Obsah (9)

§ 657§ 230§ 363§ 5§ 654§ 171§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2017. a, Tallinn Tsiviilasja nu

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

1. Maakohus on põhjalikult käsitlenud hageja esitatud nõude maksmapandavuse eeldusi ning selgitanud piisava üksikasjalikkusega, miks tuleb hagi vaatamata kostja vastuväidetele rahuldada. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu.
2. Tegemist on töövõtulepingust kerkinud vaidlusega. Seepärast tuleb juhinduda VÕS § 635 lg-st 1, mille järgi kohustub töövõtulepinguga töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused kohustused, mille täitmiseks tuleb töövõtjal töö valmis teha ja tellijal töö eest tasuda. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus nõuetekohaselt täidetuks, kui see 7 on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seda silmas pidades on maakohus õigesti lähtunud sellest, et vaidluse lahendamisel omab olulist kaalu tellija ja töövõtja kohustuste sisu ja nende täitmise tuvastamine.
3. Maakohus on teinud tuvastatud asjaolude pinnalt õige järelduse, et hagejal on vaidlusaluse võlasuhte põhjal õiguslik alus nõuda kostjalt kokkuleppe täitmist ja võlgnevuse tasumist. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
4. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et hageja
5. märtsi
6. a hinnapakkumine ei olnud pooltevahelise koostöö aluseks, märgib ringkonnkohus, et selline väide on asjakohatu. Kostja on maakohtu menetluses ise hinnapakkumisele kui koostöö alusele menetlusdokumentides läbivalt tuginenud (vt I kd, tl 101-103 ja II kd, tl 3-6) ning seda silmas pidades on maakohus lugenud õigesti tuvastatuks, et hinnapakkumises toodud tingimuste üle ei ole pooltel vaidlust. Samuti peab paika maakohtu järeldus, et pooled on asunud hinnapakkumise alusel lepingut täitma ning hageja on teinud töid vastavalt kokkulepitud etappidele.
7. Kohustuse täitmise tähtaja osas on maakohus õigesti leidnud, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale teatanud mõnest konkreetsest tähtajast, millal kostja projekti lõpplahendusi soovib. Maakohus on õigesti leidnud, et esmakordselt on tähtaeg järeldatav
8. mai
9. a kokkuleppest, milles lepiti kokku hageja ülesandes soodsamate alternatiivsete materjalide valikute ja tarnijate leidmiseks ning selle info kostjale edastamises. Maakohus on õigesti tuvastanud, et seda kokkulepet on hageja nõuetekohaselt täitnud. Ringkonnakohus nõustub, et lõplike lahenduste üleandmise puhul oli tegemist VÕS § 82 lg-s 3 kirjeldatud olukorraga, mille järgi peab olukorras, kus kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Maakohtu seisukohti kinnitab pooltevahelise koostöö iseloom, tõenditena esitatud poolte kirjavahetus ning kostja tunnistaja IT poolt antud ütlused (II kd, tl 79 pöördel ja 80). Toimikusse kogutud ja maakohtu uuritud tõenditest ei tulene ühtegi kostja pretensiooni tähtaja ületamise ega hageja esitatud töö puuduse kohta ja seepärast on kostja vastuväited hageja nõudele paljasõnalised.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seda silmas pidades tuli kostjal

§ 363

lg 1 p 2 ja 3 järgi tuua maakohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, milliseid ta pidas vajalikuks tsiviilasja menetluses esitada.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ja hagimenetlus on olemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.

1. Kostja esindusõiguse osas nõustub ringkonnakohus samuti maakohtu käsitlusega. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kostja väide, et tal puudus võimalus töö vastuvõtmiseks, kuna kostja Eestis viibivate juhatuse liikmete esindusõigused olid piiratud, ei ole asjakohane. Õige on maakohtu seisukoht, et Eestis viibinud kostja juhatuse liikmetel puudus takistus postiasutuselt dokumentatsiooni vastuvõtmise toimingu tegemiseks ja seepärast on kostja sellekohased argumendid asjakohatud. Apellatsioonkaebuse väitega, et kostjale adresseritud dokumendid olid saadetud aadressile Pärnu mnt 194, Tallinn, püüab kostja ringkonnakohut eksitada. Toimikus olevast AS Eesti Post kviitungist nähtuvalt on post toimetatud kostjale aadressil Pärnu mnt 154, mis on kostja enda sõnul tema õige aadress (I kd, tl 223). 8
2. Kuna esimese astme kohus on kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium

§ 654

lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi apellatsioonkaebusele vastates pikemalt korrata. 45. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

1. Hageja esitas
2. juunil
3. a ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 420 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 3,5h ulatuses tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta) ja õigusabi seisnes apellatsioonkaebusele vastuse koostamises. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub kostja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude osas ei avaldanud.
4. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud seoses kostja apellatsioonkaebusega tutvumisega ja sellele vastamisega on vajalikud ja nendele toimingutele kulunud aeg (3,5h) on

§ 175lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik.

Lepingulise esindaja tasumäära põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) mõistlik ja põhjendatud. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu apellatsioonimenetluses kokku 420 eurot (3,5h x 120). 48. Lähtudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 49.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 50. Seoses kohtuniku Reet Allikvere ja kohtuniku Margo Klaar eemal viibimisega asendas neid apellatsioonkaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 9