks
  19. juunil 2011 sõlmitud tähtajaline tarneleping, kuid pärast tarnelepingu lõppemist ei näinud pooled vajadust uue lepingu sõlmimiseks ja lähtusid eelkõige nende tegevusvaldkonnas levinud praktikast, mis oli kooskõlas ka tarnelepingus kindlaksmääratud müügiprotsessiga. Vaidluste reguleerimise osas arvestasid pooled edasises koostöös vaid seadusest tulenevate normidega. Vahekohtus või teistes kohtuvälistes 2 organisatsioonides vaidlusküsimuste lahendamise praktika pole poolte vahel pikaajalise koostöö käigus välja kujunenud, mistõttu on alusetu maakohtu viide asjaolule, et hageja pidi vaidlustama vahekohtu kokkuleppe kehtivust hagi esitamisel; 3) toimus enne hagi esitamist poolte vahel kirjavahetus, kus hageja hoiatas korduvalt kostjat, et kui pooled ei leia lahendust läbirääkimiste käigus, esitab hageja hagi kohtusse. Asjaolu, et kostja ei esitanud hagejale vastates ühtegi korda vastuväidet asja läbivaatamiseks riiklikus kohtus, annab alust arvata, et mõlemad pooled ei näinud muud võimalust, kui lahendada asi kas kokkuleppel või riiklikus kohtus. Poolte käitumine kinnitab seega soovi lahendada vaidlus riiklikus kohtus.
  20. Kostja esitas ringkonnakohtu nõudel seisukoha määruskaebuse osas. Seisukoha järgi puudub OÜ Inteksil ja SIA Belameks vahel koostöö kokkulepe või müügileping. Hageja lisas korduvalt tellimustesse kaupa seda kostjaga kooskõlastamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  21. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
  22. Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 8 alusel hagi menetlusse võtmisest. Viidatud sätte kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtukokkuleppe kehtivust. Maakohus tuvastas, et hagile lisatud tarnelepingu punktis 9 sisaldub vahekohtukokkulepe, mis ei võimalda maakohtul esitatud nõuet menetleda ja keeldus seetõttu hagi menetlusse võtmisest. Tarnelepingus sisalduvast vahekohtukokkuleppest nähtub, et vahekohtus lahendatakse üksnes lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused. Seetõttu pidi maakohus esmalt hindama, kas hagi esemeks olev vaidlus tuleb lahendada koos hagiga esitatud tarnelepingu alusel. Sealjuures tuli maakohtul arvestada asjaoluga, et tarnelepingu punktist 10.6 tulenevalt on tarneleping sõlmitud tähtajaliselt lõpptähtajaga
  23. oktoober 2011, samas on pooltel tekkinud vaidlus pärast kirjaliku tarnelepingu lõppemist. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud vaidluse seotust tarnelepinguga.
  24. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja oma nõude esitamisel tuginenud selgelt kirjalikule tarnelepingule ega selle rikkumisele. Hageja on hagis märkinud, et vaatamata tarnelepingu tähtaja möödumisele jätkasid pooled koostööd lepingus kajastatud tingimustel, kauba kostjale kättetoimetamisel arvestati väljakujunenud praktikat ja kostja suulisi tellimusi. Sellises olukorras hagi menetlusse võtmisel ja vahekohtu kokkuleppe kehtivuse kontrollimiseks oleks maakohus pidanud TsMS § 372 lg 3 alusel küsima kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise osas ja vajadusel pooled ära kuulama. Nii tarnelepingu kui ka vahekohtukokkuleppe pikenemise kindlaks tegemine eeldab poolte tahte väljaselgitamist. Vastuses määruskaebusele eitab kostja igasugust kehtivat lepingut poolte vahel.
  25. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on ennatlikult hagi menetlusse võtmisest keeldunud, mistõttu tuleb hagi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja vastusest määruskaebusele ei nähtu selget kostja arvamust maakohtu seisukohale, et vaidlus tuleks lahendada vahekohtus, mistõttu tuleks maakohtul kostja seisukoht selles osas välja selgitada. Olukorras, kus kirjaliku lepingu kehtivuse tähtaeg on möödunud aastaid tagasi, peaks vähemalt üks pooltest tuginema sellele, et pooltel on jätkuv kokkulepe vaidluste lahendamiseks vahekohtus. Määruskaebuses on hageja juba vahekohtukokkuleppe kehtivust vaidlustanud, mistõttu tuleb maakohtul juhul, kui kostja siiski vahekohtukokkuleppele tugineb, 3 lahendada küsimus vahekohtukokkuleppe kehtivuse osas. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleks otstarbekuse kaalutlustel vaidlus vahekohtukokkuleppe kehtivuse üle lahendada vaheotsusega (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  26. jaanuari 2008 määrus, p 11).
  27. Hageja on tasunud määruskaebuselt riigilõivu summas 59 eurot. RLS § 59 lg 14 kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Hageja on seega riigilõivu tasunud enam 9 euro suuruses summas. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 6 alusel lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.
  28. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.