1-14-1927 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2016, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-1927 (12240101444, 13240105324) Kohtukoosseis Eesi

§ 414

lg 1 alusel teatab maakohus Sergei Leesalule kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Sergei Leesalu vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Sergei Leesalu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Asitõendid: CD-plaadid, DVD-plaadid, stenogrammid, materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. mis asuvad kriminaalasja Mõista Oksana Mazurecalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 888 (kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot 72 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 216 (kakssada kuusteist) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 26.05.2014 eelistungil osutatud õigusabi eest 720 (seitsesada kakskümmend) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 3192 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend kaks) eurot.

§ 180lg 3 alusel määrata, et Oksana Mazurecal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

§ 180lg 3 alusel määrata, et Sergei Leesalul on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe

§ 61alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu.

Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Süüdistatavad Sergei Leesalu (endine Dmitrijev) ning Oksana Mazureca oma süüd ei tunnistanud. Kaitsja I. Gromtsev on seisukohal, et süüdistatava S.Leesalu suhtes on süüdistus täielikult põhjendamata. Kaitsja I. Belugin peab süüdistust O. Mazureca suhtes põhjendamatuks. 2.

1. Süüdistatavate ütlused Süüdistatav Oksana Mazureca vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on üldiselt arusaadav, ennast süüdi ta ei tunnistanud. Süüdistatav O.Mazureca andis ütlusi, et mäletab hästi 31.12.2010, kuna see oli esimene uus aasta Narvas. Samuti see oli väga tihe päev, kliente oli väga palju. Kauplusessetulid kaks noormeest. Üks neist oli välismaalane. Omavahel nad suhtlesid inglise keeles. Nad valisid mööblit kaua ja põhjalikult. Mazureca konsulteeris neid. See võttis väga palju aega. Lõpuks nad valisid väga palju kaupa. Noormees maksis kaardiga. Ta maksis oma kaardiga, siis Mazureca puutus esimest korda kokku kaardiga, millel ei olnud kiipi. See oli magnetkaart, millel oli magnetriba. Eeskirjade järgi, töötades kaardiga, millel on magnetriba tuleb tuvastada isikusamasuse. Kuna kaardi esiküljel on märgitud nimi ja perekonnanimi, siis isik esitab isikut tõendava dokumendi. Passi või ID-kaardi. Kuna isik oli välismaalane, ID-kaarti tal ei olnud, siis selleks oli pass. Terminalist tuleb välja kaks tšekki. Ühele tšekile kirjutas Mazureca passiandmed, passi numbri, nime, perekonnanime. Sellele tšekile pani klient oma allkirja. See tšekk oli lisatud müüja eksemplari juurde ning jäi kauplusesse, kaubatšekk. Teise tšekki lisas Mazureca esimese lehe juurde ja andis üle ostjale. See kinnitab tehingut. Ostja näeb milline summa on. Mazureca kontrollis isikusamasust, kirjutas üle kõik andmed. Neil oli mitu tšekki, kuna tol hetkel nende tšekil oli 2 või 3 rida kauba nimetuse jaoks, ostja aga ostis palju kaupa. Voodi koos madratsiga, mitu diivanit, midagi korpusmööblist. Ostja palus kõike seda lahti kirjutada, mitte kirjutada kõike ühele tšekile. Kohale toimetamisest juttu ei olnud, ostja palus mööbli kohale toimetada pärast pühi, orienteeruvalt 5.-
2. kuupäeval. Mööbel oli vaja toimetada Jõhvi. Mazureca vormistas kohaleveo talongi, mäletas ka seda, et aadressi nad ei märkinud, jätsid vaid telefoninumbri, millele pidid noormehed helistama, et võtta nendega ühendust. Kui noormehed jõudsid Jõhvi, pidid ostjatega ühendust võtma ja kauba maha laadima. See oli tavaline pangatehing, mingeid tõrkeid tehingu teostamisel ei olnud. Sisekorraeeskirjade järgi sai ainult Mazureca makseid vastu võtta. Kuid rahalisi makseid klientide käest võtsid vastu Mazureca, J M , V T , A M , T D . J ei olnud kaupluses G eesti osakonnas ametlikult tööle vormistatud. Oksana Mazureca puudus töölt 2011 tihti, kuna tal oli väike laps. Ta võis puududa töölt nädal-kaks, vahel isegi rohkem. Töölepingus selline asjaolu kajastatud ei olnud. Ta mäletab puhkust seoses rahakoti vargusega, et see oli kas 2011.a. mai lõpp või juuni algus. 16.-
3. mai 2011.a. teda polnud tööl. Järgmise ülekuulamise ajal Oksana Mazureca lisas veel puudutud päevi –
4. ja
5. mai 2011.a. 2011 oli Mazureca lastega Jurmalas praktiliselt kogu juulikuu. Maikuus puudus Mazureca töölt väga tihti, kuna tuli koju vanem tütar. Mingeid videovalve kaameraid infoletil ühendatud ei olnud. 2011 mai lõpus või juuni alguses O.Mazurecal varastati rahakott ära. Rahakott oli käekoti sees. Käekott seisis infoleti peal. Süüdistatav möönis seda, et ilma temata J võis ühendada videokaamera arvutiga. Kaameraid Mazureca ei näinud. Kaupluse avamisel ta võttis signalisatsioonilt maha, 21 1-14-1927 sulgemisel pani kaupluse signalisatsiooni alla. Dokumentide järgi seda võis teha ainult O. Mazureca. Tegelikult seda võivad teha ka J ja T D . S. Leesalu tegeles eranditult kauba kojuveoga. Kauba kojuvedu oli tema põhitöö. Kaupluses ta oli abis, kuid seda juhtus väga harva, kuna tal ei olnud praktiliselt üldse aega. S. Leesalu käis infoleti taga siis, kui sõitis kauplusesse, kuna talle oli makstud mööbli eest raha ja selle raha pidi ta kviitungite ja tšekkide vahele panema. O. Mazureca kandis selle kassasse, kassaaruandesse. Kui S. Leesalu ei jõudnud õigel ajal kojuvedudelt tagasi, siis süüdistatav koos J. M ja A. R istusid kaupluses ja ootasid tema tagasitulekut, vahel kuni kella kaheksani, kuna O. Mazureca oli tavaliselt kaupluses. O. Mazureca selgitas, et mingeid manipulatsioone ta kaardiga ei teinud, vaid võttis kliendi käest pangakaardi enda kätte, sest et tahtnud püsti tõusta ja end kviitungite täitmise tööst eemale kiskuda. Kui ta istus, siis ta tegeles kviitungite täitmisega, kirjutamisega ja kui ostja tuli ja sisestas oma pangakaardi makseterminali, siis kõik see töö oleks tulnud kõrvale jätta ja püsti tõusta. Seetõttu süüdistatav võttis kiiresti ostja käest pangakaardi enda kätte ja sisestas selle ise makseterminali ja seejärel asetas terminali kliendi ette. Mazureca ei kasutanud pangakaartide kopeerimisseadet. Sellist seadet ei olnud infoleti taga. Kviitungil märgitakse firma, kelle kaupa müüakse, kauba nimetus, kogus, maksumus, käibemaks, kokku, ja allkiri. Need algandmed võttis Mazureca peast. Mazurecal oli see kõik meeles. Süüdistatav Sergei Leesalu vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on üldiselt arusaadav, ennast süüdi ta ei tunnistanud. Süüdistatav Sergei Leesalu andis ütlusi, et ta tutvus Mazurecaga näitusmüügil tuttavate kaudu. Tema vormistati tööle kauplusesse G M 2010 aastal. Ta allkirjastas lepingu A A . Hakkas G M töötama xxx, kohaletoimetajana. Ta vedas mööblit laiali ja pani mööbli kokku. Andmed kuhu on vaja kohale toimetada olid infoletil. Seal oli kohale toimetamise žurnaal. Müüjad tõid sinna kohaletoimetamise lehed. Sinna olid üksikasjalikult märgitud aadress, kokkupanek, tõstmine, soovid, vajaduse korral vana mööbli väljavedu. Kaupluses oli olemas signalisatsioon. Leesalul ei olnud õigust panna kaupluse signalisatsiooni alla ja selle maha võtta. Infoleti taga tol ajal asusid müüja Oksana, mõnikord J , V . A. D tundis Leesalu lapsepõlvest. D on raske iseloomuga inimene, tüütu. Nad suhtlesid Skype teel, telefonitsi üsna harva. Oli periood, kus nad suhtlesid küllaltki tihti, kui remonditi A. D korterit. G M kaupluses seisid vanad kaamerad. Videovalve taheti paigaldada, kuna seal pandi pidevalt toime vargusi. Üks kord varastati diivan. Infoletil varastati Oksana rahakott. Pärast seda, kui Oksanalt infoletilt rahakott ära varastati, palus J , et nad leiaksid kas või optimaalse variandi, et see lahendada väheste rahakuludega. Ametlikud firmad tahtsid liiga palju raha. A D nõustus proovima. Leesalu viis D kauplusesse, oli pühapäev, tööpäeva lõpu poole. Mingi aja jooksul J M ja D vestlesid. Leesalule jäi meelde, et J oli purjus. J tegi midagi posti kõrval, rippus ka sellel. Infoletist natuke tagapool on post, mille kaudu läbib neil kogu juhtmestik. Sel hetkel Leesalu läks eemale ja siis kui tagasi tuli oli juba kõik üles pandud. See oli must ümmargune kaamera, see paigaldatakse kohe lae külge kahepoolse teibiga või siis kruvidega. Leesalu kinnitas, et videosalvestusel on tema hääl. Salvestusel on dialoog, seal on ka Leesalu hääl. Kaamera paigaldamisel kaupluses olid ostjad. Videovalve salvestatakse arvutisse. Leesalu ei vaadanud arvutist videovalvet. Leesalu kasutas infoleti taga olevat arvutit. Ta tuli Eestisse 2009.aastal, aasta lõpus. Leesalu endine perekonnanimi oli Dmitrijev. Venemaa Föderatsiooni passi Leesalul ei ole kunagi olnud. 2011 septembris Leesalu ületas riigipiiri uue passi järgi, Leesalu nime all. Dmitrijevi nime all Leesalu ei saanud riigipiiri ületada, kuna pass oli kehtetu. Pärast 9.septembrit Leesalu sisenes Eesti Vabariigi territooriumile. Sel ajal Leesalu suhtles A. D telefoni teel. Tihemini helistas D . Mõnikord Leesali oli infoleti juures, kui klient kauba eest tasus. Ta nägi seda, aga ei pööranud sellele tähelepanu. PIN-koode ta ei saanud näha. 2011 septembris ta ületas riigipiiri Venemaa suunal väga tihti, kuna tegeles tol ajal asjade üleviimisega, mille eest temale maksti raha. Leesalu tegeles sellega G T . S.Leesalu ei ole välja võtnud raha Ivangorodis panga automaadist. 22 1-14-1927
6. ja
7. septembril 2011 oli Leesalul alaline, mitmekordne viisa. Ta käis Jaanilinna regulaarselt, käis koos perega Peterburis, naisel on seal vanemad. 5.septembril 2011 Leesalu käis Jaanilinnas või garaažis või viis asju raha teeninmiseks. 2.
