Obsah (7)

§ 33§ 23§ 32§ 13§ 34§ 24§ 38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja tähtaeg Tallinna Haldusk

§ 33

lg 2 järgi tuli kasutusloa saamiseks esitada koos kasutusloa taotlusega ehitusprojekt (tööprojekt), mille kohaselt ehitis on ehitatud ning koos tööprojekti juurde käivate 4 teostusjoonistega. Kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojektid aga kajastavad ehitisi, mille ehitamist tegelikkuses toimunud ei ole (Risti põik tänav) ning kajastamata on ehitised, mis tegelikkuses on rajatud (Kagu tänava kraav). Kolmanda isiku poolt esitatud projekt on dateeritud aprillis 2012 ehk ligi 6 kuud varem, kui toimus kasutuslubade väljastamine. Esitatud projektist saab üheselt järeldada, et tegu ei ole tegelikult teostatud tööde aluseks oleva projektiga ning selle alusel ei oleks vastustaja õiguspäraselt kasutusluba väljastada saanud. 25.Vastustaja on keeldunud väljastamast kaebajale asjakohast ehitusluba, samas ei ole vastustaja täitnud Põhjakeskuse DP-st tulenevat kohustust tagada asjakohaste avalike teede, sh Risti tn ja selle mahasõidu olemasolu. Füüsiliselt on olemas Kagu tänav, kuid selle äärde on vastu Risti 1 kinnistut ehitatud sadeveekraav DP-s ette nähtud sadevee kanalisatsioonitorustiku asemel. Kaebaja on ehituslubade vaidlustamise asjas nimetanud, et ei ole järgitud Põhjakeskuse DP-s ettenähtud teede ja tehnovõrkude asukohti ja tehnilisi lahendusi, mistõttu ei ole võimalik liikuda ei jalgsi ega sõidukiga kaebaja kinnistule ja on takistatud liitumine. Kraaviga lahendus, mis asendab plaanitud torustiku lahendust, tekitab kinnistule liigvee, mis mõjutab kaebaja kinnistu kasutamist ja väärtust. 26.Kui vastustaja oleks järginud DP-s ettenähtud kasutuslubade väljastamise järjekorda (p 2.14) ning nõudnud avalikuks kasutamiseks ettenähtud teemaa ja tehnovõrkude ja rajatiste osas kasutusluba enne kaubanduskeskuse kasutusloa andmist, siis puuduks vastustajal ainus põhjus jätta kaebajale taotluse alusel ehitusload väljastamata. 27.Kaebaja ei saanud kontrollida projekti vastavust ja seotust kaebaja subjektiivsete õigustega, sest ehitamine ei ole toimunud kohtule esitatud projekti järgi. Samuti on kolmanda isiku selgitused õlipüüduri ning sadevee lahenduse osas paljasõnalised, kuivõrd esitatud dokumentatsioon (puuduvad teostusjoonised) ei tõenda nende rajamist. 28.Tähelepanuta ei saa jätta Riigikontrolli audit, kuna auditis on otsesõnu leitud, et nii ehituskui ka kasutusluba väljastati õigusaktides ettenähtud nõudeid eirates. Riigikontrolli auditi näol on tegu sõltumatu hinnanguga ja hinnang Rappeli Keskuse ehitusele on ühene leides, et vastustaja on mitmel olulisel juhul rikkunud seadusandlust ning toonud sellega kaasa olukorra, kus tehtud tööde vastavust nõuetele ei ole olnud üldse võimalik kontrollida. Hinnates kogumis Riigikontrolli auditi tulemust ning kaebaja poolt esile toodud ilmseid puudusi kolmanda isiku poolt esitatud dokumentatsioonis, on õige asuda seisukohale, et olukorras, kus kolmas isik õiguspäraseid dokumente (põhiprojekt koos töö- ja teostusjooniste ning kaetud tööde aktidega) esitanud ei ole, tuleb järeldada, et vastav dokumentatsioon puudub ning vastustaja on kasutusloa väljastanud õigusvastaselt. Kasutusloa tühistamise korral ei saa avalikud huvid selliselt oluliselt kahjustatud.

1. Kaebaja menetluskulude kandmine on tõendatud OÜ Laesson ja Partnerid arvetega nr 837 (summas 1464,90 eurot, km-ga 1847,88 eurot), nr 917 (summas 3380,10 eurot, km-ga 4056,12 eurot) ja nr 1035 (summas 1868,65, koos km-ga 2242,38 eurot). Arvetele on lisatud spetsifikatsioon. Arved sisaldavad endas materjalidega tutvumist ja kaebuse ning kaebuse täienduse koostamist ning kompromissimenetluses osalemist. Arved on tasutud kolmanda isiku poolt, mis ei välista menetluskulude hüvitamist (TsMs § 174 lg 4). Kõik kulutused on mõistlikud ja vajalikud. Vastustaja on oma 21.12.2015 esitatud vastuses asunud seisukohale, et kaebaja ei ole esitanud seoses õigusabikuludega tõendeid, millest nähtuks kaebaja kohustus hüvitada õigusabikulud Vana-Viru Arenduse OÜ-le. Kaebaja on aga käesolevas kohtumenetluse 07.02.2014 menetlusdokumendi lisas 2 juba esitanud tõendi, millest nähtub kaebaja vastavasisuline kohustus Vana-Viru Arendus OÜ ees. Kaebaja poolt 11.12.2015 esitatud menetlusdokumendi lisasse 7 on ekslikult sattunud mittetäielik menetluskulude arve koos menetluskulu nimekirjaga ja kaebaja lisab korrektse ja täieliku menetluskulu arve (lisa 1); antud menetluskulu tasumist tõendab 11.12.2015 menetlusdokumendi lisas 8 esitatud tõend. Vastustaja menetluskulud ei ole õigustatud. 5
2. Kaebaja taotleb tühistada Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korraldus nr 528 „Kasutusloa väljastamine“ tervikuna koos selle alusel antud kasutusloaga nr 3760 ja mõista Rapla Vallavalitsuselt välja Risti 1 PRKT OÜ kasuks menetluskulu summas 8146,38 eurot. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 31.Rapla vald peab kaebust alusetuks ning vaidles vastu ka kaebaja alternatiivse tuvastusnõude menetlusse võtmisele. Kaebaja on esitanud kohtusse sisuliselt nn populaarkaebuse ega ole kuidagi tõendanud vaatamata kohtu nõudmisele asjaolu, kuidas on kaubanduskeskuse hoone ja selle kasutusluba seotud kaebajale kuuluva kinnistuga. 32.Kaubanduskeskuse hoone, parkla ja siseteed ei ole seotud kaebuse esitajale kuuluva kinnistuga ning kaebaja huviga infrastruktuuriga ühinemise suhtes ning istungil selgus, et kaebaja sooviks oli vaidlustada Kagu tänava ja Risti tänavaga seotud küsimusi, seega on see teise haldusasja teema ehk Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-13-385 esitatud kaebuse 21.03.2013 kasutusloa nr 3792 suhtes esitatud vaidlus, so kaebaja algatatud vaidlus kaubanduskeskuse juurdepääsuteede ja insenervõrkude kasutamiseks, mil tühistamisnõue jäi rahuldamata.
3. Kaebuse esitaja ei ole suutnud tõendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist ning ei ole tõendanud, milline on kahjulik tagajärg, mis väidetavalt tekkis kaebuse esitajale seoses käesoleva kasutusloa väljastamisega. Käesoleva vaidluse esemeks olev kaubanduskeskuse kasutusluba sisaldab asfalteeritud alasid-parklat, sõiduteed ja laadimisala ehk antud objektid ei ole seotud kaebuse esitaja kinnistuga. Objektide pindalade suurus ei saakski mõjutada negatiivselt kaebuse esitaja kinnistu olukorda.
4. Kaebaja väidab, et Kagu tänava kaudu voolavad sadeveed jõuavad Risti 1 kinnistule ehk kaebajale kuuluvale maaüksusele (subjektiivsete õiguste rikkumine) ja seisukoha tõendamiseks on kaebaja lisanud kohtunõude vastusele fotod. Kaebaja soovib tõendada, et kuna sadevett ei ole kinni püütud enne Risti 1 kinnistule jõudmist, siis maapinna langusest tingituna Rappeli keskuse poolt Risti 1 kinnistu poole jõuavad sadeveed Risti 1 kinnistule ning rikuvad otseselt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja vaidleb seisukohale vastu, kuna antud juhul ei ole tõendatud kohtunõude vastuse juurde lisatud fotode alusel, et sadeveed jõuaksid üldse kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule. Samuti ei ole tõendatud, et võimalik sadevesi tekitaks mingisuguseid negatiivseid mõjutusi.
5. Kaebuse esitaja on arusaamatult kaebuses põhistanud oma seisukohti Riigikontrolli aruande alusel ning selle kaudu esitanud väiteid, mis on iseloomulikud nn populaarkaebusele ning ei ole seotud kaubanduskeskuse vaidlusaluse kasutusloaga. Kaebuse esitaja ei saa kohtusse esitatud kaebuse alusel kaitsta avalikku huvi ega tugineda avaliku huvi väidetavale rikkumisele, mida on tuvastatud Riigikontrolli aruandes. 36.Vastustaja on aktsepteerinud Põhjakeskuse DP ajal kaebuse esitaja poolt esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid. Kaebaja esitas DP avaliku väljapaneku ajal 01.08.2011 vastuväited ja ettepanekud Põhjakeskuse DP-le ja osales 03.08.2011 toimunud Põhjakeskuse DP avaliku tulemuste avalikul arutelul. Teemaa osas ei ole tegemist PlanS enne 01.07.2015 kehtinud redaktsioonis § 20 lg-s 1 sätestatud vastuväitega planeeringulahenduse kohta, vaid kaebaja on teinud ettepaneku juba enne DP kehtestamist teemaa vallale tasuta üleandmiseks vastavasisuliste asjaõiguslike kokkulepete sõlmimiseks, selle tõttu ei saa käesoleval juhul rääkida DP menetluses vastuväidetega mittearvestamisest. Tehnovõrkude ehitamise võimalusega seonduva kaebaja vastuväitega on aga Põhjakeskuse DP-s arvestatud. DP seletuskirja p-s 2.14 on kirjas, et DP-ga määratud teemaa kruntide omanik(ud) on kohustatud lubama teelt juurdepääsu ja teemaale detailplaneeringujärgsete tehnovõrkude rajamist nii Risti tn 1 kui ka teistele Koguduse DP-ga kavandatud kinnistu omanikele ka enne tee väljaehitamist 6 (Pos 1 arendaja poolt ja üleandmist omavalitsusele). Eeltoodu ei välista vajadusel sundvalduse seadmist. 37.Enne 01.07.2015 kehtinud PlanS § 9 lg 1 kohaselt koostatakse DP valla või linna territooriumi osa kohta ning see on maakasutuse ja lähiaastate tegevuse aluseks. Nimetatud sättest ega ka planeerimisseaduse ühestki teisest sättest ei tulene kohustust määrata DP-s detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate objektide valmimise tähtajad.
6. Käesolev olukord juurdepääsu teede küsimuses kaebuse esitajale kuuluva Risti 1 kinnistu suhtes ei ole tekkinud vastustaja tegevusest või tegevusetusest. Vastustaja ei soovinud Põhjakeskuse DP kehtestamisega muuta Koguduse DP lahendust kaebaja kinnistu osas (sh juurdepääsude osas), mis nähtub ka Rapla Vallavalitsuse 02.08.2011 kirja p-st 2, kus selgitatakse, et „detailplaneeringu mitmeti mõistetavuse vältimiseks kanname põhijoonisele Risti tn 1 juurdepääsud vastavalt kehtivale Koguduse detailplaneeringule“. Juurdepääsude asukoht jäeti DP-s samaks. Sõltumata Põhjakeskuse planeeringu lahendusest puudub kaebajal faktiline juurdepääs avalikult kasutatavale teele, so Põhjakeskuse planeeringu kehtestamiseta või ka realiseerimata ei piirdu kaebaja kinnistu ikkagi vahetult avalikult kasutatava teega ja ta peab juurdepääsu rajamiseks saama maaomaniku nõusoleku, et vahepealset ala kasutada. Kaebaja soetas endale kinnistu, millel puudus vahetu juurdepääs kinnistule kaebajat huvitavas kohas.
7. Kuna vastustaja on soovinud olukorda lõplikult lahendada (sh eesmärgiga tagada ka kaebajale vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale teele), on vastustaja sõlminud kolmanda isikuga infrastruktuuri väljaehitamise lepingud ja 22.08.2011 notariaalse kinnistute võõrandamise eellepingu, millest nähtub, et tasuta vastustajale võõrandamise objektiks on ka Risti tänav. Vastustaja on seega teinud ja teeb jõupingutusi avalike teede ülevõtmiseks ja olukorra lahendamiseks. Kolmas isik on siinkohal juba andnud tema poolt rajatud vee-, ja kanalisatsioonitrassid tasuta üle piirkonna vee-ettevõtjale Rapla Vesi AS-ile. Põhjakeskuse DP seletuskirja p 2.14 sõnastuse alusel ei saanud vastustaja ühepoolselt panna kolmandale isikule detailplaneeringu seletuskirjaga kohustust välja ehitada kaebaja kinnistut teenindavad juurdepääsud (lisaks tänavatele). Sellist kohustust ei tulene ka vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingutest, sh 20.03.2011 lepingust (kohtutoimik I kd, lk 8687) ja 22.08.2011 sõlmitud notariaalsest eellepingust (kohtutoimik I kd lk 88-101) ja 18.06.2012 sõlmitud koostöölepingust.
8. Planeeringus teede ja juurdepääsude rajamise kohustus on ja oli seotud planeeringuga ehitusõigust andvate kruntidega (Pos 3 ja Pos 1), so kolmas isik pidi planeeringu kohaselt välja ehitama tema enda ehituskrunti teenindavad juurdepääsuteed. Vastustaja nendib, et viidatud DP seletuskirja punkti sõnastus võib olla ebaõnnestunud või segane, kuid igal juhul ei saanud vastustaja ühepoolselt panna kolmandale isikule DP seletuskirjaga selliseid kohustusi. Kaebuse esitaja käsitlus, et kolmandal isikul oli kohustus projekteerida ja välja ehitada Risti 1 kinnistut teenindavaid juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt tänavalt/teelt, on väär.
9. Rappeli kaubanduskeskuse kaubandushoonele ja seda teenindavatele rajatistele, mille moodustavad kaubanduskeskuse krundisisesed teed ja platsid, on kasutusluba väljastatud 10.12.2012 (14.04.15 seisukoha lisa 6). Täiendava kasutusloa kaubanduskeskust teenindavatele tänavatele ja tehnovõrkudele on vastustaja väljastanud kõigest 40 päeva hiljem, so 21.01.
10. a. Vastustaja hinnangul on kolmas isik sellega DP nõude täitnud. 42.Kolmandal isikul puudub kohustus rajada ning taotleda ehitus- ja kasutusluba kõigile planeeringus kajastatud ehitistele. Kolmas isik on realiseerinud planeeringu kõigest osaliselt (välja on ehitamata täielikult Positsioon 3) ja kolmandal isikul puudub kohustus realiseerida kogu ehitusõigus, mida planeering võimaldab. Väär on seega seisukoht, et kolmandale isikule väljastatud kasutusluba on õigusvastane seetõttu, et pole valmis ehitatud rajatisi, mida kaebuse esitaja soovib ise kasutama hakata. 7 43.Kaebaja ei ole senimaani vastanud kohtule, millise kaubanduskeskuse kasutusloaga ta enda õiguste rikkumisi seostab ja millise kaubanduskeskuse ehitus- või kasutusloaga tekitati talle väidetav kahju. Kaebaja on nn „igaks juhuks“ igas tema algatatud kohtuvaidluses esitanud ühed ja samad väited ning ta esitas ka tuvastusnõude kahes haldusasjas kasutuslubade suhtes.
11. Kaebuse esitamisel oli võimaliku subjektiivsete õiguste rikkumisena välja toodud asjaolu, et Kagu tänava kaudu voolavad sadeveed jõuavad Risti 1 kinnistule ehk kaebajale kuuluvale maaüksusele. Asja arutamisel selgus, et kaebaja on eksinud, kuna näitas väidetavat kraavist tulenevat negatiivset mõjutust arvates, et tema kinnistu kõrval asub kraav. Tegelikult asub kraav kohas, mis ei ole kaebaja kinnistu juures ja mille lahendus on seotud teise kasutusloaga. Hilisemalt kaebaja kohtule enam midagi asjakohast ei vastanud ning läks üle nn populaarkaebuse väidetele ja lisas eksitavalt veel ka rida asjakohatuid ja seostamata selgitusi. 45.Menetluses on kaebaja saatnud kohtule arusaamatult lisaks ka fotod, mille kohta ei ole antud olukorrale adekvaatseid seletusi ning nende alusel ei ole tõendatud, et sadeveed saaksid jõuda või jõuaksid kaebajale kuuluvale kinnistule. Tõendatud ei ole, et võimalik sadevesi tekitaks üldse mingisuguseid negatiivseid mõjutusi kellegi kinnistule või ka kaebaja kinnistule ning selliselt tekitaks kahjustusi, mille alusel saaks väita, et kaebajal on takistatud kinnistu kasutamine.
12. Soov vastustaja halduspraktika muutmiseks pöörduda maavanema poole, kinnitab, et kaebaja on esitanud kohtusse tegelikult populaarkaebuse ning muud asjakohased argumendid ja kaalutlused puuduvad.
13. Rapla Vallavalitsuse 30.11.15 istungi protokoll nr 54 ja Rappeli Keskuse OÜ ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse 30.09.15 kiri kinnitavad, et vastustaja on uuendanud korrektselt juurdepääsutee ehitusloa menetluse ja läbi viinud haldusmenetluse. Lisatud kirjavahetus vaegtöödest ja Rappel Keskuse OÜ 11.11.15.a. vastus vallavalitsusele seotult vaegtöödega ei ole käesolevas asjas asjakohased.
14. Planeeringu seletuskirjast kaebaja poolt väljatoodud laused ei oma haldusakti iseloomu ja neist ei tulene vastustajale kohustusi. Servituudi tasu, hooldamiskohustus jms tingimused määratakse eraõiguslike kokkulepetega, tee avalikuks kasutamiseks määramine kokkuleppega, eeltoodu ei välista vajadusel sundvalduse või servituudi seadmist. 49.Vastustaja ja kolmanda isiku suhted on reguleeritud lepingutega, milles sätestatakse, millised teed ja rajatised tuleb välja ehitada kolmandal isikul. PlanS § 13 kohaselt ei ole mahasõidu märkimine planeeringus kinnisasja kitsendus, mille nõudmist saaks kaebaja vastustajalt nõuda. Kaebajalt ei võta ära kaubanduskeskuse kasutusluba ühtegi juurdepääsu.
15. Vastavalt

