Obsah (10)

§ 4231§ 418§ 64§ 73§ 65§ 69§ 68§ 16§ 56§ 57

Kriminaalasi nr 1-17-3943 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-3943 (17249000031) Kohtunik Rain

§ 4231

järgi lühimenetluses Prokurör Abiprokurör Liane Peets Süüdistatav OSKAR VALDMAA isikukood 39106172756, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxEesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töökoht: xxxxxxxxxxx– juhatuse liige; Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust: 1) Harju Maakohtu 22.01.2016. a otsusega süüdi tunnistatud

§ 418

lg 1, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud

§ 64lg 1 alusel 9 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata

§ 73alusel 1-aastase katseajaga; 2) Tartu Maakohtu 19.12.2016.

a otsusega süüdi tunnistatud

§ 4231

järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust, mida

§ 65lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 22.01.2016.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 24 päeva vangistust, mis asendati

§ 69

alusel 354 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud alates otsuse jõustumisest; Väärteokorras 9 kehtivat karistust; Tõkend: puudub. Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Advokaat Heiki Kuningas 19.05.2017. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Oskar Valdmaa

§ 4231järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 2 (kaks) kuud vangistust, ja mõista Oskar Valdmaale lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Oskar Valdmaale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.12.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11262 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 270 tundi üldkasulikku tööd, s.o 9 (üheksa) kuud vangistust, võrra ning mõista Oskar Valdmaale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust. KrMS § 414 lg 1,2 alusel lugeda karistuse aja alguseks Oskar Valdmaa vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Oskar Valdmaale teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
2. KrMS § 180 lg 1 alusel Oskar Valdmaalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot ja riigi õigusabi kulu 157 (ükssada viiskümmend seitse) eurot 44 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot 44 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
3. Selgitusse tuleb märkida „1-17-3943, menetluskulud, Oskar Valdmaa“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral edastatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat videosalvestisega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. 2 Apellatsiooni teate esitamise korral tuleb apellatsioonkaebus esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kantseleis
4. juunil
5. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Oskar Valdmaale on esitatud süüdistus

§ 4231järgi selles, et tema, olles 19.12.2016.

a karistatud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt

§ 4231järgi selle eest, et tema 01.11.2016.

a, 14.06.

1. a ja 09.10.
2. a juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt 31.01.
3. a kella 18.53 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Pae tänaval sõiduautot Land Rover, registreerimismärgiga xxxxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt liiklusseadus § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. II ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses. Prokurör tegi kohtule ettepaneku mõista Oskar Valdmaa süüdi

§ 4231järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, s.o 2 kuud vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel mõista liitkaristus Tartu Maakohtu 19.12.2016.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 270 tundi üldkasulikku tööd, s.o 9 kuud vangistust võrra. Kohtuotsuste kogumis mõista Oskar Valdmaale liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. Oskar Valdmaa selgitas, et talle on arusaadav, milles teda süüdistatakse ja tunnistab ennast süüdi. Oskar Valdmaa avaldas kahetsust. Kaitsja palus Oskar Valdmaale mõista karistuseks toimepandud kuriteo eest 3 kuud vangistust, millest maha arvestada 1/3, s.o 1 kuu vangistust. Mõistetud karistust suurendada eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 9 kuud vangistust, võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 11 kuud vangistust. III KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Oskar Valdmaa süü

§ 4231järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Oskar Valdmaa juhtis 31.01.
2. a kella 18.53 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Pae tänaval sõiduautot Land Rover, registreerimismärgiga xxxxxx. Seda kinnitavad tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlused ja ülekuulamise protokolli lisad (tl 3 2-8), millest nähtuvalt oli ta graafikujärgselt tööl koos liikluspolitseinik xxxxxxxxxxxx ja 31.01.
3. a kella 18.51 ajal andsid nad Jõgeva linnas Pae tänaval peatumismärguande tsiviilvärvides politseisõidukist eessõitvale autole Land Rover, registreerimismärgiga xxxxxxx Sõidukit juhtis Oskar Valdmaa, viibis sõidukis üksinda. Tunnistaja ütlused on kooskõlas patrullilehel märgituga (tl 11-12). Lisaks nähtub Oskar Valdmaa enda ütlustest, et 31.01.
4. a alustas ta sõitu Metsakatsejaama juurest, Pae tänaval nägi vilkureid taga, parkis esimesel võimalusel. Ta pidi minema apteeki vanaemale rohtusid tooma ja lootis, et ei jää politseile vahele. Vanaemale ei ole ta öelnud, et tal juhtimisõigust ei ole (tl 30-32). Sõiduk, mida Oskar Valdmaa 31.01.
5. a juhtis, kuulub xxxxxxxx OÜ-le, vastutavaks kasutajaks on Oskar Valdmaa (tl 13-14). Oskar Valdmaa ütluste kohaselt kirjutatakse auto tema firma nimele, kui auto eest saab ära makstud (tl 30-32). Vaidlust ei ole ka selles, et 31.01.
6. a kella 18.53 ajal mootorsõidukit juhtides puudus Oskar Valdmaal juhtimisõigus. Seda kinnitab isiku päring Oskar Valdmaa kohta (seisuga 01.02.2017.a), millest nähtuvalt on Oskar Valdmaa juhtimisõigus kehtetu alates 04.08.
7. a (tl 15-16). Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli Oskar Valdmaale 10.01.
8. a välja antud juhiluba kehtivusega kuni 21.12.
9. a (tl 17-18). Seda, et Oskar Valdmaal puudub juhtimisõigus, on ta ise samuti kinnitanud (tl 30-32). Kuna Oskar Valdmaal puudus juhtimisõigus koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati Oskar Valdmaa sõiduki juhtimiselt 31.01.
10. a kell 18.53 kuni juhtimisõiguse saamiseni (tl 9). Sõiduk teisaldati hoiukohta ja luba tagastamiseks anti 01.02.
11. a (tl 10). Kuna Oskar Valdmaa juhtis 31.01.
12. a kella 18.53 paiku Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Pae tänaval sõiduautot Land Rover, registreerimismärgiga xxxxxx, omamata juhtimisõigust on Oskar Valdmaa rikkunud LS § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
13. Kohus leiab, et Oskar Valdmaa tegu on õige kvalifitseerida

§ 4231

järgi, kuna süüdistatav Oskar Valdmaa puhul on tegemist isikuga, kes on mootorsõiduki juhtimise toime pannud süstemaatiliselt. Tartu Maakohtu 19.12.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11262 on Oskar Valdmaa süüdi tunnistatud

§ 4231järgi ja talle on mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust.

Mõistetud karistusest on

§ 68

lg 1 alusel maha arvestatud kinnipidamise aeg 3 päeva, mistõttu loeti ärakandmata karistuseks 5 kuud 27 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.01.2016.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 5 kuud 27 päeva vangistust, võrra. Oskar Valdmaale mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 24 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1,3 alusel asendati 354 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest (tl 25-27). Kohtuotsus jõustus 04.01.

1. a (tl 19-24). Oskar Valdmaa mõisteti eelnimetatud otsusega süüdi selles, et tema juhtis 01.11.
2. a juhtimisõiguseta mootorsõidukit, olles varem juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtinud 14.06.
3. a ja 09.10.
4. a (tl 25-27, 19-24).
5. Kohus on seisukohal, et Oskar Valdmaa on

§-s 4231 sätestatud süüteo toime pannud tahtlikult, s.o otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Oskar Valdmaal puudus 31.01.

1. a sõidukit juhtides mootorsõiduki juhtimise õigus. Sellest oli ka Oskar Valdmaa ise täielikult teadlik. Vaatamata sellele sõitis Oskar Valdmaa Metsakatsejaama juurest Pae tänavale. Kusjuures sõitmist alustades teadis Oskar Valdmaa, et sõidukit tuleb tal juhtida ilma juhtimisõigust omamata, st seadust rikkudes. Süüdistatav Oskar 4 Valdmaa teadis ja tahtis juhtimisõiguseta sõita. Samuti teadis Oskar Valdmaa, et ta paneb toime kuriteo, kuna teda on ka varem samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud.
2. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 6.