8. Kohtuitungi käigus uuris kohus järgmised tõendid: SEB panga avaldus. Avalduse kohaselt ajavahemikul alates 10.09.2011 kuni 13.09.2011 SEB panka pöördus 20 klienti seoses sellega, et ajavahemikul 10.09.2011 kuni 13.09.2011 IDkaartide abil oli võetud välja raha erinevates kontorites Venemaal. 20 klienti kinnitasid, et antud raha väljavõtmise operatsioone nad ei ole teostanud ja raha oli arvelt võetud ilma nende nõusolekuta. Panga kliendid palusid SEB pangal selgitada välja, millistel alustel toimus raha väljavõtmine nende pangaarvetelt. SEB pank viitab oma avalduses, et avalduse esitamise hetkel oli välja võetud raha summas 9 226,91 eurot. SEB pank lisab avalduse juurde klientide nimekirja, kes kinnitavad, et erinevatel aegadel, alates 17.05.2011 kuni 15.08.2011, nad olid kaupluse G M kliendid. (kd 1, lk 1-5). päring ja vastus SEB pangast, mille kohaselt makseterminal oli kauplusesse G M pandud 30.03.2010, teine terminal oli pandud 16.09.
9. Mõlemad terminalid olid maha võetud septembris
10. SEB pank lisab andmebaasi väljavõtte, mille kohaselt 31.12.2010 olid teostatud maksed kauplusest G M, need on seotud võltsitud pangakaartide kasutamisega (kd 1, lk 6-9). päring AS-le SEB Pank ning AS SEB Pank tsiviilhagi. Tsiviilhagi kohaselt ajavahemikul 10.09.2011 – 16.09.2011 pöördusid AS SEB Pank poole 27 klienti, kes väitsid, et viidatud ajavahemikul oli nende SEB pangakontodelt välja võetud sularaha erinevates pangaautomaatides Venemaal. Seal hulgas, 10.septembril olid võetud 3 makset SEB panga 3 kliendi a/arvelt Kingissepas, 4 makset olid võetud
11. ja 13.septembril 2011 Kingissepas ja Ivangorodis. 10.septembril olid Kingissepas välja võetud summad P, Z ja N a/arvetelt. Peale selle, olid Kingissepa linnas võetud välja summad A A arvelt, samuti 10.09.2011 Ivangorodis A A arvelt, 13.09.2011 Kingissepa linnas oli summa välja võetud G arvelt. Kliendid on nimetatud tehingud vaidlustanud, kuivõrd ükski klient ei ole viibinud tehingute toimumise ajal Venemaal ega saanud tehinguid kinnitada. Hageja palub välja mõista AS SEB Pank kasuks kuriteo toime pannud isikult kuriteoga tekitatud kahju summas 14 542,17 eurot. Tsiviilhagi juurde on lisatud arvelduskontolepingu tingimuste koopia, klientide pretensioonide ja tehingusummade hüvitamise maksekorralduste koopiad ning hageja esindaja volikirja koopia. (kd 1, lk 10-77). AS SEB Pank tsiviilhagist loobumine kriminaalasjas nr
12. AS SEB Pank loobus tsiviilhagist kuriteoga toime pandud kahju hüvitamiseks seoses kahju puudumisega. 20.09.2011, 21.09.2011, 17.10.2011 esitas AS SEB Pank kaarditehingutega seotud kaupmehe panga suhtes rahvusvahelised tagasinõuded kaarditehingute summade hüvitamiseks tulenevalt kaardiorganisatsiooni VISA vaidluste lahendamise reeglistikust. Tagasinõude protsess lõppes 01.12.2011 ja AS-ile SEB Pank hüvitati kaarditehingutest tekkinud kahju. (kd 1, lk 78). päring Swedbank AS-le ja Swedbank AS vastus kriminaalasjas nr 11240104692, mille kohaselt pank on tuvastanud, et perioodil 10.09.2011 kuni 19.09.2011 erinevates pangaautomaatides Venemaal toimusid Swedbanki kaartidega sularahatehingud, mis ei ole klientide poolt tehtud. Kõik kaardid olid varem klientide poolt kasutatud makseterminaalis xxx asuvas mööblipoes, mis kuulub ettevõttele G M OÜ (xxx). Pank esitas kopeeritud pangakaartide nimekirja. Tehingute summa on 17 475 eurot. Raha väljavõtmine toimus 68-l pangakliendil. 16-l juhul ei saanud raha välja võtta, kuna PIN-koodid olid valesti sisestatud või siis arvel ei olnud piisavalt raha (kd 1, lk 79-86). 23 1-14-1927 päring Swedbank AS-le ning vastus Swedbankist. Vastusest nähtub, et kõik esimeses vastuses loetletud inimesed on teostanud oste kauplusest G M kuni 11.09.2011 (kd 1, lk 87167). päring ja Danske Bank AS vastus koos pangakaartide omanike nimekirjaga. Nimekirjast nähtub, et raha väljavõtmiseks ja ülekandmiseks oli püütud kasutada 22 Danske Bank AS kliendi pangakaartide andmeid. Tehingud olid tehtud ainult 5 kliendi kaardiga Venemaa pangautomaatides. Ülejäänud klientide suhtes raha välja võtta ei õnnestunud, kuna tehingut ei olnud võimalik teha, või siis pangaklientide arvel ei olnud piisavalt vahendeid (kd 1, lk 168-173). väljavõtted Danske Bank AS klientide a/arvetest, millest nähtub, et Danske Bank AS kliendid olid ka kaupluse G M O klientideks, ja erinevatel aegadel 2011 tegid oste antud kaupluses (kd 1, lk 174-221). vastus Krediidipangast, et ajavahemikul 17.05.2011 kuni 13.09.2011 kasutasid xxx asuvas, OÜ G M O mööblikaupluses maksete teostamiseks pangakaarti 10 AS Eesti Krediidipank klienti. Ebaseaduslikud väljamaksed on pangale tagastatud ning klientidele hüvitatud. (kd 2, lk 1-4). AS Eesti Krediidipank 14.06.2013 vastus ning a/arvete väljavõtete koopiad, millest nähtub, et kõik vastuses märgitud kliendid on mingil ajal olnud kaupluse O kliendid (kd 2, lk 517). - Rahvastikuregistri tõend, millest nähtub, et J.M suri 15.03.
13. (kd 2, lk 22). tunnistaja J M ütlused, millest nähtub, et tema perekond elab Eestis, sest abikaasa Oksana töötab xxx asuvas G M O kaupluses. Eestis ei ole tal ametlikku töökohta, tema töökoht asub xxx, kus ta töötab xxx. Oksana töötab G M O kaupluses xxx tööülesannetega. Tunnistaja on pidevalt olnud Oksanal kaupluse töös abiks, ta tegeles reklaamiga, mööbli kokkupaneku, pealelaadimise ja mahalaadimisega. Samuti oli ta kaupluses kontaktisikuna turva alal. Peale abikaasa töötavad G kaupluses xxx V , müüjad A , T , J , xxx Sergei Leesalu, ta on xxx Anna abikaasa. Kui tunnistaja abikaasal ei ole võimalik tööd teha, siis tunnistaja aitab teda kaupluses. Ta teenindab kliente, tegeleb mööbli müügiga. Ta hakkas aitama Oksanat alates 2010.a. juuni lõpust. Tunnistaja selgitas, et kaardimakseid teostati G kaupluses arvuti monitori kõrval laual seisva makseterminali kaudu. Tavaliselt, kui oli tarvis võtta vastu kaardimakseid, siis see seade asetati infoletile, mõnedel juhtudel võttis tunnistaja kliendi pangakaardi enda kätte ja asetas selle õigesse pessa. (kd 2, lk 18-21). 09.03.2012 vastus piirivalvelt piiriületuse kohta S. Leesalu suhtes. Vastusest nähtub, et S. Leesalu ületas piiri alates 5 kuni
14. september, kolmel korral: 05.09.2011 kaks korda, väljasõit sissesõit, ja 09.09.
15. (kd 2, lk 23-25). üleandmise – vastuvõtmise akt. Akti kohaselt 22.09.2011 sai SEB Pank AS xxx I R kätte 14.09.2011 läbiotsimise käigus aadressil xxx äravõetud SEB panga terminalid ja akulaadija. (kd 2, lk 26). ekspertiisiakt nr HA234, millega on tuvastatud, et kauplusest G M O OÜ, aadressil xxx, ära võetud pangaterminalid on töökorras, puuduvad lahtimurdmise või avamise jäljed (kd 2, lk 27-28). - Ekspertiisimäärus ning 25.11.2013 Infotehnoloogilise ekspertiisi akt nr 13ЕIА
16. 24 1-14-1927 Ekspertiis tuvastas D arvutis infoleti videosalvestuse. Märge on tehtud lk 169 punktid 1, 2,
17. 1 punkt on kestvusega 8 tundi 24 minutit 28 sekundit. Teine oli tuvastatud kestvusega 2 minutit 47 sekundit. Ja kolmas kestvusega 21 sekundit. (kd 2, lk 29-37). 28.02.2011 digitaalsete dokumentide vaatlusprotokoll. Vaadeldavaks objektiks on DVD plaadil 13E-IA0016 olevad failid –„Dd22.wmv“, „Dd24.wmv“ ja „SROXBJXX.wmv“, mis oli leitud I D ja A D kuuluval välisel kõvakettal LACE (SN 13121003290542K) 25.11.2013 EKEI-s Infotehnoloogia ekspertiisi käigus. Failil on kujutatud xxx kaupluses G infolett ning vestlus A D ja Sergei Leesalu vahel. (kd 2, lk 38-44). DVD plaat. DVD-plaadil 13E-IA0016 on kolm faili. Nad olid leitud I D ja A D kuuluval välisel kõvakettal LACE 25.11.2013 EKEI Infotehnoloogia ekspertiisi käigus. Failil on kujutatud xxx kaupluses G infoleht ning vestlus A D ja Sergei Leesalu vahel. (kd 2, lk 45). 14.09.2011 läbiotsimise määrus, läbiotsimise protokoll, ning CD-plaat läbiotsimise käiguga. Läbiotsimise käigus olid ära võetud arvuti Denveiss nr 0785 süsteemblokk, käsiarvuti HP nr CNU6382DYT, terminaalseade nr 8332033, mälukaart SanDISK4GB, arvuti Denveiss nr 1263 süsteemblokk. (kd 2, lk 65-70, 73) Oksana Mazurec allkiri. Ta sai 14.09.2011 uurija S M käest mälukaardi Cruzer F HGB. Pretensioone ei ole. (kd 2, lk 71-72). - Rahvastikuregistri tõend, millest nähtub, et I R suri 23.04.