§ 23

lg 1 oli taotluse alusel väljastatud ehitusluba ja väljastatud on ka vastav ehitusprojekt. Seaduse muutuse alusel on kaebaja huvides antud välja Rapla Vallavalitsuse 30.11.2015 a korraldus nr 484, mille alusel andis vastustaja välja ehitusloa kaebajale Risti 1 PRKT OÜ-le sissesõidutee rajamiseks aadressil Rapla vald, Uusküla, Risti tn 1. Vastustaja on ka varem arvestanud kaebaja huvidega. 51.Kaebaja on väitnud, et kolmanda isiku ehitusprojektid on dateeritud „aprill 2012“, so ligi pool aastat varasemalt, kui kasutuslubade väljastamine (10.12.12), kuid see ei anna alust arvata, et kaebaja huvisid mõjutatakse negatiivselt. Kaebaja sj ise märgib, et ehitusprojektis ei ole kraavi käsitletud, kuid seda ei saagi seal olla, kuna kraavi ei rajatud. Sademevee lahendus on kooskõlas Põhjakeskuse DP-ga. Kaebaja kinnistule sademeveed ei valgu ja see leidis kinnitust juba 15.12.14.a. kohtuistungil. 52.Kaubanduskeskus koos krundisiseste teede, platside ja haljasalaga, rajatud teed ja taristu tervikuna on hõlmatud Põhjakeskuse DP-ga, millele andsid kooskõlastuse kõik piirinaabrid, sh kaebaja. Teede rajamisele kaebaja ei ole varem vastu vaielnud. Kaebaja tugineb Maanteeameti 26.01.12.a. kirjale, mis aga kajastab aga Rappeli Keskuse ehitamisele eelnenud asjaajamist. 53.PlanS § 2 lg 2 viidates märgib vastustaja, et senimaani ei ole olnud kuulda ühtegi fakti, mis kinnitaks kaebaja väidet, et Põhjakeskuse planeering ja rajatud kaubanduskeskus, selle taristu, 8 kasutatud ehitusprojektid, ehitised ise jms, ei vastaks nõuetele ja kasutuslube poleks tohtinud välja anda. Kasutusluba on antud konkreetsele projektile, see objekt ei asu kaebajale kuuluval kinnistul, see vastab nõuetele (

§ 32

lg 1) ja kaebaja pretensioonid saavad selliselt olla seotud teise rajatise projektiga. Kaebaja kinnistu on hooldamata ja seal kasvab võsa.

1. Kaebaja on tsiteerinud oma vastuses kohtuotsust haldusasjast nr 3-11-2305 p-st 52, kuid ebatäpselt. Kaebaja on ise Koguduse DP mõistes huvitatud isikuks, kellel lasub infrastruktuuri rajamise kohustus enda kinnistul. Risti tänava ja sealt Risti 1 mahasõit on kahes DP-s identsed, kaebajal on enda kinnistu kasutamiseks vajalik projekteerida ja välja ehitada hiljem avalikku kasutusse jääv infrastruktuur. Kaebaja esindaja T.Samuel 14.12.11.a. kohtumisel vastustaja esindajaga nõudis, et vald sekkuks kaebaja huvides tema ja EELK Rapla Maarja-Magdaleena Koguduse vahelisse vaidlusesse, et viimane nõustuks, et kaebaja saaks rajada juurdepääsutee põhjakeskuse DP-d eirates. Mahasõidu osas on istungil (15.12.14) jõutud arusaamisele, et ehitusloa saab väljastada vaid isikule, kellele teemaa kuulub või teemaa valdaja nõusolekul ka ehitajale, aga kasutusloa saab väljastada siiski teemaa omanikule. Kaebaja lubas tellida mahasõidu rajamise kolmandalt isikult, kuid see jäi tal ilmselt täitmata. Kompromissettepanekud ei ole olnud tõhusad ja usaldusväärsed.
2. Kokkuvõttes nähtub, et kaubanduskeskuse parkimisalad, sõiduteed, laadimisala ei saa rikkuda kaebaja õigusi, sj negatiivselt, kuna objektid ei ole seotud kaebaja kinnistuga. Ka nende suurus ei saa mõjutada kaebaja õigusi.
3. Kaebaja taotleb alusetult menetluskulude hüvitamist 11.12.15 menetlusdokumendi alusel, millest nähtub, et kulud on tasunud Laesson & Partnerid OÜ-le Vana –Viru Arenduse OÜ, kellel ei ole kaebajaga mingit seost. Viitega Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-47-12 p 31; nr 3-31-23-10 p 18 ja nr 3-3-3-12-03 p 9 leiab vastustaja, et puuduvad tõendid, millest nähtuks, et kaebajal oleks kohustus tasuda õigusabikulud eelmärgitud OÜ-le, teine arvedokument on puudulik (puudub arve nr; õigusabile kuulunud tunnid; arve summa, seda dokumenti ei ole võimalik siduda arve lisaks oleva õigusabikulude nimekirjaga.
4. Käesoleval juhul on põhjendatud välja mõista vastustaja lepingulise esindaja menetluskulud. Käesoleval juhul lepingulise esindaja kasutamine vastustaja poolt oli põhjendatud asja keerukuse ja antud kohtuasjaga seotud erinevate kohtuasjade materjalide mahukuse tõttu ning palub mõista välja lepingulise esindaja menetluskulud tervikuna kaebuse esitajalt. Vastavalt käesoleva menetlusdokumendi lisadele nr 1 kuni 4 on vastustaja kandnud menetluskulusid kokku summas 14 229.60 eurot koos käibemaksuga. 06.06.16.a. esitas vastustaja esindaja täiendava menetluskulude nimekirja ja arve summas 1612,80 eurot koos kuludokumentidega, mille palus samuti välja mõista kaebajalt. RAPPELI KESKUS OÜ SEISUKOHAD
5. Rappeli Keskus OÜ palub jätta kaebus rahuldamata ja hüvitada talle õigusabikulud summas 1250 eurot.
6. Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohtadega, mis on esitatud tühistamisnõude rahuldamata jätmiseks ja tuvastusnõude tagastamiseks. Kasutusluba nr 3760 on antud välja Põhjakeskuse kaubanduskeskuse hoonele ning rajatistele, mille moodustavad kaubanduskeskuse krundisisesed teed, platsid ja haljasalad. Kuna kaebaja väidab, et tema õiguste rikkumine on seotud asjaoluga, et ta ei saa tegeleda temale kuuluval kinnistul ettevõtlusega seetõttu, et vald on viivitanud Risti 1 kinnistule Risti tänavalt mahasõidu rajamisega, siis ei saa käesolev kasutusluba kaebaja ettevõtlust takistada. Lisaks on Rapla Vallavalitsuse 30.11.2015 korraldusega nr 484 kaebajale antud ehitusluba sissesõidutee rajamiseks aadressil Rapla vald, Uusküla, Risti tn
7. Käesolevalt vaidlustatud kasutusloast nr 3760 ei sõltu juurdepääsu rajamine kaebaja kinnistule. 9
8. Rapla Vallavolikogu kehtestas oma 26.06.
9. a. otsusega nr 41 nn „Koguduse detailplaneeringu“, mis nägi ette ka piirkonna infrastruktuuri väljaehitamise, selle eest pidi vastutama DP elluviija Risti 1 PRKT OÜ, kes aga ei saanud eelnimetatud ülesandega hakkama. Rappeli Keskus OÜ-l tuli täita Rapla valla nõudmisi, kellel oli kogu piirkonna arengust sootuks erinev arusaam ning kes soovis infrastruktuuri väljaehitamist veelgi suuremas mahus, kui see olnuks keskuse enda funktsioneerimiseks või ka DP realiseerimiseks hädatarvilik. Avalikult kasutatavate teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste ehitamine on kohaliku omavalitsuse kohustuseks (

