2-15-13070/103

(4)Tsiviilasi nr 2-15-13070

1. Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
4. 02.09.2015.a esitas hageja hagi kostja vastu, paludes kostjalt välja mõista elatis, s.o 462 eurot igakuiselt. 02.03.2017.a toimunud kohtuistungil nõudis hageja seaduslik esindaja DN kostjalt elatist 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärust kuni hageja täisealiseks saamiseni 06.07.2027.a. Hageja seaduslik esindaja nõuab elatist alates hagi esitamisest 02.09.2015.a. Hagiavalduse kohaselt kulub hageja vajaduste rahuldamiseks kokku 924 eurot kuus, s.o eluasemekulud 284 eurot, kulutused toidule 90 eurot, kulutused transpordile 105 eurot, sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 8 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 114 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, muud vältimatud püsikulutused 218 eurot. 22.11.2015.a ja 09.04.2016.a jäi hageja seisukohtade juurde lisades, et kostja poolt on laekunud hageja esindaja kontole 14.09.2015.a elatis 200 eurot. Kuna kostja ei teinud makseid jaanuaris ja juulis 2015.a ning teiste kuude maksed jäävad kokkuvõttes alla miinimumi, siis septembrikuu laekumine arvestati eelmiste kuude katteks. Kostja väidab, et hageja esindajal on kindel töökoht. Antud väide ei vasta tõele, kuna hageja esindaja omab käsunduslepingut A AS-iga, osutades eelmainitud ettevõttele teenust kinnisvara hindamise näol. Antud tegevuseks vajab hageja esindaja ettevõtet ning igapäevaseks eluks vajalikku sõidukit liisida on hageja esindajal võimalus ainult ettevõtte kaudu. Väide, et hageja esindaja majanduslik olukord on oluliselt stabiilsem ei vasta tõele, kuna hageja esindaja sissetulekud läbi isikliku ettevõtte I OÜ on igakuiselt väga erinevad. Kostja ei teinud elatise makseid vahemikus oktoober 2015.a – veebruar 2016.a ning vahemikus detsember 2016.a – kuni 2017.a jaanuarini. Kui arvesse võtta igakuine miinimumelatis ühele lapsele, siis käesoleval hetkel on kostja elatise võlgnevus kokku 1450 eurot. Eelmainitud summat nõuab hageja seaduslik esindaja kostjalt juhul kui tema sissetulekud ei luba katta lapse põhjendatud ja vajalikke kulutusi (583 eurot kuus) pooles osas. Juhul, kui selgub et kostja sissetulekud on olnud piisavad katmaks lapse kulutusi pooles osas (291,50 eurot), nõuab hageja võlgnevust summas 2040,50 eurot. Hageja loobus 02.03.2017.a istungil osaliselt elatise nõudest, vähendades esialgset nõuet miinimumelatise suuruseni. Kostja vastuväited
5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tegelikud kulud on oluliselt väiksemad. Kostja tasus enne hagiavalduse kättesaamist, st 11.09.2015.a, enda kontolt hageja esindaja arveldusarvele elatist 200 eurot. Kostja palus elatise väljamõistmisel arvestada kostja keerulise majandusliku olukorraga. Hageja esindajale kuulub korter, kus nad hagejaga hetkel elavad, samuti on tal kindel töökoht (omab ettevõtet, kellel on mh ka liisitud vara, nagu hagiavaldusest välja võis lugeda), mistõttu on hageja esindaja majanduslikult oluliselt stabiilsemas olukorras kui kostja ning hageja esindaja ja kostja sissetulekud ja varaline seisukord ei ole võrdne. Kostjal on veel üks ülalpeetav, kellele kostja peab ka elatist maksma. Kahjuks just eelnimetatud põhjustel ei ole olnud võimalik seda regulaarselt teha, mistõttu on selles osas alustatud täitemenetlus. Samas on kostja käesolevaks ajaks suhelnud esimese lapse emaga ning jätkanud ka temale elatise maksmist. Elatis ei saa olla suurem kui seaduse alusel paika pandud minimaalne elatis, sealjuures arvestades kostja enda poolt tehtavaid kulutusi lapse riietele, toitlustamisele, mänguasjadele, meelelahutusele, transpordile. Kostja ei pidanud õigeks seda, et hageja esindaja eeldab, et kostja peaks jätkuvalt toetama hageja esindajat ulatuses, 2

(4)Tsiviilasi nr 2-15-13070 millega jätkuksid kõik kooselu jooksul kinni makstud mugavused. Kostja palus jätta hageja esindaja avalduse elatise nõudes 462 euro väljamõistmiseks rahuldamata, rahuldades hageja esindaja avalduse minimaalses ulatuses alates märtsist 2016.a. Kostja on alates 11.11.2016.a töötu. Hageja esindaja konto väljavõttest tulenevalt on igakuine kulu lapse toidu, mänguasjade, jalgpallitrenni peale ca 140 eurot, millest ühe vanema osa on 70 eurot. Väljaminekud kontoväljavõtte järgi on suuremad kui sissetulekud, sh ei tee lapse ema lapsega seonduvalt igakuiseid kulutusi summas, mis vastaks kahekordsele miinimumelatisele. Kostja ei ole teinud lapse emale ülekandeid elatise tasumiseks üksnes vahemikus oktoober 2015.a – jaanuar 2016.a ning detsember 2016.a kuni veebruar 2017.a, mis on kokku 1545 eurot. Sealjuures on kostja samal perioodil teinud lapsega seoses muid kulusid, mis tulenesid suhtlemiskorra täitmisest. Perioodil september 2015.a kuni veebruar 2017.a (18 kuud) on kostja teinud lapsega seoses kulutusi summas 3593 eurot. Kostja palub kohtul eeltoodut arvestades määrata elatis õiglases summas, arvestades kostja poolt kohtumenetluse jooksul esitatud seisukohti ning tehtud kulutusi. Lapse ema ei ole oma esitatud dokumentides viidanud kostja poolt 2016.a veebruaris makstud elatisele summas 215 eurot, mida maksis kostja eest OÜ H. Esimese astme kohtu otsus

1. Pärnu Maakohus tegi 10.03.2017.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 02.09.2015.a kuni 10.03.2017.a eest kokku 1492,10 eurot ning alates 11.03.2015.a 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, kuni hageja täisealiseks saamiseni 06.07.2027.a. Kohus võttis vastu hagist osalise loobumise, s.o elatisenõude vähendamise miinimummäärani ja lõpetas osaliselt tsiviilasja nr 2-15-13070 menetluse. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 73,20 eurot. Apellatsioonkaebus
2. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, lugeda kostja poolt elatise kohustus täidetuks kuni 01.05.2017.a ning alates 01.05.2017.a mõista kostjalt välja hageja kasuks elatist 117,5 eurot ehk ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni 06.07.2027.a ning jätta hageja esindaja menetluskulud hageja esindaja kanda ning kostja menetluskulud proportsionaalselt hagist loobumise osale hageja esindaja kanda. Vastustaja seisukoht
3. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
4. 08.09.2017.a kohtuistungil avaldasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise 3

(4)Tsiviilasi nr 2-15-13070 korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).

1. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3), seega tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda.
2. Kuivõrd pooled loobusid käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest, ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 4