29.08.1960, isikukood 36008292254, xxx, varem kriminaalkorras karistatud - Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega KarS §25 lg.2 - §199 lg.2 p.4, 7, 9 järgi vangistusega 7 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 238 tundi tegemise tähtajaga 18 kuud - Harju Maakohtu 15.11.2013 otsusega KarS §25 lg.2 - §199 lg.2 p.4 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat - Harju Maakohtu 25.01.2012 otsusega KarS §209 lg.1, lg.2 p.1, 3 ja §25 lg.2 - §199 lg.2 p.4, 7 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi 1 katseajaga 2 aastat 4 kuud ja rahaline karistus 320 € - Harju Maakohtu 19.08.2010 otsusega KarS §199 lg.2 p.4, 7 ja §266 lg.2 p.3 järgi vangistusega 2 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat - Pärnu Maakohtu 01.09.2009 otsusega mõisteti rahaline karistus 191,73 € Kehtivaid väärteokaristusi on 15 Oli kahtlustatavana kinni peetud 09.07.2016 – 11.07.2016, 14.07.2016 – 15.07.2016, 29.09.2016 – 29.09.2016, 09.11.2016 – 11.11.2016 ja 27.01.2017 – 28.01.2017 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 11.11.2016 M. A. sünd. 10.12.1961, isikukood xxx, xxx Kannatanu/kolmas isik Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Sergei ANDREJEV
Süüdi tunnistada Sergei ANDREJEV
-1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg.1 alusel mõista Sergei ANDREJEVILE liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Sergei ANDREJEVILE lõplikuks karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg.1 alusel arvata Sergei ANDREJEVI karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 09.07.2016 – 11.07.2016, 14.07.2016 – 15.07.2016, 29.09.2016 – 29.09.2016, 09.11.2016 – 11.11.2016 ja 27.01.2017 – 28.01.2017, s.o. 11 (üksteist) päeva ja lõplikult kuulub Sergei ANDREJEVIL kandmisele 9 (üheksa) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust.
lg.1 alusel liita mõistetud karistusele 9 (üheksa) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega mõistetud karistus 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ja 2 liitkaristuseks mõista Sergei ANDREJEVILE 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku §130 lg.4-1 alusel muuta Sergei ANDREJEVI suhtes kohaldatud tõkendit, kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamist ja võtta ta vahi alla kohtusaalis. Sergei ANDREJEVI suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Sergei ANDREJEVI karistuse kandmise algus on 19.04.2017.
A. (isikukood xxx kuuluv sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx, VIN-kood xxx). Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus osaliselt, määrata tema poolt Sergei ANDREJEVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot 20 senti (s.h. ettevalmistamine 80 €, osalemine kohtuistungil 60 €, käibemaks 28 €, sõidukulud 6 €, käibemaks 1,20 €). Välja mõista Sergei ANDREJEVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses osalemise eest 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot 20 senti riigituludesse. Välja mõista Sergei ANDREJEVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §189 lg.2 ja §190 alusel sõiduki teisaldamise eest 61 (kuuskümmend üks) eurot 85 senti Roheline Laine OÜ (registrinumber 10916705, asukoht Peterburi tee 2F Tallinn Harjumaa, a/a nr.EE052200221029655383 Swedbank AS) kasuks. Menetluskulud tuleb Sergei ANDREJEVIL tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE
sätte järgi. 4 Kannatanu M A palus maakohtu istungil mitte mõista karistuseks reaalset vangistust, kuna ilma abikaasata on tema elu raske. Kannatanu ei osanud põhjendada, miks pani süüdistatav tema suhtes toime mitu kuriteoepisoodi. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik leidis süüdistuses on põhjendatud. maakohtu istungil, et mõlemad Süüdistatav Sergei Andrejevi süü talle esitatud süüdistustes on lisaks süüdistatava enda poolt süü täielikule tunnistamisele ja kannatanu ütlustele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega. 09.07.2016 löömise episood Kannatanu M.A. ülekuulamise protokollist nähtub, et 09.07.2016 tuli tema abikaasa Sergei Andrejev kell 15.30 koju ja hakkas pretensioone esitama ning kaklema, süüdistatav lõi mõned korrad lahtise käega vastu kannatanu nägu, seejärel haaras juustest ja kiskus neist. Kannatanu tundis tugevat füüsilist valu ja palus abikaasa võtta kriminaalvastutusele. Tunnistaja F. M. ülekuulamise protokollist nähtub, et tema töötab Ida Prefektuuris patrullpolitseinikuna ja saabus väljakutse peale sündmuskohale. Väljakutse tegi M. A., kes oli lahkunud kodust ja oli sõbranna juures, kuna abikaasa lõi teda kodus rusikatega vastu pead, lahtise käega vastu põske ja huult ning tiris juustest. Sergei Andrejevi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et 09.07.2016 tülitses ta M. A. ja lõi talle lahtise käega vastu nägu. Kõike mäletab ta väga ähmaselt, kuna oli eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kahtlustatav soovis M.A. leppida. 14.07.2016 löömise episood Kannatanu M. A. ülekuulamise protokollist nähtub, et ta ei soovi anda ütluseid oma abikaasa vastu 14.07.2016 politseisse pöördumise fakti osas. Tunnistaja R. S. ülekuulamise protokollist nähtub, et ta töötab Ida Prefektuuris patrullpolitseinikuna ja saabus väljakutse peale sündmuskohale. Väljakutse tegi M. A. kes seletas, et abikaasa lõi teda kodus viis korda rusikaga alaselja piirkonda. Kannatanu oli alkoholijoobes. Hilisemal kinnipidamisel selgus, et ka Sergei Andrejev oli alkoholijoobes. Lähisuhte vägivalla 14.07.2016 infolehest nähtub, et kannatanu M. A. teatas, et tema abikaasa oli alkoholijoobes ja agressiivne ning toimus füüsiline väärkohtlemine. Õiend ja selle lisad (väljavõtted MIS-i juhtumitest ja Lähisuhtevägivalla infolehtede ärakirjad) selle kohta, et M. A. on pöördunud 13.01.2016 ja 09.07.2016 politsei poole seoses sellega, et abikaasa Sergei Andrejev peksis teda, kuid kannatanu ei soovinud menetluse algatamist. Sergei Andrejevi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta jääb 09.07.2016 episoodis varem antud ütluste juurde. Lisaks seletas kahtlustatav, et 14.07.2016 tekkis neil abikaasaga konflikt seoses armukadedusega, kuid kahtlustatav abikaasat ei löönud, tahtis vaid asjad kokku pakkida ja kodust lahkuda. 24.08.2016 löömise episood Kannatanu M. A. ülekuulamise protokollist nähtub, et 24.08.2016 oli ta kodus, talle tulid külla naabrinaised I. ja E. ning nad istusid köögis ja tarvitasid alkoholi. Kui 5 abikaasa koju tuli, tuli ta kööki ja lõi kannatanule sõnagi lausumata üks kord rusikaga vasaku silma piirkonda. Kannatanu tundis füüsilist valu, E. kutsus välja politsei. Lähisuhte vägivalla 24.08.2016 infolehest nähtub, et kannatanu M. A abikaasa tungis talle kallale, tegemist oli füüsilise vääkohtlemisega. Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise 24.08.2016 protokolli kohaselt toimetati Sergei Andrejev kainenemisele, kuna ta tungis alkoholijoobes elukaaslasele kallale. Õiend 28.08.2016 järelkontrolli teostamise kohta, mille kohaselt kontrollimise momendil viibisid nii Sergei Andrejev kui ka M A kodus, konflikt oli lahenenud, kahtlustatav kahetses ja lubas minna ravile, kannatanu teda ei uskunud. Tunnistaja E. J.i ülekuulamise protokollist nähtub, et 24.08.2016 kutsus M A ta külla, tunnistaja läks koos oma sõbranna I. R.. Kolmekesi tarvitasid nad alkoholi. Kui Sergei Andrejev üles ärkas, tuli ta ka kööki ja hakkas samuti alkoholi tarvitama, kõik oli rahulik. Seejärel hakkas M A Sergei Andrejevit provotseerima konfliktile, solvates teda kui meesterahvast. Sergei Andrejev lõi M Ale parema käe rusikaga vastu nägu vasakult poolt, lõi umbes 3 korda. Kannatanu vasak põsk läks paiste. Keegi kutsus välja politsei. Tunnistaja I.R. ülekuulamise protokollist nähtub, et ta oli külas oma tuttaval E.., kui viimasele helistas naabrinaine M ja kutsus külla. Tunnistaja koos E.läksidki. Mt ja tema meest Sergeid nägi tunnistaja esimest korda, nad tarvitasid kõik neljakesi alkoholi köögis. Kui tunnistaja tuli ühel hetkel tualetist tagasi, nägi ta, kuidas Sergei lõi Mle rusikaga vastu nägu. Tunnistaja viis Sergei köögist välja ja püüdis rahustada, E. kutsus välja politsei. Sergei Andrejevi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et 24.08.2016 sündmusi mäletab ta ähmaselt, kuna tarvitas kodus alkoholi. Kahtlustatav ei mäleta, mis toimus, kuid möönab, et võis kaotada enesevalitsuse ja kasutada füüsilist vägivalda oma abikaasa suhtes. 27.01.2017 löömise episood Kannatanu M A ülekuulamise protokollist nähtub, et 27.01.2017 tarvitasid nad koos abikaasaga kodus alkoholi. Mingil hetkel tuli abikaasa kannatanu juurde, haaras juustest kinni ja lõi 7 – 8 korda peaga vastu seina. Peale seda lõi abikaasa kannatanule 5- 6 korda rusikaga näkku. Kannatanul õnnestus kutsuda politsei, abikaasa lahkus kodust. Sergei Andrejevi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtub, et ta oli 27.01.2017 kodus koos abikaasaga ja koos tarvitasid alkoholi. Kannatanuga tekkis tüli ja ta lõi abikaasa pead vastu seina. Kahtlustatav seletas, et oli väga purjus ja ei mäleta kõike. Indikaatorvahendi kasutamise 28.01.2017 protokollist nähtub, et Sergei Andrejevil tuvastati alkoholijoove 0,78 mg/l. Lähisuhte vägivalla 27.01.2017 infolehest nähtub, et kannatanu M A mees peksis teda, tegemist oli füüsilise väärkohtlemisega. 29.09.2016 juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimine Isiku kahtlustatavana kinnipidamise xxx protokollist nähtub, et Sergei Andrejev peeti xxx kell xxx juures kinni kahtlustatavana mootorsõiduki juhtimises vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Isiku ja asjade läbivaatuse 29.09.2016 protokollist nähtub, et Sergei Andrejevil tuvastati läbivaatusel näos suured verevalumid ja marrastused, samuti marrastused ja verevalumid paremal ja vasakul käel. 6 Tunnistaja M.l – J. L. ülekuulamise protokollist nähtub, et tema oli xxx patrullis ja teostas liiklusjärelevalvet. Sõiduk xxx (registreerimismärk 4xxx) liikus suunaga xxx poole. Antud sõidukil ei põlenud tagumine parem tuli. Patrull peatas sõiduki, et juhile sellekohane märkus teha. Juhiks osutus Sergei Andrejev, kes kohe tunnistas, et tal puudub juhtimisõigus. Kontrollimisel selgus, et Sergei Andrejev oli aasta jooksul juba 2 korda juhtimisõiguseta juhtimiselt kõrvaldatud. Juht oli sõidukis üksinda ja sõidukil oli läbimata ka tehnoseisundi vastavuse kontroll. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 29.09.2016 otsuse kohaselt kõrvaldati Sergei Andrejev sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Väljatrükk juhiloa andmetest, mille kohaselt kehtivaid juhilubasid Sergei Andrejevi nimele ei leitud. Sergei Andrejevi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, mille kohaselt tunnistas ta oma süüd selles, et juhtis mootorsõidukit xxx (registreerimismärk xxx), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 09.11.2016 juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimine Tunnistaja K. S. ülekuulamise protokollist nähtub, et ta oli xxx patrullis ja sai info, et xxx maanteel liigub kahtlase xxxx (registreerimismärk xxx) ning juht on arvatavasti joobes. Patrullauto xxx järele paarsada meetrit enne xxx, patrullautol olid sisse lülitatud sinised ja punased vilkurid, sõiduk aeglustas enne ringteed, kuid ei peatunud. Politseinik lülitas sisse ka sireeni, kuid sõiduk ei peatunud. Politseinikud teavitasid sellest ka teist ekipaaži. Patrullauto sõitis xxx kõrvale, et juht saaks aru, et peatumismärguanne on antud temale. Lõpuks peatasid nad auto kahe patrullautoga. Juhiks osutus Sergei Andrejev, kes oli kaine, kuid kellel kontrollimisel läbi juhtimiskeskuse puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti selgus, et juhti oli juba eelnevalt karistatud süstemaatilise juhtimisõiguseta sõidu eest. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 09.11.2016 otsus, mille kohaselt kõrvaldati Sergei Andrejev sõiduki juhtimiselt 09.11.2016, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sergei Andrejevi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, mille kohaselt tunnistas Sergei Andrejev oma süüd selles, et ta istus xxx rooli, kuna ei leidnud autojuhti, kes viiks tema abikaasa xxx arsti juurde. Lisaks oli kahtlustataval endal vaja võtta number arstile. Kahtlustatav seletas, et tal puudub juhiluba, kuna selle kehtivusaeg lõppes. Ta käis küll kahel korral tegemas teooriaeksamit, kuid ei sooritanud seda. Sõiduauto xxx kuulub kahtlustatava abikaasale. Maanteameti 11.11.2016 vastus päringule, mille kohaselt oli Sergei Andrejevi mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 24 kuuks perioodil 30.12.2004 – 29.12.2006 ja juhtimisõigus on taastamata. Asitõendi 11.11.2016 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldakse sõiduautot xxxx (registreerimismärk 4xxx). Vin-kood xxx, sõiduauto on halli värvi, väljalaskeaasta 2001. Läbisõidumeeriku näitu ei ole võimalik vaadata, kuna auto ei käivitunud. Kolmandaks isikuks tunnistamise 10.11.2016 määrus, mille kohaselt tunnistati M A kriminaalasjas kolmandaks isikuks. Kriminaalmenetluse käigus selgus, et Sergei Andrejev pani 09.11.2016 toime kuriteo sõidukiga, mille registrijärgseks omanikuks on M A. Kolmanda isiku M A ülekuulamise protokoll, mille kohaselt on tema sõiduauto xxx xxx (registreerimismärk xx) omanik registri järgi. Auto ostis ta augustis 2014 vanematelt saadud raha eest. M A ütluste kohaselt tal endal juhiluba puudub. Auto ostis ta selleks, et abikaasa Sergei oleks roolis. Abikaasa ütles, et tal on juhiluba. 7 Sõiduki üleandmise-vastuvõtmise 22.11.2016 akt, mille kohaselt uurija andis hoiule ja vanemspetsialist võttis vastu menetlustoimingute käigus ära võetud M Ale kuuluva sõiduauto xxxx (registreerimismärk xxx. xxx poolt Politsei- ja Piirivalveametile esitatud sõiduki xxxx (xxx) teisaldamise 22.11.2016 arve xxx summas 61,85 €. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise 22.11.2016 määrus asitõendiga seotud kulude hüvitamiseks summas 61,85 €. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et Sergei Andrejev pani toime talle inkrimineeritud kuriteod
lg.2 p.2, 3 ja §423-1 järgi.
