← Eesti

2-14-52452/49

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Mati Maksing, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-52452 Tsiviilasi ABP hagi JP vastu elatise saamiseks ja vastuhagi KR vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. detsembri
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JP apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3720 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ABP (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja KR Kostja JP (isikukood XXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
  5. mai
  6. a RESOLUTSIOON:
  7. Tühistada Harju Maakohtu
  8. detsembri
  9. a otsus väljamõistetud elatise suuruse ning JP poolt KR vastu esitatud hagi lahendamise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  10. Teha tühistatud osas uus otsus ning lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: 2.1 Hagi rahuldada osaliselt. 2.2 Välja mõista JP-lt igakuine elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras tütrele ABP-le tema ülalpidamiseks alates
  11. maist
  12. a kuni ABP täisealiseks saamiseni
  13. juunil
  14. a. 2.3 Välja mõista JP-lt elatise võlgnevus 1020 eurot ABP-le perioodi
  15. maist
  16. a kuni
  17. maini
  18. a eest. 2.4 Elatis tuleb kanda KR arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „Elatis ABP-le“. 2.5 KRl on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. 2.6 JP hagi KR vastu jätta läbi vaatamata.
  19. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulud Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue ning menetluse käik
  20. ABP (hageja, laps) esitas
  21. mail
  22. a Harju Maakohtule hagiavalduse JP (kostja, isa) vastu igakuise elatise ja elatise võlgnevuse väljamõistmiseks.
  23. Koos hagiavaldusega oli esitatud ka KR (ema) avaldus lapse hooldusõiguse temale üleandmiseks. Kohus eraldas nõuded eraldi menetlusse ja
  24. augustil
  25. a peatas käesolevas asjas menetluse kuni hooldusõiguse vaidluses tehtava lahendi jõustumiseni.
  26. septembri
  27. a määrusega kohustas kohus hagi tagamise korras kostjat kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni tasuma hagejale elatist tema ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Harju Maakohtu
  28. detsembri
  29. a lahendiga (jõustus
  30. mail
  31. a) anti hooldusõigus lapse elukoha määramise osas üle lapse emale ning määrati kindlaks isa ja tütre suhtlemise kord. Seega elab alaealine laps emaga ja vastavalt suhtlemiskorrale kohtub isa lapsega igal kuul kahel nädalavahetusel reede pärastlõunast kuni esmaspäeva hommikuni. Lisaks sellele näeb suhtlemiskord aasta jooksul täiendavalt ette isa-tütre kohtumisi ca 43 päeva ulatuses.
  32. juunil
  33. a uuendas kohus käesolevas asjas menetluse.
  34. Hagiavalduse kohaselt kandis kostja hageja emale pärast vanemate lahkuminekut igakuiselt 1500 krooni tütre ülalpidamiseks. Pärast teise lapse sündimist isa tütart enam ei toetanud ja lõpetas ülekanded
  35. a lõpus. Kõik lapsele tehtavad kulutused kandis edaspidi lapse ema. Ajavahemikul maist
  36. a kuni maini
  37. a tegi kostja 3 ülekannet kokku 78,82 eurot. Alates oktoobrist
  38. a kuni õppeaasta lõpuni juunis
  39. a kandis kostja igakuiselt raha vahemikus 108-125 eurot kuus. Alates sügisest
  40. a on kostja täitnud hagi tagamise määrust ja tasunud elatist poole miinimumpalga ulatuses.
