4-16-8285/26

(233016004717)Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Irina Ogurova, Svetlana Hamaza Väärteoasi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 275 lg 1 järgi Menetlusalune isik Sergei Lartšenko isikukood 37103043718; elukoht xxx registrijärgne elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel vene keel; töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik – Sergei Lartšenko Kaitsja – Marek Ranne Kohtuvälise menetleja esindaja – Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin Tunnistajad – xx, xx, xx Kohtuistungi toimumise aeg 09.01.2017; 23.01.2017; 06.02.2017 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-109 ning § 111 kohtunik otsustas: Ida prefektuuri Narva Tunnistada Sergei Lartšenko süüdi 23.10.2016 avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega s.o KarS § 275 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 10 (kümme) päeva aresti. KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates 23.10.2016 kell 15:05 kuni 25.10.2016 kell 11:20, s.o 2 (kaks) päeva. Ärakandmisele kuulub 8 (kaheksa) päeva aresti. 1 4-16-8285 KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et Sergei Lartšenkol on õigus kanda 8 (kaheksa) päeva aresti ositi 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambris. Korraga ärakantava aresti kestuseks määrata 2 (kaks) päeva. Aresti kandmise alguseks lugeda arestimajja saabumise aeg. VTMS § 205 lg 2 alusel määrata, et Sergei Lartšenko on kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse (Vahtra 3, Narva) 10 (kümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mitteilmumise korral kohaldatakse sundtoomist. Asitõendid: - videosalvestusega CD-plaat - jätta väärteoasja materjalide juurde. Jätta menetluskulud Sergei Lartšenko kanda. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisele järgnevast päevast, s.o 02.03.

1. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst Viru Maakohtu kantseleis kättesaadav alates 09.04.
2. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 23.10.2016 koostatud väärteoprotokolli kohaselt on Sergei Lartšenkole esitatud KarS § 275 lg 1 järgi süüdistus selles, et 23.10.2016 kell 15.05 Narvas, aadressil Viru 3, olles alkoholijoobe seisundis, avalikus kohas solvas võimuesindajat patrullpolitseinik Vladimir Kirillovit, kes täitis oma ametikohustusi, kasutades tema suhtes solvavaid väljendeid, mistõttu politseiametnik tundis end solvatuna. Juhindudes VTMS §-st 71 edastas kohtuväline menetleja kõnealuse väärteoasja arutamiseks Viru Maakohtule. KarS § 275 lg 1 näeb ette vastutuse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et Sergei Lartšenko viibis süüdistuses nimetatud ajal Narvas, Viru 3 asuvas ühiselamus. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et enne ühiselamu juurde minekut oli ta isaga koos tarvitanud alkoholi ning ühiselamu valvur keeldus nii Sergei Lartšenkot kui ka tema isa ühiselamusse lubamast põhjusel, et viimased olid tarvitanud alkoholi. Olukorra lahendamiseks kutsuti sündmuskohale politsei ning politseiametnikud 2 4-16-8285 pidasid Sergei Lartšenko kinni ja toimetasid ta politseijaoskonda. Kõiki neid asjaolusid on tunnistanud nii Sergei Lartšenko ise kui ka tunnistajad xxx, xxx ja xxx. Vladimir Kirillovi ütluste pinnalt on tuvastatud, et ta töötab Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnas politseiametnikuna ning on seega avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 ning KorS § 2 lg 1 ja § 6 mõttes. Samuti on nii Kirillovi kui ka teiste isikute ütlustega tuvastatud, et Kirillov oli süüdistuses märgitud ajal Narvas, aadressil Viru 3 asuvas ühiselamus politseiametnikuna täitmas oma ametikohustusi ning kandis sealjuures politseiametniku vormiriietust. Isikute ütlustega ning telefonikõnede salvestistega on üheselt tuvastatud ka fakt, et politsei tuli sündmuskohale Sergei Lartšenko initsiatiivil. Selleks helistas ta kahel korral häirekeskusesse. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused on sündmuse käiku iseloomustavate muude faktiliste andmete osas valdavas osas samuti kokkulangevad, mistõttu ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal tsiteerida. Ütlused lahknevad vaid selles – kas ja millal tutvustas ühiselamu valvur Sergei Lartšenkole ühiselamus kehtivaid sisekorraeeskirju (mis olid ühiselamu fuajees stendil) ja kas Sergei Lartšenko solvas politseiametnikku. Sergei Lartšenko väitis ülekuulamisel, et valvur tutvustas sisekorraeeskirju alles siis, kui politsei oli kohale tulnud. Samas nii valvurina töötanud xxx kui ka tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et eeskirju tutvustati siiski juba enne politsei saabumist. Kusjuures tunnistaja xxx ütlustest järeldub, et tema oli kõnealustest eeskirjadest teadlik ning pärast seda, kui valvur oli keeldunud neid ühiselamusse laskmast, püüdis ka tema Sergei Lartšenkole selgitada, et neid ei lasta majja ning tuleb lahkuda. Viimane ei olnud aga keeldumisega nõus ning jätkas nõudmist, et teda majja lastaks. Häirekeskusesse tehtud kõnede salvestiselt ilmneb samuti, et kuigi häirekeskuse ametnik selgitas korduvalt Sergei Lartšenkole, et ühiselamus on omad eeskirjad ja valvuril on õigus keelduda isikute majja lubamisest, ei leppinud menetlusalune isik saadud vastusega ning nõudis jätkuvalt politsei saabumist ja enda majja lubamist. Sealjuures väitis Lartšenko telefonivestluses, et ta on täiesti kaine. Tema jutu sisust ja kõne maneerist on aga üheselt arusaadav, et helistaja ei ole kaine. Arvestades kogumis tunnistajate ütluseid ja telefonivestluste salvestisi, on kohus veendunud, et antud juhul ei andnud Sergei Lartšenko sündmuste käigu kohta täiesti tõepäraseid ütluseid ning ta on üritanud näidata enda käitumist paremas valguses, kui see tegelikult oli. Antud juhul on tõendatud, et ühiselamu valvur selgitas Sergei Lartšenkole, et teda ei lasta majja, kuivõrd ta ei ole kaine ning viitas sealjuures sisekorraeeskirjadele. Kuid Sergei Lartšenko ei lahkunud. Sergei Lartšenko vastupidised ütlused on teiste tõenditega üheselt kummutatud. Seonduvalt politseiametnik Kirillovi väidetava solvamisega on tunnistaja Vladimir Lartšenko öelnud, et ta ei kuulanud, mida poeg politseiametnikule ütles, ta tegeles sel hetkel muude asjadega. Kirillov ise andis väidetava solvamise kohta ütluseid, et Mind saadeti „nahhui“, siis ütles «сейчас я тебе уебу, пидор», st seksuaalorientatsiooni puutuvalt. Meesterahva jaoks on see solvav. …Need sõnad olid suunatud just minule, sest ma seisin temaga ja selgitasin ,et ma politseiametnikuna ei lase teda ühiselamusse. Et ma annan talle ametliku korralduse, et ta lahkuks. … Me olime fuajees valvuriruumi kõrval. Samuti seal juures viibisid kolmandad isikud, ma ei tea kas nad sisenesid või väljusid. Nad seisid ja jälgisid seda konflikti. Sergei Lartšenko tunnistas, et ta kasutas politseiametnikuga vesteldes ebatsensuurseid sõnu, kuid need ei olnud kellegi suhtes, vaid lihtsalt lausete kokku sidumiseks. Need ei olnud solvangud. Sõnu, mis on kirjas väärteoprotokollis, ta oma sõnul kasutanud ei ole. 3 4-16-8285 Tunnistaja xxx selgitas küsimustele vastates, et politseiametnikuga toimunud rüseluse eelselt kasutas Sergei Lartšenko politseiametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Nimetatud ütlustest järeldub, et tegelikult ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik kasutas konflikti käigus ebatsensuurseid väljendeid. Seda fakti kinnitavad nii tunnistajad xxx ja xxx kui ka Sergei Lartšenko ise. Ütlused lahknevad ainult selles osas, kas need väljendid olid suunatud politseiametnikule seoses tema töökohustuste täitmisega või mitte ning mis oli nende täpne sisu. Arvestades siinkohal juba eelnevalt tuvastatut, et Sergei Lartšenko on andnud ütluseid, milles ta püüdis oma rolli tekkinud konfliktis vähendada ning ka kõnealuse fakti osas on tema ütlused vastuolus kahe tunnistaja ütlustega, leiab kohus, et ka antud juhul on alust arvata, et Sergei Lartšenko on andnud enda õigustamiseks ebatõepäraseid ütluseid vältimaks politseiametniku solvamisega kaasnevat vastutust. Tunnistajate xxx ja xxx ütluste pinnalt loeb kohus tõendatuks, et Sergei Lartšenko kasutas Kirillovi suhtes ebatsensuurseid väljendeid pärast seda, kui viimane oli politseiametnikuna andnud talle korralduse majast lahkumiseks. Seega olid need väljendid öeldud reaktsioonina politseiametniku tegevusele tema ametikohustuste täitmisel. Kahtlemata tuleb nõustuda, et ülal tsiteeritud ebatsensuursed väljendid, mida politseiametniku suhtes kasutati, on isiku au ja väärikust alandavad. Nii tavapärases inimeste vahelises igapäevases suhtluses kui ka formaalses