Obsah (13)

§ 3§ 13§ 28§ 22§ 1§ 170§ 176§ 23§ 109§ 29§ 30§ 171§ 172

2-17-9812 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2017 a, Kuressaare kohtumaja Asja number 2-17-9812 Avaldus M P avaldus pankroti väljakuulutamis

§ 3lg 2, § 150 lg 5, § 164 lg 1, Ts

MS § 661 lg 1, 2).

1. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri Terje Eipre ( OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, a/a EE231010220204462227 SEB Pank) kasuks ajutise halduri tasu summas 397 eurot (kolmsada üheksakümmend seitse eurot) (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
2. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. 1 2-17-9812
3. Määrus saata menetlusosalistele ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Easikaebamise kord Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
4. X Maakohtule saabus 26.06.2017 M P’i avaldus pankroti väljakuulutamiseks. X Maakohtu 27.07.2017 määrusega saadeti tsiviilasi nr 2-17-9812 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Võlgnik M P ( soovib välja kuulutada pankroti, kuna ei ole suuteline tasuma maksukohustusi ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikule teadaolevatel andmetel on 26.06.2017 seisuga temalt sissenõutavate summade kogusumma maht 6772,80 eurot. Võlgnik kannab alates 20.02.2016 karistust X vanglas kuni 10.09.2020 ja viimane töökoht enne kinnipidamist puudub. Registervara, mille arvelt oleks olnud võimalik rahuldada nõudeid võlgnikule ei kuulu. Ajutise pankrotihalduri seiskoht 2.Vastavalt esitatud aruandele on M Pil: 2.
5. Vara Raha ja pangakontod SEB Pank AS – seisuga 24.07.2017 omab Võlgnik arvelduskontot nr EE051010010385096010, mille saldo on päringule vastamise seisuga 0,04 eurot. Ajutise halduri päringule ei ole vastust edastanud Swedbank AS-i. Seega on võimalik, et lisaks on Võlgnikul arvelduskonto avatud Swedbank AS-is. Ülejäänud pankades Võlgnikul arvelduskontod puuduvad. Muu vara AS Eesti Väärtpaberikeskus – Võlgnik on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, mille tarbeks on avatud pensionikonto nr
6. Pensionikonto saldo on seisuga 25.07.2017 251,528 LHV Pensionifond L osakut. Investeeringu puhasväärtus oli seisuga 25.07.2017 summas 406,51 eurot ning saldo väärtus rahvapensioni määras on 2,31 eurot. Seega on Võlgniku pensionikonto saldo kogusummas 408,82 eurot. Pensionikonto ei ole pankrotimenetluses vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole haldurile vastust käesoleva aruande esitamise seisuga edastanud.Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt ei kuulu Võlgnikule ühtegi kinnisasja ega ole ka kuulunud. Elektroonilise äriregistri andmetel on Võlgnik kokku seotud 12 äriühinguga. Kehtivad seosed on 4 äriühinguga, milledest kolmel on kustutamishoiatus. Kahel äriühingul on kehtiv maksuvõlg (XXXXXXXXXXX. Võttes siinkohal arvesse pankrotiavalduses Võlgniku väljendatut, on tõenäoliselt Võlgnik nimetatud äriühingutes variisik. Seda kinnitab näiteks asjaolu, et Võlgnik on XXX juhatuse liikmeks 11.03.2015, äriühingu osanik on kolmas isik (XXXX). Äriühingu viimane majandusaasta aruanne esitati enne M. Pi juhatuse liikmeks asumist. Samuti nähtub 13.07.2015 Tallinna Halduskohtu lahendist haldusasjas nr 3-15-166, et Võlgnik tegutseb äriühingutes variisikuna. 2 2-17-9812 Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt Võlgnikul puudub maksuvõlg ning ta ei ole raskeveokimaksukohustuslane. Perioodil 06.2014 – 06.2017 on Võlgnikule deklareeritud väljamakseid järgnevatest äriühingutest: 1) OÜ SPA Tours (registrikood 11693733) – deklareerinud väljamakseid 2498,94 eurot; 2) MAXIMA Eesti OÜ (registrikood 10765896) – deklareerinud väljamakseid 653,83 eurot; 3) Compakt Haldus OÜ (registrikood 11715593) – deklareerinud väljamakseid 560,06 eurot; 4) OÜ Saaremaa Camp (registrikood 12380261) – deklareerinud väljamakseid 85,58 eurot; 5) Tallinna Vangla (registrikood 70001113) – deklareerinud väljamakseid 3,78 eurot; ja 6) X Vangla (registrikood 70006056) – deklareerinud väljamakseid 16,35 eurot. Lisaks esitas Maksu- ja Tolliamet Võlgniku nõuete saldoväljavõtte. Selle kohaselt on Võlgnikul kohtutäituri arestinõudeid summas 15 229,85 eurot, menetluskulude hüvitised summas 2846,66 eurot ja trahv 545,81 eurot. Seega on Võlgnikul MTA vastuse kohaselt kohustusi kogusummas 18 622,32 eurot. Ettemaksukonto saldo jääk on 0,00 eurot. Maanteeamet on vastanud, et Võlgniku nimele ei ole registreeritud sõidukeid ja väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette. 31.10.2012 esitati Maanteeametile teade sõiduki XX võõrandamisest Võlgnikule, kuid edasised toimingud sõiduki suhtes puuduvad. 2.