18. (kd 2, lk 78). tunnistaja I R ütlused. I. R oma ütlustes selgitas, et ülekuulamise aja seisuga ta töötas alates
19. aastast AS SEB pangas xxx. Tema kohustuste hulka kuulus pettuse ja kelmuse välis- ja sisejuhtumite uurimine. Ajavahemikul 10.09.2011 kuni 13.09.2011 AS SEB panka pöördusid paljud kliendid ühe ja sama probleemiga, mis seisnes selles, et ajavahemikul 10.09.2011 kuni 13.09.2011 erinevates Venemaal asuvates pangaautomaatides oli nende pangakaartide abil välja võetud sularaha. Kliendid ei tunnistanud nende tehingute tegemist, kuna nende tehingute teostamise ajal kliendid nimetatud riigis ei viibinud. Tehingute analüüsimisel oli tuvastatud, et kõikide nende kaartide abil oli teostatud xxx asuvas G kaupluses vähemalt üks ostutehing. Seoses sellega oli tehtud järeldus, et suurema tõenäosusega toimus seal pangakaartide magnetriba ebaseaduslik kopeerimine. Samuti tunnistaja selgitas, et spetsialistina
20. septembril 2011.a. oli ta kaasatud osalema N asuvas G M kaupluses teostatud läbiotsimises. Läbiotsimine oli teostatud Ida Prefektuuri politseitöötajate poolt. Arvestades seda, et kopeeritud pangakaartide andmeid oli ebaseaduslikult kasutatud Venemaa pangaautomaatides, siis lisaks pangakaartide magnetriba infole olid salvestatud ka nende kaartide PIN-koodid. Pangakaartide PIN-koodide salvestamiseks kasutatakse reeglina varjatud kaameraid selliselt, et need ei oleks nähtavad pangakaartide omanike jaoks. Pangakaartide magnetribal oleva informatsiooni kopeerimiseks kasutatakse autonoomset kopeerimisseadet, mis eeldab, et kaardil oleva info kopeerimiseks tõmmatakse see kaart magnetribaga sellest seadmest läbi. Kuna tunnistajal on olemas kogemus eelnevatest pangakaartide kelmusjuhtumitest, pöördusid politseiametnikud just nimelt tema poole. Samuti selgitas tunnistaja seda, et kaardi magnetribal oleva info kopeerimiseks – kaardi omanikul võeti kaart käest ära, kaart tõmmati kopeerimisseadmest läbi, peale seda paluti sisestada PIN-kood, st reaalselt maksta oma kauba eest. Just PIN-koodi sisestamise ajal pidi toimuma PIN-koodi salvestus. Rajanedes nendele ütlustele, G kaupluses toimunud läbiotsimise eesmärgiks oli kaardi magnetriba kopeerimisseadme ja varjatud videokaamera leidmine. Tunnistaja teab, et läbiotsimise käigus politseitöötajatel ei õnnestunud leida ühtegi eset, mis võiks meenutada kaardi magnetriba kopeerimisseadet ja samuti varjatud kaamerat. Läbiotsimise käigus tunnistaja märkas, et infoleti kohal täpselt PIN-koodi sisestamise klaviatuuri vastas ripplae 25 1-14-1927 paneeli külge oli kinnitatud teip, mis oli hiljem lisatud kriminaalasja materjalide juurde. Tunnistaja pööras tähelepanu sellele, et samasuguse teibiga olid kinnitatud infoleti kohal olevad juhtmed. Just see asjaolu viitab sellele, et teibi abil võis olla ripplae paneelide all kinnitatud varjatud kaamera. (kd 2, lk 74-77). Tööandja G M O OÜ (esindaja A A ) ja Oksana Mazureca vahel 01.10.2010 sõlmitud tööleping, mille järgi O.Mazureca asub tööle alates 01.10.2010 xxx ametikohale. 01.10.2010 tööaja materiaalse vastutuse leping. (kd 2, lk 80-91). AS SEB Pank 03.02.2014 vastus. Panga vastuse kohaseltoli kolm tehingut: 31.12.2010 summas 18350 krooni (kaart 4538……..1103), 31.12.2010 summas 9180 krooni (kaart 4538……..1103), 31.12.2010 summas 11590 krooni (kaart 4512………8176). Seoses panga poolt nimetud summade hüvitamisega ei esita SEB pank nende summade kohta tsiviilhagi (kd 2, lk 92-94). 09.04.2013 läbiotsimisprotokoll, asitõendite vaatlusprotokoll koos fototabeliga. 09.04.2013 läbiotsimise käigus I.D elukohas aadressil xxx olid ära võetud seadmed, objektid, mis on süüdistusega vahetult seotud, sh oli leitud seade, mille abil saab lugeda pangakaardi magnetriba. (kd 2, lk 97-120). 17.04.2012 asitõendi vaatlusprotokoll. Vaadeldi I.D ja A.D elukohas aadressil xxx läbiotsimisel ära võetud esemed, sh märkmik, milles oli tehtud pin-koodide märkmed ning paberitükk, millel oli kirjas numbrite kombinatsioon ja nimi «S », hiljem osutus see S.Leesalu mobiiltelefoni numbriks, mida S.Leesalu kasutas just kuriteo toimepanemise ajal. (kd 2, lk 121147). 13.05.2012 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Vaadeldatavateks objektideks on 02.05.2013 läbiotsimise käigus A. D poolt renditud suvilas aadressil xxx linnaosa AÜ S L xx äravõetud esemed, nende hulgas mini-videokaamera (kd 2, lk 148-160). 23.09.2013 käekirjaekspertiisi akt nr 13E-DK0123 ja 13E-DK0146, mis oli teostatud I.D ja A.D elukohast võetud päeviku suhtes. Ekspertiisist nähtub, et alates 27 nädalast
21. juulist kuni 32 nädala
22. august kalendris kuue ja nelja numbrite kombinatsioonid on kirjutatud A D poolt. (kd 2, lk 164-168). 06.02.2012 ekspertiisiakt nr 11E-IA
23. Ekspertiisiobjektiks olid kaupluse G läbiotsimisel O.Mazureca juuresolekul ära võetud 3 arvutit. Üks on portatiivne ja kaks lauaarvutit. Ekspertiis näitas, et programmi, mille abil saab kopeerida pangakaartide magnetribasid, seal ei ole avastatud. Kuid oli avastatud A D ja S.Leesalu vaheline kirjavahetus, mis on vaadeldud (kd 2, lk 171-174). Üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt sai Oksana Mazureca Ida Prefektuuri Kriminaalbüroo eriasjade uurija S M ühe sülearvuti ja kaks lauaarvutit, mis olid ära võetud 14.09.2011 läbiotsimise käigus kaupluses G M O OÜ. (kd 2, lk 175). 14.10.2013 digitaalsete tõendite vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud kirjavahetust, mis oli uuritavates arvutites S.Leesalu (nimi «freedomserg1») ja A.D (nimi «x») vahel ajavahemikul 01.04.2010 kuni 14.09.
