KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 23.05.2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-9255 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Enn Pustak Kaitsja Vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar määratud korras Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Andrei Karajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDREI KARAJEV, viibimiskoht Viru Vangla isikukood 39806282245, Karistuse kandmise algus 29.07.2012 ja lõpp 29.12.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.05.2017, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 761, § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta ANDREI KARAJEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Andrei Karajevilt menetluskuluna riigituludesse 266,40 (kakssada kuuskümmend kuus eurot 40 senti) eurot kaitsjatasu adv. Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga
- Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo CLARUS kasuks 266,40 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu Andrei Karajevi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Andrei Karajevile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Karajevi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.11.2014 otsusega tunnistati Andrei Karajev süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 27.05.2014 otsusega mõistetud karistusega 9 aastat 4 kuud vangistust, mõistes üksikkaristusest raskeima suurendamise teel lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.07.
- Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamist, kuna isikut on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vangistust kannab esimest korda. Isikut on varasemalt karistatud tahtliku tapmise eest piinaval viisil, kehalise väärkohtlemise ja süütamise eest. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on oskamatus tulla konfliktisituatsioonis toime oma emotsioonide valitsemisega. Vangistuses on kinnipeetaval 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et isik pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmise ajal. Lisaks tuleb märkida, et käesoleval ajal on Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi KarS § 121 lg 1 kuriteo tunnustel, mille toimepanemises kahtlustatakse Andrei Karajevit. Kuritegu on toime pandud 02.11.2016 ning seisneb kaaskinnipeetava kehalises väärkohtlemises. Samuti algavad 12.06.2017 üldmenetluse kohtuistungid kriminaalasjas, kus Andrei Karajevit süüdistatakse vanglas toime pandud süütamisele kaasaaitamises. Seega, kui isik ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab kuritegude toimepanemist, siis puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas, mistõttu tema tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole õigustatud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada kinnipeetavat vangistusest ligikaudu 3 aastat ja 7 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus teda on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning isik paneb vangistuses olles jätkuvalt toime kuritegusid. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et kinnipeetava uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav temal diagnoositud alkoholisõltuvus. Ohtu, et kinnipeetav vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada ei saa. Kuna süüdlane kannab karistust mh I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tahtlik tapmine piinaval viisil ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 52% ja 74%, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Andrei Karajevi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kohtuistung Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, et vabaduses õppida, töötada ja luua perekond, samuti tegeleda spordiga. Vabanemisel läheb tööle oma tuttava firmasse xxxx, mis tegeleb xxxx. Varem ei ole töötanud. Õppis vanglas lukkseppkeevitajaks. Suhtub negatiivselt narkootikumide tarvitamisesse, kuid vabaduses tarvitas ka ise narkootikume. Uuesti tarvitama ei hakka, sest on nii otsustanud. Vabanemisel ühineb vajaliku programmiga, sest tunneb, et tal on probleem. Vanglas ei ole mingit ravi saanud, osales ainult sõltuvusvastastes programmides. Sai distsiplinaarkaristuse selle eest, et tal olevat olnud kellegi teise kampsun. Selgitab, et käivad koos asju pesemas ja see jäi kuidagi tema kätte. Suhtleb ema ja õega. Suhted emaga on muutunud paremaks. Varem olid emaga halvad suhted sellepärast, et kinnipeetav tegi halbu tegusid, kuid nüüd isik mõistab, et ema tahtis teda vaid aidata. On viibinud psühhiaatrilisel ravil ja on nõus seda jätkama, kui kohus kohustab. On nõus ka elektroonilise valvega ning läbima täiendavaid programme. Kuriteos, mille eest vanglas viibib, tunnistab oma süüd. Samuti tunnistab, et on oma elus palju vigu teinud ja kahetseb neid. On nõus katseajal tasuma rahalised nõuded 7000 euro ulatuses. Vanglas loeb psühholoogilisi ja filosoofilisi jt. raamatuid. Kaitsja leiab, et Andrei Karajev tuleb tingimisi enne tähtaega vabastada. Tegemist on väga noorelt kuriteo toime pannud isikuga, keda saab mõjutada õiguskuulekusele ennekõike vabaduses, kriminaalhoolduse tingimuste abil. Kõik tema kuriteod on jäänud juba aastate taha, mistõttu tänasel päeval ei ole asjakohane viidata tema kõrgohtlikkusele. Samuti palub kaitsja jätta tähelepanuta prokuratuuri väited, et isiku suhtes on veel menetluses mingisuguseid asju. Kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kaitsja leiab, et tegemist on kohtu lubamatu mõjutamisega, millel ei ole riigivõimu tegevuses kohta. Kõik hilisemad kuriteod on olnud seotud teiste vangidega, vabaduses puuduksid tal aga kokkupuuted kurjategijatega. Kõik tema distsiplinaarkaristused on olnud kerget laadi ning seotud pigem eksimustega, mitte