lg 1 p 7 ja § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluse korras Prokurör Merike Lugna Süüdistatav FREDDY LEPPÄNEN Isikukood või sünniaeg: 39511060838 Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx (vahistatud) Kodakondsus: Eesti Haridus: xxxxxxxxx Emakeel: eesti Töökoht või õppeasutus: xx xxxx Karistatus: - Pärnu Maakohus 16.02.2012
, § 199 lg 2 p 5, 7, 8 ja 9, § 266 lg 2 p 1 ja 3 ja § 263 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud - Pärnu Maakohus 11.12.2012
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 214 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 27 päeva Tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud 20.03.2016, vahistatud 21.03.2016 Kaitsja Vandeadvokaat Tanel Mällas, kokkuleppel Kannatanud AT (vahi all) ja SM RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 314, § 180 lg 1, § 181 lg 1 kohus 1 / 14 1-16-6463 otsustas: Süüdi tunnistada Freddy Leppänen
lg 1 p 7 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
lg 1 alusel karistuse kandmise aja algust arvata alates kahtlustatavana kinnipidamisest 20.03.2016.a. Tõkend vahistamine jätta muutamata ning tühistada mõistetud karistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel. Õigeks mõista Freddy Leppänen süüdistuses
MS § 180 lg 1 alusel Freddy Leppänenilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1075 eurot, tunnistajate ja kannatanu sõidukulud ning kaotatud töötasu kokku summas 253,24 eurot, surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 343 eurot ning seoses õigeksmõistva otsusega vähendatult DNA ekspertiisi maksumus summas 2307 eurot, kokku 3791,30 eurot. Jätta riigi kanda DNA ekspertiisi maksumusest 600 eurot. Kaitsjatasu summas 1824 eurot jätta täies ulatuses Freddy Leppäneni kanda, kuna seoses osaliselt õigeksmõistva otsusega on kohus vähendanud väljamõistetavate menetluskulude summat. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700082517. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid:
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuostuse jõustumisel hävitada DNA-ekspertiisiaktiga tagastatud üks pitseeritud pakk, milles pakend nr 1 sündmuskoha vaatluse käigus leitud avatud teraga liigendnuga. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada: pakend nr 2- paberkott, mille mobiiltelefon Samsung; pakend nr 3- paberkott, milles tulirelvapadrun; pakend nr 4- paberkott, milles teleskoopnui; pakend nr 5-paberkott, milles teleskoopnuia osa; 2 / 14 1-16-6463 pakend nr 6- pappkarp, milles DNA proov kahel vatipulgal; pakend nr 7- pappkarp, milles DNA proov kahel vatipulgal; pakend nr 8- pappkarp, milles DNA proov kahel vatipulgal; asitõendi vaatluse (MM surnukeha juures olnud riided ja esemed) juurde võetud esemed: pakend 1 – (paberkott) – taskunuga; pakend 2 - (paberkott) – dressipüksid P&L Fashion; pakend 3 – (paberkott) – botased PUMA; pakend 4 – (paberkott) – dressipluus NIKE; pakend 5 – (paberkott) – t-särk ADIDAS; pakend 6 – (paberkott) – aluspüksid UOMO ja sokid (2 tk); DNA-ekspertiisiaktiga tagastatud ekspertiisiobjektid - Freddy Leppänen kahtlustavana kinnipidamise käigus Paide arestimajas temalt ära võetud dressipluus ja dressipüksid Puma. Asitõendid on vastutaval hoiul Paide politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-plaadid xx turvakaamera salvestistega. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
varem kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna (karistatud Pärnu Maakohtu poolt 16.02.2012
järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud), 20.03.2016 kella 04:25 ajal Paide linnas xxxxxxxx xx xx ööklubis xx lõi omavahelise tüli käigus noaga AT´t, põhjustades löömisega füüsilist valu ja tervisekahjustustena vasakus tuharapiirkonnas 2 cm pikkuse veritseva haava ja paremas nimmepiirkonnas 3 cm pikkuse haava. Teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamisega korduvalt pani Freddy Leppänen toime
Kohtuistungil prokurör nõudis Freddy Leppäneni esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist
lg 1 p 7 järgi 10 aastase vangistusega ning
lg 2 p 3 järgi 8 kuulise vangistusega.