ametkondlikus kommunikatsioonis on taoline väljendusviis äärmiselt taunitav ja lubamatu. Eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul tuvastatud Sergei Lartšenko tegevuses KarS § 275 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt sai Sergei Lartšenko väga hästi aru ja teadis, et ta räägib politseiametnikuga ning et ta halvustab politseiametnikku ebasündsas vormis seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kasutades politseiametniku korraldusele reageerides solvavaid sõnu mõistis Lartšenko, et adressaat tajub neid solvanguna. Neist asjaoludest järeldub, et politseiametniku solvamine oligi sel momendil menetlusaluse isiku sooviks. Seega on tõendatud Sergei Lartšenko poolt kõnealuse süüteo toimepanek kavatsetult st ta teadis, et solvab võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega ning see oligi tema eesmärgiks. Karistus KarS § 275 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse liigi ja määra valimisel arvestab kohus esmalt asjaolu, et menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Teisalt arvestab kohus ka sooritatud süüteo raskust ning tehiolusid. Karistust kergendevaid ja raskendavaid asjaolusid antud juhul tuvastatud ei ole. Kuigi isikul ei ole kehtivaid karistusi, ei pea kohus antud juhul võimalikuks kohaldada kergemaliigilise karistusena rahatrahvi. Siinjuures lähtub kohus asjaoludest, et tulenevalt Kirillovi ja Snetkova ütlustest oli politseiametniku solvamine sooritatud avalikus kohas, so 4 4-16-8285 ühiselamu fuajees, kuhu pääsevad ligi paljud isikud – nii elanikud kui ka nende külalised. Samade tõendite pinnalt on tuvastatud, et süütegu pandi toime kõrvaliste isikute juuresolekul. Mõlemad tunnistajad on öelnud, et konflikti ajal liikus fuajees isikuid, kes ei olnud konfliktiga seotud ja kes jäid seda jälgima. Seega võimuesindaja solvamine ei leidnud aset mitte üksnes ametniku enda kuuldes, vaid see oli sooritatud viisil, mis võimaldas kõrvalistel isikutel seda samuti tajuda. Kusjuures nii menetlusalune isik kui ka solvangute adressaat olid teadlikud kõrvaliste isikute juuresolekust, mis ilmselgelt suurendas solvangu mõju. Nimetatud asjaolu pidi teo toimepanemise ajal olema Sergei Lartšenkole arusaadav ning seega oli koosseisupärane tegu sooritatud viisil, millega saavutati võimuesindaja solvang avalikkuse tähelepanu all. Neil asjaoludel leiab kohus, et sooritatud tegu tuleb hinnata kõnealuse süüteo kontekstis keskmisest raskemaks ning samadel kaalutlustel tuleb ka Sergei Lartšenko süüd hinnata keskmisest oluliselt suuremaks. Süü suuruse hindamisel ei saa arvestamata jätta ka Sergei Lartšenko enda suhtumisest toimepandud teosse. Ta ei ole oma käitumisviisi mitte mingil viisil kahetsenud või heastada püüdnud. Sergei Lartšenko ei ole üheski aspektis tunnistanud, et kogu konfliktolukorra raames (st mitte üksnes politseiametniku solvamise osas) võis tema käitumine olla kohatu ning ühiskonnas aktsepteeritud üldisi käitumisreegleid eirav. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et antud juhul on teo tehiolusid, raskust ning menetlusaluse isiku süü suurust arvestades kohaseks karistuse liigiks arest ning seda üle keskmises määras. Arvestades siinkohal aga asjaolu, et Sergei Lartšenkol puuduvad kehtivad karistused, on kohus seisukohal, et karistuse eesmärke täitvaks karistuseks on 10 päeva aresti. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuvälise menetluse raames kinni peetud, tuleb KarS § 68 lg-st 2 lähtuvalt arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg alates 23.10.2016 kell 15:05 kuni 25.10.2016 kell 11:20, so 2 päeva. Ärakandmisele kuulub seega 8 päeva aresti. Sergei Lartšenko töötamist arvestades annab kohus talle KarS § 66 lg 1 alusel võimaluse kanda aresti ositi kolme kuu jooksul. Kusjuures korraga ärakntava aresti pikkuseks peab olema vähemalt kaks päeva. Juhindudes VTMS 205 lg-st 2 on Sergei Lartšenko kohustatud ilmuma aresti kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna arestikambrisse (Vahtra 3, Narva) 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid Väärteotoimikusse lisatud CD-plaat, millele on salvestatud kõned häirekeskusesse, tuleb jätta toimikusse. Menetluskulud Juhindudes VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 180 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5