) §-s 121 ettenähtud muul viisil, kui võlgniku suhtes kolmandalt isikult kohustuse täitmist nõudes, nimelt müügi teel. Avaldaja esitas
Meelevaldne on kohtutäituri tõlgendus, et võlgniku nõudele sissenõudmise pööramine on raskendatud mh juhul, kui nõude arestimise ajal ei ole teada arestitud nõude täitmise tähtpäeva. Nõude arestimine koguulatuses on vastuolus
Arestitud 3 715 203,37 euro tasumise nõue ületab sissenõudja nõude ca 750 korda. Nõue on osadeks jaotatav ja selle arestimine ei ole otstarbekas. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Arestimisakt on selge, sellega arestiti võlgniku kogu nõue.
Sissenõudmise raskendatus seisneb aastatepikkuses viivituses rahalise väljamaksmise tegemisel pankrotimenetluses. Nõude realiseerimine nimiväärtuses pole praktikas võimalik. Nõude osaline arestimine ei ole põhjendatud, sest nõue on tagatud hüpoteegiga ja hüpoteek ei läheks nõudega kaasa.
ei näe ette nõude osalist arestimist. On teadmata, mis ulatuses tehakse võlgnikule pankrotipesast väljamakse. Sissenõudja kaebusele ei vastanud. MAAKOHTU MÄÄRUS Maakohus jättis
Aktist nähtuvalt on arestitud kogu nõue summas 3 715 203,37 eurot. Viide 3. septembri 2015 aktile ei muuda seda ebaselgeks ega anna alust väita, et võlgniku nõue on arestitud osaliselt. 2
lg 2 võimaldab arestimisaktis jätta hinna nimetamata, mistõttu ei ole arestitud vara hinna mittemärkimine vaidlustatud aktis vastuolus seadusega. Nõudele muul viisil sissenõude pööramine ei ole samuti vastuolus seadusega. Täidetud on
Täitetoimikust nähtuvalt esitas sissenõudja 2. septembril 2015 kohtutäiturile avalduse kogunõude arestimiseks
Samuti on pankrotimenetluses pankrotivarast väljamaksete tegemise aja prognoosimatus muu põhjus, mis annab alust pankrotimenetluses esitatud nõudele sissenõude pööramiseks muul viisil
Nõude arestimine tervikuna ei ole vastuolus
Tuleb arvestada sellega, et arestitud on võlgniku nõue pankrotivõlgniku vastu. Kui kohtutäitur arestib ja müüb osa võlgniku nõudest, on uuel võlausaldajal võlaõigusseaduse § 167 lg 5 kohaselt õigus omandatud nõude rahuldamisele tagatise arvel alles pärast seda, kui võlgniku nõue on tagatise müügist saadud raha arvel rahuldatud. Kui pankrotimenetluses esitatud esimese rahuldamisjärgu nõue jääb pandi arvel rahuldamata, loetakse rahuldamata jäänud nõue teise rahuldamisjärgu nõudeks. Täitemenetluses ei ole võimalik hinnata seda, millises ulatuses kuulub pandieseme arvel rahuldamisele võlgniku raha tasumise nõue. Samuti ei ole võimalik hinnata seda, milline osa võlgniku nõudest langeb teise rahuldamisjärku ning millises ulatuses kuulub see nõue teises rahuldamisjärgus pankrotivara arvel rahuldamisele. Kirjeldatu muudab keeruliseks võlgniku nõude osalise võõrandamise, sh osale nõudest hinna määramise. Seetõttu on pankrotimenetluses esitatud nõude arestimine põhjendatud tervikuna. Menetluskulud jäid avaldaja kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise lause alusel. Kuna määruse tegemise ajaks ei olnud veel möödunud menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaeg, siis ei määranud kohus kulusid kindlaks rahaliselt. MÄÄRUSKAEBUS Avaldaja esitas 4. jaanuaril 2017 määruskaebuse. Ta palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles kaebus jäi rahuldamata ja uue määrusega rahuldada kaebus või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas (kaebuse osaline läbi vaatamata jätmine) ta maakohtu määrust ei vaidlusta. Määruskaebuse põhjendused kordavad sisuliselt avaldaja varasemaid seisukohti. Kokkuvõtvalt leiab avaldaja, et kuna sissenõudja ei ole taotlenud avaldajale kuuluva nõude müüki, ei ole
MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja vastamiseks. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu. Kohtutäitur kaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur sissenõudja või võlgniku avalduse alusel pöörata nõudele sissenõude muul viisil kui võlgniku suhtes kolmandalt isikult kohustuse täitmist nõudes, kui arestitud nõue on tingimuslik või ajatatud või kui selle sissenõudmine on raskendatud vastunõude tõttu või muul põhjusel.
Sissenõudja märkis 10. augusti 2015 täitmisavaldusse (I kd tl 82–83), et soovib pöörata sissenõuet võlgniku kinnisasjale, vallasvarale ja võlgniku nõudeõigustele.
Seega on täitmisavalduses avaldatud sooviga, pöörata sissenõuet võlgniku nõudeõigustele, hõlmatud soov nende müümiseks. Pealegi taotles sissenõudja 2. septembri 2015 avalduses
Maakohus märkis seega õigesti, et täidetud on esmane eeldus arestitud nõudele sissenõude pööramiseks
lg-s 1 ettenähtud viisil, st olemas on sissenõudja avaldus nimetatud sätte rakendamiseks. Õige on ka maakohtu järeldus, mille kohaselt oli kohtutäitur õigustatud võlgniku nõudele
lg 1 alusel pöörama sissenõude muul viisil kui võlgniku suhtes kolmandalt isikult kohustuse täitmise nõudes. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada vastupidist. Otsest tähtsust ei oma asjaolu, kas praeguseks on pankrotivõlgniku pankrotimenetluses tehtud jaotusettepanek või kas saab mõistlikult prognoosida jaotusettepaneku tegemise aega. Maakohus lähtus põhjendatult vaidlustatud akti tegemise ajast ning nähtuvalt pankrotihalduri 17. septembri 2015 vastusest kohtutäiturile (I kd tl 147) ei olnud võlgnikule väljamakse tegemise aeg vaidlusaluse arestimisakti koostamise ajal teada. Vaidlustatud arestimisaktist on aru saada, et kohtutäitur pidas põhjendatuks
lg 1 kohaldamise, kuna pankrotimenetluses võlgniku kasuks tehtava rahalise väljamakse aeg ei olnud teada ja seetõttu oli arestitud nõude sissenõudmine raskendatud. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et avaldaja nõude sissenõudmine vaidlustatud arestimisakti koostamise hetkel oli õiguslikult võimatu (PankrS § 153) ning kuivõrd kohtutäituril ei ole õigust ega kohustust viivitada täitedokumendi täitmisega (
), siis on kohtutäituril õigus
MS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Maakohus ei määranud vaidlustatud määruses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.