← Eesti

3-15-2186/25

Obsah (4)§ 116§ 29§ 148§ 83

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-2186 OÜ Hansa Ehitusmeister kaebus Maksu- j

§ 116

lg 2 alusel ning alates 02.06.2015 kuni 29.05.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/02391732 kehtetuks tunnistamiseni ja tagastusnõude täitmiseni

§ 116lg 1 alusel. MTA algatas OÜ Hansa Ehitusmeister suhtes 23.04.2014 teatega nr 12.2-3/023917-1 2014 märts käibemaksu 3

(14)tagastusnõude õigsuse menetluse ja 16.05.2014 korraldusega nr 12.2-3/023917-2 2014 märtsi käibedeklaratsioonis deklareeritud andmete õigsuse menetluse. Tallinna Halduskohtu 18.08.2015 määrusega asjas nr 3-14-51784 anti MTA-le luba aresti seadmiseks OÜ Hansa Ehitusmeister ettemaksukontole. MTA arestis kohtumääruse alusel OÜ Hansa Ehitusmeister ettemaksukontolt 32 199,51 eurot. Vaidlustatud 29.05.2015 maksuotsusega MTA korrigeeris OÜ Hansa Ehitusmeister maksuarvestust ja viis läbi tasaarvestuse järgmiselt: vähendada
  1. a märtsis deklareeritud sisendkäibemaksu 30 000 eurot (KMD rida 5), mille võrra suurenes tasumisele kuuluv käibemaks (KMD rida 12); tasaarveldada punktis 1 määratud käibemaksumaksukohustusest 30 000 eurot kohtumääruse 18.08.2014 nr 3-14-51784 alusel OÜ Hansa Ehitusmeister ettemaksukontol broneeritud summast 32 199,51 eurot; suurendada
  2. a märtsi ettevõtlusega mitteseotud kulude summat 180 000 euro võrra (TSD lisa 6 rida 18 ja 26); suurendada tasumisele kuuluvat tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt
  3. a märtsis 47 848,10 eurot (TSD lisa 6 rida 27; TSD rida 11); tasaarveldada osa 2 199,51 eurot punktis 4 määratud tulumaksukohustusest summas 47 848,10 eurot kohtumääruse 18.08.2014 nr 3-14-51784 alusel OÜ Hansa Ehitusmeister ettemaksukontol broneeritud summast 32 199,51 eurot. Seega on OÜ Hansa Ehitusmeister
  4. a märtsikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaks summas 32 199,51 eurot seotud vaidluse esemega. Tagastusnõude näol on maksukorralduse seaduse (

) § 31 lg 1 p 3 järgi tegemist isiku õigusega saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt sama seaduse §-le

  1. Tagastusnõude esitamine võib seisneda ka kohtule esitatavas maksuotsuse kehtetuks tunnistamise taotluses. Kohtuvaidluse esemeks oleva maksuotsuse tühistamise korral saab kohus tuvastada, et maksuhaldur on õigusvastaselt piiranud OÜ Hansa Ehitusmeister tagastusnõude 32 199,51 eurot kasutamist alates ettemaksukontole kandmisest ja sellele järgnevast arestimisest, s.o. alates 19.08.
  2. Ettemaksukonto arestimisest arvates on maksuhaldur tagastusnõude täitmisega õigusvastases viivituses. Ettemaksukontolt tagastusnõude arestimise eesmärgiks oli maksuhalduri kavatsus jätta rahuldamata OÜ Hansa Ehitusmeister tagastusnõue ja teha sellekohane maksuotsus ehk teisisõnu tagada kontrolli tulemusena antava maksuotsuse täitmine.

§ 116

lg 2 sätestab, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-4-13 (p 19) märkinud, et sellise intressi maksmise kohustust ei välista halduskohtu antud luba arestida ettemaksukonto, sest ettemaksukonto arest ei pikenda ega peata tagastusnõude täitmise tähtaega. Tegemist on meetmega, mis peab korvama maksukohustuslasele maksuhalduri õigusvastasest viivitusest tulenevaid tagajärgi. 4. Maksu- ja Tolliamet palus 23.10.2015 ja 25.02.2016 vastustes jätta kaebus rahuldamata. MTA jäi kõigi kontrolliaktis, maksuotsuses ja vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde ja lisas järgmist: 1) Maksuhalduri käsitlus maksupettusest ei ole õiguslikult võimatu. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on maksuametil ja kohtutel õigus keelduda maksukohutuslase sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse lubamisest, kui on tuvastatud, et maksukohustuslane teadis või oleks pidanud teadma, et tehing, mille alusel mahaarvamisõigust taotletakse, on seotud tarneahelas enne või pärast asjaomast tehingut toime pandud käibemaksupettusega (otsus C-285/11: Bonik, p 45). Kirjeldatud praktikaga tutvudes nähtub, et reeglina ei või mahaarvamisõigust keelata, kui kaubatarne tegelikult toimus ja maksukohustuslane kasutas neid kaupu oma maksustatavate tehingute tarbeks ehk ettevõtluses (otsus C-285/11: Bonik, p-d 29, 31 ja 33). Reegel ei kohaldu aga juhul, kui maksukohustuslane osaleb pettuses. Sellisel juhul ei vasta pettuse sooritanud maksukohustuslase tegevus tehtud kaubatarnete ja majandustegevuse mõistete objektiivsetele kriteeriumidele ehk tegemist ei ole ettevõtlusega direktiivi 2006/112 artikli 168 punkti a tähenduses. Seejuures on pettusest teadmine samastatav pettuses osalemisega (otsus C-285/11: 4