7. Nõuded, ettemaksud ja deebitorid Ajutisel halduril puudub informatsioon nõuete suhtes teiste juriidiliste ja/või eraisikute vastu. Puudub info Võlgniku ettemaksete kohta kellelegi teenuste ja/või kaupade osas. Kuivõrd isik on pikemat aega viibinud X Vanglas, on alust eeldada, et nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Ajutine haldur märgib, et Võlgnikul puudub vara, mis võimaldaks katta edasisi pankrotimenetluse kulusid, samuti puuduvad võimalused peale pankroti väljakuulutamist Võlgniku vara arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutisele haldurile teadvalt on Võlgnikul aruande koostamise seisuga vara väärtuses 0,04 eurot. 2.
8. Kohustused 21.07.2017 seisuga on Võlgnik kohtule täpsustanud, et temale teadaolevalt on tal kohustusi kogusummas 10 665,21 eurot. Nõuete täpsustuse osas esitas Võlgnik Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast edastatud toimikute väljavõtte. Haldur pöörab tähelepanu, et Võlgnik esitas Koja vastusest ainult lk 1 ja
9. Haldur on teinud Kojale sarnase päringu, mille kohaselt on Võlgniku suhtes pooleli järgnevad menetlused: 1) täitur Õnne Pajur – sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus, summa 672,45 eurot; 2) täitur Õnne Pajur – sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, summa 24 eurot; 3) täitur Enno Kermik – sissenõudja Politse- ja Piirivalveamet, summa 600 eurot; 4) täitur Rocki Albert – sissenõudja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, summa 12 eurot; 5) täitur Rocki Albert - sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summa 260 eurot; 6) täitur Rocki Albert - sissenõudja Dominus Inkasso OÜ, summa 347,64 eurot; 7) täitur Rocki Albert - sissenõudja EMT AS, summa 620,87 eurot; 8) täitur Rannar Liitmaa - sissenõudja Swedbank AS, summa 814,26 eurot; 9) täitur Virge Välb - sissenõudja Eesti Haigekassa, summa 151,75 eurot; 10) täitur Virge Välb - sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summa 708 eurot; 11) täitur Virge Välb - sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summa 160 eurot; 12) täitur Virge Välb - sissenõudja BALTI INVESTEERINGUTE GRUPI PANK AS, summa 143,80 eurot; 13) täitur Urmas Tärno - sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus, summa 168 eurot; 14) täitur Ivi Kalmet - sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus, summa 3611 eurot; 15) täitur Heimo Vilpuu - sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summa 200 eurot; 16) täitur Heimo Vilpuu - sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summa 119 eurot; 3 2-17-9812 17) täitur Heimo Vilpuu - sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summa 100 eurot; 18) täitur Heimo Vilpuu - sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summa 35 eurot; 19) täitur Heimo Vilpuu - sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summa 240 eurot; 20) täitur Heimo Vilpuu - sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summa 60 eurot; 21) täitur Heimo Vilpuu - sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summa 60 eurot; 22) täitur Heimo Vilpuu - sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet, summa 32 eurot; 23) täitur Heimo Vilpuu - sissenõudja JULIANUS INKASSO OÜ, summa 529,19 eurot; 24) täitur Mati Kadak - sissenõudja ERA LIISINGU INKASSOTEENUSED AS, summa 1006,25 eurot. Seega on täiturite juures täitmisel nõudeid kogusummas 10 675,21 eurot. Haldur eeldab, et kuna MTA vastuse kohaselt on kohtutäiturite arestinõudeid kogusummas 15 229,85 eurot, sisaldavad need arestinõuded ka täituritasusid. Seega lähtub haldur MTA vastusest antud juhul. Täiendavalt on MTA edastatud saldoteatise kohaselt Võlgniku vastu nõudeid kogusummas 3392,47 eurot, millest 545,81 eurot on trahv ja 2846,66 eurot menetlusnõudeid. Eeltoodust tulenevalt on ajutise halduri hinnangul Võlgnikul aruande koostamise seisuga kohustusi vähemalt summas 18 622,32 eurot. 2.
10. Kokkuvõte

