2-17-8972/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-17-8972 Tsiviilasi Vjatšeslav Koguti taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuli 2017 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Vjatšeslav Koguti määruskaebus Menetlusosalised Määruskaebuse (isikukood: XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
3. juuli
4. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik (TsMS § 191 lg 1). esitaja: Vjatšeslav Kogut ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Vjatšeslav Kogut (avaldaja) esitas
6. juunil 2017 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt paigutati avaldaja 16.02.2016 ümber Tallinna Vanglast Viru Vanglasse ning provokatiivselt toimus ümberpaigutamine koos Roman Fetisoviga. Avaldaja leiab, et ümberpaigutamine oli seadusevastane. Avaldajal puuduvad rahalised vahendid ja vajalikud õigusalased teadmised oma huvide vajalikul määral kaitsmiseks. Avaldaja ei tööta, sissetulek ja vara puuduvad.
7. Viru Maakohus jättis
8. juuli 2017 määrusega avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et kohtute infosüsteemi andmetel on V. Kogut pöördunud erinevate kaebuste ja hagidega kohtu poole 456 korral. Sellistel asjaoludel omab taotleja kohtu arvates piisavalt teadmisi ja kogemusi, et oma õigusi ise kaitsta. Maakohus märkis, et taotluse sisust nähtuvalt on avaldaja võimalik soov esitada kaebus vanglaametnike tegevuse peale, kuid ei ole mõistetav, kas avaldaja soovib õigusabi haldusmenetluses või halduskohtumenetluses. Sellega seoses ei ole üheselt selge ka see, millise kohtu pädevuses on RÕA taotluse lahendamine. Haldusmenetluses on pädeval institutsioonil selgitamis- ja abistamiskohustus, mis võimaldab ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises 1 vilumatul isikul menetluses tulemuslikult osaleda. Ka halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiibist tulenev halduskohtu selgitamiskohustus. MÄÄRUSKAEBUS
9. Vjatšeslav Kogut esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ning taotles ka riigi abi kaebuse eesti keelde tõlkimiseks. Kaebuse kohaselt ei tähenda asjaolu, et avaldaja on esitanud 456 erinevat kaebust, et kaebaja suudaks oma õigusi kohtumenetluses efektiivselt kaitsta. 90 % esitatud kaebustest ei toonud endaga kaasa mingeid tulemusi, kuigi kaebaja õigusi ja seadusi rikuti oluliselt. Selgust saaks tuua advokaadi kaasabil, kes saab kvalifitseeritud juriidiliste teadmiste abil viia asja kaebajale kasulikule lõpptulemusele. Kaebus puudutab avaldaja julgeolekut vanglas; avaldaja elu ja tervis on seatud ohtu. Analoogsetes asjades on avaldaja varem saanud riigi õigusabi ning Riigikohus on tunnustanud tema kaebeõigust (Riigikohtu 14.02.2011 lahend nr 3-3-1-76-10 p 23). Riigi õigusabi andmisest keeldumine rikub avaldaja õigust kohtusse pöörduda, sellega rikutakse nii Põhiseaduse kui Inimõiguste Konventsiooni sätteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Riigi õigusabi andmise otsustamise vältimatuks eelduseks on, et taotleja kirjeldaks piisava täpsusega faktilisi asjaolusid, millest lähtuvalt leiab avaldaja oma õigused olevat rikutud. Selleks ei ole vajalikud õigusalased teadmised ja kogemused, kuna õigusliku kvalifikatsiooni andmine on igas kohtuastmes kohtu enda pädevuses. Samas tuleb riigi õigusabi saamiseks taotlejal avaldada kohtule vähemalt nii palju infot, et kohtul oleks sisuline võimalus väidetavat olukorda analüüsida ja jõuda selgusele, et avaldaja õigused võivad olla tõepoolest rikutud. Piisavad ei ole aga ainuüksi avaldaja väited, mille kohaselt tema õigusi on tõsiselt rikutud, ilma, et neid väidetavaid rikkumisi oleks sisuliselt kirjeldatud.
11. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa väidetavate rikkumiste piisavaks kirjelduseks lugeda seda, et avaldaja ümberpaigutamine teise vanglasse toimus „provokatiivselt“ koos Roman Fetisoviga. Lisaks on avaldaja esitanud väited, et vanglas ei võimaldatud talle hambapastat. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole asjaoludega, mis võimaldaksid RÕAS § 7 lg 1 kohaselt anda avaldajale riigi õigusabi. Kohtulahendite andmebaasidest (nii elektrooniline Riigi Teataja kui ka Riigikohtu lahendite andmebaas) nähtub, et avaldaja on korduvalt ja sh edukalt pöördunud kohtute poole seoses temale vanglas kohaldatud tingimustega. Sellest lähtudes saab nõustuda maakohtu seisukohaga, et avaldaja on ilmselt võimeline ise oma õigusi kaitsma. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu
12. juuli
13. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp