← Eesti

2-17-10001/3

Obsah (7)§ 4§ 372§ 371§ 209§ 150§ 132§ 463

2-17-10001 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 25. august 2017 Tsiviilasja number 2-17-10001 Tsiviilasi M S hagiavaldus V K vastu au ja m

) § 3 lg 1 alusel kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 4

lg 1 tulenevalt kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb kohus tsiviilasja omal algatusel. 6.

§ 372

lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 7.

§ 371

lg 2 p 1 ja 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 10.07.2017 määruses toodud puuduseid hageja kõrvaldanud ei ole. Kohus selgitas hagejale 10.07.2017 kohtumääruse põhjenduste punktis 8., et kohtu arvates käib vaidlus äriühingute vahel äriühingute hallatavates portaalides väidetavate valeväidete avaldamise üle. Samuti selgitas kohus, et füüsilisest isikust V K vastu esitatud hagiga ei ole võimalik kostjat kohustada portaali kaudu, mida ta ei halda, andmeid ümber lükkama. Kohus selgitas ka, et hageja ei ole V K või xxxx vastu hagiavalduses toodud nõude esitamiseks õigustatud isik, kuivõrd õigustatud isikuks saab olla äriühing, kelle kohta levitati väidetavaid valeandmeid. Kohus tegi hagejale ettepanku kaaluda õige isiku poolt uue iseseisva hagiavalduse esitamist. Täpsustatud hagiavalduses on märgitud hagejaks xxxx ning kostjaks xxxx.

§ 209

lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis.

§ 209

lg 2 kohaselt üldõigusjärglasele on kohustuslikud kõik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole võimalik hagejat asendada, sest õigusjärglust ei ole tekkinud. Sellepärast leiab kohus, et käesolevas asjas M S’i poolt esitatud hagi ei ole esitatud selleks õigustatud isiku poolt. Seega ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 8. Internetikaubamajad OÜ on hageja eest hagiavalduse esitamisel 29.06.2017 tasunud riigilõivu 200 eurot.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab hagejale, et

§ 150

lg 1 p 2 alusel hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist sama paragrahvi lg 6 sätestatud tähtaja jooksul (kahe aasta jooksul selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti). 2

(3)2-17-10001 9.

§ 372

lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 10. Kohus peab vajalikuks selgitada, et xxxx ei ole keelatud esitada hagi kostja xxxx vastu, kuid seda ei ole võimalik esitada käeoleva asja raames (M S hagiavaldus V K vastu) asemel, seda saab esitada vaid iseseiseva hagiavaldusena, mida kohus lahendab eraldi iseseisva tsiviilasjana.

§ 132

lg 1 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks ka surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Seega uue iseseiva hagiavalduse esitamisel tuleb lisaks kahju hüvitamise nõude riigilõivule tasuda riigilõivu ka mittevaraliselt nõudelt summas 300 eurot. 11. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 463lg 1, § 465, § 372 lg 5, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.