§ 4231

sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Oskar Valdmaa süü hindamisel peab kohus oluliseks, et Oskar Valdmaal puudus juhtimisõigus alates 04.08.2013. a (tl 15-16). See ei ole takistanud Oskar Valdmaal mootorsõidukit juhtimast. Süü suurust iseloomustab kohtu arvates ka see, et Oskar Valdmaad oli juba kriminaalkorras süstemaatilise juhtimisõiguseta sõitmise eest karistatud. Sellele vaatamata sõitis Oskar Valdmaa taaskord, natuke rohkem kui 1 kuu pärast kohtuotsust, juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Kohus arvestab sedagi, et sõiduauto, mida Oskar Valdmaa juhtis, plaanis ta enda äriühingule soetada (järelmaksuga) (tl 30-32). Seega oli ta endale loonud tingimused selleks, et jätkuvalt süütegusid toime panna. Kohtu hinnangul ei vähenda mingil määral Oskar Valdmaa süüd asjaolu, et ta soovis sõita apteeki oma vanaemale ravimeid tooma (tl 2-8, 30-32), kuna Oskar Valdmaa enda ütluste kohaselt ei teadnud ta vanaema sellest, et Oskar Valdmaal juhtimisõigus puudub. Lisaks puudub igasugune alus arvata, et tegemist oleks olnud vältimatult vajaliku sõitmisega. Kohus leiab, et ei esine karistust kergendavaid asjaolusid

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Siinkohal peab kohus oluliseks Oskar Valdmaa enda ütlusi, millest nähtuvalt lootis ta mitte politseile vahele jääda. See annab igati alust arvata, et Oskar Valdmaa kahetseb süüteo ilmsikstulemist ja tulevast karistust, mitte kuriteo toimepanemist. Lisaks arvestab kohus, et Oskar Valdmaa on korduvalt juhtimisõiguseta sõitnud (sh ka süstemaatiliselt), mistõttu ei ole kohus veendunud Oskar Valdmaa kahetsuse siiruses ja selles, et kahetsus on puhtsüdamlik. Seega ei ole kohtu arvates tegemist kahetsusega, mis võiks Oskar Valdmaale mõistetavat karistust kergendada. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Oskar Valdmaad on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Oskar Valdmaa juhtimisõigus on olnud kehtetu alates 04.08.