(14)Bonik, p-d 29, 35, 38, 39 ja 45). Kontrollaktist ja maksuotsusest nähtub maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt OÜ Hansa Ehitusmeister teadis, et osaleb tehingute ahelas, kus viidi läbi pettus (maksuotsus, p 2.1.1.3). Seejuures selgitas maksuhaldur eraldiseisvalt, et nimetatud tehingute ahelas jäeti riigile käibemaks tasumata (kontrollakt, p 1.2.3.8). Riigikohus on seisukohal, et käibemaksupettusega on tegemist siis, kui müüja väljastab ostjale arve, kuid jätab arvel märgitud käibemaksu riigile tasumata (3-4-1-6-02, p 13). Seega asus maksuhaldur sisuliselt seisukohale, et OÜ Hansa Ehitusmeister teadis, et osaleb tehingute ahelas, kus riigile jääb käibemaks tasumata, tegemist on maksustamise faktilise alusega. Materiaalõigusliku alusena viitas maksuhaldur KMS § 29 lg-le 1 ja selgitas, et pettuses osalemine ei ole käsitatav ettevõtlusena. KMS § 29 lg 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamise üheks obligatoorseks eelduseks asjaolu, et kulutus oleks tehtud maksukohustuslase maksustatava käibe tarbeks, kuid pettuse sooritanud maksukohustuslase tegevus ei vasta tehtud kaubatarnete ja majandustegevuse mõistete objektiivsetele kriteeriumidele ehk tegemist ei ole ettevõtlusega direktiivi 2006/112 artikli 168 punkti a tähenduses. Arvestades, et KMS on kooskõlas direktiiviga, siis on maksukohutuslase pettuses osalemise korral täitmata KMS § 29 lg-s 1 sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimus ja maksuhalduril on õigus keelduda maksukohustuslase sisendkäibemaksu mahaarvamisõigusest. Isegi kui maksuotsuses on motiveerimispuudusi, ei anna see alust maksuotsuse tühistamiseks, sest paremad põhjendused ei saanud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58); 2) Kaebaja leiab, et kuna maksuotsusega nõutakse krundi viimaselt omanikult käibemaksu, mis on erinev käibemaksust, mille osas väidetakse pettust või majanduslikku kahju, siis ei ole pettus kohaselt tuvastatud. Maksuhaldur kaebajaga ei nõustu. OÜ MTI Business maksuvõlaga seonduvatele kaebaja väidetele on maksuhaldur vastanud vaideotsuse p-s 13. E-maksuameti väljavõte kinnitab OÜ MTI Business maksuvõla olemasolu. Puutuvalt riigile tasumata jäänud käibemaksu suuruse erinevusesse kaebaja sisendkäibemaksuga selgitab maksuhaldur järgmist. Olukorras, kus kogutud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest nähtub, et kaebaja poolt tehtud tehing oli seotud pettusega, on selle konkreetse tehingu osas täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimus. Sellisel juhul ei oma iseseisvat tähtsust mahaarvatava sisendkäibemaksusumma suurus. Kaebaja seisukoht tekitab küsimuse, kas kaebaja hinnangul saab tehing olla seotud pettusega üksnes osaliselt ehk antud juhul üksnes riigile tasumata jäänud käibemaksu osas? Loogikareeglite kohaselt on võimalik üksnes kaks olukorda - tehing on või ei ole pettusega seotud. Samane on olukord sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldustega seonduvalt (

§ 29lg 1 ja § 31 lg 1) – need on või ei ole täidetud.

Seega ei oma sisendkäibemaksu mahaarvamisõiguse seisukohast summa suurus tähtsust; 3) Kaebaja leiab, et kuna maksuhaldur ei ole ühegi tehingu lüli maksukäsitluses tuginenud

§-dele 83 ja 84, siis ei ole maksustamine võimalik. Maksuhaldur kaebajaga ei nõustu. Maksuhaldur ei ole väitnud, et OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ vahelised tehingud ei ole toimunud, vaid tuginenud üksnes sellele, et need äriühingud olid tehingutesse kaasatud käibemaksupettuse eesmärgil. Krundi omandiõigus on üle läinud nii, nagu kontrollaktis kirjeldatud tehingute skeemil on näidatud. Maksuotsuse aluseks ei ole tehingute näilikkus, vaid asjaolu, et OÜ Hansa Ehitusmeister osales teadlikult tehingute ahelas, kus viidi läbi pettus. Kaebaja teadmise osas jääb maksuhaldur vaideotsuse p-s 14 (lk-d 4-7) väljendatud seisukoha juurde; 4) Tulumaksuga seonduvalt selgitab maksuhaldur, et maksuotsusest nähtuvalt on tehingud küll toimunud, kuid nende teostamise eesmärk oli maksupettuse läbiviimine. Kaebaja juhatuse liige kontrollis läbi seotud isikute ja äriühingute osaluste sisuliselt kogu tehingute ahela kestel kinnistut, rahastas tehtud tehinguid ja oli nii kinnistu algne omanik kui ka lõppostja. Sellises olukorras tõusetub küsimus, kas tehtud väljamakse oli seotud kaebaja ettevõtlusega või mitte? Maksuhaldur on seisukohal, et kuna kinnistu oli kogu aeg kaebaja juhatuse liikme sisulise kontrolli all, siis ei kajasta raamatupidamise algdokument ei tehingu tegelikku sisu ega ka hinda. 5

(14)Olukorras, kus tehingud on tehtud pettuse eesmärgil, ei saa neid ka tulumaksuarvestuses nõuetekohaseks pidada; 5) Kaebaja intressiarvestust puudutav käsitlus on väär. Kaebaja viitab tagastusnõudega seonduvas õigele Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-4-13, kuid käsitleb seda poolikult. Tagastusnõude täitmisega viivituses oleku osas ei saa tugineda üksnes viidatud otsuse p-le 19, vaid lähtuda tuleb otsusest kui tervikust (otsuse p 8-19). Käesolevas asjas lõppes tagastusnõude tuvastamise menetlus enammakse ettemaksukontole kandmisega ja ettemaksukonto arestimise näol oli tegemist üksikjuhtumi kontrolli ehk tuvastamismenetlusest eraldiseisva kontrollimenetluse raames tehtud täitetoimingutega (vt Riigikohtu otsuse p-d 17 ja 18; maksuotsuse p 1; maksuhalduri lisad nr 11 ja 14). Seega ei ole viivitust olnud ja kohustamisnõue tuleb rahuldamata jätta.
  1. Kohtuistungil andsid tunnistajatena ütlusi E. Peil, F. Talu ja M.T. Iiskonmäki ning seejärel esitasid pooled kirjalikult oma täiendavad seisukohad. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus analüüsib kõigepealt käibemaksu (I) ja seejärel tulumaksu määramise õiguspärasust (II), siis kontrollib, kas maksuhaldur on viivitanud käibemaksu tagastusnõude täitmisega (III), ja teeb lõpuks menetluslikud otsused (IV). I
  3. Kaebaja arvates tuleb maksuotsus käibemaksu määramist puudutavas osas tühistada selle motiveerimatuse tõttu. Haldusakti saab pelgalt motiveerimispuuduste tõttu tühistada siis, kui need puudused mõjutasid asja otsustamist (HMS § 58). Maksuotsus ei ole antud kaalutlusõiguse alusel ja

