← Eesti

3-15-1701/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1701 Haldusasi Andrus Kluge kaebus Finantsins

) § 1047 lg 4). 5.6. Vastustaja leiab ebaõigesti, nagu puuduks seaduslik alus määrata kindlaks otsuse täitmise kord mahus ja sõnastuses, nagu seda nõuab kaebaja. Kohtuotsuse, milles otsustatakse ebaõigete andmete ümberlükkamine, täitmine ei ole haldusakt ega toiming, mida vastustaja saab otsustada 6

(15)3-15-1701 kaalutlusõiguse alusel, vaid vastustaja peab kohtuotsuse igal juhul täitma.

§ 1047

lg-st 4 juhindumine tähendab seda, et kohus määrab kindlaks ka täpse sõnastuse, mille avaldamisega tuleb ebaõiged andmed ümber lükata. Riigikohtu 13.04.2007 otsusest asjas nr 3-2-1-5-07 (p 29) tulenevalt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Seega ei saa vastustaja piirduda vaid pressiteate parandamisega oma veebilehel. Arvestades, et ebaõiged andmed avaldati meediaväljaannetes, mis on oluliselt laiema lugejaskonnaga kui vastustaja veebileht, saab kaebajale tekitatud kahju kõrvaldada üksnes ebaõigete andmete ümberlükkamise teatega lisaks vastustaja veebilehel ka meediaväljaannetes, kus ebaõiged andmed avaldati. Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamata jätmist ei saa põhjendada rahaliste vahendite puudumisega. Kaebuses toodud paranduse tekst ei ole konarlik, vaid täpne. Kuna ebaõigete andmete avaldamise tagajärgede kõrvaldamiseks on vajalik, et informatsioon jõuaks lugejateni, kes ebaõigeid väiteid tõepähe lugesid, on põhjendatud teate üleval hoidmine 5 päeva.

  1. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata, kaebuse rahuldamisel jätta rahuldamata kaebaja taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord kaebaja taotletud viisil. Põhjendused: 6.
  2. Vastustaja avaldatud pressiteade ei sisaldanud ebaõigeid väiteid ega põhjendamatuid väärtushinnanguid, oli tegelikkusele vastav, seondus vastustaja 09.09.2013 otsusega ja selle kohta tehtud halduskohtu otsusega ning vastava menetlusega seotud tõenditega. Krediidipangas toimuvat on meedias ohtralt kajastatud, mistõttu oli vajalik ka pressiteate esitamine. Kaebaja on teinud pressiteatest meelevaldseid väljanoppeid. Samuti on pressiteates käsitletud asjaolude puhul oluline mõista varasemalt nii meedia kui kaebaja enda poolt esitatud väiteid. Kõik see moodustab ühtse terviku pressiteatele eelnenud oludest ja väidetest. 6.
  3. Vastustaja arvates on esimene ja neljas väide väärtushinnangud, mitte faktiväited. Tegemist oli vastustaja järelevalveliste hinnangutega, mis põhinesid kogutud infol. 6.
  4. Esimene väide on põhjendatud ja põhineb tuvastatud asjaoludel. Liivi Kluge on olnud igati seotud Krediidipanga aktsionäride vahelise võimuvõitlusega. Sellise hinnangu andmine on kohane ja põhineb faktoloogial. Liivi Kluge oli Firmexi ainus juhatuse liige perioodil, kui Firmex omandas Moskva pangalt Krediidipanga aktsiad. Ta sõlmis kõik nõutavad ostu-müügija laenukokkulepped ning avas Firmexi makse- ja väärtpaberikontod, mille kaudu viidatud tehing tehti. Firmexi esindajana esitas ta koos Genoviaga Krediidipanga erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate, kus soovis välja vahetada osad Moskva panga liikmed Krediidipanga nõukogust. Liivi Kluge tegevust on kajastanud ka meedia ja ette heitnud käitumist ka Moskva pank ehk Krediidipanga suuraktsionär. Liivi Kluge juhtimisel müüs Firmex osa Krediidipanga aktsiaid Moskva pangale tagasi, kuna Moskva pank oli kohtu abil vastavad aktsiad blokeerinud. Nimetatud aktsiatehingute tõttu algatatud kriminaalmenetluses kutsuti Liivi Kluge välja tunnistajana, kuid ta keeldus ütluste andmisest. Liivi Kluge andis 12.05.2011–28.12.2011 kaebajale väga laiapõhjalise volituse esindada Firmexit ja täita sisuliselt juhatuse liikme rolli. Järelevalve võib vaid oletada, et seda põhjusel, et kaebaja ei võinud KAS alusel olla panga juhatuse esimehena mõne teise äriühingu juhatuse liige ja volikirjaga saadud juhatuse liikme volitusi ei ole registri pinnalt näha. Liivi Kluge seotust Krediidipangas toimuva aktsionäride vahelise võimuvõitlusega on sisuliselt möönnud ka kaebaja isiklikult. Hinnang, et Krediidipangas on võimuvõitlus, on meedias kajastatud ja muutunud üldteada asjaoluks. Firmex sekkus sellesse hetkel, kui omandas Liivi Kluge allkirju kandvate dokumentidega osaluse Moskva pangalt, mida Moskva pank pidas seadusevastaseks. Võimuvõitluse olemasolu kinnitavad ka arvukad kohtuvaidlused. Vaidlusalune pressiteade ei nimeta Liivi Kluget nimepidi, vaid viitab talle kui kaebaja abikaasale. 7