§ 13

), kuid huvitatud isik ja kohalik omavalitsus võivad selles osas sõlmida erikokkuleppeid. Rappeli Keskus OÜ kinnitas kohustust rajatav infrastruktuur vallale tasuta üle anda, kuid omandas see-eest õiguse saada vallalt oma vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist juhul, kui tema poolt rajatud infrastruktuuriga peaksid liituma kolmandad isikud (vt koostöölepingu punkt 13). Infrastruktuur on nüüdseks välja ehitatud ja faktiliselt kasutavad inimesed seda iga päev. Kolmas isik oli teinud Rapla vallale korduvalt ettepanekuid, et vald lepiks kokku kompensatsiooni arvestamise metoodikas.

1. Seonduvalt isevoolse kanalisatsioonitorustiku, survekanalisatsiooni ja veetorustikuga nähtub, et see pole mitte üksnes valmis ehitatud, vaid 09.10.
2. a. notariaalse lepinguga aktsiaseltsile Rapla Vesi üle antud. Valmis on ehitatud kogu Rapla vallale üleandmiseks mõeldud infrastruktuur.
3. Vastavalt DP-le tuli ühes etapis välja ehitada kõik kavandatud juurdepääsuteed; pos 6 väljaehitamisel ei olnud seejuures vajalik rajada pos-i 7 põhjapoolset (positsiooniga 3 piirnevat) lõiku; 18.06.
4. a. koostöölepingu p 1.
5. kohustas Rapla vald Rappeli Keskus OÜ-d seejuures aga pos 6 väljaehitamise asemel ehitama välja (tunduvalt kallima) pos 7 põhjapoolse (positsiooniga 3 piirneva) lõigu. Ka see kohustus on täidetud. Mingeid takistusi juurdepääsuks teistele kinnistutele või sinna tehnovõrkude rajamiseks pole Rappeli Keskus OÜ ei Risti 1 PRKT OÜ-le ega kellegi muu suhtes teinud.
6. Kasutuslubadest puudub ainsana käesoleval hetkel Maanteeameti kooskõlastus Kagu tänava sissesõidule, kuid ka selle saamine ei sõltu Rappeli Keskus OÜ-st (s.t. sissesõidu on ta valmis ehitanud). Maanteeamet ja pos 2 omanik Rapla Bussijaam vaidlevad pikalt selle üle, kas seoses Kagu tänava sissesõidule kasutusloa väljastamisega tuleb sulgeda olemasolev sissesõit. Maanteeamet on avaldanud valmisolekut nõustuda olemasoleva sissesõidu säilitamisega tingimusel, et sõltumatu liiklusaudit kinnitab sellise lahenduse turvalisust.
7. Kolmas isik on ise täitnud DP-d, st ehitanud selle alusel välja kogu oma tegevuseks vajaliku infrastruktuuri. Isegi kui (teoreetiliselt) ei oleks kolmas isik seda teinud, saaks tema ja vastustaja vahel sõlmitud lepingute alusel esitada nõudeid üksnes vastustaja, mitte kaebuse esitaja.
8. Kasutusloa tühistamine riivaks avalikkuse ja arvukate teiste isikute huve. Keskust teenindava infrastruktuuri kasutusloa tühistamine tooks kaasa keskuse sulgemise, sest ilma vastava infrastruktuurita ei saa keskus toimida. Keskuse sulgemise mõjud väikelinnale oleksid tunduvalt ulatuslikumad, kui mistahes (väidetavad) negatiivsed mõjud kaebuse esitajale.
9. Teede projektis, mille alusel kolmas isik infrastruktuuri välja ehitas, ei olnud kajastatud kaebuse esitaja poolt nimetatud mahasõite Risti tänavalt kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule, mistõttu ei oleks kolmas isik saanud neid (kaebuse esitaja enda asemel) välja ehitada. Samuti puudub kaebuse esitajale kuuluvale kinnistule üldse igasugune juurdepääs kergliiklusteelt, millega seonduv ei saa juba seetõttu kaebuse esitaja õigusi riivata. Kaebuse esitaja on oma vastupidiste väidete kinnituseks esitanud 16.02.
10. a. kaebuse täienduse lisana nr 1 küll Arhitektuurinurk OÜ joonise, kuid ei pööra tähelepanu sellele, et eelnimetatud joonis ei kuulu teede projekti koosseisu, mille alusel anti välja ehitusluba ning mille vastavust saaks kasutusloa väljastamisel kontrollida.
11. Kolmas isik esitab dokumendi, mis tõendab veetrasside üleandmist Rapla Vesi AS-ile; ehitusloa lisaks oleva teede projekti asendiplaani.

§ 33

lg 5 sätestab, et kasutusluba väljastatakse valminud ehitisele kui tervikule, kuid seda võib väljastada ka ehitise osale, kui 10 seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Kasutusloa saanud ehitisi on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada ja seda on probleemideta tehtud. Olukorras, kus tee on valminud, faktilises kasutuses ja sellele on väljastatud tee kasutusluba, ei ole kaebuse esitaja poolt tõstatatud küsimus sellest, kas lisaks eelnimetatud teele oleks tulnud ehitada nt ka mahasõit kaebuse esitaja kinnistule (või kes oleks pidanud seda tegema), lahendatav tee kasutusloa tühistamisega, sest kaebuse rahuldamine ja tee kasutusloa tühistamine muudaks mahasõidu rajamise võimatuks. Kasutusloa väidetav vastuolu DP-ga ei saa vastavalt

§ 34lg-le 1 olla kasutusloa väljastamisest keeldumise aluseks.

Põhjakeskuse DP seletuskirjas märgitakse: „Enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele ehitusloa saamist peab olema väljastatud neid teenindavate tänavate ja tehnovõrkude ehitusluba ning enne ehituskruntidele kavandatud ehitistele (sh hooned koos parkimisplatside, kõnniteede jms) kasutusloa saamist peab olema tänavate ja tehnovõrkude kasutusluba.“ Ajaliselt järgnevat kasutusluba ei saa väljastada suuremas ulatuses, kui ajaliselt eelnevat ehitusluba. Vastustaja on väljastanud kasutusloa kaubanduskeskusele (12.12.2012) a ja kasutusloa kaubanduskeskust teenindavatele tänavatele ja tehnovõrkudele (23.01.2013). Kuigi kasutusload on väljastatud (DP-s sätestatuga võrreldes) vastupidises järjekorras, oli selline rikkumine formaalne. Kehtiv õigus ei sätesta, nagu oleks varem väljastatud kasutusloal mingeidki eeliseid võrreldes hiljem väljastatud kasutusloaga, seega ei saa kasutuslubade väljastamise kronoloogiline järjekord kellegi õigusi kahjustada ja üksnes kasutuslubade väljastamise nn ebaõige järjekorra pärast ei saa neid tühistada.

1. DP mõtteks oli vaieldamatult see, et selle rakendamisel ei tekiks olukorda, kus kaubanduskeskus ehitatakse valmis ja antakse kasutusse ilma seda teenindavaid tänavaid ja tehnovõrke valmis ehitama, vaid et lõpptulemusena väljastataks mõlemad kasutusload ning nimetatud tingimus on täidetud. Kaebuse esitaja arusaam, nagu peaks kolmas isik hakkama rajama kaebuse esitaja krundile juurdepääse, mahasõite vms, on ekslik ning vastuolus kehtiva DP-ga, mis sätestab üheselt: „Krundile jäävate ja väljaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike juurdepääsuteede, haljastuse, väikevormide jms väljaehitamise kohustus on krundi valdajal. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt kruntide valdajate ja võrguvaldajate kokkulepetele.“
2. Iga menetlusdokumendiga on kaebaja esitanud kohtule hulgaliselt lisamaterjale. Kaebajast ei ole arusaadav, mida ta erinevate kaebustega taotleb. Faktilised asjaolud on menetluse ajal juba muutunud. Küsimus sellest, kas vastustaja poolt teedele, tänavatele ja tehnovõrkudele antud kasutusluba oli õiguspärane, lahendatakse teises menetluses (haldusasi nr 3-13-385). Teedele, tänavatele ja tehnovõrkudele väljastatud kasutusluba ei ole käesolevas haldusasjas vaidlusalune; käesolevas haldusasjas vaidlusalune kaubanduskeskuse ja selle juurde kuuluvate rajatiste kasutusluba ei takista kaebaja liitumist teede, tänavate ja tehnovõrkudega või tema juurdepääsu talle kuuluvale kinnistule. Kaubanduskeskusele ja selle juurde kuuluvatele rajatistele vastustaja poolt antud kasutusloa tühistamine ei võimaldaks (isegi mitte teoreetiliselt) kaebajal teede, tänavate ja tehnovõrkudega liituda ega annaks talle tema poolt soovitud juurdepääsu. Kolmandale isikule väljastatud kasutusluba ei muutu õigusvastaseks üksnes seetõttu, et vastustaja keeldub kaebajale mingis teises menetluses ehituslube väljastamast; pigem tulnuks kaebajal sellisel juhul kaaluda kohtule kohustamiskaebuse esitamist.
3. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidluse all Rapla Vallavalitsuse väljastatud kasutusloa nr 3792 ehk kaubanduskeskuse infrastruktuurile väljastatud kasutusloa õiguspärasus, mis on kaebuse esitaja poolt vaidlustatud eraldi menetluses (haldusasi nr 3-13-385). Käesolevas haldusasjas ei ole võimalik kujundada seisukohta haldusasjas nr 3-13-385 tuvastamisele kuuluvate asjaolude osas. Kaebuse esitaja ei ole siiani suutnud osutada mitte ühelegi normile, mille kohaselt peaks kasutusluba vastama kehtestatud DP-le või mille alusel saaks kasutusloa tühistada (või selle õigusvastasuse tuvastada) seoses sellega, et kasutusluba on (väidetavalt) vastuolus kehtiva DP-ga.