  42. novembril
  43. a esitatud täpsustatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise 368 eurot ja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist 3677,18 eurot (II kd, tl 204-209). Lapse kulud on eluasemekulud 118 eurot, kommunaalkulud 68 eurot, sidekulud 4 eurot, klaveritunnid 80 eurot, iluvõimlemine 50 eurot, robootika ring 20 eurot, koolikulud 10 eurot, õppevahendid 20 eurot, toit 100 eurot, taskuraha 40 eurot, ravimid 20 eurot, transport 35 eurot, spordi ja klaveritunni vahendid ning riided 181 eurot, kokku 736 eurot. Taotletav elatis ei ole ebamõistlikult suur ja vastab kostja elatustasemele. Kostja ülalpidamisel on vaid üks laps. Hageja on nõus tagasiulatuvat elatist vähendama 78,82 euro ulatuses, s.o summa, mille kostja on hagejale maksnud. 2 Kostja vastuväited ja vastuhagi
  44. Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.
  45. Kostja esitas
  46. juunil
  47. a vastuhagi. Kostja leidis, et tema on kandnud suurema osa tütre kuludest, mistõttu palub vastuhagis lapse emalt välja mõista tagasiulatuva elatisena kõik kulutused, mis tema on lapsele teinud, s.o 16 921,35 eurot (II kd, tl 231).
  49. oktoobril
  50. a esitatud kostja täiendavas seisukohas palub kostja hageja emalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates
  51. juunist
  52. a ning esitab arvestused kulude kohta kuni
  53. oktoobrini
  54. a. Nimetatud perioodil olid kulutused toidule ja esmatarbekaupadele 1890,61 eurot, kulud rõivastele ja jalatsitele 2709,02 eurot, huvitegevusele ja teistele muutuvkuludele 4400,79 eurot. Kostja leiab, et vanema eluaseme püsikulude suurust (eluasemelaen, kindlustus ja tarbimise mahust mittesõltuvad kommunaalkulud) ei peaks arvestama lapse kulutuste hulka nii hagis kui vastuhagis. Kui kohus peab seda vajalikuks, siis kostja tehtud kulud on 16 035,10 eurot. Eluaseme kommunaalkulud olid 2026,58 eurot ja sidekulud 695,35 eurot, kulutused lapse sidekuludele (tahvelarvuti mobiilse interneti kuutasu) 111,17 eurot. Isa poolt lapse ülalpidamiseks emale makstud summa kuni hagi tagamise määruseni on 933,18 eurot ja makstud elatis alates hagi tagamise määrusest on 2930 eurot. Kostja leiab, et edaspidine elatis tuleb välja mõista selliselt, et elatis mõistetakse välja selle poole kasuks, kelle igakuised tõendatud kulud tütre ülalpidamiseks on suuremad ja üksnes osas, milles need ületavad teise poole kulusid.
  55. Kostja selgitab, et pärast hageja poolõe sündimist kujunes välja rutiin, et tütar elas ema juures esmaspäeva õhtust kuni reede hommikuni, mil laps läks lasteaeda. Reede õhtul võttis isa lapse lasteaiast ja viis esmaspäeva hommikul lasteaeda. Kõik nädalavahetused oli tütar isaga. Kui laps viibis mõnel nädalavahetusel emaga, siis veetis ta nädala sees päevi isaga. Alates
  56. aprillist
  57. a algasid vanemate vahel lahkhelid seoses tütre lasteaia vahetusega. Maakohtu otsus
  58. Harju Maakohus rahuldas
  59. detsembri
  60. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 300 eurot alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis välja elatise võlgnevuse 1020 eurot perioodi eest
  61. maist
  62. a kuni
  63. maini
  64. a. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  65. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et eelduslikult katab seaduses sätestatud minimaalse suurusega elatis kõik lapse esmavajadused. Antud juhul luges kohus põhjendatuks täiendavaid kulutusi lapse huvitegevustele. Tegemist on seaduses nimetatud lapse võimete ja kalduvuste kohase haridusega ning vanemad saavad seda oma lapsele lubada. Hageja on tõendanud lapse osavõttu iluvõimlemisest, robootika ringist ja klaveriõpingutest ning huvitegevuse kulusid kokku 150 euro ulatuses kuus. Kohus arvestas ka iluvõimlemises vajalikke kulutusi riietusele ja vahenditele. Kohus võttis arvesse, et kohtu poolt kindlaksmääratud isa-tütre suhtlemiskorra kohaselt on laps aastas isaga ca 73 päeva, s.o 1/5 aastast, mis tähendab, et lisaks rahaliselt makstavale elatisele, tuleb kostjal teha kulutusi lapsele nende koosviibimisel. Samuti arvestas kohus, et ema ülalpidamisel on kaks alaealist last ja kosta ülalpidamisel üks. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et hagi igakuise elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele 300 euro ulatuses. 3
  66. Tagasiulatuva elatise osas märkis maakohus, et hageja esindaja väited kostja poolt kulude kandmise osas on vastuolulised ega võimalda kostja osalemist lapse ülalpidamises tuvastada üheselt.
  67. Pooled ei vaidle, et ajavahemikul sügisest
  68. a kuni aprillini
  69. a viibis hageja isaga kõik nädalavahetused (või asendused nädala sees) reede õhtust esmaspäeva hommikuni ja suvel pikemaid perioode. Seega viibis tütar isaga mitte oluliselt vähem aega kui emaga. Seetõttu leidi maakohus, et isa osales tütre kasvatamises. Kohus tuvastas, et vanemate lahuselu ajal koos lapsele riideid ei ostetud, kuid aegajalt ostab neid ka isa, mida tõendasid poolte kohtule esitatud vanemate e-kirjad vaidluste kohta lapse riiete ostmise, kasutamise ja asukoha üle.
  70. Maakohus ei arvestanud tõendina kostja esitatud kaupluste kassatšekke, kuna need dokumendid ei vasta tõendile esitatavatele nõuetele. Kohus ei arvestanud ka esitatud saksakeelseid dokumente, mis eeldatavalt puudutavad ühe jalgratta otsmist. Kohus märkis, et kostja esitatud kuludokumentides on äärmiselt raske orienteeruda, mida tõendas olukord kohtu eelistungil
  71. oktoobril
  72. a, kui kostja ei suutnud seda ka ise teha ega kulutusi konkreetselt välja tuua.
  73. Hageja soovib kostjalt tagasiulatuvat elatist 3677 eurot, s.o keskmiselt 306 eurot kuus. Hageja ei ole põhjendanud, millised kulutused on ta sellise nõude juures arvesse võtnud. Hageja palus maha arvestada 78,82 eurot, mis on kostja poolt tema arvele sel perioodil rahaliselt kantud. Vaidlust ei ole, et ligi poole ajast elas laps isaga. Tagasiulatuva elatise suuruse kohta on hageja rõhutanud, et arvestades kostja sissetuleku suurust ja kohustuste taset, ei ole tegemist ebamõistlikult suure nõudega. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid ja nõude suurus on kooskõlas tema elatustasemega ega sea ohtu tema muude kohustuste täitmist. Selline põhjendus ei ole kohtu arvates piisav, kuna kostja osales lapse kasvatamisel ja tegi selleks kulutusi.
  74. Kohus märkis, et hageja ei ole põhjendanud, miks ta esitas kostja vastu hagi
  75. mail
  76. a mitte aastatel 2011, 2012 või 2013, kui tema väitel isa oma lapse ülalpidamises ei osalenud või osales liiga vähesel määral.
  77. Esitatud tõenditest järeldas kohus, et kostja on osalenud lapse kasvatamises nii materiaalselt kui moraalselt. Ka oma esimeses elatise avalduses on hageja keskendunud eesootavatele kuludele. Samas nõustus kohus hageja väidetega, et lapse transpordikulu on olnud vaid lapse ema kanda, sh lapse toimetamine isa juurde ja isa juurest koju, ning kuna nädala sees on laps emaga, siis lasteaeda viimise ja sealt toomise transpordikulu on olnud ainult ema kanda. Vanemate e-kirjadest nähtub, et see on sageli olnud probleemiks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks antud perioodi jooksul tasunud lapse lasteaia kulu.
  78. Eeltoodust tulenevalt määras maakohus tagasiulatuva elatise suuruseks 1020 eurot, s.o 85 eurot kuus. Apellatsioonkaebus
  79. Kostja esitas apelltsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
  80. Apellatsioonkaebuse põhjendustest nähtuvalt on kostja seisukohal, et vaidlusalune kohtuotsus kuulub tühistamisele põhjusel, et selle tegemisel on rikutud oluliselt menetlus- ja materiaalõigusnormi. Menetlusõigusnormi rikkumised seisnevad selles, et kohus jättis hindamata kostja esitatud tõendid ja selgitused seoses lapse ülalpidamisega kantud kulude kohta ning kohus tugines otsuses järjekindlalt lapse ema tõendamata väidetele, millele kostja vaidles vastu nii esitatud kirjalikes seisukohtades kui ka
  81. oktoobri
  82. a kohtuistungil. Lisaks on kohus otsuses ekslikult viidanud, 4 et tegemist oli kirjaliku menetlusega ning jätnud kostjale edastamata
  83. oktoobri
  84. a kohtuistungi protokolli. Nimetatud istungil esitas kohus oma käsitluse kostja esitatud tõendite mittevastavuse kohta ning samuti jõudsid hageja ja kostja osades küsimustes samale seisukohale, mida kohus ei ole vaidlusaluses kohtuotsuses arvestanud (nt eluasemekuludega seonduv). Kostja hinnangul on asja on vaadanud läbi kohtunik, kes oleks tulnud taandada, mille kohta on kostja esitanud
  85. septembril
  86. a ka vastava taotluse.
  87. Seoses tõendite hindamisega jääb kostjale ebaselgeks, millel rajanevad kohtu seisukohad lapse ema kantud ja kantavate kulude osas. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja ei ole esitanud peaaegu ühtegi tõendit, mille pinnalt oleks võimalik tuvastada ülalpidamisega seonduvaid kulusid. Seejuures on jäetud kostja tõendid üldse hindamata. Kostja esitas kuludokumendid alates vastuhagis esitatud tagasiulatuva elatisnõude perioodi algusest kuni
  88. oktoobri
  89. a kohtuistungini. Lisaks kandis kostja kõik kulud kohtule esitatud Exceli tabelisse, kusjuures iga tabeli rea saab viia hõlpsalt kokku vastava kuludokumendiga. Kohus märkis juba
  90. septembri
  91. a kohtuistungil, et kui kostja kavatseb esitada ostusid tõendavaid dokumente, siis kohus neid asja lahendamisel ei arvesta, kuna kohtu hinnangul võib kassatšekke igaüks prügikasti kõrvalt korjata, mistõttu need ei oma tõendina väärtust.
  92. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et elatise määramise tulemusena peavad vanemad kandma võrdsetes osades lapse ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Seejuures tuleb arvestada nii ema kui isa kantavaid kulusid. Kohtu poolt viidatud asjaolu, et emal on ka teine alaealine laps, ei oma hageja osas makstava elatise osas tähtsust, kuna kostja ei ole nimetatud lapse isa. Nimetatud lapse ülalpidamiseks vajalik elatis tuleb taotleda tema isalt. Selles valguses on eriti meelevaldne kohtu
  93. oktoobri
  94. a kohtuistungil esitatud väide, et kuna hageja ei viibi nädala sees kostja juures, on kostjal rohkem aega raha teenida. Kohtul puudub seaduslik alus nõuda, et see vanem kelle juures laps enamuse ajast ei viibi vanema tahte vastaselt, peaks sisustama selle aja ületunnitööga, mis ta tegeleks muidu lapsega.
  95. Osas, mis ületab poolt miinimumpalgast, peavad olema vanema poolt nõutavad kulutused tõendatud. Seega on väär kohtu käsitlus, kus kostjalt on mõistetud välja suurem summa.
  96. Vaidlusaluses kohtuotsuses märgitakse, et pärast vanemate lahku kolimist jäi hageja elama emaga. Selline väide on ekslik, kuna Riigikohtu praktika kohaselt käsitletakse sellist olukorda, kus isik viibib arvestava osa ajast mitmes kohas, kahes elukohas elamisena.
  97. Kostja ei nõustu kohtu viitega, et pärast lahku kolimist ostsid vanemad lapsele riideid ühiselt. Kostja on tõendanud, et peaaegu kõik riided ja jalatsid ostis tema.
  98. Kohus on otsuses põhjendamatult analüüsinud kostja poolt seoses hageja ülalpidamisega tehtud kulutusi aastatel 2011 ja 2012, kuivõrd tagasiulatuva elatisnõude saab esitada vaid 1 aasta eest enne hagi esitamist.
  99. Kohtuotsuses viidatakse ebaõigesti, nagu oleks kostja kandnud
  100. aastal lapse ema arvele üksnes 78 eurot.
  101. Kostja vaidlustab kohtu seisukoha transpordikulu kandmise osas. Alates esialgse õiguskaitse määrusest hooldusõiguse asjas
  102. a suvel on olnud hageja transportimise kohustus ema juurde ja juurest kostjal. Koolis ja huviringides käib hageja jalgsi. Vanavanemate juurde ja muudele vabaaja ettevõtmistele viivad mõlemad vanemad lapse oma transpordiga.
  103. Lõpetuseks märgib kostja, et kohtuotsusest jääb arusaamatuks välja mõistetud elatise suuruse arvutuskäik, kuna lapse ema kulude osas on see lünklik ning kostja kulusid ei käsitleta üldse. 5 Vastus apellatsioonkaebusele
  104. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  105. Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb väljamõistetava elatise suuruse osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab elatise nõude osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles maakohus lahendas vastuhagi, ja teha selles osas uus otsus, millega jätta vastuhagi läbi vaatamata. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
  106. Esmalt võtab kolleegium seisukoha vastuhagi esitamise võimalikkuse osas (I) ning seejärel käsitleb kostja apellatsioonkaebust osas, milles vaidlustatakse väljamõistetava igakuise elatise suurust (II) ning perioodi
  107. maist
  108. a kuni
  109. maini
  110. a eest sissenõutavaks muutunud elatise põhjendatust (III). Lõpuks jaotab ringkonnakohus menetluskulud (IV). I
  111. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme, võttes ekslikult menetlusse kostja vastuhagi lapse ema KR vastu. Praeguses asjas on hagejaks alaealine laps, kes on esitanud hagi kostja kui lapsevanema vastu elatise väljamõistmiseks. TsMS § 373 lg 1 järgi on vastuhagi lubatud esitada üksnes hageja vastu, mistõttu saaks kostja esitada kõnealusel juhul vastuhagi üksnes tütre vastu, mis vastuhagi taotlust ja sisu arvestades ei ole olnud kostja eesmärgiks. Olukorras, kus kostja soovib lapse ülalpidamiseks väidetavalt KR-le enammakstud summade tagasi saamist, oleks tulnud kostjal esitada KR vastu iseseisev hagi. Öeldut arvestades, ei olnud lubatav
  112. juunil
  113. a KR vastu esitatud kostja hagi käesoleva tsiviilasja raames vastuhagina menetlusse võtta ning kuna selline hagi on menetluses, tuleb see jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. II
  114. Vanematel on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu
  115. jaanuari
  116. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17;
  117. oktoobri
  118. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd elatis peab olema ja saab olla, arvestades vanemate varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste 6 rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (vt nt Riigikohtu
  119. oktoobri
  120. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13;
  121. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14;
  122. juuni
  123. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Seejuures on elatise väljamõistmisel oluline arvestada, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures (Riigikohtu
  124. oktoobri
  125. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20).