(15)3-15-1701 6.
  1. Teine ja kolmas väide on avalikkuse jaoks piisavalt täpsed, lihtsustavad avalikkusele informatsiooni lubatud viisil, on mõistetavad ja seonduvad meedia tavaga. Pressiteade on koostatud vastustaja otsust ja kohtuotsust selgitava infomaterjalina, mille eesmärgiks oli anda edasi sisu tavakeeles, juriidilisi teadmisi mitte omavale lugejale. Haldusotsused ja kohtuotsused seevastu on juriidiliselt korrektsed ja põhjalikud. Kohustuse panemine kasutada pressiteates juriidilist sõnastust raskendaks oluliselt uudiste koostamist ja lugemist ega oleks kooskõlas sõnavabaduse põhimõttega. Eesmärgiks oli näidata tavalugejale, kes oli Firmexi omanik ja äriühingu nimel tegutsev isik. Etteheidetavaid lauseid tuleb vaadata tervikuna koos pressiteate kontekstiga. Pressiteatest kui tervikust nähtub, et kaebaja on samastatud Firmexiga. Kaebaja on ka ise pressile avaldanud samalaadset infot lugejasõbralikul ja üldistatud viisil. Harju Maakohus ja Tallinna Ringkonnakohus on asjas nr 2-06-37711 leidnud, et isikul ei ole õigust nõuda, et tema kohta levitatav informatsioon oleks juriidilise sõnastusega, vaid seda, et informatsioon oleks tõepärane. Kohtud on viidatud asjas pidanud lubatavaks äriühingute tegevuse personaliseerimist eesmärgiga näidata lugejale, kes on äriühingute nimel toiminguid tegevad isikud. 6.
  2. Neljanda väite osas toimus kohtuvaidlus asjas nr 3-13-
  3. Kohtute hinnangul oli vastustaja etteheide kaebajale seaduslik ja kaebaja on kohtute hinnangul käitunud krediidiasutuse juhiks oleku ajal kui Firmexi juhatuse liige. Seega on õige ka pressiteates avaldatud väide, et kaebaja eiras KAS normi. 6.
  4. Puudub seaduslik alus määrata kindlaks otsuse täitmise kord mahus ja sõnastuses, nagu seda nõuab kaebaja. Tagajärgede kõrvaldamiseks piisab pressiteate muutmisest ja selle avaldamisest vastustaja veebilehel. Vastustaja ei pea hakkama erinevates meediakanalites raha eest uut pressiteadet avaldama, kuna sellega ei kõrvaldataks enam tekkinud tagajärge, vaid tehakse täiesti uued toimingud. RVastS § 11 lg 2 järgi ei tohiks tagajärgede kõrvaldamise kulud ületada rahalist hüvitist. Kaebajal puudub praegusel juhul õigus rahaliseks hüvitiseks, kuna tegu on ebaõige väite ümberlükkamise nõudega. Vastustaja ei saa kohustada meediaväljaandeid informatsiooni avalikustama, mistõttu saab olla tegu üksnes reklaamipinna ostmisega. Kulud sellisel kujul tagajärgede kõrvaldamiseks ületavad oluliselt faktiväite avaldamise kulusid vastustaja veebilehel pressiteate vormis. Kaebaja taotletud otsuse täitmise kord on sõnastuslikult konarlik ja sisaldab palju erinevaid kordusi. Samuti ei ole põhjendatud nii Äripäeva paberväljaandes kui võrguväljaandes samasisulise teate avaldamine, kuna piisab ühest nimetatud meediumist. Ebaõige on ka kaebaja esitatud 5 tööpäeva nõue, kuna see ei seondu päevauudise tavapärase avaldamisega – päevauudist on põhjendatud üleval hoida üks päev. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Kaebaja esitas kohtule heastamiskaebuse taotlusega kohustada vastustajat ümber lükkama kaebaja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited. Juhul, kui kohus leiab, et tegemist on väärtushinnangute, mitte faktiväidetega, soovib kaebaja, et kohus tuvastaks vastustaja poolt ebakohaste väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse. Kaebaja soovib sellisel juhul esitada tulevikus vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude. Kaebaja arvates on ebaõiged järgmised vastustaja avaldatud väited: 1) kaebaja on kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse isegi oma abikaasa; 2) kaebaja on ostnud Krediidipanga aktsiaid; 3) kaebaja on müünud 7,2% Firmexi aktsiatest edasi Genoviale; 8
(15)3-15-1701 4) kaebaja on eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Faktiväide või väärtushinnang
  1. Selleks, et teha kindlaks, kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid saab kaebaja vastustaja vastu kasutada, tuleb eelnevalt tuvastada, kas vaidlusalused väited on faktiväited või väärtushinnangud.
  2. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 01.12.1997 otsus asjas nr 3-2-1-99-97).
  3. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et teine ja kolmas väide on faktiväited. Kohus nõustub sellise seisukohaga. Need väited ei jäta hindamisruumi. Tegemist on konkreetsete andmetega konkreetsete isikute ja tehingute kohta. Aktsiate ostu-müügitehing on konkreetselt piiritletav ja üheselt arusaadav toiming.
  4. Menetlusosalised vaidlevad esimese ja neljanda väite olemuse üle.
  5. Esimene väide on liitväide. Esiteks väidetakse sellega, et Krediidipanga aktsionäride vahel toimub võimuvõitlus. Teiseks väidetakse, et kaebaja on kaasanud sellesse võimuvõitlusesse oma abikaasa. Samuti järeldub, et kaebaja ise osaleb selles võimuvõitluses.