§ 148

lg 1 p-st 2 tulenevalt on maksuhalduril võimalik maksuotsuse põhjendamispuudusi kõrvaldada ka vaidemenetluses. Seega saab maksuotsuse motiveerimisvigade tõttu tühistada siis, kui maksu- ja vaideotsuse põhjendused on nii ebaselged või puudulikud, et maksu määramine ei ole kohtus sisuliselt kontrollitav. Maksuhaldur tuvastas Võsu alevikus asuva Jaanioja 10/12 krundiga seonduvalt järgmise ostumüügi tehingute ahela (sulgudes edasimüügi tehingu kuupäev ja müügihind): Eesti Vabariik (31.03.2010; 17 383,90 eurot käibemaksuta) => Scandic House OÜ (alates 14.02.2011 nimega SHW Trade OÜ; 18.11.2010; 84 363, 38 eurot käibemaksuga) => OÜ MTI Business (alates 24.01.2014 nimega Pro CleanServ OÜ; 08.10.2012; 179 094 eurot käibemaksuga) => Alpha Engineering OÜ (31.03.2014; 180 000, sh käibemaks 30 000 eurot) => OÜ Hansa Ehitusmeister (vt kontrollakti p 1.2.2 ja maksuotsuse p 2.1.1.2). Maksuhalduri arvates OÜ Hansa Ehitusmeister teadis, et osaleb tehingute ahelas, kus viidi läbi pettus. Kogu ostu-müügi tehingute ahel oli OÜ Hansa Ehitusmeister juhatuse liikme E. Peili kontrolli all ning OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ kaasati tehingute ahelasse üksnes riigilt käibemaksu väljapetmise eesmärgil. Kuna pettuses osalemist ei saa käsitada ettevõtlusena, ei saa OÜ Hansa Ehitusmeister krundi soetamisel sisendkäibemaksu maha arvata (vt kontrollakti p 1.2.3 ja maksuotsuse p 2.1.1.3). Maksuhaldur tugineb oma seisukohas järgmistele asjaoludele (vt kontrollakti p 1.2.3 ja seal viidatud tõendid): 1) OÜ-s Hansa Ehitusmeister tegeles krundi soetamisega ainult juhatuse liige E. Peil; 2) krunt oli alates 2010. a märtsist E. Peili kontrolli all; 3) E. Peil kontrollis kogu krundi ostu-müügitehingute ahela raha liikumisi; 4) Scandic House OÜ ja OÜ MTI Business vahelises tehingus on krundi soetust peamiselt finantseerinud E. Peiliga seotud Soome äriühing IRHYS OY; 5) OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ vahelises tehingus ning Alpha Engineering OÜ ja OÜ Hansa Ehitusmeister vahelises tehingus on krundi soetust finantseeritud läbi E. Peilile kuuluva Aaberg Finance OÜ; 6) OÜ-l MTI Business ja Alpha Engineering OÜ-l puudus krundi ostu-müügi ahelas majanduslik sisu; 7) riik sai krundi ostu-müügitehingutelt majanduslikku kahju; 8) OÜ Hansa Ehitusmeister teadis, et osaleb tehingute ahelas, kus viidi läbi pettus. 6

(14)Maksuhaldur on täiendavad põhjendused esitanud maksuotsuse p-s 3 kaebaja eriarvamuse väidetele vastates. Kohus möönab, et kontrollaktis ja maksuotsuses oleks võinud selgemalt välja tuua, milles täpselt maksupettus seisnes ja kes selle toime panid. Kuna maksuhaldur tugines käibemaksu määramisel eelkõige Euroopa Kohtu praktikale, oleks olnud hea halduse tavaga kooskõlas see ka maksuotsuses välja tuua, põhjendamaks maksukohustuslase jaoks arusaadavamalt maksu määramise õiguslikku võimalikkust. Maksuhalduri põhjendustest on kokkuvõttes siiski arusaadav, et tegemist on käibemaksupettusega, mis seisnes selles, et OÜ MTI Business jättis käibemaksu riigile tasumata (kontrollakti p 1.2.3.8. b) ja kaebaja oli tuvastatud asjaolusid arvestades oma juhatuse liikme E. Peili kaudu teadlik, et osaleb sellises tehingute ahelas, kus pannakse toime maksupettus. Kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust on piiratud põhjusel, et maksupettuses osalemist ei saa pidada ettevõtluseks. Need maksuotsuse järeldused on selgemalt ja põhjalikumalt toodud vaideotsuse p-s 14 koos viidetega vastavale kohtupraktikale. Käibemaksu määramist puudutavas osas ei saa maksuotsuse formaalseks puuduseks pidada viitamata jätmist

§ 83lg-le 4 (näilik tehing) või §-le 84 (majandusliku tõlgendamise põhimõte).

Kontrollaktist ja maksuotsusest on mõistlikult tuletatav (vt eelkõige kontrollakti p 1.2.2 ja maksuotsuse p 2.1.1.2) ning vaideotsuse p-s 14 on selgelt välja öeldud, et maksuotsuse faktiliseks aluseks ei ole tehingute näilikkus ja tehingute majanduslikku sisu pole ka ümber hinnatud, vaid käibemaksu määramise faktiliseks aluseks on kaebaja teadlik osalemine tehingute ahelas, kus viidi läbi maksupettus. Eeltoodut arvestades ei saa maksuotsust käibemaksu puudutavas osas tühistada ainuüksi ebaselgete või ebapiisavate põhjenduste tõttu.

  1. Kaebaja arvates ei ole maksuotsuses tuvastatud faktilistel asjaoludel maksu määramine võimalik, sest kõik tehingute ahelas osalenud äriühingud on krundi ostu-müüki oma käibemaksuarvestuses kajastanud; maksuhaldur on lubanud Scandic House OÜ-l, OÜ-l MTI Business ja Alpha Engineering OÜ-l sisendkäibemaksu maha arvata; ja Alpha Engineering OÜ, kes müüs kaebajale kinnistu, on käibemaksu riigile tasunud. Sellises olukorras on kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine vastuolus käibemaksu neutraalsuse põhimõttega. MTA tugines käibemaksu määramisel KMS § 29 lg-le 1, mille kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 pdes 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sellest järeldub, et kui kaubatarne tegelikult toimus ja maksukohustuslane kasutas neid kaupu oma maksustatava käibe tarbeks, ei saa sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piirata. KMS § 29 lg 1 tugineb Euroopa Liidu Nõukogu direktiivile 2006/112, mis puudutab ühist käibemaksusüsteemi. Riigikohus analüüsis 27.01.2016 otsuses nr 3-3-1-30-15 (p 18) käibemaksudirektiiviga seonduvat Euroopa Kohtu praktikat, selgitades järgmist: „Käibemaksualaseid kuritarvitusi puudutavates lahendites on Euroopa Kohus üldpõhimõttena rõhutanud, et liidu õigusnorme ei saa ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil (
  2. veebruari
  3. a otsus kohtuasjas C-255/02: Halifax plc jt, p 68 ja seal viidatud kohtupraktika;
  4. juuli
  5. a otsus liidetud kohtuasjades C-439/04 ja C-440/04: Kittel ja Recolta Recycling, p 54;
  6. juuni
  7. a otsus liidetud kohtuasjades C-80/11 ja C-142/11: Mahagéban ja David, p 41 ning
  8. detsembri
  9. a otsus kohtuasjas C-285/11: Bonik, p 36). Pettuse korral ei ole täidetud ka need objektiivsed kriteeriumid, millel põhinevad direktiivi 7