lg.2 p.2, 3 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes ja kui see on toime pandud korduvalt. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis. Objektiivsest küljest on tegemist kahe erineva teoga – tervise kahjustamise ja valu tekitava väärkohtlemisega. Sergei Andrejevit süüdistatakse korduvas valu tekitavas abikaasa väärkohtlemises. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelises suhetes aktsepteeritav. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Lähisuhe on muuhulgas peresuhe. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kehaline väärkohtlemine pandi toime lähisuhtes. Kriminaalasja materjalide, kannatanu ütluste ja süüdistatava seletuse kohaselt maakohtu istungil on tegemist seaduslike abikaasadega. Sergei Andrejevit süüdistatakse abikaasa lahtise käega vastu nägu löömises, juustest tirimises, rusikaga vastu silma löömises, korduvas peaga vastu seina löömises ning rusikaga huulte ja nina piirkonda löömises. Kannatanu korduvatest eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et ta tundis süüdistuses nimetatud episoodides tugevat füüsilist valu. Nimetatud asjaolu ei eitanud kannatanu ka maakohtu istungil. Kuna süüdistuse kohaselt tegemist on nelja erineva episoodiga, on korduvuse nõue. täidetud ka Maakohus leiab, et Sergei Andrejevile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud. 8 Seadusliku abikaasa korduva valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise näol ei ole tegemist mitte kaudse, vaid otsese tahtlusega. Süüdistatav tahtis kindlasti toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegusid.
lg.3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Seega on otsene tahtlus selgitatav selliselt, et kui isik midagi täiesti kindlasti teab, kuid ähvardava tagajärje ärahoidmiseks sellest hoolimata midagi ette ei võta, siis ta paratamatult tahab seda. Maakohus leiab, et väärkoheldes oma abikaasat korduvalt (vähemalt neljal korral perioodil 09.07.2016 – 27.01.2017) selliselt, et kannatanu tundis tugevat füüsilist valu, on kindlasti tegemist süütegude toimepanemisega otsese tahtlusega.
-1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Sergei Andrejevit süüdistatakse sõiduauto juhtimises mootorsõiduki juhtimisõiguseta 29.09.2016 ja 09.11.2016. ilma vastava kategooria Mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnisttaud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Isik, kellel puuudb vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, ei tohi seda juhtida. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sergei Andrejev peeti sõiduauto xxx (xxx) juhtimisel kinni xxx kell xxx Tallinnas ja 09.11.2016 kell xx. Nimetatud asjaolude üle käesolevas kriminaalasjas vaidlust ei ole. Ka süüdistatav kinnitas maakohtu istungil, et tunnistab end nimetatud süüdistustes süüdi täielikult. Süstemaatilisus süüdistatavale inkrimineeritud süüteo mõttes eeldab, et ta oleks paragrahvis kirjeldatud teo pannud toime vähemalt kolmandat korda. Samas ei ole siiski oluline, et kolm sõiduki juhtimise episoodi peavad olema omavahel ka sisulises seoses. Kuriteokoosseisu täitmiseks piisab vaid selles kirjeldatud teo toimepanemise arvust, samuti on tähtsusetu süütegude vaheline ajavahemik. Sama teo toimepanek üks või kaks korda moodustab väärteokoosseisu Liiklusseaduse §201 järgi. Oluline on vaid asjaolu, et kõik kolm sõiduki juhtimise episoodi peavad olema toime pandud pärast antud kuriteokoosseisu kehtestamist. Käesoleva kriminaalasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Sergei Andrejevit on Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi karistatud väärteokorras 24.05.2016, 27.02.2015 ja 10.02.2015 otsustega. Maanteeameti 11.11.2016 vastusest nr.28-7/26-00767/087 nähtub, et Sergei Andrejevilt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud 24 kuuks perioodil 30.12.2004 – 29.12.2006 ja see juhtimisõigus on taastamata. Maakohus leiab, et Sergei Andrejevile esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud. Sõiduauto juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta on ilmselgelt teadlik ja tahtlik tegevus ning sellisel juhul ei ole tegemist mitte kaudse, vaid otsese tahtlusega. Süüdistatav tahtis kindlasti toime panna süüteokoosseisus 9 kirjeldatud tegusid. Juhtides sõidukit ilma juhtimisõiguseta reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. seadis süüdistatav
Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on Sergei Andrejevi poolt sõiduauto juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta kindlasti süüteo toimepanemine otsese tahtlusega. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides tõendeid kogumis leiab maakohus, et Sergei Andrejev on toime pannud
lg.2 p.2, 3 ja §423-1 sätestatud kuriteod ning tema süü on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Toimepandud kuritegude õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. Sergei Andrejev ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Subjektiivsest küljest on käesolevas kriminaalasjas Sergei Andrejevi puhul tegemist kuritegude toimepanemisega otsese tahtlusega. Vastavalt
lg.2 karistatakse teo eest, kui see süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. vastab Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on aga ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). Sergei Andrejev on süüdi kahes erinevas kuriteos, neist ühe puhul on tegemist valu põhjustamisega väärkohtlemise läbi, mis on toime pandud lähisuhtes seadusliku abikaasa vastu, teise kuriteo puhul on tegemist kogu ühiskonda ja kõiki liiklejaid 10 ohustava kuriteoga. Maakohus arvestab siinkohal süüdistatava poolt süü täielikku tunnistamist ja kahetsust, samuti kannatanu seisukohta karistuse osas. Sergei Andrejevi puhul on
lg.2 p.3 järgi tegemist vastutust raskendava erilise isikutunnusega sama seadustiku §24 lg.3 mõttes, vastutust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus. Lisaks toimepandud kuritegude raskusele süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. ja laadile arvestab maakohus ka Sergei Andrejevil on 5 kehtivat kriminaal- ja 15 kehtivat väärteokaristust.
lg.2 p.2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse,
Seega näevad mõlemad eelnimetatud sanktsioonid ühe karistusena ette rahalise karistuse. Maakohus leiab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole antud süüdistatava puhul millegagi põhjendatud ning selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele ja see ei avaldaks süüdistatavale piisavat eripreventiivset mõju. Sellist liiki karistuse mõte on süüdlase mõjutamine varaliste vahendite vähendamise ja seega igapäevase tegevuse piiramise kaudu. Sergei Andrejevi puhul on tegemist isikuga, kellel töökoht ja seega regulaarne legaalne piisav sissetulek puudub. Maakohus leiab, et antud süüdistatava karistamisel rahalise karistusega ei oleks karistuse eesmärk täidetud, kuna karistuse mõju ei ole piisav. Isiku süüdimõistmisel ja karistamisel peab ka ühiskond aru saama, et riik on õiguskorra ja kodanike õiguste kaitsmisest huvitatud. Maakohus on seisukohal, et antud juhul jääks süüdistatava karistamisel rahalise karistusega see karistus lihtsalt vahendite puudumisel täitmata ja seega tunneks süüdistatav ennast karistamatuna. Lähtudes Sergei Andrejevi poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, raskusest, episoodide arvust ja süüdistatava isikust leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad alused ka süüdistatavale vangistuse mõistmiseks tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamist oma otsuses eraldi põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse reaalne kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes eeltoodust ning arvestades toimepandud kuritegude raskust, nende toimepanemise asjaolusid ja episoodide arvu ning süüdistatava isikut leiab maakohus, et alused Sergei Andrejevile vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Vangistusest tingimisi vabastamiseks peavad olema selged alused. Käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatava puhul selliseid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada järgmist. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et viimasel korral mõisteti Sergei Andrejev süüdi Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega selle eest, et ta paneb süstemaatiliselt toime vargusi (episoodid 25.02.2016, 03.11.2016 ja 14.02.2016). Seega pani Sergei Andrejev käesolevas kriminaalasjas talle inkrimineeritud teod toime paralleelselt eelneva süüdistusega. Lisaks sellele 11 arvestab maakohus karistuse liigi mõistmisel ka asjaolu, et Sergei Andrejevit on varasemalt karistatud nii vangistusega tingimisi kui ka rahalise karistusega. Vaatamata sellele on süüdistatav jätkanud kuritegude toimepanemist. Eeltoodu alusel tuleb Sergei Andrejevil talle mõlema kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus ära kanda reaalse vangistusena. Vastuseks M A taotlusele mitte mõista Sergei Andrejevile karistuseks reaalset vangistust, kuna tema tervislik olukord on väga halb ja ta ei saa ilma abikaasa toeta hakkama, märgib maakohus järgnist. Nagu nähtub käesoleva kriminaalasja materjalides olevast Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusest, on selle kohtuotsusega lisaks Sergei Andrejevile süüdi mõistetud ka M A. Viimasele on karistuseks mõistetud vangistus 11 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 358 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat. Vastavalt
lg.1 asendatakse vangistus üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul, seega M A nõusolekul. Seega on M A tervislik olukord niivõrd hea, et võimaldab teha üldkasuliku töö tunde ja seega saab teha ka järelduse, et M A saab endaga hakkama. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, kannatanu arvamust karistuse kohta ja kergendava asjaolu olemasolu leiab maakohus, et süüdistatavale on põhjendatud mõista mõlema
sätte alusel karistuseks vangistus alla sanktsiooni keskmise määra. Eeltoodu alusel mõistab maakohus Sergei Andrejevile
lg.2 p.2, 3 alusel karistuseks 1 aasta vangistust ja
Liitkaristuseks tuleb Sergei Andrejevile mõista mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 1 aasta 3 kuud vangistust. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub Sergei Andrejevile mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud vangistust vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning Sergei Andrejevil kuulub kandmisele 10 kuud vangistust. Vastavalt
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sergei Andrejev oli kinni peetud perioodidel 09.07.2016 – 11.07.2016, 14.07.2016 – 15.07.2016, 29.09.2016 – 29.09.2016, 09.11.2016 – 11.11.2016 ja 27.01.2017 – 28.01.2017. Seega kuulub Sergei Andrejevile mõistetud karistuse hulka arvestamisele eelvangistus 11 päeva ja lõplikult kuulub Sergei Andrejevil kandmisele 9 kuud 19 päeva vangistust. 12 Vastavalt
lg.1 kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus sama seadustiku §64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sergei Andrejev mõisteti süüdi Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega ja karistati vangistusega 7 kuud 28 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 238 tundi tegemise tähtajaga 18 kuud. Abiprokuröri seletuse ja süüdistatava enda kinnituse kohaselt maakohtu istungil ei ole süüdistatav käesolevaks ajaks ära teinud ühtegi üldkasuliku töö tundi, kuna kohtuotsus jõustus alles hiljuti ja süüdistatav ei ole veel jõudnud kriminaalhooldusosakonnas käia. Seega kuulub käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 9 kuud 19 päeva vangistust liitmisele Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega mõistetud karistus 7 kuud 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks tuleb Sergei Andrejevile mõista 1 aasta 5 kuud 17 päeva vangistust. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §130 lg.4-1 võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades asjaolu, et süüdistatav süstemaatiliselt väärkohtleb oma abikaasat, kellega ta elab ühel elamispinnal ja süstemaatiliselt juhib sõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, leiab maakohus, et käesoleval juhul kuulub nimetatud säte kohaldamisele. Süüdistatava vahistamise ja tema vahi alla võtmise korral kohtusaalis on kaitstud nii kannatanu kui ka kogu ühiskond tervikuna, s.h. liikluses osalejad. Eeltoodu alusel algab Sergei Andrejevile mõistetud vangistuse 1 aasta 5 kuud 17 päeva kulgemine alates 19.04.2017. Vastavalt
lg.3 p.1 võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega aidanud kaasa eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx kuulub M Ale, kellel endal puudub juhtimisõigus. M A poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et ta ostis sõiduauto oma vanematelt saadud raha eest selleks, et sellega saaks tema abikaasa Sergei Andrejev viia M At Txxx arsti juurde. M A poolt maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, et tal on töövõimetus 80% ja puue seoses selgrootraumaga. Maakohus leiab, et kohaldamisele. käesoleval juhul kuulub
lg.3 p.1 Käesoleva kriminaalasja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Sergei Andrejevit on 6 korda karistatud väärteokorras Liiklusseaduse rikkumiste eest, neist 3 korda mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, 2 korda sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja 1 kord kiiruse 13 ületamise eest. Maakohus ei pea eluliselt usutavaks, et M A, kes on aastaid seaduslikus abielus Sergei Andrejeviga ja elab viimasega koos ühise perena ühisel elamispinnal, ei olnud teadlik, et Sergei Andrejevil puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Maakohus on seisukohal, et olukorras, kus Sergei Andrejev paneb süstemaatiliselt ja jätkuvalt toime Liiklusseaduse rikkumise alaseid väärtegusid, pidi M A olema teadlik, et abikaasal puudub juhtimisõigus ja seega ka seda kinnitav juhiluba. Arvestades asjaolu, et varasemad karistused ei ole Sergei Andrejevile avaldanud mingisugust mõju ja ta on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist, nõustub maakohus abiprokuröri seisukohaga, et seega on olemas reaalne eeldus, et ta võib jätkata süütegude toimepanemist ja liiklemist sõiduautoga xxx (registreerimismärk xxx) ka edaspidi. Muuhulgas annavad sellele eeldusele kinnitust ka M A ütlused maakohtu istungil selles osas, et ta palub Sergei Andrejevile mitte mõista karistuseks reaalset vangistust, kuna tal on jätkuvalt vaja, et süüdistatav transpordiks teda seoses tervisliku seisundiga koheselt vajadusel xxx arstile. Kuna maakohus on kindlal seisukohal, et M A aitas vähemalt kergemeelsusega kaasa Sergei Andrejevi poolt süütegude toimepanemisele, siis on sõiduauto konfiskeerimine põhjendatud. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.9 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka muuhulgas sundraha. Maakohus nõustub abiprokuröriga selles osas, et seoses hiljem tuvastatud kuritegude konkurentsiga tuleb käesolevas kriminaalasjas jätta sundraha süüdistatavalt välja mõistmata. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses oli süüdistatavale määratud kaitsjaks vandeadvokaat Eduard Bulattšik. Maakohus peab kaitsjatasu taotlust kohtueelses menetluses põhjendatuks ja mõistab selle süüdistatavalt riigituludesse välja. summas 72 € Küll aga ei pea maakohus põhjendatuks kaitsja (vandeadvokaat Eduard Bulattšik) taotlust kohtulikus menetluses summas 178,08 €. Vastavalt Maanteeameti kodulehekülje andmetele ei ole xx vaheline kaugus mitte 14 km, nagu märgib oma taotluses vandeadvokaat, vaid väiksem. Eeltoodu alusel vähendab maakohus vandeadvokaadi taotlust kaitsjatasu sõidukulude osas ja mõistab süüdistatavalt välja 175,20 €. 14 Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse uurija Ir. L. 22.11.2016 määrusele on tehtud otsustus hüvitada xxx-le asitõendiga (xxx, xxxx) seotud kulud summas 61,85 €. Nimetatud määrust ei ole vaidlustatud. Eeltoodu alusel kuulub nimetatud summas väljamõistmisele süüdistatavalt. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.