  126. Praeguses asjas on maakohus iseenesest õigesti leidnud, et lapse esmavajadused katab eelduslikult seaduses sätestatud miinimummääras elatis ning neid kulusid ei ole hagejal vaja tõendada. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et hageja on tõendanud mõnevõrra kõrgemaid kulutusi huvitegevusele, mis põhjendaks miinimummäärast suurema elatise väljamõistmist. Hageja väitel kulub huvitegevusele kokku 150 eurot kuus ning nimetatud kuludele ei ole kostja vastu vaielnud. Samas on kostja tuginenud asjaolule, et laps viibib 1/5 ajast kostja juures, mistõttu kannab kostja lisaks makstavale elatisele omalt poolt täiendavaid kulutusi lapse ülalpidamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa lapse kostja juures viibimisega kaasnevat kostja täiendavat kulu tähelepanuta jätta ja selles osas tuleb maakohtu otsust muuta.
  127. Arvestades ühelt poolt vaidluse all mitteolevat asjaolu, et laps vajab igapäevasele ülalpidamisele lisaks täiendavat kulu huviringidele ning teiselt poolt asjaolu, et kostjal tuleb nii või teisiti teha lisaks makstavale igakuisele elatisele lapse tema juures viibimise ajal lapsele lisakulutusi, peab kolleegium põhjendatuks mõista kostjalt elatis välja summas, mis vastab seaduses sätestatud elatise miinimummäärale. Selliselt elatise väljamõistmine arvestab seda, et laps suhtleb mõlema vanemaga ja lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures ning seepärast peaks kostja makstav elatis olema eelduslikult 1/5 võrra miinimum elatisest väiksem. Kuna aga pooled ei vaidle selle üle, et lapsele on vaja teha kulutusi huviringidele, hüvitab täies miinumumääras makstav elatis kostja osa huviringidele tehtavatest kulutustest. III
  128. Tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas kolleegium maakohtu otsuse muutmiseks põhjust ei näe. Vastuseks kostja väitele, et ta on hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul endapoolse ülalpidamiskohustuse täielikult täitnud, märgib kolleegium, et TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kolleegium nõustub maakohtuga, et erinevate toidukaupluste ostutšekkide seostamine just lapsega seotud kuluga ei ole piisavalt tõendatud. Samuti saa ringkonnakohtu arvates jagada kostja eluaseme kulusid poolte vahel selliselt nagu kostja seda soovib. Asjaolu, et hagejal on kostja juures oma tuba, ei tähenda, et hagejal tuleb seetõttu kanda kostjaga võrdne osa kõikidest kostja elamispinnaga seonduvatest püsikuludest, s.h eluasemelaenust, kindlustususest jms. Tegemist on kostja kui täiskasvanu elukorralduslike kuludega, mille katmist ei saa samastada hageja ülalpidamise kohustuse täitmisega. Maakohus on põhjendatult hinnanud kostja esitatud tõendeid kostja poolt hagejale tehtud kulutuste osas ning arvestanud hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul tasutud elatisele lisaks kostja panust nii lasteaia arvete kui ka igapäevaste kulude kandmisel. Esitatud tõendeid hinnates on maakohus õigesti järeldanud, et arvestades kostja panust hageja ülalpidamisse, ei ole tagasiulatuvat elatist põhjendatud välja mõista suuremas summas kui 85 eurot kuus ehk kokku 1020 eurot. IV 7
  129. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Hagi osalise rahuldamise tõttu on maakohus jätnud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel õigesti poolte endi kanda. Vaatamata asjaolule, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt elatise suuruse osas, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuivõrd tegemist on elatise hagiga, mille üheks pooleks on alaealine laps, siis peab ringkonnakohus vaatamata apellatsioonkaebuse osalisele rahuldamisele õigeks jätta ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing Margo Klaar 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.