24. (kd 2, lk 176-195). 21.10.2013 ekspertiisiakt nr 13E-IA0026, millega on tuvastatud, et ära võetud mälukaardil on olemas kaartide salvestuse programm „Magnetic Stripe Card Reader/Writer 26 1-14-1927 206DAX21“, mille abil saab magnetribal olevad andmed üle kanda võltsitud kaartidele. (kd 2, lk 196-205). 03.05.2012 jälitustoimingute protokoll, millest nähtub, et ajavahemikul 19.08.2011 kuni 13.09.2011 toimus suhtlus S.Leesalu ja A.D vahel. Need mastid asuvad Vaksali tänaval ja Kreenholmi tänaval. Telefoniside mast hõlmab ka Ivangorodi linna. 09.septembril toimus aktiivne suhtlemine, viimane vestlus S.Leesalu ja A.D vahel toimus 09.septembril kell 23:51 (mast asukohaga KREENHOLM 2). Järgmine kõne 10.septembril kell 12:07 S.Leesalu helistab D . S.Leesalu asub sel ajal masti VaksaliU3 levialas. (kd 3, lk 1-7). 01.08.2013 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Protokolli alusel ajavahemikul 10.september kuni 13.september 2011 tundmatu isiku poolt võltsitud AS SEB panga pangakaartide abil võeti raha erinevatest pangaautomaatidest Venemaa Föderatsioonis. Antud protokolli lisas on märgitud pangaautomaadid, millest võeti ajavahemikul 10.09.2011 kell 12:45 kuni 10.09.2011 kell 18:45 SEB panga kaartide abil raha välja. Ajavahemikul 10.september 12:43 kuni 15:24 toimus raha väljavõtmine võltsitud SWEDBANK kaartide alusel. Antud pangaautomaadid asuvad nii Ivangorodi linnas kui ka Kingissepa linnas. Just sellepärast oli Eesti sidemastide poolt fikseeritud isikute asukoht Vene Föderatsiooni territooriumil. (kd 3, lk 8-12). tunnistaja J B andis kohtule ütlusi, et ta oli SEB ja Hansapanga klient. Laupäeval 10-12 septembri 2011 a hommikul kella 09.00 paiku helistas tunnistajale pangatöötaja, küsis kas ta viibis Sankt-Peterburis ja mis tema pangakontoga toimub. Kontoväljavõttest tunnistaja tegi kindlaks, et ilma tema teadmata ja nõusolekuta võeti sularaha välja Sankt-Peterburis öösel ja hommikul summades 120-130 eurot 4 või 5 korda, summa oli umbes 800 eurot. Varem oli tunnistaja mööblikaupluse G klient. Kauplus asub aadressil xxx. 01.08.2011 ostis ta sealt diivanvoodi. Ta ostis diivani augustis, raha tema kontolt oli välja võetud peale ostu, septembris. Tunnistaja valis müügisaalist diivani, pöördus müüja poole, kes selgitas tunnistajale diivani funktsioone ning peale seda otsustas osta selle diivani. Müüja saatis tunnistaja kaupluse sissepääsu juures oleva müügileti juurde. Müügilett asub kaupluse peasissekäigust paremal pool. Ta sooritas makse selle müügileti juures, müügiletil oli pangaterminal. Müügileti taga seisis veel üks naisterahvas, kes võttis dokumendi, telefoni. Tasumine kauba eest toimus pangakaardiga. Müügilett on üsna kõrge, tunnistajale rinnuni, 1,5 meetrine. Tunnistaja pani oma pangakaardi lauale ja müüja võttis lahkelt selle kaardi vastu. Makseterminali tunnistaja ei näinud. Pangakaart oli väljaspool tunnistaja vaatevälja umbes 20 sekundit. Makseterminal asetati koos tunnistaja pangakaardiga müügiletile, kus tunnistaja valis pangakaardi PIN-koodi. Peale seda, kui tunnistaja PIN-koodi valis, teostus makse. Peale makse sooritamist tunnistaja võttis pangakaardi ja pani selle rahakotti. Seal seisid kaks naisterahvast. Müüja, kes tegeles tunnistaja diivani müügiga ja teine naisterahvas, keda tunnistaja nii hästi enam ei mäletanud. Ta võttis dokumendid, võttis telefoni ja astus eemale. Meesterahvas seisis tunnistaja selja taga, tunnistajast umbes 10-15 meetri kaugusel. Tunnistaja sai kviitungi selle kohta, et ta ostis diivani. Tunnistaja kasutas seda pangakaarti kõikides Narva kauplustes nii toiduainete kauplustes kui ka Astris ja Famas, kasutas ainult tunnistaja isiklikult. Mööblit ostes, tunnistaja ei märganud midagi ebatavalist. Tavaline müügilett klientide jaoks, ulatus tunnistajale rinnuni, 1,5 meetri kõrgune, 1-1,5 meetri laiune, laud (lauaplaat) asus umbes 80 cm kõrgusel, st kliendile ei olnud näha mis toimus laua peal. Tunnistaja A Z andis ütlusi selle kohta, et temale
25. septembril 2011 a. helistati SEB pangast ja öeldi, et tema kontolt oli Venemaal välja võetud raha. Hiljem öeldi, et see oli Kingissepas. Öeldi, et pangakaart oli kopeeritud. Tunnistaja oli G M klient. 21.07.2011 ta tegi sealt ostu. Müüja oli heledapäine, umbes 35-aastane. Tunnistaja tasus kauba eest pangakaardiga. Tunnistaja astus leti juurde, ta sisestas ise pangakaardi makseterminali, pärast ta võttis kaardi sealt välja. Ta ei mäleta kus asus makseterminal ja milliseid toiminguid tegi müüja tema 27 1-14-1927 pangakaardiga. On võimalik, et tema tähelepanu kaldus mujale ajal kui ta müüjale pangakaardi andis. Sel päeval tunnistaja sooritas ainult G M kaupluses toimunud ostu. Tunnistaja mäletas ainult, et umbes 10 meetri kaugusel, seisid laotöölised ning vestlesid omavahel. Müüja kirjutas tunnistajale välja mööbli ostutšeki. Müüja tegevust tunnistaja ei näinud. Tunnistajal oli deebetkaart. Kasutas seda pangakaarti ainult tunnistaja ise. Tunnistaja seletas, et kasutab teistes kauplustes maksmisel alati pangakaarti. Tunnistaja N Z andis ütlusi, et tal oli tarvis mööblit osta, ta tuli kauplusesse G M . Müüja-kassiir näitas tunnistajale mööblit, aitas teda mööbli värvivalikul. Vaatasid, valisid välja, laotöölised toimetasid kohale. Leti taga seisev naisterahvas võttis kauba eest makse vastu. Tunnistaja maksis osa pangakaardiga ning tunnistaja elukaaslane maksis sularahas natuke juurde. Tunnistaja andis pangakaardi müüjale. Müüja võttis tunnistaja käest pangakaardi, kadus sellega leti taha, seejärel pani selle koos makseterminaliga laua peale ja tunnistaja sisestas PIN-koodi. Tunnistaja imestas, et müüja ei asetanud makseterminali lauale. Tunnistaja aga ei pööranud sellele eriti tähelepanu, arvas, et võib-olla on neil mingid tehnilised probleemid. Pangakaart oli väljaspool tunnistaja vaatevälja üsna lühikest aega, võib-olla minut või pool minutit. Tunnistaja ei näinud mida müüja leti taga tegi. Müügilett oli kõrge, rohkem kui meetri kõrgune. Kui tunnistaja teostas makset leti juures seisis kolm inimest: kassiir ja laotöölised. Laotöölised seisid tunnistajast 3-4 meetri kaugusel. Tunnistaja vormistas kohale toimetamise. Kirjutati välja maksekviitung ja tšekk. Tunnistaja ostis mööbli 01.07.
26. ja hiljem sai teada, et välismaa pankades võeti tunnistaja pangakaardi abil välja sularaha augustis 2011 a. Sularaha võeti tunnistaja kontolt peale mööbli ostmist. Tunnistaja osundas kohtusaalis istuvale müüjale (naisterahvas), kes tunnistajat kaupluses teenindas –O. Mazurecale. Tunnistaja ei pööranud eriti millelegi tähelepanu ostu sooritamisel, sest tunnistajal oli kiire ja seepärast ta ainult märkas seda, et ebatavaline oli see, et müüja võttis tunnistaja käest kaardi, hiljem asetas makseterminali müügiletile. Müügilett oli puhas, ning selle alla tunnistaja ei vaadanud, kuna müügilett oli kõrge, midagi näha ei olnud. G M O OÜ 01.07.2011 ostukviitung nr 3618 summas 449 eurot, millest 250 eurot on makstud sularahas. (kd 3, lk 13). Tunnistaja V L andis ütlusi selle kohta, et
27. aastal ta otsustas sõbrannaga sõita kauplusesse G mööblit ostma. Tunnistaja osundas kohtusaalis istuvale müüjale (naisterahvas), kes tunnistajat kaupluses teenindas –O. Mazurecale. Tunnistaja kuulis müüjat rääkimas läti keeles. Tunnistaja maksis ostu eest SEB panga kaardiga. Müügilett oli kõrge, umbes 1,2 meetrit, tunnistajale rinnuni. Tunnistaja võttis välja pangakaardi ning kuna ta ei olnud üksi, vaid koos oma kolleegiga, siis nad arutasid ostetud asjade üle. Tunnistaja käest võeti pangakaart, sisestati see makseterminali, asetati makseterminal tunnistaja ette ja tunnistaja valis PIN-koodi. Tunnistaja ei näinud hetke, kui müüja sisestas pangakaardi makseterminali. Makseterminal asus laua sees. Tunnistajat takistas makseterminali nägemast müügileti serv. Tunnistaja ei oska öelda, kui kaua oli pangakaart väljaspool tema vaatevälja. Kuid temal on meeles, et makseterminali polnud müügiletil ja et müüja selle ära võttis. Tunnistaja on seisukohal, et see ei olnud tavapärane makseterminali kasutamise viis. Tunnistaja võttis pangakaardi makseterminalist välja ise. Umbes nädala möödudes helistas tunnistajale Sampo pangatöötaja ja teatas, et toimus ebameeldiv juhtum, et Kingissepas on tunnistaja pangakaardilt raha välja võetud. Tunnistaja kasutas pangakaarti ka teistes kauplustes. See on deebetkaart. Seda kaarti kasutas ainult tunnistaja. Tunnistaja oli kaupluses kolleegiga - N V. Kui tunnistaja kaupluses pangakaardiga tasus, siis tunnistaja kõrval, umbes 2-meetri kaugusel, seisid kaks laotöölist. Kui tunnistaja valis PIN-koodi, siis ta ei püüdnud seda varjata. Teade raha väljavõtmise kohta saabus tunnistajale peale ostu sooritamist G kaupluses, umbes 10 päeva pärast. Tunnistajal võeti Venemaal pankades välja vist 600 eurot. 28 1-14-1927 19.09.2011 äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt tunnistaja osundas kahele müüjale, kes temaga tegelesid ning fotol tundis ta ära ka süüdistatava O. Mazureca, kes tema käest riiuli eest makse vastu võttis. (kd 3, lk 14-17). Tunnistaja G G selgitas, et süüdistatavat – meesterahvast ta ei mäleta, aga naisterahvast mäletab. Ta ostis kauplusest G M 2 madratsit ja raamatlaua. Naiserahvas võttis tunnistaja käest makse vastu. Esialgu tunnistaja nägi teda müügisaalis, küsis teatud suuruses madratsit. Tunnistaja maksis pangakaardiga. Ta andis pangakaardi, maksis ära, ja siis nägi möödaminnes veel raamatlauda. Hind oli tunnistaja jaoks sobiv, ta tuli tagasi ja andis uuesti pangakaardi. Ta ei mäleta kus asus makseterminal ja milliseid toiminguid tegi müüja tema pangakaardiga. Müügilett oli kõrgevõitu, naisterahvas oli lühikest kasvu ja ta haises suitsu järgi. Seal seisid veel kaks naisterahvast ja suhtlesid omavahel sel ajal kui tunnistaja sooritas makset. Mõlemad maksed võttis vastu üks ja sama naisterahvas. Ostu sooritamisel tunnistajale anti ainult tšekk. Tunnistaja ei teadnud seda, et tema pangakaardi abil on välismaa pangas välja võetud sularaha. Alles septembris 2011 a, kui ta ostu sooritas, selgus, et tunnistajal pole raha. Ta oli šokis, sest teadis, et tal peaks veel umbes 500 eurot olema. Tunnistaja ostis G M kaupluses raamatlaua ja madratsi juunikuus 2011 a. Pangakaart oli blokeeritud