(14)mõisted "kaubatarne või teenuste osutamine maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb" ja "majandustegevus" (Halifax jt, p 59; Kittel ja Recolta Recycling, p 53; Bonik, p 38;
  1. märtsi
  2. a otsus kohtuasjas C-107/13: FIRIN OOD, p 41). Kui maksuhaldur leiab, et mahaarvamisõigust on kasutatud pettuse eesmärgil, on tal õigus nõuda mahaarvatud summade hüvitamist tagantjärele ja igal juhul on riigisisese kohtu pädevuses keelduda mahaarvamise lubamisest, kui objektiivselt leiab tõendamist, et seda õigust kasutati pettuse või kuritarvituse kavatsusega (Kittel ja Recolta Recycling, p 55 ja seal viidatud kohtupraktika; Mahagéban ja David, p 42 ja Bonik, p 37). Direktiivis ette nähtud mahaarvamisõiguse korraga ei ole kooskõlas see, kui mahaarvamisõigust ei lubata kasutada maksukohustuslasel, kes ei teadnud ega võinud teada, et asjaomase tehinguga on seotud pettus, mille pani toime tarnija (Bonik, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika ning FIRIN OOD, p 42). Kuid maksukohustuslast, kes teadis või pidi teadma, et ostes osales ta tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega, tuleb pidada direktiivi seisukohalt osaliseks selles pettuses, sõltumata sellest, kas ta sai kaupade edasimüümisest või teenuste kasutamisest järgnevate maksustatavate tehingute tegemisel kasu või mitte (Kittel ja Recolta Recycling, p 56; Mahagéban ja David, p 46; Bonik, p 39;
  3. veebruari
  4. a otsus kohtuasjas C-18/13: Maks Pen EOOD, p 27). Maksukohustuslane, kes on tahtlikult osalenud maksupettuses ja seadnud ohtu ühise käibemaksusüsteemi toimimise, ei saa tugineda ei neutraalse maksustamise ega õiguskindluse ega ka õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetele (
  5. detsembri
  6. a otsus kohtuasjas C-285/09: R, p 54). Seega tuleneb Euroopa Kohtu praktikast põhimõte, et sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse kasutamise eelduseks on ostja heausksus. Maksukohustuslane, kes on osalenud käibemaksupettuses, ei saa sellele õigusele tugineda.“ Kohus lisab, et maksupettus võib Euroopa Kohtu praktika kohaselt olla tarneahelas toime pandud nii enne kui pärast seda tehingut, millega seoses sisendkäibemaksu mahaarvamist taotletakse (Bonik, p 40, 45). Riigikohus on leidnud, et käibemaksupettusena saab käsitleda muu hulgas olukorda, kui on tõendatud või esineb põhjendatud kahtlus, et müüja väljastab ostjale arve, kuid jätab arvel märgitud käibemaksu riigile tasumata (otsus nr 3-4-1-6-02, p 13 ja nr 3-3-1-30-15, p 16-17). Viidatud kohtupraktikat arvestades ei ole seega kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramine maksuotsuses toodud faktilistel asjaoludel, mida kohus käsitles eespool, õiguslikult välistatud.
  7. Maksuotsuses toodud maksupettuse käsitluse korral ei ole tähtsust, et riigil saamata jäänud maksusumma (OÜ MTI Business poolt tasumata jäänud käibemaks) on väiksem kui sisendkäibemaks, mille mahaarvamise maksuhaldur kaebajal vaidlustatud maksuotsusega keelas. Maksuhaldur väidab õigesti, et kaebaja tehing ei saa olla maksupettusega seotud osaliselt, st üksnes selles ulatuses, milles OÜ MTI Business jättis riigile käibemaksu tasumata. Kaebajalt ei nõuta vaidlustatud maksuotsusega OÜ MTI Business maksuvõla tasumist, vaid keelatakse sisendkäibemaksu mahaarvamine maksupettuses osalemise tõttu. OÜ MTI Business maksuvõla ja selle juhatuse liikme M. T. Iiskonmäki väärteomenetlusega seonduvat on täpsemalt selgitatud vaideotsuse p-s 13 ja HKMS § 165 lg 2 alusel kohus neid põhjendusi ei korda. Kohus lisab, et kuigi kontrollakti p-st 1.2.3.8 võib tõepoolest aru saada, et maksuhalduri väitel on kogu
  8. a oktoobris deklareeritud käibemaks riigile tasumata, ja maksuhaldur möönis kohtuistungil, et 1993,48 eurot sellest on tasutud (istungi protokolli lk 18), ei too see kaasa maksuotsuse tühistamist käibemaksu puudutavas osas, sest OÜ-l MTI Business on endiselt maksuvõlg krundi müügi tehinguga seoses (vt II kd, tl 20-21). Kaebajal on iseenesest õigus, et maksuhaldur oleks võinud
  9. a oktoobri KMD-l deklareeritud, kuid täies ulatuses tasumata käibemaksu nõuda ka OÜ-lt MTI Business, kuid vaidlust ei ole selles, et nimetatud 8
(14)äriühingule ega

§-des 37-41 nimetatud isikutele ei ole selle summa sissenõudmiseks maksuotsust tehtud.