Karistuse kandmise aja algust arvata alates kinnipidamisest 20.03.2016. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid õigeksmõistvat kohtuotsust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Freddy Leppäneni süüdistus
lg 1 p 7 järgi Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et Freddy Leppäneni süüdistus
Objektiivne koosseis
Raske on tervisekahjustus, millega on põhjustatud surm. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et F. Leppänen 20.03.2016 kella 04:25 ajal Paide linnas, xxxxxxx xx xx ööklubis xx, lõi noaga M. M vastavalt kriminaalasjas tuvastatud kehapiirkondadesse. Eeltoodult kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. F. Leppänen tunnistas kohtuistungil, et lõi M. M noaga reide, kuid selgitas, et tegi seda hädakaitseks. F. Leppäeni poolt M. M noaga löömist kinnitavad lisaks tema enda ütlustele ka alljärgnevad tõendid kogumis: noa äratundmiseks esitamise protokoll, millise kohaselt on F. Leppänen ära tundnud xxxxxxxx xx xx hoone vasakpoolse otsaseina vahetust lähedusest lumelt leitud, talle kuuluva noa; F. Leppäneni isiku läbivaatuse protokoll 20.03.2016, mille kohaselt avastatud tema parema labakäe sõrmede piirkonnas verekahtlast määrdumist ning ekspertiisiaktid, milliste kohaselt on nii F. Leppäneni noalt kui käelt võetud proov saadud DNA analüüsil DNA-profiil, mis on kokkulangev M. M DNA-profiiliga. Ülekuulatud tunnistajatest keegi F. Leppäneni poolt M. M noaga löömist pealt ei näinud. M. M surm saabus patsiendikaardi kohaselt reiearteri vigastusega kaasnevast välisest verejooksust põhjustatud ägedast verekaotusest 20.03.2016 kell 05:29. Surnu ekspertiisiakti 16E-LäS0005/044 26.05.2016 kohaselt esinesid M. M surnukehal järgmised tervisekahjustused: torke-lõikehaav parema reie eespinnal koos reiearteri vigastusega, lõikehaavad paremas peopesas ning parema käe I ja V sõrmel; nahamarrastused näol, paremal pool rindkere eespinnal, vasaku õlavarre painutuspinnal, parema küünarvarre sirutuspinnal 4 / 14 1-16-6463 ning vasaku hüppeliigese sirutuspinnal; nahaalused verevalumid rindkere eespinnal paremal, paremal põlvel ning vasaku sääre eespinnal. Ekspertiisi kohaselt oli M. M surma põhjus torkelõikehaav parema reie eespinnal koos reiearteri vigastusega, millega kaasnes äge verekaotust välisest verejooksust. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud põhjuslik seos F. Leppäneni poolt noaga M. M reide löömise ning raske tervisekahjustuse tekitamises, mille tagajärg oli M. M surm. F. Leppäneni tegu - kannatanu M. M noaga reide löömine, on vastavalt ekspertiisaktile kausaalseoses tagajärje, s.o kannatanu surmaga. Eeltoodust tulenevalt on esitatud süüdistuse järgi realiseeritud kõik
Subjektiivne koosseis Kohus leiab, et F. Leppänen pani teo toime otsese tahtlusega. F. Leppänen lüües noaga M. M reide, teadis, et noatera võib tekitada M. M raske tervisekahjustuse. Vaatamata sellele, et tegemist oli ühe löögiga, viitab otsesele tahtlusele juba baari kaasavõetud terariista kasutamine. F. Leppänen avaldas kohtuistungil, et ei soovinud M. M tappa. Ei ole tuvastatud, et F. Leppänen kannatanut jalga lüües soovis tabada just arterit. Surma kui tagajärje põhjustas F. Leppänen kohtu hinnangul ettevaatamatusest, ta ei näinud hooletusest ette, et üks noalöök reide, mis ei ole elutähtsate organite piirkond, võib tabada arterit ning tekitada surmava verejooksu, kuigi ta oleks võinud ja pidanud seda ette nägema, sest igasugune terariistaga teise inimese löömine ning talle raske tervisekahjustuste tekitamine kujutab ohtu inimese elule. Peale kuriteosündmust kõndis kannatanu, küll veritsedes, sündmuskohalt ise ära välja tänavale, mis ei andnud märku sellest, et kannatanu võib koheselt surra. Kaitsja on taotlenud süüdistuse ümberkvalifitseerimist
Kohus on seisukohal, et süüdistus on õigesti kvalifitseeritud.
subjektiivne koosseis eeldab ettevaatamatust nii tagajärje kui teo suhtes, seega kui toimepanija on ettevaatamatu ainult tagajärje, s.o surma suhtes, teo aga paneb toime tahtlikult, vastutab ta
lg 1 p 7 järgi.
näeb ette, et isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest.