  6. Kohtu hinnangul ei saa väidet võimuvõitluse olemasolu kohta pidada faktilisi andmeid sisaldavaks väiteks. Erinevalt nt „varguse“ mõistest on „võimuvõitluse“ mõiste ebamäärase sisuga. Selle sisu ei ole defineeritav konkreetsete tegudega, vaid eeldab hinnangu andmist ja põhjendamist, milliseid tegusid ja miks saab pidada võitluseks võimu nimel. Antud juhul ei nähtu ka ülejäänud pressiteate ega artiklite sisust, milliseid tehinguid ja mis põhjusel on peetud võitluseks võimu nimel. Kohtu hinnangul ei saa sellist ebamäärast väidet, mis ei sisalda konkreetseid andmeid, pidada faktiväiteks. Tegemist on väärtushinnanguga, st vastustaja antud hinnanguga/tõlgendusega temale teada olevatele Krediidipanga aktsionäride tehingutele ja toimingutele. Isegi kui selgitada välja, milliseid tehinguid ja toiminguid on vastustaja silmas pidanud, ei ole võimalik tõendada võimuvõitluse olemasolu või puudumist (st pole selge, milliste tehingute ja toimingute olemasolust eraldiseisvana või koosmõjus piisab võimuvõitluse olemasolu tuvastamiseks).
  7. Ebamäärane on ka liitväite teine pool, st abikaasa kaasamine võimuvõitlusesse. Ka selles väites ei ole konkreetseid andmeid, st kuidas abikaasa võimuvõitlusesse kaasati (millal ja milliseid tehinguid või toiminguid abikaasaga seoses või abikaasa ise tegi ja kas need olid piisavad, et lugeda abikaasa võimuvõitlusesse kaasatuks). Tegemist on hinnangulise väitega, mille tõelevastavust ei ole võimalik tõendada. Samuti viitab sellele, et tegemist on hinnangulise väitega, tsitaadi algus “Finantsjärelevalve hinnangul on Andrus Kluge lasknud end isiklikult kiskuda Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse, sealjuures kaasates isegi oma abikaasa.”. Seetõttu tuleb liitväide tervikuna lugeda väärtushinnanguks.
  8. Neljas väide oli pressiteates avaldatud järgmisel kujul: “Lisaks ei tohi vastavalt krediidiasutuste seadusele panga juhatuse esimees olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige. Seda nõuet Andrus Kluge eiras.” Eeltoodust tuleneb väide, et kaebaja eiras nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Viidatud väitest ei saa automaatselt tuletada väidet, et kaebaja oli panga juhatuse esimeheks olemise ajal mõne teise äriettevõtte juhatuse liige. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei ole tegelikult panga juhatuse esimeheks olemise ajal mõne teise äriühingu juhatuse liige olnud. 9
(15)3-15-1701 Seda ei nähtu ka äriregistrist. Kaebaja esindas Firmexit erinevate tehingute tegemisel Firmexi juhatuse liikme antud volikirja alusel. Volikiri andis kaebajale väga laiaulatuslikud volitused (õiguse esindada äriühingut kõigi isikute ja asutuste ees, teha äriühingu nimel kõiki vajalikke tehinguid, sh omandada, vallata, kasutada ja käsutada vara, sõlmida laenulepinguid, võtta vastu esemeid ja raha, avada ja sulgeda arvelduskontosid ja teha muid toiminguid krediidiasutustes).
  1. Riigikohtu 13.04.2007 otsusest asjas nr 3-2-1-5-07 (p 27) ja selles viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2006 otsusest asjas nr 2-05-1108 järeldub, et väärtushinnanguks tuleks reeglina lugeda subjektiivsest õigustõlgendusest esitatud väiteid. Antud juhul on neljandas väites tuginetud KAS normidele ja vastustaja antud õiguslikule hinnangule selle normi järgimise osas. Kuigi norm ei jäta sõnaselgelt tõlgendamis- või hindamisruumi, on vastustaja oma 09.09.2013 otsuses kaebaja käitumist hinnates ja vaidlusalust normi tõlgendades leidnud, et KAS § 49 lg 2 ei ole formaalne nõue, vaid sisuline keeld ning kaebaja käitus volikirja alusel Firmexit esindades sisuliselt äriühingu juhatuse liikmena, samuti omas ta Firmexi juhatuse liikme õigusi ja kohustusi. Vastustaja leidis 09.09.2013 otsuses, et kaebaja rikkus KAS § 49 lg 2 p-st 1 tulenevat keeldu. Eeltoodust järeldub, et neljanda väite puhul on tegemist vastustaja poolt järelevalvemenetluses antud õigusliku hinnanguga. Seetõttu tuleb nimetatud väide sarnaselt Riigikohtu 13.04.2007 otsusele asjas nr 3-2-1-5-07 ja 10.10.2007 otsusele asjas nr 32-1-53-07 lugeda õiguslikuks ehk väärtushinnanguks. Faktiväidete avaldamine
  2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 5 järgi võib kaebusega nõuda haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Heastamisnõude esitamise alus tuleb ka RVastS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võib kannatanu avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Kannatanuks on isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (RVastS § 7 lg 1). Eeltoodust nähtuvalt ei eelda heastamiskaebuse esitamine kahju tekkimist
  4. Kaebaja tugines kaebuses

§ 1047lg-s 4 toodud nõudele.

Kohtu hinnangul on

§ 1047lg-st 4 lähtumine RVast

S § 2 lg 2, § 7 lg 4 ja § 11 lg 1 kaudu võimalik ja põhjendatud ka halduskohtumenetluses. Sama on leidnud Riigikohus 05.06.2007 määruses asjas nr 3-2-163-07 (p 9) (vt ka Riigikohtu 05.10.2006 otsus asjas nr 3-3-1-44-06, p 13). Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et puudub põhjus kannatanute erinevaks kohtlemiseks olenevalt sellest, kas ebaõigeid andmeid avaldab era- või avalik-õiguslik isik. Mõlemal juhul on rikutud isikute õigusi samamoodi ja mõlemal juhul peab olema võimalik selliseid tagajärgi kannatanu õiguste efektiivseks kaitseks kõrvaldada. 19.

§ 1047

lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

  1. Teine väide väitis, et kaebaja ostis Krediidipanga aktsiaid. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et tegelikult ei ole kaebaja Krediidipanga aktsiaid ostnud. Nimetatud aktsiad ostis Firmex. Kaebaja oli aktsiatehingu ajal Firmexi ainuosanik ja tema abikaasa oli Firmexi ainus juhatuse liige. Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et Krediidipanga aktsiate ostulepingu sõlmis Firmexi nimel kaebaja abikaasa Liivi Kluge, mitte kaebaja ise. 1 Vt ka K. Merusk ja I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2013, lk
  2. 10

