) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Juhindudes
lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.
lg 1 ja lg 2 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijaks võib kohus nimetada muuhulgas pankrotihalduri.
lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.
lg 1 sätestab, et sama seadustiku §-s 602 nimetatud isiku määramise avalduses tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse. Kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud. 8. Tulenevalt
lg 1 ei ole kohus likvideerija määramisel seotud avaldusega ja avaldaja pakutud kandidaadiga. Käesoleval juhul on avalduse esitanud osaühingu viimane osanik ja juhatuse liige ning tema pakutud likvideerija kanditaat Tambet Mullari on ühtlasi ka avalduse esitanud osaniku esindaja. Avaldaja palub määrata osaühing Xxxx likvideerijaks Tambet Mullari, kuna kanditaat ei soovi saada likvideerija ülesannete täitmise eest tasu. Avaldaja hinnangul võib likvideerija tasu maksmise kohustuse jätmine Xxxx OÜ kanda viia selleni, et Xxxx OÜ varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja likvideerija peab esitama pankrotiavalduse. 9. Vastavalt
² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 31.01.2018, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada aruanne. Aruanne ülesannete täitmise kohta peab sisaldama selgitust ja tõendeid võlgade sissenõudmise, vara müümise, võlausaldajate nõuete rahuldamise ja allesjäänud vara jaotamise kohta; põhjendust, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja kuupäeva, millal likvideerimismenetlus viiakse lõpule ning likvideerijatele esitatud nõudeavalduste koopiad ja tõendid likvideerijate poolt teostatud toimingute kohta. 10.
lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta osaühingu Xxxx kanda. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.