  1. Kaebuse rahuldamine sõltub käibemaksu osas seega sellest, kas on tõendatud kaebaja teadmine sellest, et ta osaleb tehingute ahelas, kus pandi toime maksupettus.
  2. Kaebaja väitel ei saanud E. Peil omada kogu tehingute ahela ulatuses krundi üle kontrolli, nagu maksuotsuses on väidetud. E. Peil oli seotud Scandic House OÜ ja kaebajaga, olles neis juhatuse liige ja osanik, kuid tal puudusid seosed kahe ülejäänud äriühinguga. Kui kõik krundi võõrandamistehingud on kehtivad, ei saanud E. Peilil olla kontrolli kolmandatele isikutele kuuluva vara üle. Hüpoteek sellist kontrolli ei anna ja ajal, kui krunt oli OÜ MTI Business omandis, ei olnud sellele ka E. Peiliga seotud äriühingute kasuks hüpoteeki seatud. Maksuhaldur väitis, et krunt oli alates
  3. a märtsist E. Peili „kontrolli all“. Kuna vaidlust ei ole selle üle, et krunt ei ole olnud E. Peili kui füüsilise isiku omandis, on ilmne, et maksuhaldur ei mõelnud „kontrolli omamise“ all E. Peili omandiõigust krundile. Kuna E. Peil ei olnud OÜ MTI Business ega Alpha Engineering OÜ juhatuse liige või osanik ajal, kui krunt oli nimetatud äriühingute omandis, ei pidanud maksuhaldur ilmselgelt silmas ka seda, et omandiõigust krundile omasid kogu tehingute ahela vältel E. Peiliga seotud äriühingud. Ainuüksi see, et maksuhaldur kasutas väljendit „krundi üle kontrolli omama“, millel ei ole tsiviilõiguses üheselt mõistetavat sisu, ei muuda maksuotsust siiski õigusvastaseks. Kontrollakti p-st 1.2.3 tulenevalt peab maksuhaldur „kontrolli omamise all“ sisuliselt silmas seda, et tehingute ahela esimeses lülis (Scandic House OÜ) oli E. Peil krunti omava äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige ning viimases lülis (kaebaja) juhatuse liige ja 50% osanik, kusjuures teine kaebaja juhatuse liige P. Noorhani krundi soetamisega sisuliselt ei tegelenud. Ka siis, kui krunt oli OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ omandis, oli krunt E. Peili huvisfääris: OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ juhatuse liikmed M. T. Iiskonmäki ja F. Talu olid tema pikaajalised tuttavad ja äripartnerid; krunti pakuti müügiks läbi tuttavate ja äripartnerite; E. Peil võttis krundile palkmaja ehitamiseks hinnapakkumisi ja kaebaja tasus ehitusloa eest riigilõivu juba siis, kui krunt polnud veel kaebaja omandis; E. Peil oli seotud krundi detailplaneeringu kehtestamisega ajal, kui krunt oli OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ omandis; krundi soetusi on peamiselt finantseeritud läbi E. Peiliga seotud äriühingute Aaberg Finance OÜ ja IRHYS OY. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud kogumis võimaldavad kohtu arvates järeldust, et krunt oli kogu tehingute ahela jooksul E. Peili huvisfääris (maksuotsuse terminoloogia kohaselt „kontrolli all“).
  4. Kaebaja arvates ei ole tõendatud maksuhalduri väide, et E. Peil, F. Talu ja M. T. Iiskonmäki olid kauaaegsed tuttavad või äripartnerid. E. Peil ütles maksumenetluses, et F. Talu ja M. T. Iiskonmäki on olnud pikemat aega tema äripartnerid (28.05.2014 seletus, I kd, tl 82-85; 31.07.2014 seletus, II kd, tl 38). F. Talu ütles maksumenetluses, et on E. Peiliga tuttav juba ülikooli ajast (03.06.2014 seletus, II kd, tl 1-4), kinnitades seda ka kohtuistungil ja märkides täiendavalt, et sai E. Peiliga tuttavaks 2001-2002 ning suhted on nii isiklikud kui ärialased (istungi protokolli lk 7). M. T. Iiskonmäki ütles maksumenetluses, et tunneb E. Peili
  5. a-te lõpust ja on temaga koos äri ajanud (30.07.2014 seletus, II kdl tl 24-26) ning kohtuistungil, et tunneb E. Peili pikka aega, E. Peil on tema ülikoolikaaslane ja ta on teinud E. Peiliga ärialaselt koostööd (istungi protokolli lk 2). Seega mõlemad isikud olid E. Peiliga ammused tuttavad. Kontrollakti p-st 1.2.3.2 c võib tõepoolest aru saada, et maksuhalduri väitel olid ka M. T. Iiskonmäki ja F. Talu omavahel kauaaegsed tuttavad. Nimetatud isikute seletustest ei saa järeldada küll omavahelist pikaajalist tutvust või varasemat äripartnerlust, kuid nad teadsid üksteist enne tehingute tegemist ning Jaanioja krundiga seoses viis nad omavahel kokku E. Peil (03.06.2014 seletus, 30.07.2014 seletus, istungi protokolli lk 3 ja 7). See ebatäpsus ei ole aga eraldi võetuna maksuotsuse tühistamise aluseks, sest ei saanud 9