(15)3-15-1701
  1. Vastustaja selgitas, et sellise väite avaldamise eesmärgiks oli muuta tekstist arusaamine lugejale lihtsamaks ja näidata, kes seisis tegelikult aktsiatehingute taga. Riigikohus selgitas 31.05.2006 otsuses asjas nr 3-2-1-161-05 (p 11), et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida avaldaja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane.
  2. Kohtu hinnangul nähtub vaidlusalusest väitest sõnaselgelt, et Krediidipanga aktsiad ostis kaebaja, mitte tema kontrolli all olev äriühing. Ka ülejäänud pressiteate tekstist ei ole võimalik järeldada, et tegelikult kaebaja isiklikult Krediidipanga aktsiaid ei soetanud. Pressiteates tuuakse lisaks vaidlusalusele väitele välja, et „Andrus Kluge eiras nii füüsilise isiku kui ka Firmex Investeeringud ainuosanikuna 15,7% Krediidipanga aktsiaid omandades seaduses nõutut, et ta peab sellele tehingule eelnevalt saama finantsjärelevalve loa.“. Viimane lause kinnitab vaidlusalust väidet, et Krediidipanga aktsiaid soetas mh kaebaja isiklikult. Mõistlikule lugejale ei saanud vaidlusalust väitest ega ülejäänud pressiteate tekstist tervikuna jääda muljet, et tegelikult kaebaja isiklikult Krediidipanga aktsiaid ei soetanud, vaid tema seotus seisnes Krediidipanga aktsiad omandanud Firmexi osa omamisega. Seega on tegemist ebaõige faktiväitega.
  3. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et füüsiline ja juriidiline isik on eraldiseisvad isikud, kel on erinevad õigused ja kohustused. Kuigi juriidiline isik tegutseb füüsilise isiku kaudu, ei saa neid isikuid samastada. Selleks, et selgitada lugejale, kes seisab tegelikult tehingute taga või viib ellu juriidilise isiku tegevusi, piisab kui selgitada, kes on juriidilise isiku osanikuks või juhatuse liikmeks. Äriühingud ja nende tegutsemine füüsiliste isikute kaudu ei ole Eesti ühiskonnas võõrad nähtused, mida oleks mõistlikule lugejale keeruline selgitada. Seda enam vaidlusaluse pressiteate ja artiklite lugejaskonnale, kelleks on eelduslikult majanduselus aktiivsemad või majanduselust huvitatud ja sellevõrra teadlikumad isikud. Antud juhul ei anna ka Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjas nr 2-06-37711 alust teha teistsugust järeldust. See, mis on lubatav ajakirjanikule, ei saa olla samaväärselt lubatud ka haldusorganitele. Tulenevalt avalikkuse usaldusest avaliku võimu organite vastu peavad haldusorganid käituma õiguspäraselt ja olema oma tegevuses korrektsed. Erinevalt ajakirjanikust peab haldusorgan suutma vahet teha füüsilistel ja juriidilistel isikutel ning seda arvestades ka end korrektselt väljendama. Vastustaja kohustust väljenduda korrektselt ei välista ka asjaolu, et kaebaja on ise meedias esitanud väiteid, nagu oleks tema ise ostnud ja müünud Krediidipanga aktsiaid. Järelikult on vastustaja selgitused ebaõige väite avaldamise kohta asjakohatud.
  4. Kolmanda väite kohaselt müüs kaebaja 7,2% Firmexi aktsiatest edasi Genoviale. Kohus nõustub kaebajaga, et selle väitega väidetakse Firmexi aktsiate müüki, mitte Firmexi omanduses olnud Krediidipanga aktsiate müüki. Äriregistri andmetel on Firmex osaühing, mitte aktsiaselts. Kuna Firmexil ei ole aktsiaid, siis ei saanud kaebaja neid Genoviale müüa. Äriregistrist ei nähtu ka Firmexi osade müüki Genoviale. Kui vastustaja pidas selles väites silmas seda, et kaebaja müüs Firmexi omanduses olnud Krediidipanga aktsiaid, siis ka selline väide ei vasta tõele, sest Firmexile kuuluvaid Krediidipanga aktsiaid ei müünud asjaoludest nähtuvalt kaebaja. Seda saanuks teha vaid Firmex aktsiate omanikuna. Firmexi esindajana sõlmis aktsiate müügilepingu Liivi Kluge, mitte kaebaja. Järelikult oleks ka sellisel juhul väide ebaõige.
  5. Kuna avaldatud ebaõiged faktiväited käivad kaebaja kohta, siis on kaebaja kannatanuks RVastS § 7 lg 1 tähenduses.
  6. Riigikohtus selgitas 21.12.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-95-05 (p 25), et avaldamine

§ 1047tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine.

Meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid 11

(15)3-15-1701 edastanud isik. Kuigi viimane ei ole nt ajaleheartikli avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis avaldaja.

§-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat. Osundatud sätetest ei tulene, et isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, ei vastuta

§ 1047lg 4 alusel.

  1. Vastustaja esindaja ei osanud vastata kohtu küsimusele, kas vastustaja edastas ise enda koostatud pressiteate meediale või otsisid meediaväljaanded omaalgatuslikult vastustaja veebilehelt kaebaja kohta avaldatud info üles ja avaldasid selle. Kuna meedia avaldas vaidlusalused artiklid väga lühikese aja jooksul pärast halduskohtu otsuse avalikustamist asjas nr 3-13-1958 (kohtute infosüsteemi andmetel tehti kohtuotsus vastustajale teatavaks 29.08.2014 kl 16.00, Äripäev avaldas oma veebilehel artikli 29.08.2014 kl 16.20 ja ärileht.ee 29.08.2014 kl 16.54), siis võib järeldada, et vastustaja edastas ise pressiteate meediale avaldamiseks. Igal juhul koostas ja avaldas vastustaja pressiteate oma veebilehel eesmärgiga suunata see avalikkusele, sh meediale. Meedias avaldatud artiklid kajastavad vastustaja pressiteadet. Vastustaja sai ja pidi pressiteate avaldamisel selle levikut ja tagajärgi ette nägema. Järelikult saab vastustajat pidada vaidlusaluste väidete avaldajaks, kes vastutab avaldatud faktiväidete tõesuse eest ja kellelt saab nõuda tagajärgede kõrvaldamist.
  2. Riigikohus on 13.05.2005 otsuses asjas nr 3-2-1-17-05 (p 27) selgitanud, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine.

§ 1047

lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Ebaõigete andmete avaldamine võib osutuda

§ 1047lg 3 tingimuste esinemisel õiguspäraseks.

Samas puudub mõistlik õigustus jätta ebaõigete andmete avaldamise õiguspärasuse tuvastamisel need kehtima. Seetõttu ongi nende ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (

§ 1043

). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (

§ 1047lg 1).

Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (

§ 1047lg 3).

Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohutuse panemine nende avaldajale on nii kannatanu efektiivse õiguste kaitse kui ka ajakirjandusvabaduse huvides. 29. Seega puudub vajadus hakata tuvastama vastustaja tegevuse õigusvastasust. Sellele vaatamata märgib kohus järgmist. Vastustaja väidetav soov muuta pressiteade lugejasõbralikumaks on iseenesest õigustatud, kuid selle tõttu ei tohi kannatada pressiteate/artikli tõeväärtus. Ka ilma juriidilist sõnavara kasutamata on võimalik koostada tõeseid väiteid sisaldavaid ja lugejasõbralikke tekste. Vastustaja viited sõnavabaduse piiramisele on antud juhul asjakohatud. Esiteks ei hõlma sõnavabadus õigust avaldada isiku kohta ebaõigeid väiteid. Iga põhiõiguse kasutamisel tuleb arvestada teiste isikute põhiõigustega (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19). Teiseks ei ole vastustaja avalik-õigusliku isikuna põhiõiguste kandja, vaid põhiõiguste adressaat. Vastustajal ei ole PS §-st 45 tulenevalt põhiõigust sõnavabadusele, vaid on PS §-st 3 tulenev kohustus käituda seaduspäraselt ning §-st 14 tulenev kohustus tagada isikute õigusi ja vabadusi. Seejuures ei ole tegemist olukorraga, kus vastustaja ei teadnud pressiteates/artiklites esitatud väidete tõele mitte vastavusest. Vastustaja viis kaebaja osas läbi järelevalvemenetluse ja oli seetõttu teadlik kõigist pressiteates/artiklites avaldatud asjaoludest. 30.

§ 1047

lg 4 annab kannatanule õiguse nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul. Kaebaja taotleb ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist avaldaja kulul. Kaebaja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Väärtushinnangute avaldamine 12

(15)3-15-1701 31. Riigikohus selgitas 31.05.2006 otsuses asjas nr 3-2-1-161-05 (p 12), et väärtushinnangu avaldamise korral ei ole

§ 1047lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud.

Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Riigikohus selgitas sama otsuse p-s 16, et au teotava väärtushinnangu õigusvastasus tuleneb selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (

§ 1046lg-d 1 ja 2).

32.

§ 1046

lg 1 järgi on isiku au teotamine, mh ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

