← Eesti

2-16-16679/23

Obsah (10)§ 367§ 124§ 469§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16679 Tsiviilasi Themis

) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 12. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodil 01.07.2015-02.11.2016 põhivõlgnevuselt 2 000 eurot 862,40 eurot ja perioodil 01.01.2016-02.11.2016 võlgnevuselt 920 eurot 538,56 eurot, kokku 1 400,96 eurot, mida hageja on vähendanud 1 346,40 euroni. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning ka kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 1 346,40 eurot. 3 Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks

§ 367

alusel välja mõista viivis põhinõudelt 2 920 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.11.2017 kuni põhinõude tasumiseni.

  1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2 920 eurot, viivise 1 346,40 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viivise alates 05.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
  2. Tulenevalt

§ 124lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on hagi hind 4500 eurot.

15. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

§ 469

lg 1 kohaselt tunnistab kohus

§-s 468 nimetamata otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Käesoleval juhul ei ole hageja tagatist tasunud, mistõttu hageja taotlus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks tuleb rahuldamata jätta. Menetluskulud 16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 17.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 18.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga summas 610 eurot, riigilõivu 350 eurot ja sõidukulud 50 eurot. Järgmisena analüüsib kohus hageja esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
  2. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu 350 eurot (tlk 38). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 350 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
  3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal hagiavalduse koostamiseks 2,5 tundi (tlk 1-3), kostja seisukohale vastuse koostamiseks 2 tundi (tlk 54), tõendite hankimiseks ja taotluse esitamiseks 0,75 tundi (tlk 58), kohtuistungiks ettevalmistamiseks 0,75 tundi ja kohtuistungil osalemiseks 0,10 tundi (tlk 83). Kohus leiab, et eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks hageja esindaja poolt tehtud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 6,1 tunni ulatuses. 4
  4. Hageja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb hageja menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
  5. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht on 6,1 tundi ning töötunni hind 100 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud 610 eurot (ilma käibemaksuta).
  6. Hageja palub kostjalt välja mõista sõidukulu 50 eurot.

§ 144p 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidukulud.

Kohus on seisukohal, et kuna hageja esindaja osales 16.05.2017 toimunud kohtuistungil ning hageja esindaja büroo asub Võru maakonnas, on sõidukulud põhjendatud ning need kuuluvad kostjalt väljamõistmisele summas 50 eurot. 25. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulusid 1 010 euro ulatuses, mis koosnevad riigilõivust summas 350 eurot, lepingulise esindaja tasust summa 610 eurot ja sõidukuludest 50 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). 26.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.