käsitleb vaid enamohtlike tagajärgede subjektiivset koosseisu – põhikoosseisu osas kehtib aga
lg-s 1 sätestatud põhimõte, et üldjuhul on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. See tähendab, et
lg 1 p 7 järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest teise inimese surma kui enamohtliku tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (
Õigusvastasus ja süü F. Leppänen ütluste kohaselt tegutses ta M. M noaga lüües hädakaitses. Hädakaitse olemasoluks
lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10 ja 3-1-1-17-04, p-d 9-10). Ekspertiisiakti kohaselt võis M. M olla istuvas asendis, kui teda löödi jalga. See võib olla seletatav ka asjaoluga, et süüdistatava poolt M.M tehtud löök jalga toimus, kui süüdistatav oli poolkükalik asendis, eelnevalt olles noaga löönud A. T. Ründevahendi üleminek ja ründaja ajutiselt halvenenud olukord (kukkumine) ei tähenda automaatselt ründe lõppu, kui on alust 5 / 14 1-16-6463 arvata, et ründaja võib oma tegevust siiski jätkata (RKKKo 20.06.2008 3-1-1-34-08), s.t. et sellises olukorras ka M. M suhtes poolkükakil asendis toimunud löök ei tähendanud veel seda, et süüdistatav oli sellises asendis juba muutunud võitlusvõimetuks ja seeläbi sattunud hädakaitseseisundisse. Seega vastastikune kaklus süüdistatava ja M.M vahel jätkus. Tunnistaja R. P ja süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et F. Leppäneni ning M. Mvahel oli vastastikune rüselus, kähmlemine. Kohtuistungil avaldati R. P 20.03.2016 kohtueelses menetluses antud ütluste protokollist laused: „rüselusse sekkus ka kolmas vanem meesterahvas, kes suruti neljanda sekkunud meesterahva poolt maha“. Kannatanu A. T ütluste kohaselt oli F. Leppäneni ning M. M vahel sõnelus ning ta läks neile vahele. Kohus leiab, et R. P ütlused on usaldusväärsed ning haakuvad selles osas usaldusväärsete kannatanu ja süüdistatava ütlustega. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused on osaliselt usaldusväärsed, v.a osas, milles ta väidab, et tegutses hädakaitses. Süüdistatava ütlused hädakaitsest on kohtu hinnangul ümber lükatud usaldusväärsete tõenditega kogumis, millised kinnitavad vastastikuse kakluse toimumist F. Leppäneni ning M. M vahel. Süüdistatava ja kannatanu vahelist vastastikust kaklust tõendavad veelgi enam tunnistajate R. Pa, R. Š ütlused, milliste kohaselt eelmisel päeval, s.o 19.03.2016 oli juba F. Leppäneni ning M. M vahel füüsiline konflikt. Konflikt oli sedavõrd tõsine, et R. P pidi ukse lukku keerama, et just agressiivsemat F. Leppäneni M. M eemale hoida, enne kui viimased baarist välja läksid ning seal ära leppisid. Tunnistaja R. P ütluste kohaselt kõlasid F. Leppäneni poolt M. M suunas sellised sõnad nagu „taon ära“. Kohus leiab, et sellised asjaolud ja väljend kui lubadus kaudselt tõendab, et süüdistatav oli valmis ka ise kannatanu rünnakuid oma vägivaldse käitumisega esile kutsuma, mis välistab hädakaitseseisundi tekke. Enda provotseeriva käitumisega häidakaitseseisundit ei teki. Ka nimetatud väljend tõendab, et süüdistav ei tundud mingit märkimisväärset kartust või hirmu väidetavate kannatanu tegude ees. Samas F. Leppäneni ütluste kohaselt lubas M. M talle peksa anda. Lisaks R. P ütluste kohaselt oli F. Leppäneni ja M. M vahel jutuajamine ka 20.03.2016, kui nad käisid koos R. Š köögis suitsetamas. Kohus leiab, et tunnistaja R. P ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et ta on M. M hea tuttav, sest tema ütlused haakuvad teiste tõenditega kogumis. Nimelt riimuvad tunnistajate ütlused ka videosalvestisega ja selle vaatlusprotokolliga, millelt on näha F. Leppäneni ning M. M vastastikune tõuklemine baari ees õues 19.03.2016. Kohus on seega seisukohal, et tunnistajate R. P ja R. Š ütlused on usaldusväärsed. Ka Riigikohus on selgitanud, et kontrollides hädakaitseseisundi esinemist, tuleb arvestada ka eelnenud sündmuste käiku (RKKKo nr 3-1-1-124-01, p 7.2 ja nr 3-1-1-17-04, p 15.1). Kannatanu ema S. M ütluste kohaselt M. M võis joobes olekus vägivaldseks muutuda ning ekspertiisiakti kohaselt oli kannatanu nii alkoholijoobes kui ka narkojoobes. Samas ka R. P veenvalt lisas istungil, et F. Leppäneni pupillidest oli näha, et ta oli narkojoobes, süüdistatava alkoholijoovet kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Nii süüdistatav kui kannatanu on varasemalt kriminaalkorras karistatud vägivallaga seotud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohtu seisukohalt kannatanu ja süüdistatava isikuomadused ning eelnev elukäik kinnitavad samuti, et mõlemad pooled olid valmis vastastikuseks kakluseks. Süüdistatava kaitsja on välja toonud, et R. P väitel jõi M. M baaris 20.03.2016 vaid ühe siidri, kuid ekspertiisiakti kohaselt oli tal märkimisväärne joove, mistõttu tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, kuna kannatanu võis olla tarvitanud alkoholi juba enne baari minekut. 