§ 13lõike 1 kohaselt peab Võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

Sama sätte lõike 2 kohaselt peab Võlgnik pankrotiavaldusele lisama seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Samuti märgitakse Võlgniku võlausaldajate nimed ja nende eluvõi asukohad ning nende nõuded, samuti andmed Võlgniku vara kohta. Käesoleval juhul on Võlgnik põhjendanud oma maksejõuetuse tekkimist vähese haridusega, valede otsuste tegemisega elus, tööpuudusega ning viibimisega kinnipidamisasutuses kuni 10.09.

1. Haldur pöörab tähelepanu, et Võlgnikul on omandatud keskeriharidus. Seega on tal omandatud eriala. Halduri hinnangul ei saa üheselt nõustuda Võlgniku väitega, et puudulik haridus on takistanud tal tööd leidmast. Võlgnik ei ole ka selgitanud, miks ta ei ole kinnipidamisasutuses tööle hakanud või omandamas eriala, mis võimaldaks tal vanglast väljudes tööle asuda. 2.
2. Arvamus maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta Tuginedes pankrotiavaldusele, selle lisadele ning järelpärimiste teel saadud vastustele, on ajutine haldur seisukohal, et Võlgniku maksejõuetus on tekkinud tahtlikult (

§ 28lg 2).

Haldur selgitab, et isiku suhtes on täitemenetlusi, sh lõppenud, kokku üle 36 erineva menetluse. Vanimad täitemenetlused on algatatud al 2006.a. Seega on täitemenetlusi Võlgniku suhtes peetud kogu tema täiskasvanud elu jooksul. Isiku kahjuks on tehtud erinevaid kohtulahendeid Võlgniku poolt kuritegude toimepanemisega, aga ka võlgnevuse sissenõudmiseks (nt 09.01.2007 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-06-31039). Enamus Võlgniku kohustused on tekkinud kuritegude toimepanemise tõttu ning selline käitumine on Võlgnikule omane alates 2006.a (vt nt 29.05.2006 kriminaalasja otsus nr 1-06-6926). Võlgnik ei ole üles näidanud käitumise parandamist, vaid jätkanud kuritegude toimepanemist ajani, mil ta suunati kinnipidamisasutusse karistust kandma. Mitmel korral on võlgnikule määratud asenduskaristus, sest Võlgnik ei ole täitnud talle määratud rahalist karistust (nt sunniraha või trahv). Eelnevast tuleneb, et isiku maksejõuetus on tekkinud eelkõige isiku käitumise tulemusel, millega tekitati kolmandatele isikutele kahju ja millega kaasnesid kriminaalmenetluse kulud, sunnirahad ja trahvid. Kuivõrd isikut on kriminaalkorras karistatud alates 2006.a, ei ole ajutisel halduril võimalik asuda seisukohale, et tegemist oleks olnud raske hooletusega maksejõuetuse tekkimisel või muul põhjusel

§ 22lg 5 tähenduses.

Minnes korduvalt kuritegu toime panema, kuigi isikut on eelnevalt korduvalt karistatud, on isik teadlikult otsustanud tekitada kolmandatele isikutele kahju, kuivõrd kahju tekitamise ning teo toimepanemise tagajärg on isikule selge. 4 2-17-9812 Samuti on Võlgnik jätnud korduvalt tasumata talle määratud sunnirahasid ja trahve, mille tulemusel on kohaldatud isiku suhtes asenduskaristusi. Seega on tegemist Võlgniku tahtliku tegevusega maksejõuetuse olukorra tekkimisel.

§ 1

lg 1 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võttes arvesse Võlgniku sissetulekuid, seda, et tal on kaks alaealist last ning realiseeritava vara puudumist, on Võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole koos pankrotiavaldusega esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotlust. See õigus on tal kuni pankrotimenetluses võlausaldajate esimese üldkoosolekuni (

§ 170lg 1).