28. septembril 2011a. Ta pöördus panka selgistuste saamiseks. Pangas vastati, et tema kontolt võeti Kingissepas välja suur summa. Ta sisenes internetipanka, vaatas ja sai šoki. Algul oli välja võetud 20 eurot, siis 30 eurot ja seejärel kõik ülejäänu. Tunnistajalt oli välja võetud umbes 500 eurot. Seda pangakaarti kasutas tunnistaja ainult ise. Tunnistaja V Š andis ütlusi, et mäletab süüdistatavat-meesterahvast visuaalselt. Ta töötas xxx kaupluses G . 13.09.2011 helistati tunnistajale SEB pangast ning teatati, et tunnistaja kontolt raha on kadunud. Tunnistaja läks panka, kirjutas avalduse ning sama päeva õhtul pank tagastas tunnistajale raha. Ta oli kaupluse G M klient, ta ostis 2011 augustis sealt diivani. Tunnistaja läks kauplusesse tütrega J Š ja lapselapsega. Tunnistaja vaatas lapselapse järele, diivan oli juba välja valitud ja nad tahtsid selle eest maksma hakata, lapselaps jooksis minema, tunnistaja jooksis tema järele. Tunnistaja andis tütrele pangakaardi ja tütar läks kauba eest maksma. Tütar maksis kauba eest. Tunnistaja kontolt oli välja võetud umbes 200 eurot. Pank hüvitas kahju. Tunnistaja T I andis kohtuistungil ütlusi, et umbes juulikuus 2011 a ostis ta G kauplusest köögimööbli. Maksis pangakaardiga. Umbes septembri keskel, tunnistajale helistati Tallinnast ja öeldi, et tunnistaja pangakontolt võeti Venemaal raha välja . Kutsuti SEB panka et kirjutada avaldus. Tunnistaja tuli panka ning 2-3 päeva pärast pank tagastas tunnistajale raha. Tunnistajal oli seal 57 või 59 eurot. Pangas seletati, et tunnistaja maksis kuskil pangakaardiga nii hooletult, et tema PIN-koodi nähti. Tunnistaja vastas, et ostis mööbli ja rohkem ei ole pangakaarti kasutanud. Need sündmused leidsid aset
29. aastal. Tunnistaja ostis mööbli ja pärast seda oli kontolt raha välja võetud. G kaupluses oli kõrge müügilett, tunnistajale rinnuni, ja sellel seisis makseterminal. Tunnistaja maksis kauba eest pangakaardiga. Makseterminal asus tunnistaja ees. Ta ei mäleta, kas pangakaart oli kogu aeg tema vaateväljas. Kauba eest maksmisel oli umbes 40aastane naisterahvas, kõrvalpool tunnistajast umbes 1-1,5 meetri kaugusel seisis meesterahvas, kes oli vist laotööline. I mäletab hästi, et meesterahvas seisis müügiletist kõrvalpool. Tunnistaja otsustas, et ta on laotööline, sest tal olid seljas mitte eriti puhtad tööriided. Tunnistaja ei oska kirjeldada tema välimust. Müüja istus müügileti taga, tunnistaja vastas. Peale seda, kui tunnistaja tuli kauba eest maksma, ta nimetas summa, tunnistajalt küsiti, kuidas ta maksab. Ta ütles, et pangakaardiga ning ta kasutas makseterminali. Tunnistaja ise sisestas pangakaardi, sisestas PINkoodi. Tunnistaja kasutas pangakaarti, millega mööblikaupluses kauba eest maksis, ammu, mitu aastat. Tunnistaja kasutas seda kaarti ainult kaupluses G . Rohkem pole kuskil kasutanud, sest tunnistajal oli kontol 300 eurot. See oli ainuke tehing selle pangakaardiga. 29 1-14-1927 Tunnistaja D P näitas, et 10.09.2011 tunnistajale helistati SEB pangast ning teatati sellest, et Venemaal keegi võtab pangakaardilt raha välja. Tunnistaja vastas, et ta on Eestis ning ei olnud Venemaal, pangakaart on tema käes. Pank sulges pangakonto. Tunnistajale selgitati, et raha võeti välja suurtes summades, niipalju kui oli võimalik. Raha väljavõtmine oli järjepidev. Kaardil oli limiit peal. Oli välja võetud umbes 3000 eurot. Augustis 2011 ostis tunnistaja G kauplusest laua. Kauba eest tunnistaja maksis pangakaardiga. Tunnistaja osundas kohtusaalis istuvale müüjale (naisterahvas), kes tunnistajat kaupluses teenindas –O. Mazurecale. Müüja võttis pangakaardi, kadus sellega müügileti taha, seal toimusid mingid kehaliigutused. Siis asetas makseterminali koos juba sisestatud pangakaardiga müügiletile, tunnistaja valis PIN-koodi. Pangakaart oli väljaspool tunnistaja vaatevälja umbes 10-15 sekundit. Tunnistaja ei näinud mida müüja kaardiga tegi, müügilett oli õlgadeni, käsi ei olnud näha. Müügileti juures maksmisel kauba eest seisis üks inimene. Ostu sooritamisel kirjutati kviitung maksmise kohta, vormistati tšekk firma nimele. Tunnistaja käest võttis kauba eest makse vastu ja vormistas kviitungi üks ja sama naisterahvas. 09.08.2011 kviitungi päise täitis tunnistaja, ülejäänud kaupluse töötajad, nimelt tunnistaja kirjutas „E G OÜ, xxx“. Tunnistajale tagastati pangakaart pärast maksmist. Makseterminal tõsteti müügiletile, tunnistaja sisestas PIN-koodi, sai kinnituse. Pangakaarti kasutas tunnistaja üksi. Mööbli ostu-müügi tehingu käigus oli tunnistajale ebatavaline see, et pangakaart võeti käest, see kadus laua alla ja seejärel asetati see tunnistaja ette PIN-koodi sisestamiseks. Tavaliselt makseterminal seisab laual, inimene ise sisestab pangakaardi, valib PIN-koodi ja läheb ära. Makseterminal ei kao kunagi vaateväljast. G M O OÜ 09.08.2011 arve nr 4023 summas 189 eurot ja kviitung summas 189 eurot. (kd 3, lk 18). Tunnistaja N M andis ütlusi, et 2011 ta avastas, et tema kontolt oli raha kadunud. Tunnistaja tuli poodi ja talle öeldi, et kaardil pole raha. Tunnistaja üllatus. Ta läks koju, sisenes internetipanka ja nägi miinusega summat, kuid ei olnud näha kus see välja on võetud. Pangas tunnistaja ütles, et tema kontolt on raha välja võetud ja tema seda teinud ei ole. Tunnistaja teatas, et ta pole Venemaal käinud. 2-3 päeva pärast pank tagastas raha. Tunnistaja mäletab, et ta ostis G kauplusest kummuti juunikuus
30. Septembris 2011 a tunnistaja avastas raha kadumise. Ta oli G kaupluses oma sõbrannaga. Makset teostas tunnistaja makseterminali kaudu. Müügileti taga seisis kõhetu umbes 25-aastane noormees. Alguses müügileti taga olid kaks inimest. Tumedate juustega naisterahvas ja noor, umbes 28-30 aasta vanune meesterahvas. Naisterahvas läks ära, meesterahvas jäi üksinda. Ta ulatas tunnistajale makseterminali. Müügilett oli väga kõrge, tunnistajale ulatus see rinnuni. Tunnistaja hakkas pangakaarti makseterminali sisestama, kuid see ei õnnestunud. Müüja võttis makseterminali, tunnistaja andis talle oma pangakaardi. Müüja astus eemale, püüdis sisestada kaardi. Pangakaart oli väljaspool tunnistaja vaatevälja lühikest aega. Sel hetkel laotööline küsis: „Kuhu teile kummut viia?“ Samal ajal müüja sisestas kaardi makseterminali ja ütles: „Sisestage nüüd PIN-kood.“ Tunnistaja valis PIN-koodi, see aktsepteeriti, tunnistaja tõmbas kaardi välja. Tunnistaja ei näinud mida müüja tegi pangakaardiga, kuna müügilett oli kõrge ja tunnistaja vaatas juba kuidas laotööline tema kummuti ära viis. Müüja väljastas tunnistajale tšekki, kuid tunnistajal ei ole see tšekk säilinud. See kaubatšekk väljastati peale seda, kui tunnistaja pangakaardi tagasi võttis. Tunnistajaga juhtus esimest korda, et pangakaarti ei õnnestunud sisestada makseterminali. Tunnistaja ei saanud seda kuidagi sinna sisestada. Tunnistaja arust ta püüdis valida PIN-koodi mitu korda. Tunnistaja N N näitas, et 2011 septembris pühapäeval tunnistajale helistati pangast ja küsiti, kus tunnistaja asub ja kas tunnistaja on sooritanud 10 ostu samaaegselt. Tunnistaja ütles, et ta viibis Narvas ja mingeid oste ta pole sooritanud. Selgus, et keegi kasutas tunnistaja panagakaardi andmeid ja võttis raha välja. Pangatöötaja ütles, et raha oli välja võetud 30 1-14-1927 Kingissepas. Ta ütles veel, et pangakaart on blokeeritud. Tunnistaja oli G kaupluse klient, 07.07.2011 ta ostis sealt diivani ja kaks tugitooli. Kauba eest maksis tunnistaja pangakaardiga. Tunnistaja mäletas, et kaupluse sissepääsust vasakul pool asub müügilett, üsna kõrge, tunnistajale rinnuni, lauaservaga. Seal tunnistaja teostas makse, teda teenindas naisterahvas. Natuke kaugemal, tunnistaja selja taga seisis meesterahvas. Müüja-naisterahvas võttis tunnistaja käest pangakaardi ning väljastas tunnistajale kviitungi. Kviitung oli tavaline. Tunnistaja pani sellele allkirja. Makseterminal seisis müügileti all. Müügiletil oli serv ja selle taga oli laud. Pangakaart oli sisestatud makseterminali ja makseterminal oli hiljem asetatud müügiletile ning tunnistaja valis PIN-koodi. Pangakaart oli väljaspool tunnistaja vaatevälja mitte eriti kaua. Makse võttis vastu ja koostas kviitungi üks ja sama müüja. See oli keskeas naisterahvas. Ta oli keskmist kasvu ja keskmise kehaehitusega. Tunnistaja ei näinud seda, kuidas kviitungit vormistati. Seda tehti müügileti taga. Tunnistaja kasutas pangakaarti pidevalt ainult ise. Pank tagastas tunnistajale raha. - G M O OÜ 07.07.2011 arve nr 3650 summas 519 eurot. (kd 3, lk 19) 02.05.2013 läbiotsimise määrus ja läbiotsimisprotokoll. Läbiotsimine toimus 02.05.2013 aadressil xxx. Läbiotsimine oli teostatud majas, mis kuulub J F ning mida üürisid sel ajal A D , I D ja L D . Läbiotsimise käigus oli leitud võltsitud pangakaardid koos kleebistega, rohelisel kleebisel on neli numbrit. Leiti ka mehaaniline seade „Widney 6437“, A4 lehed – SanktPeterburi pangaautomaadid; ZEN stardipakett numbriga xxxxxx; pakk A D nimele, kus oli 4 karpi videokaameratega; valge kilekott; kiri märkmetega; 3 SIM-kaarti; mälukaart; kiip koos juhtmetega; vanad Tele-2 paketid; ja muud esemed, sh roheline märkmik. Nende seas oli mitu A4 lehte Sankt-Peterburi pangaautomaatide märkmetega. See