) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 12. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis perioodil 01.07.2015-02.11.2016 põhivõlgnevuselt 2 000 eurot 862,40 eurot ja perioodil 01.01.2016-02.11.2016 võlgnevuselt 920 eurot 538,56 eurot, kokku 1 400,96 eurot, mida hageja on vähendanud 1 346,40 euroni. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning ka kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 1 346,40 eurot. 3 Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks
alusel välja mõista viivis põhinõudelt 2 920 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 05.11.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
15. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
lg 1 kohaselt tunnistab kohus
§-s 468 nimetamata otsuse poole taotlusel viivitamata täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise. Käesoleval juhul ei ole hageja tagatist tasunud, mistõttu hageja taotlus otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks tuleb rahuldamata jätta. Menetluskulud 16.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 17.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 18.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Kohus on seisukohal, et kuna hageja esindaja osales 16.05.2017 toimunud kohtuistungil ning hageja esindaja büroo asub Võru maakonnas, on sõidukulud põhjendatud ning need kuuluvad kostjalt väljamõistmisele summas 50 eurot. 25. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulusid 1 010 euro ulatuses, mis koosnevad riigilõivust summas 350 eurot, lepingulise esindaja tasust summa 610 eurot ja sõidukuludest 50 eurot. Kohus arvestas hageja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning poolete poolt esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14). 26.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul hageja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.