6 / 14 1-16-6463 Süüdistatav F. Leppänen väitis kohtuistungil, et M. M võttis noa välja, kuid teda M. M noaga ei tabanud. Kohus leiab, kuigi M. M taskust leiti sündmuse järgselt nuga ei ole tõendatud, et M. M selle üldse kakluse käigus välja võttis ja kasutas seda ründamiseks, kuna ülekuulatud tunnistajad ega kannatanu seda ei näinud ning süüdistatavale ei põhjustatud ka noaga vigastusi. Samas, kui kannatanu olekski noa välja võtnud, ei muuda see asjaolu, et tõendid kogumis kinnitavad, et tegemist oli vastastikuse kaklusega. Vastastikune kaklus, milles kaitsja ja ründaja rollid vahetuvad, välistab üldjuhul hädakaitseseisundi esinemist. Tegemist on teadliku eneseohustamisega, kus mõlemad kakluses osalejad arvestavad ründaja ja kaitsja rolli pideva vahetumisega ning enda tervise kahjustamise võimalusega, mistõttu nende tegevus ei ole käsitatav ründe tõrjumisena (RKKKo 3-1-1-34-08). Vastastikuses kakluses puudub kaitsetahe ja hädakaitse, kaitseseisund võib tekkida vaid siis, kui üks pooltest soovib kaklust lõpetada või on juba võitlusvõimetu. Lõpetamise soov peab olema väljendatud viisil, et ka teised seda mõistaksid (RKKK 3-1-126-11 p 16). Lähtudes tunnistajate ütlustest toimusid sündmused toimusid nii kiiresti, et ei ole tuvastatav, et keegi soovis kaklust lõpetada kuni M. M lahkus ruumist. Sündmuste kiiret toimumist väljendavad tunnistajate ütlused kogumis – T. P ütlused, mille kohaselt kõik algas selles, et klaas läks katki ning R. P ütlused, milliste kohaselt kuulis ta klaasi katkiminekut ning köögist saali jõudes oli ilmselt kaklus juba läbi, A. T oli saalis pikali ning tema juures oli veel R. Š . Kaitsja on välja toonud, et sündmuskoha vaatlusprotokollist ei nähtu, et sündmuskohalt oleks leitud klaasikilde, samas tunnistaja R. P ütluste kohaselt olid klaasikillud lava peal. Kohtu hinnangul kinnitavad R. P ütlusi ka tunnistaja T. P ütlused ning kohus loeb need ütlused usaldusväärseteks. A. R kohtuistungil antud ütluste kohaselt A. T lõi F. Leppäneni nuiaga väga kõvasti vastu pead, Freddy kaitses ennast kätega, lööke oli rohkem kui üks. M. M liikus sinna vahele, kus nuiaga löödi. Kohtuistungil avaldati usaldusväärsuse kontrolliks A. R kohtueelses menetluses antud 24.03.2016 ütluste protokollist laused: „A (A. T ) liikus koheselt Freddy suunas tema paremas käes oli pikem ese, sain aru et see oli teleskoopnui, A ja Fredi karjusid teineteisele midagi, Freddy lükkas endast eemale A, kes kukkus põrandale maha, samas nägin et Freddy paremas käes oli nuga. Samas läks sinna R, kes läks A juurde, tahtis talt nuia ära vist võtta. Lauast tõusis püsti T (M. M), kes liikus Freddy suunas, korra vist katsus teda käega, Freddy lõi teda, T liikus väljapääsu poole, põrand oli verine, talt tuli verd, sain aru, et Freddy oli T löönud, siis lõi A Freddyle nuiaga pähe. Freddy maha ei kukkunud, lahkus baarist. Samas üritas R A kinni hoida ning väänas ta tantsupõrandale maha.“ Tunnistaja täpsustas kohtus, konkreetselt nuga ei näinud, ta mõtles, et rusikaga löödi ning suust tuli veri, hiljem sai teada, et M. M löödi noaga. Ta ei tea, miks politseile ütles, et nägi nuga, oli šokis. Nuiaga löömine oli enne ja pärast. Tunnistaja avaldas kohtuistungil, et ei ole kindel, kelle vahel algselt seal konflikt oli, kuid on kindel, et nägi, kuidas A. T lõi F. Leppäneni nuiaga vastu pead. Kohus on seisukohal, et A. R ütlused isikute kuriteosündmusesse sekkumise järjekorra osas ei haaku usaldusväärsete ütlustega kogumis ning seega üksnes selles osas tuleb need tõendikogumist välja jätta. Järjekorra osas võivad olla vastuolud seletatavad sellest, tunnistaja A. R oli väga ehmunud situatsioonist. Tunnistaja T. P ütluste kohaselt sai tüli alguse sellest, et F. Leppänen viskas klaasi katki ning läks kähmluseks. T. P selgitas, et A. T läks F. Leppäneni juurde, tema arusaama järgi võis ta 7 / 14 1-16-6463 minna rahustama vms, järgmine hetk nägi, kuidas A. T ja F. Leppänen olid mõlemad maas pikali ning ta ise läks baarist välja. Kohtu hinnangul on tunnistaja näinud sündmuste järjekorda pealt vaid osaliselt ning sellega on loogiliselt selgitatavad üksnes esmapilgul näilised vastuolud teiste usaldusväärsete tunnistajate, kannatanu A. T ning süüdistatava ütlustega isikute tülisse sekkumise järjekorras. Samas tunnistaja T. P ütluses kogumis teiste tõenditega aga vastuolud puuduvad. Samuti on arusaadavalt lüngad tunnistajate ütlustes seletatavad baaris olnud puuduliku valgustuse, sähviva värvilise valguse ning sündmuste toimumise kiiruse tõttu. Kohtu hinnangul tunnistaja A. V ei andnud olulisi ütlusi kuriteo tunnuste tuvastamiseks süüdistuse esemeks oleva kuriteosündmuse asjaolude kohta. Kohus on seega seisukohal, et kuna tegemist oli sellise vastastikuse kaklusega, mille puhul ei saa F. Leppänen toetuda hädakaitsele. Käesolevas asjas puuduvad seega õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodu alusel tunnistab kohus F. Leppäneni süüdi
Freddy Leppäneni süüdistus
lg 2 p 3 järgi Käesolevas asjas vaidlust ei ole selles, et tegu pandi toime 20.03.2016 kella 04:25 ajal Paide linna xxxxxxxx t xx ööklubis xx. Objektiivne koosseis Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et F. Leppänen lõi noaga A. T vastavalt süüdistusele kriminaalasjas tuvastatud kehapiirkondadesse, mis nähtuvad patsiendikaardilt. F. Leppäneni teo tagajärjeks oli A. T tervisekahjustuse tekitamine. F. Leppänen tunnistas kohtuistungil, et lõi A. T noaga. F. Leppäneni ütluste kohaselt lõi ta A. T poolkükakil olles, kaarega eest A. T selja taha talle kaks lööki - ühe jalga ning teise huupi. Nendest löökidest üks faktiliselt tabas A. T tuharat. Kohus leiab, et F. Leppäneni ütlused on selle episoodi osas on usaldusväärsed, kuna haakuvad teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis. F. Leppänen on varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 16.02.2012 otsusega
Kohtu hinnangul tunnistaja A. V ei andnud olulisi ütlusi süüdistuse esemeks oleva kuriteo asjaolude kohta. Eeltoodust tulenevalt on esitatud süüdistuse järgi realiseeritud kõik
Subjektiivne koosseis Subjektiivse koosseisu on F. Leppänen täitnud otsese tahtlusega, ta teadis, et lüües noaga A. T t, tekitab ta viimasele tervisekahjustuse ja ta tegi seda tahtlikult. Õigusvastasust 8 / 14 1-16-6463 F. Leppänen ütluste kohaselt tegutses ta aga A.T noaga lüües hädakaitses. Hädakaitse olemasoluks
lg 1 kohaselt tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt RKKKo 3-1-1-111-04, p 10 ja 3-1-1-17-04, p-d 9-10). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et F. Leppäneni ning M. M vahel oli vastastikune kaklus, mille puhul pooled ei saanud tugineda hädakaitsõigusele ning eeltoodu on tõendatud usaldusväärsete ja omavahel haakuvate tunnistaja R. P , süüdistatava F. Leppäneni ning ka kannatanu A. T enda ütlustega. Tunnistajate R. P u, T. P , süüdistatava ning kannatanu A. T enda ütlustega kogumis on tõendatud, et viimane läks F. Leppäneni ning M. M vahelisele kaklusele, milles ei tekkinud hädakaitseseisundit, vahele. Kohus leiab, et eelnimetatud ütlused on usaldusväärsed, kuna nad haakuvad omavahel. Kohus ei arvesta isikute sündmustesse sekkumise järjekorra osas R. R ütlusi ja seda osas, milles need ei riimu teiste eelnimetatud usaldusväärsete ütlustega kogumis. Kohus peab andma õigusliku hinnangu nn vaheleminemise tegevusele. A. T läks enda ütluste kohaselt xx koos M. M ning suhtles seal põhiliselt M. M . A. T kinnitas, et M. M olid tal head suhted. A. T ütluste kohaselt M. M rääkis talle viimase ja F. Leppäneni vahelisest konfliktist. Kohtu hinnangul seega A. T M. M kahjustada ei soovinud. A. T avaldas kohtuistungil, et konflikt algas sellest, et M. M ja F. Leppäneni vahel oli mingi ütlemine ning ta tahtis neile vahele minna, kuna M. M oli tema sõber. Tunnistaja R. V ütlused ilmestavad A. T käitumist, nimelt ütluste kohaselt käitus A. T kuriteosündmusele eelnevalt juba väljakutsuvalt - näitas teleskoopnuia ning nuga ja viipas peaga F. Leppäneni poole, viitega, et neid relvi saab tema peal kasutada. Kohus on seisukohal, et R. V ütlused on usaldusväärsed ning pole alust nendes kahelda, kuna nii süüdistatav kui kannatanu olid talle võõrad. Samuti on A. T kohtuistungil kinnitanud, et võis teleskoopnuia enne sündmusi teistele näidata, kuid ei mäleta miks. Ka Riigikohus on selgitanud, et kontrollides hädakaitseseisundi esinemist tuleb arvestada ka eelnenud sündmuste käiku (RKKKo nr 3-1-1-124-01, p 7.2 ja nr 3-1-1-17-04, p 15.1). Tõendatud on, et A. T läks M. M ja F. Leppäneni kaklusele vahele, seega ta ei kaitsnud ennast vaid soovis rünnata Leppäneni ja minna appi M. M . Tunnistaja A. R ütluste kohaselt lõi A. T nuiaga F. Leppäeneni väga kõvasti vastu pead rohkem kui ühel korral. Samuti on kinnitas F. Leppänen kohtuistungil, et A. T lõi teda teleskoopnuiaga vastu pead. Kohus leiab, et eelnimetatud ütlused on usaldusväärsed, kuna süüdistatava isiku läbivaatuse protokoll 22.03.2016 kinnitab vigastust pea piirkonnas. A. T ei eita teleskoopnuia kasutamist F. Leppäneni peal. Kõvasti löömist kinnitab kas asjaolu, et sündmuskoha vaatluse käigus leiti teleskoopnui maast katkisena. Seega on tuvastatud A. T vahetu rünne F. Leppäneni tervise vastu. Kohus on tuvastanud, et hädakaitseõigust M. M ja F.Leppäneni puhul ei tekkinud, seega ei saanud ka A. T teostada hädaabi M.M abistamiseks ning F. Leppäneni positsioonilt vaadatuna oli tegemist üksnes aktiivselt A. T poolt alustatud rünnakuga T. Leppäneni vastu. Kohus on seisukohal, et A. T ei saanud teostada hädaabi kasvõi hüpoteetiliselt, kuna M. M seda ei soovinud - tegemist oli F. Leppäneni ja M. M omavahelise kaklusega, milles kumbki ei olnud tugevam või eelistega, millisesse A. T F. Leppäneni rünnakuga vahele tuli. Kolmas isik ei saa teostada hädakaitset, kui rünnatav seda ei soovi (RK 3-1-1-91-09 p 8.4) ning 9 / 14 1-16-6463 käesolevas asjas vastastikkuse kakluse asjaolude tõttu pidi olema see kõrvalseisjale piisavalt arusaadav. Abi ei kutsutud ja jõu mõttes, seda ka ei vajatud. Argessiivsuse ja alkoholi tarbimise seose osas oma pojal andis ütlusi ka M. M ema. Kohus leiab, et isegi kui hüpoteetiliselt väita, et M. M vajas abi, siis A. T poolt teleskoopnuiaga süüdistatava rünnak pähe oleks liialdus vahendiga, mis ilmselt ei vastanuks ka ründe ohtlikkusele ja lisaks teostati seda ka kavatsetult, mida näitab A. T u varasem vestlus tunnistajaga, et võttis selle kaasa F. Leppäneni jaoks. Ka teoorias on käsitletud, et hädaabiõigust ei tohi muuta puhtaks vahelesegamise õiguseks (valitsevat arvamust tsiteerinud K. Kühl „Karistusõigus Üldosa“, Tallinn 2002, lk 110). Oluline on ka see, et nn vastastikkuseks kakluseks ei saa pidada antud juhul A.T rünnakut F. Leppäneni vastu. Läbi ajalise telje on nähtav, et see esines F. Leppäneni ja M. M vahel, kus kuni A. T sekkumiseni ei olnud kakluses kasutuses ka nuga. A. T sekkus sellesse kaklusesse F. Leppäneni vastu külmrelvaga. Kohus leiab, et sellises olukorras sattus F. Leppänen A. T rünnaku all külmrelvaga hädakaitseseisundisse, milles oli vältimatu enesekaitseks kasutada nuga A. T vastu, sest ei ole võimalik taluda järsku vahele tulnud A. T aktiivseid teleskoopnuia lööke pähe ja seda passiivselt, end kaitsmata. Tunnistaja R. P ütluste kohaselt avaldas M. M talle, et viimase ja F. Leppäneni vahelise konflikti põhjuseks oli „vana teema“, mis viitab ka sellele, et neil olid omavahel vanad arved klaarida ning M. M ei soovinud teiste isikute vahelesegamist, M. M oli vastastikuse kaklusega „vana teema“ klaarimiseks päri. Eeltoodu ei ole loomulikult moraalseks õigustuseks selliseks tegevuseks. Kui kolmas isik arvab ekslikult, et rünnatav soovib abi, lahendatakse tema vastutus § 31 alusel. Seega kohus on seisukohal, et A. T , minnes vahele M. M u ja F. Leppäneni omavahelisele tülile, kasutas lihtsalt võimalust rünnata F. Leppäneni, kelle tarbeks oli olemas juba varasema plaani kohaselt eelnevalt kaasa võetud demonstreeritud nui, mida kinnitavad R. V ütlused (eelnevalt A. T näitas teleskoopnuia ning nuga ja viipas peaga F. Leppäneni poole, viitega, et neid relvi saab tema peal kasutada). Rünne oli õigusvastane, tegemist ei olnud A. T ja F. Leppäneni omavahelise kaklusega, vaid ootamatult F. Leppäneni ründamisega. F. Leppanen ei soovinud vastastikkust kaklust A. T , sest nn vana teema oli tal M. M . Märkimist väärib on ka asjaolu, et teleskoopnui on selline tsiviilkäibes keelatud külmrelv, mida ei kasutata muul otstarbel kui spetsiaalselt tervisekahjustuse tekitamiseks ning sellise nuiaga löömisel on ex ante olemas tõsine oht tervisele. Seega on tuvastatud A. T vahetu, juba alanud rünne F. Leppäneni tervise vastu – F. Leppänen sai A. T t rohkem kui ühel korral teleskoopnuiaga löögi pähe. Kokkuvõttes on tuvastatud selles situatsioonis tekkis F. Leppänenil hädakaitseseisund rünnakus A. T poolt. Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida ka kaitsetegevuse vastavust