Siinkohal pöörab haldur tähelepanu, et haldurile teadaolevalt on enamus Võlgniku võlgnevused tekkinud tema õigusvastaste tegude tagajärjel, millest Võlgnik ei kuulu vabastamisele

§ 176

lõike 2 alusel, so õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. 2.6. Ajutise halduri tasust ning menetluse kuludest Vastavalt

§ 23

lõikele 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõude oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kulunud aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt

§ 23

lõikele 2 on ajutine haldur lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on tutvunud pankrotiavaldusega, tutvunud vastustega järelpärimistele ja analüüsinud avalikult kättesaadavaid dokumente ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi ja maksejõuetuse tekkimise asjaolusid. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. 2.7. Tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused Vastavalt

§ 109

lõikele 1 tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal, so pankrotiavaldus koos lisadega, puuduvad vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused. Arvestades eeltoodut ja juhindudes

§-dest 1, 2 ja 3, § 15 lg 1, § 29 teeb haldur ettepaneku: 1) teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot; raugemise vältimiseks 2) juhul, kui ükski võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu määratud rahasummat, lõpetada M P (endine L) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku pankrotihaldurile teadaolevalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda ning pankroti välja kuulutamine on perspektiivitu, kuna võlgadest pole võlgnikku võimalik vabastada; 3) mõista välja ajutise halduri tasu 792 eurot (8,25 x 96), millele lisandub käibemaks summas 158,40 eurot, kogusummas 950,40 eurot ning ajutise halduri kulud summas 47 eurot. Palun ajutise halduri kogutasu 997,40 eurot (= 950,40 + 47) välja maksta OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 (AS SEB Pank); 4) palun vaadata asi läbi ilma ajutise halduri osavõtuta, kuna lisada midagi aruandele pole 5 2-17-9812 ning ajutine haldur viibib määratud istungi ajal välismaal. Haldur palub pankrotivara puudumise tõttu väljamõistetud ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kogusummas 476,40 eurot määrata riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr EE231010220204462227 (AS SEB Pank) 476,40 eurot, sest sellest 79,40 eurot tuleb tasuda käibemaksuna, kuna advokaadibüroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr: EE100768145 2. Kohtu seisukoht 19. juuli 2017.a. määrusega määras kohus M Pi pankrotimenetluses ajutise halduri, Terje Eipre. 27. 07. 2017 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Haldur on seisukohal, et M Pil puudub vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 30

lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

§ 30

lg 2 kohaselt teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara. Kohustusi on võlgnikul kokku 18 622,32 €. Sellest enamusosa moodustavad väärteoasjades määratud trahvid, kriminaalmenetluse kulud ja täituri tasud. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Halduri hinnangul puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutine haldur on väljendanud arvamust, et tegemist on võlgniku tahtliku tegevusega maksejõuetuse olukorra tekkimisel. Enamus võlgasid on tekkinud kuritegude toimepanemise tõttu ning võlgnikule on selline käitumine omane juba 2006. aastast. Võlgnik ei ole eelnevatest karistustest teinud oma järeldusi ja viibib ka hetkel kinnipidamiskohas. 31. juuli 2017.a. määrusega andis kohus võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja maksta kohtu deposiiti ettemaksuna tagatis pankroti menetluskulude katteks. Ükski võlausaldaja makset ei teinud. 01. 08. 2017 esitas M P kohtule avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171lg.

1 1 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid, m.h. p. 4 mille kohaselt võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-46-13 p. 10 leidis, et kohtul on

§ 172lg.

2 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, s.t. kas võlgniku isik või tema käitumine vastab

§ 171lg.

2 p-des 1-5 sätestatud asjaoludele. Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud 6 2-17-9812 aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. See tähendab, et kohus peab kaaluma ka seda, kas, vaatamata

§ 171lg.

2 p. des 1-5 sätestatud aluste puudumisele, esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmist. Kuigi kohus lähtub

§ 171lg.

1 1 regulatsioonist, mis näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja vaid siis kui ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, on vaja vältida olukorda, kus kohus kuulutaks pankroti välja ja vabastaks kohustustest isiku, kes on oma süülise käitumisega põhjustanud enda maksejõuetuse. Käesoleval juhul esinev olukord, kus suur osa võlgniku kohustustest on tingitud tahtlikest õiguserikkumistest, on sarnane

§ 171lg.

2 p. 1-5 nimetatud alustega, mille puhul isik omab süüd oma maksejõuetuse tekitamises. Ülejäänud võlad on jäänud tasumata just tänu sellele, et võlgnik kannab tema poolt toime pandud süütegude eest talle määratud karistusi või ei ole vabaduses olles tööle asunud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul pidada põhjendatuks sellise isiku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei ole võlgniku vabastamine tahtlike õigusrikkumistega tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustusest. Kohus leiab, et pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemisega, ilma pankrotti välja kuulutamata. Ajutise halduri tasu

§ 23lg.

1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. .

§ 23.lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 8,25 tunni, lisandub käibemaks, kokku 950,40 eurot ja pankrotimenetluse kulude hüvitise 47 euro saamiseks. Pankrotiseaduse § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus määrab riigieelarve vahendite arvel makstavaks hüvitiseks ajutisele haldurile 397 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 7