tahtlike ega ohtlike rikkumistega. Tegemist on noormehega, kes loeb filosoofiat, kirjandust, kes on aru saanud enda eksimuse põhjustest ja tagajärgedest ning kahetseb tehtut väga. Tal on vabaduses kindel elukoht õe juures ning ta on valmis võtma kahjude hüvitamise kohustuse. Ta nõustub osalema sotsiaalprogrammides, ta on väga paljudel ka osalenud. Vajadusel on nõus asuma ka alkoholismi ja narkomaania vastasele ravile. Isiku puhul on toimunud muutused tema mõtteviisis, ta näeb, et kriminaalse kontingendiga suhtlemine on viinud ta vanglasse. Kuna ta ei soovi sinna enam kunagi tagasi sattuda, siis on ta nõus alluma ka elektroonilisele valvele ja tasuma katseaja jooksul nõuded. Kõigi nende meetodite abil on võimalik tagada tema edasist õiguskuulekat käitumist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 761 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võiks vangistuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kohtu hinnangul ei kaalu Andrei Karajevi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, millest võib järeldada, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik. Samuti iseloomustavad isiku poolt toimepandud kuriteod teatavat vägivaldsust, kuivõrd käesolev kuritegu on kaasvangi kehaline väärkohtlemine, varem on isik toime pannud tapmise piinaval viisil ning süütamise, millega tekitas ohtu teiste inimeste elule ja tervisele. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on oskamatus tulla konfliktsituatsioonides toime oma emotsioonide valitsemisega ning seda on soodustanud alkoholi tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et isik on vangistuses läbinud erinevaid sotsialiseerivaid tegevusi, sh osalenud sotsiaalprogrammides Sotsiaalsete oskuste treening, Eluviisitreening ja EQUIP ning Corrigo tugigrupi läbiviidud nõustamisel, samuti on temaga vesteldud perekonna ja elustiili ning väärtuste ja hoiakute teemadel. Kinnipeetav omandas põhihariduse ja kutsehariduskeskuses keevitaja eriala. Ta on käinud regulaarselt ka psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõttudel. Lisaks omandas ta riigikeele A1-, A2- ja B1 tasemed. Kõik eelnev viitab sellele, et isik on teinud samme õiguskuuleka elu suunas, üritades muutuda, samas on isikul 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ning käesolev kuritegu on toime pandud vanglas. Seega ei suuda kinnipeetav hoiduda rikkumiste ja uute kuritegude toimepanemisest ka vangistuses range järelevalve all viibides, mistõttu puudub kindlus selles, et isik vabaduses seaduskuulekalt käituks ja uute rikkumiste toimepanemisest hoiduks. Kinnipeetaval on kindel alaline elukoht oma õele kuuluvas korteris, mis vastab ka elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samas puudub kinnipeetaval vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majanduslikult toimetulemiseks. Kinnipeetava õde ja õemees on lubanud teda vabanemisel esialgu majanduslikult toetada, kuid isiku võimalus tööle saada võib olla raskendatud tema valivast suhtumisest töösse. Nimelt on isik määratud vanglas koristajana tööle, kuid ta keeldus põhjusel, et saab selle eest liiga vähe raha. Kinnipeetaval puudub ka töökogemus ning harjumus tööl käia. Seda ei ole ta kujundanud ka vangistuse jooksul, kuivõrd ta keeldus tööst. Vargused on ta toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majanduslikku toimetulemist mõjutavad negatiivselt ka tasumata rahalised nõuded summas 6750 eurot, mida isik on lubanud küll tasuma hakata, kuid milleks peab ta enne sobiva töö leidma. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Enda sõnul vabanemisel enam alkoholi tarvitada ei soovi. On viibinud rehabilitatsioonil, kuid ei pea seda raviks alkoholismi vastu. Leiab ka ise, et muutub alkoholi tarvitanuna kontrollimatuks ja agressiivseks. Narkosõltuvust diagnoositud ei ole, kuid on enda sõnul varem tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. Ta on korduvalt kasutanud vägivalda teiste inimeste suhtes, ta ei arvesta teo tagajärgedega, mis nähtub selles, et kõik kuriteod on suunatud inimese elu või tervise vastu. Süüdistab kuritegude toimepanemises kannatanuid. Kuivõrd kinnipeetav ei ole saanud oma tegude tõsidusest aru ega mõista nendega kaasnevaid tagajärgi, ei saa kindel olla ka selles, et vabanemisel isik teisiti mõtleks. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 52% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 74%, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega, mistõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik. Kinnipeetav ei ole suutnud näidata kehtestatud nõuete järgimist ka vangistuses viibides ja on vangis olles toime pannud uue kuriteo. Seetõttu puudub kohtul kindlus selles, et katseaeg ja kontrollnõuete täitmine tingimisi ennetähtaega vabastamisel kulgeks probleemideta. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabaemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andrei Karajevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
- Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- mai 2017 määrus jätta muutmata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole CLARUS makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Andrei Karajevile advokaat Silver Reinsaare poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot.
- Mõista Andrei Karajevilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
- Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Riigikohtu 07.09.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Andrei Karajevi kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare määruskaebus menetlusse võtmata. 23.05.2017 kohtumäärus 1-14-9255 jõustus
- septembril
- a Riigikohtu kohtumäärusega. Referent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne