) § 563 lg 7 p 1, perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 2, § 183 ja § 261 alusel tuleb avaldus rahuldada, tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ning rakendada lapse ema suhtes sunnivahendit. Arvestades, et isa esitas avalduse 02.01.2017.a (
Arvestades, et avaldus jõudis Harju Maakohtusse 09.01.2017, isa kõrvaldas avalduse menetlusse võtmist takistava puuduse 18.01.2017.a, kohus kutsus vanemad välja korduvalt piisavalt erinevatel vanematele sobinud aegadel piisava etteteatamisega, kohustas vanemaid teatama kohtule kirjalikult muu hulgas oma seisukohtadest asja kokkuleppel lahendamise võimaluste kohta ja arutas kohtusse ilmunud vanemaga võimalusi lahendada asi kokkuleppel, on kohus teinud kõik mõistlikult võimaliku vanemate lahkheli kokkuleppel lahendamiseks 60 päeva jooksul. Kohtul puudub õigus seaduses sätestatud tähtaega pikendada. Isa ei olnud menetluse pikenemisega nõus ja menetluse 2
lg 2 teise lause alusel luges kohus avaldaja seletusega avalduses ja 03.03.2017.a ärakuulamisel tõendatuks asjaolu, et ema on jätnud võimaldamata isa ja lapse kohtumisi vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2016.a määruse resolutsiooni punktile 3.2, rikkudes lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust, ja jätnud võimaldamata isal endaga kontakteeruda Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2016.a määruse resolutsiooni punktis 3.2 määratud suhtlemiskorra täitmiseks, raskendades lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse täitmist. Seda kinnitavad ka lapsele määratud esindaja ja Kesklinna Valitsuse seletused, ema käitumine käesolevas menetluses ning asjaolu, et ema ei ole avalduses esile toodule vastu vaielnud. Isaga suhtlemine on kohtu määratuga võrreldes vähenenud, millega on rikutud lapse õigust isaga suhelda. Toodust tulenevalt puudub alus jätta avaldust rahuldamata. Lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral peab kohus tegema
Kohtul puudub õigus jätta selline määrus tegemata. Kohus leidis, et arvestades, et kohtutäituri määratav sunniraha ei või olla väiksem kui 192 eurot ja lapse isa palus mitte määrata emale kohustust suures summas, ja eelkõige lapse huve, on põhjendatud sunniraha suurus kokku kuni 192 eurot. Arvestades, et määruse tegemise aluseks olnud asjaolud võivad ajaga muutuda, on mõistlik aeg, milleni kohtutäitur võib sunniraha määrata, 30.04.2017. Sõltumata lepitusmenetluse tähtaja möödumisest kokkulepet saavutamata, oleks lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamise alus
Kohus kutsus ema välja erandina ka teistkordselt, kuid ema jättis ka teistkordselt kohtusse mõjuva põhjuseta ilmumata. Ema oli teadlik kohtu selgitusest, mille kohaselt lapse haigust ei loeta mõjuvaks põhjuseks. Lapse haigestumine ei ole erakorraline sündmus, vaid tavapärane sündmus, millega on võimalik ja vajalik arvestada ja teha eelnevalt selleks puhuks vajalikud korraldused. Kolmandat korda lapse isa tahte vastaselt teda välja kutsuda ei oleks põhjendatud.
