Obsah (4)

§ 252§ 110§ 111§ 112

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2017, Jõhvi Kohtuasja number 3-17-1350 Kohtuasi I. G taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning Viru V

§ 252lg 7, § 204 lg 2).

Edasikaebamise kord ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. I. G esitas
2. juunil 2017 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse kohaselt soovib I. G , et kohus kohustaks Viru Vanglat hoiduma tema karteris hoidmisest pidevalt järjestikku ning tagada karterikaristuste täitmise vahe vähemalt 10 päeva. Kaebaja kirjeldab, et vangla administratsioon on teda tööst keeldumiste eest järjestikku kartseris hoidnud juba üle 6 kuu. 23.05.2017 1 käskkirjaga nr 6-3/516-1 on vastustaja määranud kaebajale kartserikaristuse 30 ööpäevaks, kaebaja on esitanud 19.06.2017 käskkirja peale vaide ja vaidemenetlus hetkel käib. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu maksmise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, kuna ta on maksejõuetu.
3. 27.06.2017 küsis kohus Viru Vangla seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele.
4. Viru Vangla leidis 29.06.2017 vastuses, et vaidemenetluses vaidlustatud käskkiri 63/516-1 on täitmisele pööratud 06.06.2017 kell 11.00 ning täitmise lõpp on 06.07.2017 kell 11.
5. Vangla dokumendiregistri andmetel ei ole käesoleva vastuse koostamise hetkeseisuga täitmisele pööramata kartserikaristusi. Vastustaja märgib, et isegi kui hüpoteetiliselt võiks esitatud õiguskaitse taotlust käsitleda kui vaidemenetluses 612/194 esitatut, ei oleks alust ega põhjust seda rahuldada. Nagu eespool välja toodud, siis lõpeb käskkirjaga 6-3/516-1 määratud distsiplinaarkaristuse kandmine juba 06.07.
6. Kuigi kaebaja viitab oma taotluses väidetavale tervise halvenemisele, ei kinnita seda vastustaja käsutuses olevad kaebaja terviseandmed ( vt lisatud tervisekaarti). Teisalt taotleb kaebaja mitte kartserikaristuse kandmise peatamist, vaid vahe jätmist kahe kartserikaristuse kandmise vahele. Kohtule taotluse esitamise ajaks 25.06.2017 oli käskkirjaga 6-3/516-1 määratud karistus juba täitmisele pööratud, ei ole usutav, et kaebaja on sedavõrd ekslikult sõnastanud enda esialgse õiguskaitse taotluse. Juhul kui kaebajale peaks määratama uus distsiplinaarkaristus (kartserikaristus) enne kui kaebaja vabaneb kartserist, saab kaebaja soovi korral esitada uue ning korrektse taotluse siis juba selle uue karistuse täitmisele pööramisele edasilükkamiseks.
7. Vastustaja palub jätta taotlus läbi vaatamata KOHTU PÕHJENDUSED
8. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja on palunud end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. 6.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

§ 111

lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustusmaksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna arvestada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole ning taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Arvestada tuleb ka Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016 otsust asjas nr 3-3-1-35-15. 7. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 25. veebruar 2017 – 24. juuni 2017) nähtub, et kaebajal puuduvad ilmselgelt rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kaebaja riigilõivust vabastamine esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on põhjendatud. 8. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus kaebaja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 2

1. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõige kaks lubab esialgse õiguskaitse taotluse esitamist ka vaidemenetluse ajal.
2. Kohtupraktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset ka selleks, et vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal. Seejuures on silmas peetud aga vaid neid tagajärgi, millede kõrvaldamine pole hiljem enam mõistlikul viisil võimalik. Põhimõtteliselt seesama saab kehtida ka vaidemenetluse suhtes.
3. Taotluse kohaselt soovib I. G , et kohus kohustaks Viru Vanglat hoiduma tema karteris hoidmisest pidevalt järjestikku ning tagada karterikaristuste täitmise vahe vähemalt 10 päeva. Kaebaja kirjeldab, et vangla administratsioon on teda tööst keeldumiste eest järjestikku kartseris hoidnud juba üle 6 kuu. 23.05.2017 käskkirjaga nr 6-3/516-1 on Viru Vangla määranud kaebajale kartserikaristuse 30 ööpäevaks, kaebaja on esitanud 19.06.2017 käskkirja peale vaide ja vaidemenetlus hetkel käib.
4. Halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on sõnastatud üldiselt, aga kaebaja tahet saab tõlgendada nii, et ta soovib praeguse vaidemenetluse raames käskkirja nr 63/516-1 täitmise peatamist.
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama avalikku huvi, puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Praeguses asjas avalikkuse huvi puudub.
6. Halduskohus leiab, et I. G on olnud ajavahemikul 12.05.-06.06.2017 tavarežiimil – seega ei ole põhust väita, et kartser oleks kestnud ülemäära kaua. Halduskohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on praegu põhjendamatu ja esialgse õiguskaitse taotluse rakendamiseks puudub vajadus. Seega jääb taotlus täies ulatuses rahuldamata
7. Kohus nõustub vanglaga selles, et kaebajal on võimalik distsiplinaarkaristusi, sh kartserikaristusi vältida õiguskuuleka käitumisega. Olukorras, kus kinnipeetav, antud juhul siis kaebaja, keeldub täitmast lihtsat ja arusaadavat karistuse kandmise korda, teeb ta ise valiku, millega seab oma subkultuursed põhimõtted kõrgemale perekonnaväärtustest ning tema poolt on põhjendamatu esitada vanglale etteheiteid peresidemete säilimise takistamises. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 3