1. a (tl 15-16). Oskar Valdmaal võeti juhtimisõigus ära väärtegude toimepanemise eest lisakaristusena (Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 05.11.
2. a otsus). Alates aastast 2013 on Oskar Valdmaad karistatud väärteokorras juhtimisõiguseta sõitmise eest kokku 7-l korral. Karistuseks on talle määratud rahatrahvi, aga ka aresti (tl 19-24). Sellele vaatamata on Oskar Valdmaa jätkanud juhtimisõiguseta sõitmist. Tartu Maakohtu 19.12.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-1611262 karistati Oskar Valdmaad süstemaatilise juhtimisõiguseta sõitmise eest kriminaalkorras. Oskar Valdmaale mõistetud vangistus (11 kuud 24 päeva) asendati üldkasuliku tööga (354 tundi), mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat (tl 25-27). Vaatamata sellele, et Oskar Valdmaa suhtes tehtud kohtuotsus jõustus 04.01.
4. a (tl 19), juhtis ta taaskord mootorsõidukit juhtimisõigust omamata vähem kui 1 kuu pärast otsuse jõustumist. See näitab kohtu hinnangul Oskar Valdmaa äärmiselt ükskõikset ja hoolimatut suhtumist nii talle mõistetud karistustesse kui ka õiguskorda üldiselt. Oskar Valdmaa oli täielikult teadlik, et juba alates aastast 2013 puudub tal juhtimisõigus, kuid sellele vaatamata ei võtnud ta ette mingisuguseid samme juhtimisõiguse taastamiseks, vaid jätkas järjepidevalt õigusrikkumiste toimepanemist. 5 Siinkohal ei pea kohus usutavaks Oskar Valdmaa ütlusi, justkui juhtimisõigus jäi taastamata teadmatusest, kuna Oskar Valdmaad on korduvalt juhtimisõiguseta sõitmise eest karistatud, seega oli talle vähemalt alates aastast 2013 teada, et tal tuleb juhtimisõiguse taastamiseks ette võtta konkreetseid samme. Kohus peab positiivseks, et Oskar Valdmaa on käesolevaks ajaks juhtimisõiguse taastanud ja talle on 02.03.
5. a väljastatud juhiluba (tl 45), kuid on arvamusel, et nimetatud asjaolu ei saa kergendada Oskar Valdmaale mõistetavat karistust, kuna Oskar Valdmaal oli ka varem võimalus tegeleda juhtimisõiguse saamisega. Siinkohal ei nõustu kohus ka arvamusega, justkui juhiloa olemasolu oli Oskar Valdmaa puhul käsitletav pelgalt formaalse puudusena. Juhtimisõiguse väljastamiseks ettenähtud nõuded ja nendele vastavus teenib rangelt liiklusohutuse ja turvalisuse tagamise eesmärki, millesse ei ole võimalik kergekäeliselt suhtuda. Seega on äärmiselt oluline, et inimene vastaks kehtestatud nõuetele ja seda ka kontrollitakse. Kohtu hinnangul on karistuse põhimõtete järgi oluline karistada samalaadsete süütegude toimepanijaid järjest rangemate karistustega. Seda põhjusel, et tagada karistuseesmärkide saavutamine (et süüdlane hoiduks edaspidiselt samalaadsete tegude toimepanemisest). Lõpptulemusena on oluline, et Oskar Valdmaa edasiselt enam samalaadseid kuritegusid toime ei paneks. Siiani ei ole mõistetud karistused talle vajalikku mõju avaldanud, st sundinud Oskar Valdmaad oma tegude üle järele mõtlema ja tegema oma käitumises ning mõtlemises olulisi järeldusi ja korrektiive. Vaatamata sellele, et Oskar Valdmaale on mõistetud samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, on ta jätkanud samasuguste süütegude toimepanemist. Sellest järeldub, et Oskar Valdmaale varasemalt mõistetud karistused ei olnud efektiivsed ja täitnud oma eesmärki. Lisaks tuleb arvestada, et süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine on ohtlik süütegu, kuna liikluses osalemiseks on vajalik eelnevalt omandada teatud kogemused ja läbida nõutav väljaõpe. Nõutava läbimist kinnitab üksnes juhiluba. Ilma selleta liikluses osalemisega seatakse ohtu kõikide teiste liiklejate elud, tervised ja kindlasti ka vara. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kohaseks karistusliigiks Oskar Valdmaa puhul üksnes vangistust, sanktsiooni keskmises määras, s.o 6 kuud. Kuna Oskar Valdmaa on kuriteo toime pannud üldkasuliku töö tegemise tähtajal (Tartu Maakohtu 19.12.
6. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-11262), tuleb mõistetud vangistust

§ 65lg 2 alusel suurendada ärakandmata karistuse võrra.

Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna vastuse kohaselt on seisuga 19.05.2017. a Oskar Valdmaal tehtud 84 tundi ja tegemata 270 tundi üldkasulikku tööd. Seega on Oskar Valdmaa kandmata karistus varasema kohtuotsuse alusel 9 kuud vangistust (270/30). Liitkaristuseks tuleb Oskar Valdmaale mõista 1 aasta 1 kuu vangistust, mis kuulub tervikuna ärakandmisele. Puutuvalt Oskar Valdmaa arvamusse, et temale mõistetav vangistus võiks asendada taaskord üldkasuliku tööga, peab kohus oluliseks osundada

§ 69

lg-le 7, milles ei ole ette nähtud võimalust, et üldkasuliku töö tegemise ajal toime pandud kuriteo eest mõistetud vangistuse võiks taaskord asendada üldkasuliku tööga. KrMS § 414 lg 1 alusel edastab kohus Oskar Valdmaale kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse Oskar Valdmaa peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 157,44 eurot. 6 Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2017.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega on sundraha suuruseks 705 eurot. Menetluskulud kokku on 862,44 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Oskar Valdmaalt. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõendiks CD-plaat video- ja fotofailidega (tl 8). Kohus leiab, et nimetatud CD-plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 7