nõuetele, sealhulgas seda, kas tegemist pole hädakaitse piiride ületamisega
Hädakaitsetegevuse eesmärgiks on ründe tõrjumine, kusjuures selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve. Ründe tõrjumise õiguse all tuleb mõista mitte pelgalt ründe tagasilöömise, vaid selle täieliku lõpetamise õigust, ja et selle käigus võib kaitsja kahjustada ründaja õigushüve, mis on kõrgem kaitstavast, ning tekitada ründajale kahju, mis on suurem rünnatavat õigushüve ähvardavast kahjust (vt RKKKo nr 3-1-1-17-04, p-d 11 ja 11.3 ning nr 3-1-1-111-04, p 14). 10 / 14 1-16-6463 Kohus vaatles kohtuistungil ka teleskoopnuia. Nimetatud nui oli purunenud. Kohus leiab, et nimetatud nui ilmselt purunes A. T rünnaku käigus F. Leppäneni aadressil, sest nii tunnistajate ütlustest kui ka kaamerast nähtuvalt ei selgu, et nimetatud nui oleks olnud enne puru. Kohus leiab, et ole võimalik passiivselt, sh kätega, tõrjuda korduvaid lööke pähe teleskoopnuiaga. Kohus leiab, et ka seadusandja poolt nimetud külmrelva kandmine nö keelatud relvade hulka ei ole juhuslik ja asjatu (Relvaseadus § 20 lg 2 p 1). Kohus leiab, et tegemist on raske ja valu tekitav relvaga, iseäranis, kui sellega lüüakse inimese funktsioneerimiseks nii olulisse piirkonda nagu seda on inimese pea. Kohtu küsimusele, kas A. T nägi F. Leppäneni käes nuga, vastas ta, et ta ei mäleta. Prokurör oli ka eelnevalt üritanud A. T meenutada varasemaid ütlusi, samas konkreetselt ei meenunud talle nendest ütlustest midagi. Seega kohtulikul uurimisel on tuvastatav, et A. T esmalt asus lööma teleskoopnuiaga pähe F. Leppäneni. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta noa välja alles siis, kui oli saanud teleskoopnuiaga pähe. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid noa väljavõtmist ja kasutamist varasemalt. F. Leppäneni ütluste kohaselt lõi ta A. T noaga poolkükakil olles, kaarega eest A. T selja taha kaks lööki - ühe jalga ning teise huupi. Oma tegevusega kahjustas ta A. T tervist. F. Leppäneni ütlused haakuvad A. T patsiendikaardi kohaselt tuvastatud vigastustega. Kohus on seisukohal, et tõrjudes esmalt alanud A. T poolset vahetut õigusvastast rünnet teleskoopnuiaga oli F. Leppänenil õigus kaitsetegevuseks. On usutav, et kui isikule lüüakse teleskoopnuiaga vastu pead, tunneb ta ohtu oma tervisele ning püüab seejuures sellist rünnet lõpetada, jõudmata seejuures põhjalikult kaaluda, milline kaitsetaktika oleks ründaja suhetes võimalikult leebe. Käesoleval juhul püüdis F. Leppänen lõpetada teda kahjustavat tegevust kahe kiire noahoobiga, millest üks A. T tagumiku suunas ning teine huupi, mis tabas nimmepiirkonda. Antud olukorda ex ante hinnates saab seda pidada sobivaks vahendiks rünnatava õigushüve kaitsmisel. F. Leppänenil ei olnud enda kaitsmiseks teleskoopnuiahoopide eest valida muud vahendit kui nuga ega kaitsta ennast vähemohtlikul viisil. Lisaks A. T ütluste kohaselt ei tundnud ta, et tal oleks üldse torkehaav olnud. A. T ütluste kohaselt haarati talt selja tagant kinni ja suruti põrandale ning tunnistaja R. Š ütluste kohaselt võttis ta neist agressiivseima A. T selja tagant kinni. On ka igati arusaadav, et selline tegevus toimus selja tagant, sest A.T oli käes teleskoopnui, mida ta aktiivselt kasutas. Eeltoodud R. Š i tähelepanek samuti kinnitab A. T agressiivset rünnakut süüdistatava vastu. Seega kohus leiab, et F. Leppäneni poolne kaitsetegevus vastas ründe ohtlikkusele ega tekitanud ründajale liigset kahju, mistõttu on tema vastutus välistatud. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus F. Leppäneni süüdistuses
Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi 11 / 14 1-16-6463 süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1).
