KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-882 Haldusasi A.N.i kaebus Eesti Vabariigi vastu 35 000 euro su

) § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sel alusel võib kaebuse tagastada mh juhul, kui kaebus on perspektiivitu.

1. A.N. taotleb talle õigustloova akti andmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Sätetena, millega on kahju tekitatud, nimetab kaebaja VangS § 90 lg-d 3 ja
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. RVastS § 14 lg 2 kohaselt ei välista § 14 lg 1 vastutust õigustloova akti alusel antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud kahju eest. VangS § 90 lg 3 näeb ette, et vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et vanglateenistus või arestimaja on kohustatud võtma kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine.
4. RVastS § 14 lg 1 järgi peavad õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud kõik järgmised tingimused: 1) on antud õigustloov akt või jäetud see andmata; 2) isikule on tekkinud kahju; 3) kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumisega; 4) esineb põhjuslik seos avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumise ja isikule tekkinud kahju vahel; 5) rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav; 6) isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma (vt Riigikohtu 31.10.2013 otsuse nr 3-3-1-84-12 p 13). Kahju hüvitamist saab RVastS § 14 lg 1 alusel nõuda siis, kui kahju on tekkinud otseselt õigustloova akti alusel või õigustloova akti puudumise tõttu. Kui isiku suhtes on antud haldusakt või sooritatud toiming, siis saab kahju hüvitamist nõuda RVastS §-de 7 ja 9 alusel (Andresen, E. Riigivastutus. Tartu, 2009, lk 88, ja Riigikohtu 30.11.2004 otsus nr 3-3-1-64-04, p 24).
5. Kaebuse kohaselt põhjustas kaebajale mittevaralist kahju tema lukustatud režiimil (üksi) hoidmine, pikaajaliste kokkusaamiste, spordisaali ja jalutusaia kasutamise ja kirikus käimise mittevõimaldamine ning helistamis-, suhtlemis- ja liikumispiirangute kohaldamine Tartu Vanglas aastatel 2007-2009, 2013-2015 ja 2015-2017 viibimise ajal. Järelikult on kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahetus põhjuslikus seoses Tartu Vangla kui haldusorgani toimingutega (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2015 määrus asjas nr 3-14-53307, p 15). Kuigi Tartu Vangla on kaebaja õiguste piiramisel juhindunud vangistusseadusest (peale VangS § 90 lg-te 3 ja 5 kindlasti ka § 94 lg 5), ei ole kahju põhjustatud otseselt õigustloova aktiga. Kuna on täitmata juba üks RVastS § 14 lg 1 alusel esitatava kahjunõude rahuldamise eeldus, ei kuuluks kaebaja kahjunõue rahuldamisele. Seega on RVastS § 14 lg-le 1 tuginedes Eesti Vabariigi vastu esitatud hüvitamiskaebus perspektiivitu ning tuleb

§ 121lg 2 p 2 alusel tagastada. II 2

§ 47

järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Tartu Vangla märkis vastuseks halduskohtu 04.05.2017 kohtunõudele, et A.N. ei ole kohtule käesolevas asjas esitatud kaebuses toodud asjaoludel Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Samas viitas vangla mh haldusasjale nr 3-17-188, milles kaebaja taotles Tartu Vanglalt 1500 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et teda hoiti Tartu Vanglas üksikvangistuses ning puudus mõtestatud tegevus. Kaebaja viitas nimetatud asjas esitatud kaebuses samuti õiguskantsleri 07.01.2014 ettepanekule nr 24 ning taotles ettepanekus nimetatud VangS sätete põhiseadusvastaseks tunnistamist. Haldusasjas nr 3-17-188 esitatud kaebuse lisaks oli Tartu Vangla 10.01.2017 otsus nr 1-13/2366, millega jäeti rahuldamata A.N.i 16.11.2016 registreeritud mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 1500 eurot. Asjaolude kirjelduse kohaselt tekkis A.N.ile kahju sellest, et alates 25.11.2015 erinevatel ajavahemikel Tartu Vanglas viibides hoiti teda 23 tundi lukustatud kambris, kus puudus mõtestatud tegevus. Mõtestatud tegevuse puudumise all pidas A.N. silmas seda, et puudusid igasugused kambrivälised tegevused. A.N. leidis, et talle tekitati moraalset kahju ning kahjustati tema tervist. Vangla otsusest selgub, et pärast 25.11.2015 ning enne 16.11.2016 kahju hüvitamise taotluse esitamist viibis A.N. Tartu Vanglas vahistatu staatuses 27.11.2015-30.12.2015 ja 06.01.2016-08.02.
2. Seega hõlmab käesolevas asjas esitatud kaebus osaliselt samu asjaolusid nagu haldusasjas nr 317-188 esitatud kaebus, sest praeguses asjas taotleb kaebaja mh Tartu Vanglas aastatel 20152017 talle vahistatu režiimil hoidmisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Järelikult on kaebajal talle Tartu Vanglas 27.11.2015-30.12.2015 ja 06.01.2016-08.02.2016 tekitatud väidetava kahju osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud juba Tartu Vangla 10.01.2017 otsuse tegemisega. 12.

§ 121

lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Tallinna Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-17-188 esitatud kaebuse 14.03.2017 määrusega ning kaebaja määruskaebuse menetlus on hetkel Tallinna Ringkonnakohtus pooleli. Kuna haldusasjas nr 3-17-188 esitatud kahjunõue on osaliselt käesolevas asjas esitatud kahjunõudega kattuv, kuid haldusasjas nr 3-17-188 on kohtumenetlus veel pooleli (st kaebuse tagastamine ei ole veel jõustunud), siis ei oleks kaebuse menetlemine kattuvas osas lubatud. Hetkel ei ole välistatud, et halduskohtul tuleb haldusasjas nr 3-17-188 esitatud kaebust sisuliselt menetleda. Järelikult tuleb kaebus osaliselt tagastada

§ 121lg 1 p 3 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-2435, p 5). 3

§ 121lg 1 p 4).

Tartu Vangla kinnitas, et A.N. ei ole kohtule saadetud kaebuses toodud asjaoludel Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud (v.a haldusasjast nr 3-17188 nähtuv kahju hüvitamise taotlus). III 14. Olukorras, kus kohus kaebuse tagastab, puudub vajadus ja võimalus lahendada kaebaja erinevaid menetluslikke taotlusi (riigilõivust vabastamine, tähtaja ennistamine, tõendite kogumine). /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 4