(14)mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Käibemaksu määramise faktiliseks aluseks ei ole isikute omavaheline seotus TuMS § 8 mõttes.
  1. Kaebaja arvates pole õige, et krundi ostu-müügiga seotud isikute väitel ei olnud krundi võõrandamisel müügikuulutusi. Kontrollakti p-s 1.2.3.2 d väitis maksuhaldur, et E. Peili, M. T. Iiskonmäki ja F. Talu sõnul ei olnud krundi võõrandamisel krundi müügikuulutusi ning krunti pakuti võõrandamiseks läbi tuttavate või äripartnerite. E. Peil märkis maksumenetluses Scandic House OÜ tegevusega seonduvalt, et „tõenäoliselt oli mingi kuulutus üleval, otsiti maakleri kaudu ostjaid. Ma täpselt ei mäleta, kuidas ma MTI Business OÜ-ga tehinguni jõudsin, aga kuna mul on MTI Business OÜ-st Mikko Tapani Iiskonmäkiga isiklikud kontaktid ja on varasemad ärisuhted olnud, siis pakkusin ehk krunti ise“ (II kd, tl 38-39). Seega oli tegemist oletusega, et kuulutus võis olla. Kohtuistungil mäletas E. Peil küll täpselt, et esmalt avaldati kuulutus veebilehel www.city24.ee (istungi protokolli lk 12), kuid see väide ei ole usaldusväärne ja tuleb jätta kõrvale, sest ei ole kuigi usutav, et ligi kaks aastat hiljem toimuval kohtuistungil meenub äkki väike detail
  2. a toimunud tehingu kohta, kuigi maksumenetluses E. Peil seda täpselt ei mäletanud. M. T. Iiskonmäki ei väitnud maksumenetluses samuti kindlalt, et müügikuulutus oli olemas. Veel enam, M.T. Iiskonmäki ei mäletanud maksumenetluses eriti üldse krundiga seotud asjaolusid ja ütles selle müügi kohta esmalt, et „ilmselt oli nii, et mul oli mingi maakler, kelle kaudu MTI Business OÜ müüs kinnistu“, ja hiljem, et „krunti pakkusin ilmselt ise Fred Talule ostmiseks“ (30.07.2014 seletus, II kd, tl 24-26). Kohtuistungil väitis M. T. Iiskonmäki küll, et krundi müügi kuulutus oli ka veebilehel www.city24.ee (istungi protokolli lk 3), kuid see ütlus ei ole usaldusväärne ja tuleb jätta kõrvale. Isegi kui M. T. Iiskonmäki andis maksumenetluses seletuse puhkusel olles ja vara hommikul ning juures viibis tema 4-5 aastane laps, ei ole eluliselt usutav, et maksumenetluses ei suutnud ta meenutada tehinguga seotud üksikasju, kuid ligi kaks aastat hiljem toimuvaks kohtuistungiks oli meenunud just see detail. Samas ei meenunud M. T. Iiskonmäkile kohtuistungil näiteks see, kas keegi müügikuulutuse kaudu temaga ka ühendust võttis. F. Talu ei väitnud ei maksumenetluses (03.06.2014 seletus, II kd, tl 1-4) ega ka kohtuistungil, et krundi müügil kaebajale oleks selle müügi kuulutust avaldatud. Seega on kontrollaktis väidetu ebatäpne, sest ükski nimetatud isikutest ei väitnud maksumenetluses selgesõnaliselt, et müügikuulutust ei olnud. Teisalt ei saa müügikuulutuse olemasolu ka kuigi tõenäoliseks pidada, sest E. Peil ja M. T. Iiskonmäki ainult oletasid selle olemasolu ning kohtuistungil esitatud vastupidised väited ei ole usaldusväärsed. Kuna vaidlust pole selle üle, et kokkuvõttes toimusid müügitehingud ikkagi üksnes E. Peili, M. T. Iiskonmäki ja F. Talu vaheliste isiklike kontaktide kaudu, ei ole kontrolliakti p 1.2.3.2 d toodud osaliselt ebatäpne väide maksuotsuse tühistamise aluseks.
  3. Kaebaja arvates ei kinnita maksupettuses osalemist see, et E. Peil tegeles krundi detailplaneeringuga või võttis eraisikuna krundile palkmaja ehitamiseks hinnapakkumisi ajal, kui krunt ei olnud E. Peiliga seotud äriühingute omandis. Need asjaolud eraldi võetuna ei tõenda tõesti kaebaja maksupettuses osalemist, kuid kogumis muude maksumenetluses tuvastatud asjaolude ja kogutud tõenditega kinnitavad siiski maksuhalduri kahtlust, eelkõige väite osas, et krunt oli kogu tehingute ahela jooksul E. Peili huvisfääris (vt kontrollakti p 1.2.2.2). Kohus lisab, et OÜ MTI Business juhatuse liige M. T. Iiskonmäki ei mäletanud maksumenetluses antud ütluses krundi ostu-müügi tehingust praktiliselt midagi (kellelt ostis, millise hinnaga, kust ostuks raha sai jne, 30.07.2014 seletus, II kd, tl 24-26) ning kinnitas ka 10
(14)kohtuistungil, et tal ei olnud krundiga muid plaane kui oodata ja see kasumiga edasi müüa ning ta ise ei teinud krundil midagi (istungi protokolli lk 3). Samal ajal tegeles E. Peilile kuuluv äriühing Scandic House OÜ vastavalt 18.11.2010 notariaalses lepingus (p 2.6, I kd, tl 181) kokkulepitule kinnistu detailplaneeringu kehtestamise menetlusega (ja kehtestatud detailplaneering oleks ilmselt tõstnud ka krundi väärtust), kusjuures E. Peil oli maksumenetluses (31.07.2014 seletus, II kd, tl 38) krundi müümise põhjusena toonud asjaolu, et Scandic House OÜ-l puudusid kinnisvara arendamiseks vajalikud ressursid, sh aeg. Detailplaneeringu menetlus jätkus ka siis, kui krunt oli edasi müüdud Alpha Engineering OÜ-le (vt kontrollakti p 1.2.3.2 g ja seal viidatud tõendid). Seejuures olid pärast krundi müüki detailplaneeringuga seotud kohustused OÜ-l MTI Business (08.10.2012 notariaalse lepingu p 3.5, I kd, tl 174), samas M. T. Iiskonmäki väitis kohtuistungil, et ei teinud krundiga seoses midagi (istungi protokolli lk 3). F. Talu kohtuistungil antud ütlustest (istungi protokolli lk 7-11) tuleb välja, et Alpha Engineering OÜ soetas kinnistu, sest F. Talu arvates oli tegemist perspektiivika ja kasumliku projektiga, äriühing tegi krundiga seoses investeeringuid ja F. Talu pani sinna väidetavalt ka suure hulga tasustamata töötunde, sh seoses detailplaneeringu kehtestamisega ja seda olukorras, kus detailplaneeringuga seotud kohustused olid lepingu järgi OÜ-l MTI Business. Sellegipoolest müüs Alpha Engineering OÜ krundi kaebajale praktiliselt sama hinna eest kui selle poolteist aastat varem soetas, saamata krundi müügist pealegi mingit reaalset raha (vt kontrollakti p 1.2.3.5 ja seal viidatud tõendid). F. Talu väitis kohtuistungil (istungi protokolli lk 8) veel, et Alpha Engineering OÜ soovis kinnistul ise ehitama hakata ja alustas ehitustegevust, kusjuures ehituse peatöövõtjaks oli kaebaja, kuigi Alpha Engineering OÜ-l endal ei olnud ehitustegevuseks vahendeid ja äriühing ei teinud ka midagi selleks, et ehitustegevuseks laenu saada. F. Talu väitel alustas kaebaja kui peatöövõtja ehitustegevust omavahenditest. See on aga tavapärases majandustegevuses ebatavaline. Eeltoodu tekitab põhjendatud kahtluse, et F. Talu kohtuistungil antud ütlused ei peegelda tegelikkust, vaid F. Talu esitas kohtuistungil teiste tehingute ahelas osalenud isikutega kooskõlastatud seisukohti ning tegelikult korraldas krundil detailplaneeringu ja ehitamisega seonduvaid tegevusi ajal, mil krunt oli Alpha Engineering OÜ omandis, valdavas osas ikkagi E. Peil temaga seotud äriühingute kaudu. Seda kahtlust ei lükka veenvalt ümber ainuüksi see, et F. Talu on Alpha Engineering OÜ nimel allkirjastanud dokumente, mis seonduvad elektrivõrgu ümberehitustöödega krundil (vt II kd, tl 154-186). 15. Kaebaja arvates ei kinnita krundi finantseerimine läbi E. Peiliga seotud äriühingute Aaberg Finance OÜ ja IRHYS OY, et krunt oli E. Peili kontrolli all. Maksuhaldur ei ole tõendanud E. Peili seotust IRHYS OY-ga. Maksuhaldur on põhjendanud seda, et E. Peil kontrollis krundi ostu-müügitehingutes raha liikumisi, kontrollakti p-des 1.2.2.3-1.2.3.6 koos viidetega nende järelduste aluseks olevatele tõenditele. Kohus ei korda HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes kõiki neid põhjendusi, eelkõige Aaberg Finance OÜ-ga seotud finantseerimistehingutega seonduvalt, märkides vaid järgmist. Maksuhaldur on tuvastanud ja pole vaidlust, et Scandic House OÜ müüs krundi OÜ-le MTI Business 18.11.2010 hinnaga 84 363,38 eurot. OÜ MTI Business tasus kinnistu eest järgmiselt: 1) 7036,67 eurot maksis M. T. Iiskonmäki 18.11.2010 äriühingu pangakontole selgitusega „sularaha kassast“ ja see kanti samal päeval edasi Scandic House OÜ-le; 2) 63 256,87 eurot sai OÜ MTI Business 25.11.2010 laenuna IRHYS OY-lt ja 26.11.2010 kandis 63 272,53 eurot edasi Scandic House OÜ-le; 3) 13.01.2011 MTA-lt laekunud 14 060,56 eurot kanti Scandic House OÜ-le üle 21.01.2011. Seega peamises osas finantseeriti kinnistu ostu IRHYS OY-lt saadud laenuga. Vaidlust ei ole ka selle üle, et E. Peil oli 22.04.2009-09.12.2010 IRHYS OY juhatuse aseliige (vice member of board) ja tegevdirektor (managing director) ning M.T. Iiskonmägi oli samal perioodil selle juhatuse liige (board member) ja üks osanikest. Kohus peab usutavaks nimetatud isikute kohtuistungil esitatud väiteid, et juhatuse aseliikme roll oli formaalne ja aseliige täitis juhatuse liikme ülesandeid vaid siis, kui juhatuse liige oli ära, sest see tuleneb 11