lg 1 p 7 järgi on võimalik isikut karistada nelja kuni kaheteistaastase vangistusega. Prokurör on nõudnud F. Leppänenile karistuseks 10 aastat vangistust. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Süü suuruse juures arvestab kohus, et F. Leppanen lõi kannatanut noaga otsese tahtlusega ning põhjustas surma hooletusest. Kohus arvestab ka asjaolu, et raske tervisekahjustuse tekitamiseks kasutas F. Leppänen baari kaasavõetud nuga, et lahendada juba eelmisel päeval kannatanuga tekkinud konflikti. Samas arvestab kohus, et tegemist on üheepisoodilise kuriteoga ning kannatanu suri vaid ühe noatorke, mis tabas reiearterit, tagajärjel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamlikku kahetsust. F. Leppänen on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, sh isikuvastase kuriteo toimepanemises. Kohtu hinnangul ei ole F. Leppänen varasematest karistustest, sh ka reaalsest vangistusest, järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegelikku teed. Seega on F. Leppäneni eripreventiivne prognoos negatiivne ning karistuse toime peab sundima teda end muutma õiguskuulekaks kodanikuks. Üldpreventiivses mõttes ilma küllaldase karistusliku sunnita, ei saa ühiskond olla piisavalt kindel süüdimõistetu poolt räigelt kehtivate normide vastu hälbivate tõekspidamiste ja suhtumiste muutumise võimalikkuses ja et riik on kõiki inimõigusi silmas pidades teinud endast parima õiguskorra tagamisel. Ühiskonnas peab vaatamata kõigele hakkama tekkima ühel hetkel heatahtlik ja abistav suhtumine ka süüdimõistetu suhtes vabadusekaotusest vabanemisel ja uue võimaluse andmisel õiguskuulekaks eluks, kuid riik saab sellise suhtumise kujundamist elutervelt ühiskonnalt vähemasti teoreetiliselt oodata üksnes alles pärast kurjategijale mõistetud õiglase karistuse ärakandmisest. Seega on ka igati kurjategija enda huvides, et ta saaks ka avalikkuse ootuste järgi õiguskorra kaitsmise eesmärkidele igati vastava õiglase karistuse enda hilisema sujuvama resotsialiseerumise jaoks. Avalikkus ootab õigusemõistmiselt adekvaatset reageeringut - vankumatut ja ühest hinnangut raskele isikuvastasele kuriteole, milleks saab olla antud juhul põhjendatult ka raske ehk range karistus reaalses vangistuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus F. Leppänenile
lg 1 p 7 järgi karistuseks 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistuse kandmise aja algust arvata alates kahtlustatavana kinnipidamisest 20.03.2016.a. 12 / 14 1-16-6463 Menetluskulud Välja mõista tuleb F. Leppänenilt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 2, 3, 9 alusel riigituludesse menetluskulud seoses I astme kuriteo toimepanemisega sundraha 1075 eurot, tunnistajate A. R ja R. V ning kannatanu S. M sõidukulud ja kaotatud töötasu kokku summas 253,24 eurot, surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 343 eurot ning seoses õigeksmõistva otsusega vähendatult DNA ekspertiisi maksumus summas 2307 eurot, kokku 3791,30 eurot. Riigi kanda tuleb jätta DNA ekspertiisi maksumusest 600 eurot. Kaitsjatasu summas 1824 eurot jätta täies ulatuses Freddy Leppäneni kanda, kuna seoses osaliselt õigeksmõistva otsusega on kohus vähendanud väljamõistetavate menetluskulude summat. Selline riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuete tasaarvestamine on lubatav ka Riigikohtu seisukoha järgi (RKKKo 3-1-1-79-14). Nimelt tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest võib kohus riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada. See tähendab, et olukorras, kus süüdistatav on kohustatud hüvitama riigil tekkinud menetluskulu ja riik omakorda süüdistataval tekkinud menetluskulu, ei ole vaja kuluhüvitist mõlemalt poolelt välja mõista. Kohus võib piirduda sellega, et mõistab otsuse resolutiivosas välja summa, mis vastab menetluskulude hüvitamise nõuete vahele, ja seda isiku kasuks, kelle nõue on suurem. Tõkend ja asitõendid Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.
MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuostuse jõustumisel tuleb hävitada DNA-ekspertiisiaktiga tagastatud üks pitseeritud pakk, milles pakend nr 1 - sündmuskoha vaatluse käigus leitud avatud teraga liigendnuga. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel tuleb hävitada: pakend nr 2- paberkott, mille mobiiltelefon Samsung; pakend nr 3- paberkott, milles tulirelvapadrun; pakend nr 4paberkott, milles teleskoopnui; pakend nr 5-paberkott, milles teleskoopnuia osa; pakend nr 6pappkarp, milles DNA proov kahel vatipulgal; pakend nr 7- pappkarp, milles DNA proov kahel vatipulgal; pakend nr 8- pappkarp, milles DNA proov kahel vatipulgal; asitõendi vaatluse (MM surnukeha juures olnud riided ja esemed) juurde võetud esemed: pakend 1 – (paberkott) – taskunuga; pakend 2 - (paberkott) – dressipüksid P&L Fashion; pakend 3 – (paberkott) – botased PUMA; pakend 4 – (paberkott) – dressipluus NIKE; pakend 5 – (paberkott) – t-särk ADIDAS; pakend 6 – (paberkott) – aluspüksid UOMO ja sokid (2 tk); DNA-ekspertiisiaktiga tagastatud ekspertiisiobjektid - Freddy Leppänen kahtlustavana kinnipidamise käigus Paide arestimajas temalt ära võetud dressipluus ja dressipüksid Puma. Asitõendid on vastutaval hoiul Paide politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde CD-plaadid XX turvakaamera salvestistega. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert 13 / 14 1-16-6463 Kohtunik Ines Kurvits Rahvakohtunik Anne-Ly Mägi Rahvakohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.207.a otsusega Pärnu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud: RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 21.11.2016 otsus Freddy Leppäneni suhtes tema
118 lg 1 p 7 järgi süüdimõistmise ja karistamise, tõkendi muutmata jätmise ning temalt menetluskulude väljamõistmise osas. 2. Teha uus otsus, millega: • Mõista Freddy Leppänen õigeks kuriteo toimepanemises
Leppänen vahi alt viivitamatult.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.