8. 02.05.2017.a esitas lapse ema maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus jätta avalduse rahuldamata ja juhul kui kohus rahuldab avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks, viia läbi lepitusmenetlus ning mitte rakendada sunnivahendit lapse ema suhtes. Kohus ei ole arvestanud lapse huve. Samuti ei ole kohus asja menetlenud tsiviilmenetluse seadustikus (
) ettenähtud viisil. Kohus edastas emale 25.02.2017.a kohtuistungi kutse, mille kohaselt pidi kohtuistung toimuma 13.02.2017.a. Avaldaja tegi selle peale avalduse kohtuistungi aeg edasi lükata, sest avaldaja viibis välisriigis. Ema oli nõus avaldaja sooviga, et istung lükatakse edasi. Kohus tõstis vastupidiselt kohtuistungi aja varasemaks ja määras uue istungi aja 03.02.2017.a, saates 30.01.2017.a pärastlõunal sellekohase kutse. Lapse ema sai kutse kätte 01.02.2017.a. Samal päeval helistas emale ka asja menetlev kohtunik, et kas oleks võimalik emal siiski ilmuda lapse haigusest hoolimata istungile. Telefonivestluses jäi emale mulje, et kohtunik ei ole asjas erapooletu ega lähtu lapse huvidest. Ema selgitas kohtunikule, et tal ei ole haiget last nii lühikese etteteatamise tähtajaga mitte kuhugi jätta ning ainuke võimalus kohtusse ilmuda oleks haige laps kaasa võtta. Ema selgitas, et lapse vanaisa töötab Soomes ning vanaema on pedagoog, kes ei saa nädala sees vaba päeva võtta. Kohtuniku sõnade kohaselt ei tohi last menetluse raames toimuvatele istungitele igal juhul kaasa võtta, ka siis kui laps oleks terve. Ema avaldus kohtuistungi määramisel soovi, et istungit ei tõstetaks mitte mingisugusel juhul 03.02.2017.a, sest emal ei ole võimalik sellel istungil mistahes juhul osaleda. Kohus 3
563 lg-test 3 ja 5, sest kohus ei ole püüdnud menetluse käigus jõuda vanemate kokkuleppeni. Kohus ei ole selgitanud emale ei kutses ega telefonivestluses, missugused õiguslikud tagajärjed on sellel, kui kohus lahendab asja ainult avaldaja (vale)väidetele tuginedes. Kohus ei ole andnud emale ka võimalust menetleda asja osaliselt kirjalikult, st esitada oma seisukohad kohtule kirjalikult. Kohtu viide, et
Kui lahendamise käigus ei ole võimalik vanemaid välja kutsuda korraga ning asja lahendamiseks on vaja vanemad välja kutsuda eraldi, peab kohus seda tegema. Ema selgitas kohtule, et ta on nõus ja talle sobib 13.02.2017.a toimuma pidav kohtuistung ning ema ärakuulamine oleks pidanud toimuma siis. Kohus ei ole antud menetluses püüdnud asjaosalisi suunata asja lahendamiseks kokkuleppel. Kohus ei ole esitanud ettepanekut ka kohtuväliseks nõustamiseks, kuigi see annaks paremaid tulemusi, kui sunniraha määramine. Kohus ei ole mistahes viisil püüdnud, et saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Lapse ema ei nõustunud, et ema oli teadlik kohtu selgitusest, mille kohaselt lapse haigust ei loeta mõjuvaks põhjuseks. Lapse haigestumine ei ole erakorraline sündmus, vaid tavapärane sündmus, millega on võimalik ja vajalik arvestada ja teha eelnevalt selleks puhuks vajalikud korraldused. Kohus ei selgitanud emale, et lapse haigus ei ole mõjuv põhjus mitte ilmuda istungile. Vastupidiselt kinnitas kohus telefonivestluses, et kui laps on haige, ei saa ema istungile tulla. Kohtu seisukoht, et lapse haigestumine ei ole erakorraline sündmus, vaid tavapärane sündmus, ei ole õige. Antud asjas ei ole kohus kogunud mitte ühtegi tõendit, vaid lähtus oma otsustuse tegemisel üksnes avaldaja valeväidetest. 9. Avaldaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata. Eestkosteasutused leidsid, et määruskaebus tuleks rahuldada. Lapsele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. 10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused 11. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. 12. Maakohus tunnistas vaidlustatud määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määras sunnivahendi rakendamise võimaluse.
lg 7 kohaselt teeb kohus sellise sisuga määruse üksnes juhul, kui on täidetud üks järgnevatest eeldustest: kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või üks vanematest ei ilmu kohtusse või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast. Maakohus on määruses märkinud, et kuivõrd 60 päeva jooksul ei saavutatud kohtus suhtlemise 4
lg 7 sellise aluse ette näeb, ei saa kohus seda rakendada, kui kohus on istungite määramisel rikkunud menetlusõigust.
lg 2 kohaselt peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Nimetatud tähtaeg võib olla lühem üksnes menetlusosaliste nõusolekul. Käesoleval juhul määras maakohus esialgu istungi 13.02.2017.a (tl 23 - 24b). Pärast seda, kui avaldaja teatas, et talle see aeg ei sobi, tõstis kohus istungi aga kuupäevale 03.02.2017.a, saates kohtukutsed nimetatud kohtuistungile välja 30.01.2017.a, mille lapse ema sai Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt kätte 01.02.2017.a. See tähendab, et lapse emale teatati kohtuistungist ette üksnes kaks päeva. Ka istungiaja muutmise korral peab uue kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt 10 päeva. Kohtukutse peale teatas lapse ema, et ta ei saa istungil osaleda, kuna tal on laps haige. Seega ei andnud lapse ema nõusolekut istungist etteteatamise tähtaja lühendamiseks.
lg-s 2 sätestatud 10 päeva reegli eesmärk ei ole üksnes anda menetlusosalistele võimalus ette valmistada istungiks, vaid ka anda menetlusosalistele võimalus korraldada ja planeerida istungile tulemine. Kui lapse ema ei nõustu tähtaja lühendamisega, mh teatades kohtule eluliselt usutava põhjenduse, miks ta ei saa osaleda kahe päeva pärast istungil, ei saa kohus, olles ise rikkunud istungi kokkukutsumise korda, lugeda menetlusosalist põhjuseta istungile mitteilmunuks. On eluliselt usutav, et kaheaastase lapse puhul võib kahepäevase etteteatamisega olla äärmiselt keeruline leida lapsehoidjat ning lapsehoidja mitteleidmisel peab lapsevanem olema haige lapsega kodus. Esimese istungi puhul ei teavitanud kohus ka lapse ema lepitusmenetluse puhul ilmumata jätmise tagajärgedest. Ka 03.03.2017.a istungi puhul on kohtukutse küll välja saadetud 03.02.2017.a, kuid Kohtute Infosüsteemi kohaselt on see lapse emale kätte toimetatud alles 27.02.2017.a ehk 3 päeva enne istungit.
lg 2 kohaselt ei piisa kohtukutse edastamisest, vaid kohtukutse peab olema kätte toimetatud selliselt, et kättetoimetamise ja istungi vahele jääb 10 päeva. Ükskõik kui varakult saadetakse kohtukutse asjas välja, peab kohus hoolitsema ka selle eest, et see oleks õigeaegselt menetlusosalisele ka kätte toimetatud. Asja materjalidest ei nähtu, et lapse ema oleks andnud nõusoleku tähtaja lühendamiseks. Asjaolu, et menetlusosaline ei teavita kohtukutse kättesaamisel koheselt, et talle see aeg ei sobi, ei tähenda, et ta nõustub tähtaja lühendamisega. Seega on ka teise istungi kokkukutsumisel kohus rikkunud menetlusõigust. Arvestades, et käesoleval juhul on kohus istungite kokkukutsumisel rikkunud menetlusõigust, ei pea istungilt puuduv menetlusosaline iseenesest tõendama mõjuvat põhjust istungilt puudumiseks. Juhul kui kohus ei oleks menetlusõigust rikkunud, oleks lapse ema pidanud
lg-t 2 mõlema istungi puhul.
-is menetlusosalistele tagatud menetlusõiguste rikkumist ei õigusta ka
lg 9, mille kohaselt kohus viib lepitusmenetluse läbi 60 päeva jooksul avalduse esitamisest arvates. Kohus peab suutma viia lepitusmenetlus läbi 60 päevaga selliselt, et kõikide osapoolte menetlusõigused on tagatud. Vajadusel saab kohus küsida menetlusosalistelt eelnevalt enne istungi määramist nende jaoks istungiks sobivaid päevi, et vähendada istungite edasilükkamise vajaduse riski.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.