(14)üldjoones ka Soome äriõigusest (Limited Liability Companies Act, chapter 6, http://www.finlex.fi/fi/laki/kaannokset/2006/en20060624.pdf, 25.05.2016). Lisaks sellele oli aga E. Peil ka IRHYS OY tegevdirektor. Tegevdirektorile annab eespool nimetatud seadus (
  1. ptk, art 17 jj) volituse äriühingu igapäevaseks juhtimiseks ja esindamiseks. E. Peil selgitas kohtuistungil, et (istungi protokolli lk 14-15), et IRHYS OY sai tehtud Läti kodanike, kes soovisid minna valuutavahetusteenusega Soome turule, huvides ja E. Peil esindas selles äriühingus lätlaste huve; kaebaja pidi hoidma Läti kodanike jaoks asjadel silma peal ja raporteerima, kui midagi juhtub või midagi on vaja teha. Kui aga E. Peil pidi IRHYS OY-s tõepoolest esindama lätlaste ärihuve, on äärmiselt ebatõenäoline, et ta valis esindamise viisiks juhatuse aseliikme, kellel üldjuhul ei ole äriühingu juhtimises mingit rolli või volitusi. „Asjadel saaks silma peal hoida“ just tegevdirektorina. See omakorda seab kahtluse alla E. Peili väite kohtuistungil esitatud, et tegevdirektoriks olemine tuli talle täieliku üllatusena. Seega ei saa väita, et E. Peilil ei olnud IRHYS OY-ga mingit seost. On tõsi, et nii E. Peil kui ka M. T. Iiskonmäki väitsid kohtuistungil, et IRHYS OY juhtimise ja rahaülekannetega tegeles üksnes M. T. Iiskonmäki ning E. Peilil ei olnud selles mingit rolli. Need ütlused ei ole aga usaldusväärsed olukorras, kus mõlema isikuga seotud äriühingutel lasub maksupettuses osalemise kahtlus ja kohtul ei ole võimalik ütluste paikapidavust sisuliselt kontrollida. Lisaks, kui üldisemalt võrrelda M. T. Iiskonmäki kohtuistungil antud ütlusi maksumenetluses antud seletusega, siis on märgatav, et kahe aasta taguse ajaga võrreldes on talle meenunud palju tehinguid puudutavaid detaile. See tekitab põhjendatult kahtluse, et kohtuistungil antud ütlused ei kajasta tegelikult toimunut, vaid ütlused on tehingute jadas osalenud isikute vahel kokku lepitud. Tuleb möönda, et maksuhalduril ei ole otseseid tõendeid selle kohta, et E. Peil finantseeris läbi IRHYS OY krundi soetust või et OÜ MTI Business poolt krundi eest tasutud sularaha pärines E. Peililt, samuti selle kohta, et hiljem kinnistu müügist laekunud summa jõudis Soome äriühingu Travex Exchange Finland OY kaudu E. Peilini tagasi. Kohtupraktikas kinnistunud seisukohtade järgi on aga maksupettus konspiratiivne tegevus ja maksuhalduril ei olegi enamasti võimalik maksupettuse kohta otseseid tõendeid hankida, mistap on piisav, kui maksuhaldur on mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud maksupettuses osalemise kahtlust (nt Riigikohtu otsus nr 3-31-15-13, p 10). Kogumis muude tõenditega kinnitavad tehingute finantseerimise asjaolud E. Peili seotust maksupettusega ja tema teadmist maksupettuse toimepanemisest. Kuna E. Peil oli kaebaja juhatuse liige ja tegeles vastavalt kaebaja juhatuse liikmete kokkuleppele Jaanioja krundiga, on E. Peili teadmine omistatav ka kaebajale.
  2. Ülejäänud osas tugineb kohus kontrollakti, maksuotsuse ja vaideotsuse põhjendustele neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). Maksuhaldur on kokkuvõttes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud, et kaebaja teadis oma juhatuse liikme E. Peili kaudu, et osaleb tehingute ahelas, kus pandi toime käibemaksupettus. Maksupettuses osalemist ei saa pidada ettevõtluseks KMS § 29 lg 1 mõttes ning seetõttu ei ole kaebajal õigust Jaanioja krundi soetamise tehingult sisendkäibemaksu maha arvata. Kohus jagab maksuhalduri seisukohta, et E. Peili seotus tehingute ahelaga läbi erinevate äriühingute ei saa olla pelgalt juhus, nagu isik kohtuistungil väitis (istungi protokolli lk 15), sest selleks on kokkusattumusi ebausutavalt palju.
  3. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks käibemaksu puudutavas osas. II
  4. Tulumaks määrati maksuotsuse punktis 2.1.2 märgitu kohaselt põhjusel, et kaebaja osales teadlikult tehingute ahelas, kus viidi läbi pettus. Kogu ostu-müügi tehingute ahel oli kaebaja juhatuse liikme E. Peili kontrolli all ning OÜ MTI Business ja Alpha Engineering OÜ kaasati tehingute ahelasse üksnes riigilt käibemaksu väljapetmise eesmärgil. Kuna kaebaja ei ostnud krunti Alpha Engineering OÜ-lt, vaid sai selle omanikuks tasuta, ei olnud tehingu eest esitatud arve nõuetekohane (valesti oli märgitud tehingu majanduslik sisu ja hind). Kinnistu eest 12
(14)tasumiseks tehtud väljamakse 180 000 eurot oli seega ettevõtlusega mitteseotud kulu ning sellelt tuleb tasuda tulumaksu.
  1. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–
  2. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.
  3. Kohus leidis eespool, et maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, mille kohaselt kaebaja osales oma juhatuse liikme E. Peili kaudu teadlikult tehingute ahelas, kus pandi toime käibemaksupettus, ning seetõttu ei ole kaebajal õigust Jaanioja 10/12 krundi soetamise tehingult sisendkäibemaksu maha arvata. Käibemaksupettus seisnes selles, et OÜ MTI Business jättis riigile käibemaksu (osaliselt) tasumata. Käibemaksu määramise õigusliku käsitluse aluseks on eelkõige Euroopa Kohtu praktika, milles tõlgendatakse käibemaksudirektiivi ja mille järgi ei saa maksupettuses osalemist pidada ettevõtluseks käibemaksudirektiivi mõttes. Kaebajaga tuleb aga nõustuda selles, et kontrollaktist ja maksuotsusest ei ole piisava selgusega jälgitav maksuhalduri arutluskäik, kuidas ja millised käibemaksupettusega seonduvad asjaolud on ülekantavad tulumaksustamisele ning kuidas on jõutud järeldusele, et kaebaja sai krundi omanikuks tasuta. Nii näiteks selgitab maksuhaldur vastuseks kaebaja eriarvamusele maksuotsuse p-s 3.12, et ostumüügitehingu toimumine arvel näidatud viisil ei leidnud kinnitust ja krundi soetamise eest tehtud väljamakse oli ettevõtlusega mitteseotud kulu, seetõttu maksustatakse tehing lisaks käibemaksule ka tulumaksuga. Maksuhaldur märgib, et kui pettus on toime pandud käibemaksu osas ja selle alusel on äriühing teinud väljamakse, siis on pettus toime pandud ka tulumaksu osas. Seejuures viitab maksuhaldur nii kontrollaktis kui maksuotsuses tulumaksu määramisega seoses neile faktilistele asjaoludele, mis on tuvastatud käibemaksuga seoses. Sellest võib aru saada, et käibemaksu ja tulumaksu määramise faktilised alused ja kaebajale etteheidetud pettus on samad ning käibemaksu määramine tõi automaatselt kaasa ka tulumaksu määramise. Samas 04.04.2016 kohtule esitatud seisukohas (p 2.5, III kd, tl 67) selgitas maksuhaldur, et käibemaksupettust ja tulumaksupettust tuleb vaadata eraldiseisvalt ning pettuste sisu on erinev – käibemaksu määrati põhjusel, et kaebaja teadis, et osaleb tehingute ahelas, kus riigil jääb käibemaks saamata, kuid tulumaksuga maksustamisel seisneb pettus selles, et kaebaja teadis, et sai krundi tasuta, mille tõttu oli väljamakse eesmärgiks raha ettevõtlusest maksuvabalt välja viia.
  4. Maksuhaldur on nii maksu- kui ka kohtumenetluses olnud seisukohal, et antud asjas ei ole alust

§ 83lg 4 või § 84 kohaldamiseks.

Maksuhaldur väidab seega, et ükski tehingute ahelas aset leidnud tehing ei ole näilik ja ühtki tehingut ei ole põhjust ka majandusliku tõlgendamise reegli alusel ümber hinnata. Samas vaideotsuse p-st 15 võib aru saada nii, et maksuhaldur möönab küll krundi omandiõiguse üleminekut (st asjaõiguslikku lepingut ei ole kahtluse alla seatud), kuid maksuhaldur on sisuliselt ümber hinnanud Alpha Engineering OÜ ja kaebaja vahelise krundi müügi tehingu osaks oleva võlaõigusliku kokkuleppe, sest poolte kokkuleppe kohaselt oli tehingu hinnaks 180 000 eurot, mille kaebaja on ka välja maksnud, kuid maksuhalduri arvates sai kaebaja krundi omanikuks tasuta. Seejuures ei ole täpselt aru saada, kas võlaõiguslikku müügitehingut ei toimunud maksuhalduri arvates üldse või varjati sellega krundi tasuta soetamist. 22. Kuna tulumaksu määramist puudutavas osas on maksuotsus olulisel määral põhjendamata ja seetõttu puudub selgus, milles täpsemalt seisnes tulumaksupettus ja kaebaja teadmine tulumaksupettusest, tuleb maksuotsus selles osas tühistada. III 23. Kaebaja palus kohustada makshaldurit arvestama ja tasuma intressi käibemaksu tagastusnõude täitmisega viivitamise eest. 13

(14)24.

§ 116

lg 1 sätestab, et kui maksuhalduri antud haldusakti alusel on maksukohustuslane tasunud või temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasaarvestamise või tasumise päevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise päevani. Intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel.

§ 116

lg-st 2 tuleneb, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (§ 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.

  1. Kaebaja nõustus kohtuistungil, et kui kohus ei rahulda kaebust käibemaksu määramise osas, ei saa rahuldada ka kohustamisnõuet, sest maksuhalduril ei ole sel juhul intressi arvestamise ja tasumise kohustust. Kohus pidas eespool käibemaksu määramist õiguspäraseks ja seetõttu käibemaksu tagastusnõudega täitmisega viivitamist pikemalt ei käsitle. IV
  2. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud käibemaksu määramist. Kaebaja ei ole kohtumenetluses käibemaksu määramise ebaõigsust tõendanud ega selles osas maksuotsuse järeldusi veenvalt ümber lükanud. Järelikult puudub käibemaksu osas alus maksuotsuse tühistamiseks. See tähendab ühtlasi, et rahuldamata jääb nõue kohustada maksuhaldurit arvestama ja tasuma intressi käibemaksu tagastusnõude täitmisega viivitamise eest. Tulumaksu osas tuleb kaebus seevastu rahuldada põhjusel, et tulumaksu määramine on olulisel määral põhjendamata.
  3. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude väljamõistmise eelduseks on kohtule esitatud kulude nimekiri ja dokumendid kulude kandmise kohta (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebus rahuldatakse osaliselt. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kaebaja menetluskulud on 04.04.2016 menetlusdokumendi kohaselt kokku 4711,98 eurot, mis sisaldab riigilõivu (750 eurot) ja kulu õigusabile (3961,98 eurot koos käibemaksuga). Kohus leiab, et riigilõivu kaebuse osaline rahuldamine ei mõjuta, sest vaidluse all olev käibemaksusumma on 30 000 eurot ja seega tulnuks ka ainult käibemaksuga seoses riigilõivu tasuda 750 eurot (RLS § 60 lg 4). Õigusabikulud on kantud ning neid ei saa asja mahtu ja keerukust arvestades pidada ülemäära suureks, kuid kulude vastustajalt väljamõistmisel tuleb arvestada, et põhiline vaidlus käis käibemaksupettuse üle ning selles osas, samuti käibemaksuga seotud kohustamisnõude osas jääb kaebus rahuldamata. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna 1000 eurot koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.