väljatrükk on tehtud 08.09.2011 kell 16.00, kus on märgitud Sankt-Peterburis asuvad pangaautomaadid. (kd 3, lk 20-28). Tunnistaja J P (Š ) andis ütlusi, et süüdistatavat – meesterahvast ta mäletab, ta on kaupluse G tööline, naisterahvast ka mäletab, ta on kaupluse G müüja. Tunnistaja ostis kauplusest G M diivani 2011 augustis. Naiserahvas võttis tunnistaja käest makse vastu. Tunnistaja maksis pangakaardiga. Pangakaart ei olnud pidevalt tema vaateväljas, kuna ta pööras oma tähelepanu kord emale kord lapsele. Temal on rahutu laps. Ta ei mäleta, kus asus makseterminal. Müügilett oli kõrgevõitu. Ostu sooritamisel tunnistajale anti tšekk. Tunnistaja ei teadnud seda, et pangakaardi abil on välismaa pangas välja võetud sularaha. Hiljem, kui ta ostu sooritas, selgus, et pangakaardilt oli välja võetud 200 eurot. Pank tagastas raha. Tunnistaja T D andis ütlusi, et ta töötas 2011.a. kaupluses G M . Tema töökoht asus sissekäigust paremal. Infolett, kus võetakse makseid vastu, asub sissekäigust pisut vasakul pool. Seal töötas O. Mazureca ja võttis mööbli eest makseid vastu. Sergei Leesalu sel ajavahemikul töötas kaupluses xxx. Hommikul O. Mazureca võttis maha signalisatsiooni ja kõik töötajad sisenesid ruumi peasissekäigust. Kui keegi tuli varem kohale, siis nad seisid ja ootasid, millal tuleb O. Mazureca ja võtab maha signalisatsiooni, kuna teistel seda õigust ei olnud. Ainult Oksana Mazureca avas kaupluse tagaukse, võttis maha signalisatsiooni ja siis lasi juba teised sisse. Tunnistaja O T andis ütlusi, et 2011.a. suvel ta ostis kauplusest G diivani ja maksis oma pangakaardiga. Kaupluses on kõrge infolett, selle taga istub müüja-naisterahvas. Tunnistaja andis müüjale oma pangakaardi, müüja sisestas kardi makseterminali. Tunnistaja ei näinud oma pangakaarti. See ei kestnud kaua aega, umbes 2 minutit. Ta ei näinud, mis müüja laual oli. Infolett on kõrge ja naisterahvas istus toolil. Pärast makseterminal oli asetatud infoletile. Tunnistaja valis PIN-koodi ja võttis kaardi välja. Talle anti ostudokumendid. Septembris helistati pangast. Tunnistaja logis oma pangakontosse sisse ja vaatas, et 150 krooni oli välja võetud SanktPeterburis. Pank tagastas selle summa. 31 1-14-1927 Tunnistaja V T andis ütlusi, et ta töötas 2011.a. G kaupluses xxx. Tema töökohustus oli ruumide ja ladude koristamine. O. Mazureca ei lubanud kellelgi infoleti taha minna. Infoleti taga seisis tööarvuti, millel töötas ainult O. Mazureca. O. Mazureca pidevalt viibis infoleti taga ja kui ta käis suitsupausil või lõunal, siis Oksana Mazureca korraldusel V. T asendas teda. Tunnistaja arvas, et J M töötas G kaupluses xxx. Je M võttis vastu makseid siis kui O. Mazurecat kaupluses polnud. Kui Oksanat või J M ei olnud kaupluses, siis ainult tunnistaja / V T / võttis makseid vastu. Tööarvutit tunnistaja ei kasutanud, ühtegi tööd ta sellel arvutil ei teinud, tunnistaja vahel nummerdas kviitungeid, mingeid teisi andmeid ta kviitungitele ei kirjutanud. Kaupluses oli teine arvuti. See arvuti ei ole töö jaoks, sellel mängisid J. M ja V . Tunnistaja ei näinud, et sellel arvutil oleks töötatud kaupluses. Tunnistaja J K andis ütlusi, et ta ostis diivani kauplusest G M 26.08.2011.a. Tunnistaja osundas kohtusaalis istuvale müüjale (naisterahvas), kes tunnistajat kaupluses teenindas –O. Mazurecale. Tunnistaja valis diivani ja läks infoleti juurde kassasse. Seal oli kõrge infolett, müüja istus allpool. Tunnistaja käest küsiti pangakaart. Tema käest võeti pangakaart, sisestati makseterminali ja see asetati infoletile. Pangakaart oli väljaspool tunnistaja vaatevälja lühikest aega. Tunnistaja ei näinud mida müüja leti taga tema pangakaardiga tegi. Kaardimakse võttis vastu ja arve vormistas üks ja sama müüja. Tunnistaja jaoks oli ebatavaline see, et müüja võttis tema käest pangakaardi. Kuskil mujal ta ei anna kunagi kellegi teise kätte oma pangakaarti, ta alati ise sisestab oma pangakaardi makseterminali.
31. septembril 2011.a temale helistati SEB pangast ja öeldi, et pangakontolt oli välja võetud raha. Ta ise ei ole Sankt-Peterburis käinud. Pank tagastas raha. Tunnistaja S S andis ütlusi, et suvel 2011.a. ta ostis kauplusest G M voodi ja madratsi. Ta maksis Swedbank krediitkaardiga. Kaupluses on kõrge infolett. Ta läks infoleti juurde, andis müüjale oma krediitkaardi. Tunnistaja mäletab, et makseterminali infoletil ei olnud, hiljem see lihtsalt võeti välja infoleti alt ja sisestati pangakaart. Ta valis PIN-koodi. Krediitkaart anti talle tagasi. Ostu sooritamisel vormistati kviitung. Tunnistaja ei kasuta väga tihti krediitkaarti, ainult suurte ostude sooritamisel. 2011.a. septembris on tema krediitkaardilt Kingissepa linnas välja võetud umbes 1200 eurot. Krediitkaart oli blokeeritud. Tunnistaja logis internetipanka ja nägi, et Kingissepa linnas oli tema kontolt ebaseaduslikult raha välja võetud. Seepärast ta pöördus kohe panka. Pangas paluti kirjutada avaldus, et temal ei olnud Venemaa viisat , ta viibis Eestis. Pank tagastas raha. Tunnistaja V I andis ütlusi, et maikuus 2011.a. ta ostis mööbli kauplusest G M . Tunnistaja osundas kohtusaalis istuvale müüjale (naisterahvas), kes tunnistajat kaupluses teenindas –O. Mazurecale. Kauplusesse sisenedes vasakul pool asus kõrge infolett. Kaardimakse võttis vastu just müüja Oksana. Tunnistaja maksis Swedbank krediitkaardiga. Selle krediitkaardiga ta maksis ainult kaupluses G . Ta kasutas seda kaarti ühel korral. Müüja asetas makseterminali tunnistaja ette infoletile. Ta sisestas kaardi, valis PIN-koodi. Siis kuvaril näitas, et limiit on ebapiisav. Ta võttis kaardi terminalist välja ja hakkas juba teist kaarti sisestama. Tema tähelepanu oli mujale juhitud. Just sel hetkel, kui kaart oli sisestatud makseterminali. Kõrval seisid kaupluse töötajad, kaks isikut. Kviitungit vormistati umbes 5 minutit. Ta maksis mööbli eest maikuus, septembris võeti raha kontolt. Ühelt kaardilt oli välja võetud umbes 250 eurot, teiselt kaardilt mõne aja pärast 640 eurot. Mõlemad pangakaardid oli blokeeritud. Pangas paluti kirjutada avaldus. Pank tagastas raha. Tunnistaja V T nimetas kohtuistungil süüdistatavat perekonnanimega Sergei Dmitrijev, keda tunnistaja aitas 2011.a. G kaupluses mööbli maha laadimisel. Isikut perekonnanimega Leesalu, tunnistaja ei tunne. Kohtu küsimusele, kellel müüjatest olid heledad pikad juuksed, 32 1-14-1927 tunnistaja vastata ei suutnud, ta loetles üle kõik müüjad, mõned olid ruugete juustega, kuid kellelgi neist heledaid juukseid ei olnud. . J M kohta tunnistaja selgitas, et ta pidas teda xxx, kuna ta asendas infoleti taga O. Mazurecat, teised müüjad teda ei asendanud. Tunnistaja D Š andis ütlusi, et ta ostis madratsi kauplusest G M augustis 2011.a. Tema abikaasa maksis madratsi eest tunnistaja pangakaardiga. Tunnistaja ei näinud seda hetke. Septembris 2011.a. teatati Sampo pangast, et Sankt-Peterburis oli tema pangakontolt ebaseaduslikult välja võetud 200 eurot. Pangas paluti kirjutada avaldus. Pank tagastas raha. Tunnistaja E M andis ütlusi, et 2011 aasta augustis ta ostis voodimadratsi kaupluses G . Ostu eest tasus kaardiga. Terminali ei olnud laual. Tunnistaja võttis välja pangakaardi. Müüja võttis pangakaardi tunnistaja käest, sisestas terminali ja pani selle tunnistaja ette, et tunnistaja sisestaks PIN-koodi. Pärast PIN-koodi sisestamist, müüja pööras terminali enda poole ja võttis tšeki. Tunnistaja võttis kaardi terminaalist välja ise. Tunnistaja ei näinud oma kaarti 5-10 sekundit. Infolett oli küllaltki kõrge, rinnuni. Tunnistajale ei olnud näha, mis toimus infoleti taga. Müüja täitis tšekki. Tšekk oli standardne, valget värvi, lai. Arv on koostatud 22.08.2011, arvel on tunnistaja allkiri. Müüja täitis arve ise algusest lõpuni. Tunnistajalt pangakaardi võtnud ja kviitungi täitnud müüja oli üks ja sama isik. Tunnistajale väljastati kokku klammerdatud kviitung ja väljatrükk pangaterminaalist . Kohtueelse uurimise staadiumis olid tunnistajale isikute äratundmiseks esitatud fotod. Esitatud fotodelt tunnistaja tundis ära pingil istuvat naisterahvast, kes oli müüja. Äratundmisel tunnistaja rääkis, et müüja oli lühemat kasvu, tunnistajast natuke lühem, tumedate juuste ja tumedate silmadega. Tunnistaja tasus madratsi eest peigmehe kaardiga, tema perekonnanimi on A M . M helistati SEB pangast ja öeldi, et tema arvelt oli raha välja võetud summas 200 eurot. Pärast pank tagastas raha. Pangas öeldi, et võimalik, et kusagil toimus andmete maha lugemine. Selle kaardiga tegi tunnistaja ainult suuremaid oste, näiteks madrats, kapp. - G M O OÜ 22.08.2011 arve nr 4399 summas 155 eurot (madratsi ost). (kd 3, lk 34-35). 19.10.2011 äratundmiseks esitamise protokoll, kus tunnistaja E I (praegu M ) tundis ära O.Mazureca kui isiku, kes teostas temaga arveldamist ja toiminguid tema kaardiga. (kd 3, lk 3033). Tunnistaja I Z andis ütlusi, et
32. aastal ostis kauplusest G M laua. Hiljem ta hakkas kaupluses ostu eest tasuma aga kaart oli suletud. Tunnistaja ei saanud aru, miks. Tunnistaja teadis, et tal on arvel raha olemas. Läks pangaautomaati, sealt ka ei saanud raha kätte. Tunnistaja läks koju, vaatas internetipangas väljavõtet. Tunnistaja nägi, et temalt on raha summas 600 eurot välja võetud Peterburis, vaksalis. Raha võeti välja 2 või 3 korda. Tunnistaja helistas panka, kaart suleti. Järgmisel päeval öeldi panka tulla. Pangas võeti tunnistajalt kaart ära, asemele anti ajutine. Nädala pärast hüvitas Swedbank pank summad tunnistajale. Kauplusest G M tunnistaja ostis laua. Laua eest maksis pangakaardiga. Kuidas toimus tasumine, tunnistaja ei mäletanud. Tunnistaja mäletas ainult, et toimus kaardimakse ja kirjutati välja garantiitalong, kõike seda tegi üks inimene. Tšekk on välja kirjutatud 31.08.
33. Tšekki täitis müüja, üks ja sama isik. Tunnistaja pani oma allkirja. Tunnistaja maksis kaardiga, ta maksis kaardiga väga harva. Tunnistaja kasutas seda pangakaarti üksi. Kaupluses on üks sissepääs. Ostu eest tasumisel müüja oli kaupluse sissepääsu juurest vasakul pool. Venemaa Föderatsioonis tunnistaja kaarti ei kasutanud, maksis ainult sularahas. Pärast makse teostamist võeti Peterburis raha välja. G M Outlet OÜ 31.08.2011 arve nr 4263 summas 63 eurot (laua ost) ning kviitung. (kd 3, lk 36) 33 1-14-1927 Tunnistaja S Š andis ütlusi, et teab Sergei Leesalu, nad on tuttavad. Leesalu töötas kaupluses G , ta vedas mööblit laiali. Mazurecat ei tunne, nägi teda mööblikaupluses G töötamas. Maikuus 2011 Mazureca müüs tunnistajale mööbli. Mööbli eest maksis tunnistaja oma firma T OÜ kaardiga. Tunnistaja mäletab, et kaupluse sissepääsust vasakul oli lett, lett oli kõrge, tunnistajale rinnuni. Tunnistaja ei mäleta, kuidas toimus kaardiga maksmine, eeldab, et andis kaardi. Tunnistaja mäletab, et pangakaart oli mõne aja väljaspool tema vaatevälja. Tunnistaja kasutas kaarti tihti. Kviitung kirjutati tunnistajale välja käsitsi. Müüja-naisterahvas võttis makse vastu ja vormistas kviitungi. Sellest, et OÜ T kaarti kasutati välismaal, tunnistaja sai teada Hansapangast, paluti vahetada PIN-koodid. 2011 septembris sai tunnistaja teada, et teatud ajavahemikul Venemaal kahes linnas oli firma arvelt sularaha välja võetud, raha võeti välja kaks korda summas 750 eurot. Pank hüvitas firmale selle summa . Pank saatis SMS-i ettepanekuga vahetada PIN-koodid. Tunnistaja ei mäleta, kui kaua oli OÜ T kaart firma käsutuses. Tunnistaja ei kasutanud seda kaarti Venemaal. Tunnistaja A A andis ütlusi, et O. Mazureca oli tööle võetud 2010.a. oktoobris xxx tööülesannetega. Tema töökohustused seisnesid järgnevas: mööbli müük, kauba vastuvõtt ja väljastamine, kassaaruannete koostamine, kaupluse korrashoid, kaupluse avamine ja sulgemine, signalisatsiooni pealepanek ja mahavõtmine. Peale Oksana Mazureca töötas G kaupluses xxx V T ja xxx Sergei Leesalu. 2011.a. oli see ainuke Sergei, kes töötas kaupluses. Ta töötas nii müügisaalis kui ka laos.. Samuti tegeles ta mööbli kohaletoimetamisega ning A. A teab, et žurnaal koos kohaletoimetamise tellimuste ja saatelehtedega asus infoletil. O. Mazureca poolt olid toime pandud rikkumised – seda näitas ootamatu kontroll, raamatupidaja nägi hindade muutmist. Rikkumiste eest ei saanud esitada O. Mazurecale pretensioone, kuna ei olnud kõiki kviitungeid. Hiljem selgus, et O. Mazureca võttis klientide käest ettemaksu tellimuse eest, mida ta hiljem ei täitnud ning G kauplus pidi täitma tellimused enda arvelt. Peale kontrolli lepiti kokku, et O. Mazureca lahkub töölt omal soovil alates 08.01.2014.a. O. Mazureca võlgnevus G kaupluse ees moodustas umbes 2 000 eurot, kuna tunnistaja andis korralduse tagastada klientidele nende raha täitmata tellimuste eest. O. Mazureca palvel tunnistaja lubas J M kaupluses viibida. Tööle vormistada ta teda ei saanud, kuna tal ei olnud ID-kaarti ja isikukoodi. J. M ise ei ole kunagi palunud, et teda ametlikult kauplusesse tööle vormistataks. Ta aitas oma abikaasat Oksana Mazurecat alates 2011.a. juulist. Enne seda käis ta komandeeringutes, kuna tema põhitöökoht asus xxx. Narvas tegeles ta reklaamiga, ta teadis milline kaup oli nõutud ja soovitas A. A. Kaupluses oli üks infolaud. Infolett seisis kaupluses alates
34. Infoleti sisemuses olid arvuti, dokumendid, seif. Arvutisse sisestati kaubanduse programm. Arvutisse sisestatakse kaup. Arvuti programmi kaudu kirjutatakse välja tšekk. Oksana kohustuseks oli arvutisse info sisestamine. Infoleti taga võis olla ainult töötaja – Oksana. Kõrvalised isikud selle taha ei tohtinud minna. Oksana Mazureca võttis puhkepäevi väga vähe ja eriti seda asjaolu rõhutas tunnistaja. Kaupluses oli esimesest tööpäevast infoleti taha paigaldatud tööarvuti, mida kasutati pidevalt nii töös kui ka Tallinnas viibiva O. Mazurecaga suhtlemiseks Skype teel kui ka e-posti teel dokumentide saamiseks. See oli ainus arvuti ainuke, seda kasutatakse siiani poes tööarvutina. 2013.a. paigaldati arvutisse uus raamatupidamise programm arvete elektroonseks vormistamiseks ja edastamiseks. G kaupluses teostatud remontide kohta tunnistaja teab seda, et neid pole olnud, vaid vahetati estakaadi juures juhtmestik ära ja vahetati läbipõlenud lampe 1-2 korda aastas. Remonditöid infoleti juures tehtud ei olnud. 2010 ja 2011 videokaameraid kaupluses sees ei olnud. Videokaamerad olid paigaldatud
35. Tunnistaja A. A ütles, et CD plaadil nimetusega «13E – IA0016 LISA 2 12240101444; EKEI P. L, 22.11.13» on infolaua lett. Tunnistaja kuulas kahe meesterahva häält. Üks hääl on S.Leesalu hääle moodi. Kuna ostjaid ei olnud kuulda, siis võisid salvestusel olevad sündmused toimuda hommikul vara või hilja õhtul või siis öösel. Tunnistaja A. A ütles, et videosalvestusel /kestvusega 8 tundi 24 minutit 28 sekundit/ esimest klienti teenindas Oksana Mazureca ja kviitungil on Oksana allkiri. Teise ostja kviitungil on Oksana allkiri, on näha tema käed. Kellaaeg 1:39:09, kus klient tasus sularahas. 34 1-14-1927 Seda klienti teenindas Oksana Mazureca. Oksana vasakul käel nägi tunnistaja kiviga sõrmust. Kellaaeg 5:55:00, klienti teenindas Oksana Mazureca. Kellaaeg alates 23:00 kuni 33:41, makse võttis vastu Oksana. Salvestuse kellaaeg 7:01:04, tunnistaja tundis ära J M ja Oksana allkirja kaupluse G kviitungil ei ole. Tunnistaja V V tundis kohtusaalis süüdistatava ära (S. Leesalu) ja selgitas, et G kaupluses kaadrimakse teostamise ajal süüdistatav oli tema juures ja võis näha PIN-koodi, samuti tunnistaja vestles kaupluses süüdistatavaga. Kauba eest maksis pangakaardiga. Kaadrimakse ei läinud kohe läbi. Müüja võttis makseterminali kätte ja kadus sellega infoleti alla, tunnistaja ei teadnud mida ta seal pangakaardiga tegi. Seejärel pani müüja makseterminali uuesti infoletile, pani tunnistaja ette. Tunnistaja valis PIN-koodi ja kaardimakse läks läbi. Tunnistaja ei näinud oma pangakaarti 20-30 sekundit. Tunnistaja valis PIN-koodi kaks korda. Esimest korda tunnistajal ei õnnestunud, teine kord oli peale müüja manipuleerimist. Infoleti juures seisis meesterahvas, müüja ja tunnistaja abikaasaga. Ostu sooritamisel vormistati tšekk. Peale kaardimakse sooritamist sai tunnistaja maksekviitungi. Infolett asus kaupluse sissekäigust vasakul pool. Infolett oli tunnistajale rinnuni, umbes 1,30 meetrit. Tunnistaja vaatas 2011 pangaväljavõtet, millest nähtus, et 21.06.2011 tunnistaja ostis diivani, 02.07.2011 oli tunnistaja pangakontolt välja võetud päeva jooksul alguses 95 eurot, seejärel veelkord 95 eurot ja pärast 100 eurot. V L - tunnistaja abikaasa töökolleeg. L ostis sellest kauplusest kaupu enne või natuke hiljem tunnistajat. L rääkis sellest, et tal oli hiljem pangakontolt välja võetud suur rahasumma. Tunnistaja kasutas pangakaarti pidevalt. Tavaliselt seisab teistes kauplustes makseterminal alati infoletil, kassa juures. Mitte kunagi pangakaart ei kao vaateväljast. Venemaal pole tunnistaja mitte kunagi pangakaarti kasutanud. Tunnistaja A M andis ütlusi, et töötas mööblikaupluses G O koos süüdistatavate S. Leesalu ja O. Mazureca´ga. Tööle asumisel mitte mingeid dokumente tunnistajale ei olnud vormistatud. Töötas ausõna peal. Tunnistajat võttis tööle firmasse G Oksana Mazureca. Ta oli tunnistaja juhataja. Tunnistaja töötas Oksana ja Z juures. Neil oli mingi firma nimetus algas „S“ tähega, S . See firma müüs mööblit. Tunnistaja töötas selles firmas xxx 2-4 kuud suvel
36. Töötasu oli minimaalne või sõltus müügist. Töötasu määrasid kindlaks juhatajad Oksana ja J . Oksana, J ja tunnistaja töötasid koos. Kui tunnistaja müüs kaupa, siis kirjutas välja tavalisi tšekke. Põhimõtteliselt toimus müük peamise infoleti taga. Tunnistaja täitis tšekke käsitsi. 01.07.2011 vormistatud tšekk nr 3618 on tuttav tunnistajale. Tšekk on tunnistaja poolt täidetud. Seal on kauba nimetus, kogus, hind. Tšekki andis tunnistaja edasi Oksanale, infoleti taha. Tšekile kirjutati kaupluse nimetus G . Sellel ajavahemikul tunnistaja vormistas 5-6 tšekki. Kaupluses oli makseterminal, ta seisis infoleti taga. Kaupluse sissepääsu juures, otse sissepääsu vastas oli suur infolett. Infolett oli kõrge, umbes 1,20 – 1,40 meetrit, selle peal oli kassa, kassaaparaat. Oksana ja J töötasid selle infoleti taga. Keegi teine müüjatest või klientidest ei saanud selle infoleti taga käia. Firma, kus tunnistaja töötas oli kaupluse sissepääsust vasakul, peaaegu kõige lõpus. Kauplusest mäletab tunnistaja ainult Oksanat, J ja T, kes töötas tunnistaja vastas. Infoleti taga oli kassaaparaat, arvuti, kohviaparaat või veeaparaat. Ta töötas xxx, vedas autoga kaupa kohale. Mööblimüüjad ütlesid laadijale, et tal tuleb kaup kohale vedada. Tunnistaja kirjutas välja tšeki ja seeläbi laadijad teadsid kuhu tuleb kaup toimetada. Kaupluses töötas ainult üks Sergei nimeline töötaja, J ja Oksana sõber. Tunnistaja juuresolekul infoleti juures mingeid remonditöid ei teostatud. Tunnistaja J P (S) tundis kohtusaalis süüdistatava ära (O. Mazureca) ja selgitas, et ta ostis praktiliselt kogu mööbli kauplusest G. Ta ostis kauplusest G 2011 suvel kupee-kapi ning augustis ta ostis tütre tuppa diivani. 2011 detsembri lõpus ta ostis elutuppa sektsiooni. 2011 augustis toimunud mööbli ostmisel teenindas tunnistajat süüdistatav-naisterahvas. Tunnistaja vormistas järelmaksu ja naisterahvas vormistas dokumendid. Tehti päring järelmaksu kohta, vormistati 35 1-14-1927 järelmaksu leping ja tunnistaja maksis esimese sissemakse. Kaupluses vormistati järelmaksu leping ja kviitung esimese sissemakse tasumise kohta. Tunnistaja maksis pangakaardiga. Tunnistaja kasutas kaardiga maksmisel makseterminali. Diivani ostmisel augustis 2011 olid tunnistajaga koos ema, kasuisa ja tütar. Tunnistaja maksis infoleti juures. Infolett oli kõrge, tunnistajale rinnuni. Kuu peale ostu sooritamist, septembris, tuli tunnistajale Swedbank pangast sõnum, et tema kaart on blokeeritud ja tunnistajat paluti pöörduda pangakontorisse uue pangakaardi saamiseks. Tunnistaja vahetas pangakaardi. Pangakaardi blokeeris pank ise. Tunnistaja ei ole seda kaarti Venemaal kasutanud, sest tal on EV kodakondsus ja tal ei ole Venemaa viisat. 21.10.2013 äratundmiseks esitamise protokoll, mille järgi oli tunnistajale esitatud äratundmiseks 4 fotot, fotodelt ta tundis ära 2 isikut ja selgitas seoses millega ta tundis ära O. Mazureca ja et just tema augustis 2011 kaupluses G M asukohaga xxx võttis vastu kaardimakse ja teine naisterahvas (number 4) on müüja-konsultant, kes andis talle nõu mööbli ostmisel. (kd 3, lk 37-40). Tunnistaja A L andis ütlusi, et tema 15.08.2011 läks kauplusesse G diivanit ostma. Meelde jäi naisterahvas, kes tunnistajat teenindas. Ta oli keskealine, tumedate juustega. Tunnistaja valis diivani välja, maksis kaupluse sees sissekäigust natuke vasakul pangakaardiga (deebetkaart) ,. Tunnistajale jäi meelde, et seekord võeti talt kaart. Seal seisis laud, tunnistaja poolt oli see kõrgem, tagant madalam. Töötaja pani kaardi selle all terminali ja seejärel pandi terminal tunnistaja ette vasakule poole ja siis tunnistaja sisestas PIN-koodi. Mingil hetkel, kui kaart all terminali sisestati, tunnistaja seda ei näinud. Tunnistaja ei näinud oma kaarti lühikest aega. Müüja võttis kaardi ja sisestas terminali, seejärel andis tunnistajale, et ta sisestaks PINkoodi. Leti juures olid meesterahvad. Tunnistaja sai aru, et nad töötavad kaupluses laadijatena ja teevad lihtsalt oma tööd. Nad keerlesid seal ringi ja võisid näha PIN-koodi. Tasumise kohta anti tunnistajale mingi kviitung. Asja materjalide juurde lisatud kviitung on see sama kviitung, mis oli kohapeal tunnistajale väljastatud. Kviitung oli vormistatud 15.augustil. Kviitungi vormistas tunnistajalt raha saanud müüja. Pärast maksmist anti tunnistajale kviitung. Lett oli kõrge, umbes 1,50 meetrit. Tunnistaja ei näinud, mis toimus infoleti taga. Tunnistajale on teada, et tema pangakaardi andmeid kasutati välismaa pankades. See toimus umbes kuu aja pärast, kusagil septembri keskel. Ta vaatas oma arvet ja nägi, et
37. septembril 2011 Peterburis oli tema arvelt 2 korda välja võetud raha summas 97,06 eurot. Pangas küsiti tunnistajalt, kas ta on Venemaal käinud. Tunnistaja seletas, et tal ei ole isegi viisat, st ta ei saanud seal olla. Kahe päeva jooksul pank tagastas tunnistajale summa. G M O OÜ 15.08.2011 arve nr 4166 summas 189 eurot (diivanvoodi ost) ning kviitung. (kd 3, lk 41) Tunnistaja V K andis ütlusi, et mais 2011 kaupluses G M ostis ta kummuti. Infolett asus sissepääsust vasakul pool. Infolett oli küllaltki kõrge, tunnistajale oli see rinnuni. Tunnistaja tasus kauba eest pangakaardiga. Tunnistaja võttis rahakotist pangakaardi, terminali infoleti peal ei olnud ja ta andis oma kaardi müüja kätte, kes pani kaardi terminali ja siis tunnistaja sisestas oma PIN-koodi. Kaarti ei olnud tunnistaja vaateväljas mõni sekund, kui müüja sisestas kaarti terminali. See asus infoleti all. Ostmisel vormistati ostutšekk. Tunnistaja kõrval olid abikaasa ja müüja. Septembris 2011 tunnistajale helistati Sampo pangast ja teatati, et tema kaardilt olid andmed loetud ja pank blokeeris selle. Tunnistaja läks pangakontorisse ja tellis uue kaardi, kus ja kuidas toimus tunnistaja kaardi lugemine, seda tunnistajale ei öeldud. Pärast panga kõnet kaart oli kohe blokeeritud, tunnistaja ei saanud seda kohe kasutada. Varem kasutas ta seda kaarti teistes kauplustes. Teistes kauplustes terminal asus vahetult ostja ees ning kaart ei sattunud väljaspoole tunnistaja vaatevälja. Tunnistaja kasutas seda kaarti 2-3 nädalat enne seda kui see blokeeriti. 36 1-14-1927 Kaarti kasutas ta ainult Eestis. Tunnistaja K J andis ütlusi, et tema mäletab naisterahvast /Oksana Mazureca/, ta oli kaupluse G M xxx, tunneb teda visuaalselt. 2011.aasta suvel ostis tunnistaja kauplusest G endale mööbli. Tunnistajale anti tema tellimus välja, tunnistaja tasus selle eest kaardiga. Naisterahvas oli kassas. Kassa asus kaup