KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-100103 Ts

§ 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. 3.

§ 472

lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. 4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Kohtu selgitused

§ 444

lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 407

lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole kahju 40 eurot nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses on hageja märkinud, et vastavalt VÕS § 113¹ lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud ning hagejal on tekkinud viivise nõudeõigus, kasutab hageja seda õigust ja nõuab kostjalt kahju summas 40 eurot. 03.03.

1. a määrusega jättis kohus Aktsiaselts Xxxx esitatud hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat mh täpsustama, millest konkreetselt kahjunõue koosneb. Kohu selgitas hagejale, et selleks, et võlgnikult kahju (võla sissenõudmiskulude) hüvitamist nõuda, peab hageja kahju tekkimise ja kujunemise aluseks olevaid asjaolusid ka hagiavalduses esile tooma ja kahju tekkimist tõendama. 03.03.
2. a kohtule esitatud täpsustuses märkis hageja vaid, et kahjunõue 40 eurot tuleneb viivisnõude olemasolul seadusest, kahju tekkimise ja kujunemise aluseks olevaid asjaolusid hageja esile ei toonud ega esitanud kohtule ka tõendeid kahju tekkimise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113¹ lg sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtu hinnangul VÕS § 113¹ lg 1 iseseisvat nõude alust ei sisalda. Kuivõrd hageja kahju (võla sissenõudmiskulude) hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on siiski hagejale kostja poolse rikkumise tagajärjel tekkinud reaalne kahju, milline asjaolu hagiavaldusest ei nähtu, ei ole hageja poolt esitatud 40 euro suuruse kahju nõue asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus on ka seisukohal, et hageja õigusabikulud summas 300 eurot on põhjendamatud. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud 2

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3