  1. Kaebaja leiab, et avaldatud väärtushinnangud on ebakohased ja nende avaldamine kahjustab tema au, mainet, head nime ning rikub era- ja perekonnaelu puutumatust.
  2. Kohus möönab, et väide „Andrus Kluge on kaasanud Krediidipanga aktsionäride vahelisse võimuvõitlusesse isegi oma abikaasa“ saab olla kaebaja au teotav ning mainet ja head nime kahjustav, sest see on esitatud kontekstis, kus kaebajale heidetakse ette järelevalvemenetluses tuvastatud rikkumisi ja sobimatust krediidiasutust juhtima. Kohus ei nõustu aga sellega, et nimetatud väide saab rikkuda kaebaja era- ja perekonnaelu puutumatus. Kaebaja on Eesti ühe suurema krediidiasutuse juhina avaliku elu tegelane, kes peab taluma avalikkuse suuremat tähelepanu ja kriitikat tema ametialase tegevuse suhtes. Kuna krediidiasutuste tegevus puudutab paljude isikute rahalisi õigusi ja huve, peab nende tegevus olema läbipaistev ja õiguspärane. Seetõttu on avalikkuse suurem huvi krediidiasutuste ja nende juhtide tegevuse suhtes põhjendatud. Krediidiasutuste tegevuse usaldusväärsust mõjutab mh selle omanike ring. Sellest tulenevalt ei saa krediidiasutuste aktsiate ostu-müügitehingut pidada eraeluliseks tegevuseks, vaid avalikku huvi pakkuvaks tehinguks. Pealegi on äriühingu osanike või aktsionäride andmed äriregistrist nähtavad. Krediidipanga aktsiate ostu-müügitehing oli seotud kaebaja ametitegevusega. Järelikult ei ole kaebaja eraelu puutumatust rikutud. Kuna Krediidipanga aktsiate ostu-müügilepingud sõlmis Firmexi esindajana Liivi Kluge, oli kaebaja abikaasa vaieldamatult tehingutega seotud ja teda ei kajastatud pressiteates põhjendamatult. Seega ei ole ka kaebaja perekonnaelu puutumatust rikutud.
  3. Asjaoludest nähtuvalt: - oli Moskva pank
  4. a Krediidipanga suurosanik ja osa Krediidipanga nõukogu liikmetest olid Moskva panga töötajad; - omandas Firmex
  5. a kevadel Moskva pangalt 15,7% Krediidipanga aktsiatest ja võõrandas 7,2% neist Genoviale; - oli kaebaja selle tehingu ajal Krediidipanga juhatuse esimees ja Firmexi ainuosanik; - oli kaebaja abikaasa Firmexi ainus juhatuse liige ja Krediidipanga aktsiate ostumüügilepingu sõlmis tema (lepingul on tema allkiri); - olid Genovia osanikeks Krediidipanga juhatuse liikmed ja juhatuse liikmeks Krediidipanga töötaja; 13

(15)3-15-1701 - organiseeris kaebaja Firmexile ja Genoviale Krediidipanga aktsiate ostuks laenu; - kutsusid Firmex ja Genovia, kellel oli pärast aktsiatehingut kahepeale kokku oluline osa Krediidipanga aktsiatest (st üle 10%), pärast aktsiatehingut kokku Krediidipanga erakorralise üldkoosoleku, millel sooviti tagasi kutsuda Moskva panga töötajatest nõukogu liikmed; - pidas Moskva pank aktsiatehingut ebaseaduslikuks ja esitas
  1. a Harju Maakohtule hagi mh Firmexi ja Genovia vastu aktsiate ostu-müügilepingute tühisuse tuvastamiseks ja aktsiate tagasinõudmiseks (tsiviilasi nr 2-11-24609); - kandsid Firmex ja Genovia
  2. a kevadel Krediidipanga aktsiad Moskva pangale tagasi; - on Moskva pank püüdnud hiljem kaebajat Krediidipanga nõukogust eemaldada.
  3. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodud asjaolude pinnalt esitatud hinnangut võimuvõitluse olemasolu ning kaebaja ja tema abikaasa osalemise kohta selles pidada ebakohaseks. Vaieldamatult omandati Krediidipanga aktsiad eesmärgiga omandada suurem mõjuvõim panga juhtimisel. Seda kinnitab ka panga nõukogu liikmete väljavahetamise soov. See, et hilisemate mitmete kohtuvaidluste ning üldkoosolekute käigus muutus vastuolu aktsionäride vahel teravamaks, ei muuda
  4. a kevadel toimunud aktsiatehingut sellise võimuvõitluse juures tähtsusetuks.
  5. Vastustaja tegevus viidatud sündmuste kajastamisel, sh vaidlusaluse hinnangu avaldamisel, ei olnud õigusvastane. Avalikkusel oli põhjendatud huvi teada Krediidipanga aktsiatehingutega seotud sündmusi, samuti Krediidipanga juhtide osalemist selles. Suure hulga isikute põhjendatud huvi ning neile tekkiva võimaliku kahju vältimise vajadus kaaluvad üles kaebaja soovi hoida oma au, maine ja hea nimi avalikkuse ees laitmatuna.
  6. Neljanda väite kohaselt on kaebaja eiranud nõuet mitte olla mõne teise äriettevõtte juhatuse liige panga juhatuse esimeheks olemise ajal. Väide saab olla kaebaja au teotav ning mainet ja head nime kahjustav, sest talle heidetakse ette seaduslike kohustuste rikkumist. Kuna tegemist on kaebaja ametialast tegevust puudutava väitega, siis ei saa see rikkuda tema era- või perekonnaelu puutumatust.
  7. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus ei ole asjas nr 3-13-1958 otsesõnu väitnud, et kaebaja oleks viidatud normi rikkunud, kuid ei ole vastustajale ette heitnud normi vale tõlgendamist ega ebaõige hinnangu andmist. Kohtuotsustest nähtub, et kaebaja on tegutsenud nimetatud normi eesmärgi vastaselt, otsides võimalusi sättes toodud piirangust möödahiilimiseks. Normi eesmärgi vastast käitumist saab pidada normi eiramiseks. Seda arvestades puudub alus pidada vaidlusalust hinnangut ebakohaseks. Selline hinnang on esitatud kaebaja suhtes läbi viidud järelevalvemenetluse käigus kogutud tõendite ja tehtud järelduste pinnalt. Nimetatud järelevalve toimub mh avalikes huvides, seega on avalikkuse teavitamine järelevalve tulemustest õiguspärane.
  8. Eeltoodud põhjendustel tuleb tuvastamisnõue jätta rahuldamata. Otsus ja selle täitmise kord
  9. Kohus rahuldab kaebuse osaliselt, kohustab vastustajat ebaõiged faktiväited ümber lükkama, kuid jätab väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamata. 14
(15)3-15-1701
  1. Kohtu hinnangul on kaebaja sõnastatud parandustekstid põhjendatud ja neis ei esine õigustamatuid kordusi. Kohus kohustab vastustajat kasutama kaebaja sõnastatud parandustekste, jättes välja väärtushinnanguid puudutava osa.
  2. Riigikohus selgitas 13.04.2007 otsuses asjas nr 3-2-1-5-07 (p 29), et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes.
  3. Kuna ebaõigete faktiväidetega tekstid avaldati vastustaja veebilehel, ärileht.ee veebilehel, Äripäeva veebilehel ja Äripäeva paberväljaandes, siis tuleb parandustekstid avaldada nendes samades kohtades. Ainuüksi vastustaja veebilehel parandusteksti avaldamisest ei piisa, sest selle kaudu ei pruugi parandusteksti sisu jõuda kõigi lugejateni, kes ebaõigete faktiväidetega tekste lugesid, ei kõrvaldada seega kaebajale põhjustatud tagajärgi ega taga tema õiguste efektiivset kaitset. Samuti ei piisa vaid parandatud pressiteate avaldamisest, sest see ei teavita lugejaid pressiteates esinenud ebaõigetest faktiväidetest ega kõrvalda rikkumist nende lugejate ees, kes ebaõigete faktiväidetega pressiteadet või artikleid lugesid.
  4. Parandustekstid tuleb

§ 1047lg 4 kohaselt avaldada vastustaja kulul. Vastustaja viide RVast

S § 11 lg-le 3 on asjakohatu. Viidatud sätte kohaselt võib avaliku võimu kandja, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Kaebaja ei nõuagi vastustajalt rahalist hüvitist, vaid tagajärgede kõrvaldamist. Viidatud norm ei anna vastustajale alust kõrvaldada rikkumist vaid osaliselt, st parandusteksti avaldamisega vaid enda veebilehel. Riigikohtu praktikast nähtub, et parandustekstid tuleb avaldada samas kohas, kus avaldati ebaõigeid faktiväiteid sisaldavad tekstid. Samuti ei saa parandusteksti avaldamine meedias olla kulukam mittevaralise kahju rahalisest hüvitamisest. Kohtu jaoks ei ole usutav, et vastustajale oleks kolme parandusteksti avaldamine meedias rahaliselt üle jõu käiv kohustus. Vajadusel tuleb selleks rahalised vahendid leida, sest keegi ei saa põhjendada oma kohustuste täitmata jätmist rahaliste vahendite puudumisega.

  1. Kaebaja taotlus avaldada parandustekst 7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajat nõue avaldada parandustekst veebilehe ärileht.ee esilehel kestusega vähemalt 5 tööpäeva. Aktsiate ostu-müüki kajastavad väited ei saanud olla kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt riivavad, et nende ümberlükkamise teadet tuleks sedavõrd kaua esilehel üleval hoida. Kuna teated jäävad arhiivi alles, siis saavad lugejad parandustekstiga tutvuda ka hiljem, nt kaebaja nimega otsingut tehes. Menetluskulud
  3. Kaebaja on tasunud asjas riigilõivu kokku 30 eurot. Kaebuse rahuldamise proportsiooni (umbes 50%) arvestades tuleb sellest 15 eurot mõista välja vastustajalt (HKMS § 108 lg 2). Muid menetluskulusid tõendavaid dokumente ei ole asjas esitatud. Seetõttu jäävad muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.