§ 24lg 1 p 1, millele kaebuse esitaja viitas 15.12.2014.

a. 11 kohtuistungil korduvalt, ei saa arusaadavalt olla selliseks normiks (kõnealune norm reguleerib ehitusloa väljastamisest keeldumist). 71. Kaebuse esitaja on ühe etteheitena välja toonud asjaolu, et Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012. a. korraldusega olevat antud kasutusluba suuremas mahus kaubanduskeskust teenindavatele rajatistele (10 995 m2), kui ehitusloas ette nähtud (10 776 m2). Kõige tõenäolisemalt on eelnimetatud 219 m2 suurune erinevus tingitud vastustaja lihtsast matemaatilisest veast: ehitusloa väljastamisel loeti kinnistul asuva kaubanduskeskuse hoone ehitistealuseks pindalaks 5241,6 m2, kinnistu ülejäänud osas (16 017,6 m2 – 5241,6 m2 =) 10 776 m2 oli tegemist aga järelikult hoonet teenindavate rajatiste pindalaga; kasutusloa väljastamisel juhinduti kinnistul asuva kaubanduskeskuse hoone ehitusalusest pindalast 5032,5 m2, kinnistu ülejäänud osas (16 017,6 m2 – 5032,5 m2 =) 10 985,1 m2 oli aga taas tegemist hoonet teenindavate rajatistega. Tegelikult eksisteerivad mõlemad mõisted paralleelselt, nad ei ole samased (vt nt eelprojekti seletuskiri punkt 2.8., lk 8) ja neil peabki olema erinev arvuline väärtus. Kui ühest ja samast vähendatavast (kinnistu pindala) lahutatakse erinevad vähendajad (vastavalt ehitistealune pindala ja ehitusalune pindala), siis on üsna loomulik, et saadud tulemus (s.t. vahe) on erinev. Vastustaja-poolne terminoloogiline sõnastus oleks võinud olla täpsem ning võib olla oleks võinud esitada nii ehitus- kui ka kasutusloas võrreldavad arvutuskäigud, kuid isegi kui siin eksisteerivad mingid puudujäägid, siis on nad formaalset laadi ega riku ühelgi juhul kaebuse esitaja õigusi ja huve. Isegi kui kaubanduskeskuse parkla oleks 219 m2 (ehk 2%) ettenähtust suurem ja kaubanduskeskuse hoone ise jällegi ettenähtust väiksem, ei rikuks see kaebuse esitaja õigusi ja huve. Kaebuse esitaja on paljasõnaliselt (ja ilma ühegi tõendita) tõstatanud teoreetilise küsimuse sellest, kas kaubanduskeskuse parkla alla paigaldatud õlipüüdur suudaks sellises olukorras käidelda (eeldatavalt suuremat) sadevete hulka. Rapla Põhjakeskuse kinnistusiseste vee- ja kanalisatsioonitorustike põhiprojekti seletuskirja punktis 2.5.1. (lk 3) märgitakse, et arvutuslik vooluhulk parkla kõvakattega pindadelt on 55 l/s, õlipüüduri läbilaskevõimsuseks on aga 60 l/s. Isegi kui hüpoteetiliselt suurendada parkla kõvakattega pinda 2% võrra ning kui ka arvutuslik vooluhulk selle võrra suureneks kuni (55 x 1,02=) 56,1 l/s, siis ei mõjutaks see (varuga paigaldatud) õlipüüduri ENS 20/60 toimimist. 72. Kaebuse esitaja nentis 15.12.2014. a. istungil, et ta ei oska isegi õieti öelda, kas tema õiguste rikkumine konkreetselt seoses sadevee lahendusega ikka esineb või kui suur see rikkumine võiks olla; samuti polnud tal esitada kohtule mitte ühtki sellekohast tõendit. Kõik Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013. a. korralduse ja kasutusloaga nr 3792 hõlmatud ehitised ei ole vaidluse all mitte käesolevas haldusasjas, vaid haldusasjas nr 3-13-385. Vastamaks aga kaebuse esitaja poolt esitatud (paljasõnalisele) väitele, nagu märgaks käesolevas haldusasjas vaidluse all oleva kasutusloaga hõlmatud ehitistelt kogutav sadevesi kaebuse esitajale kuuluvat kinnistut, soovib kolmas isik juhtida tähelepanu sellele, et: kolmandale isikule kuuluvalt kinnistult kogutavad sadeveed juhitakse esmalt mööda kaldeid restkaevudesse; järgnevalt jõuavad sadeveed kinnistu sadeveetorusse (mitte kraavi) K2 ja sealt edasi omakorda sadeveetorusse SK2 (mitte kraavi); alles viimati nimetatud sadeveetoru suubub Suve tänaval lõpuks sadeveekraavi. Sj on toru suubumiskoha kaugus kaebuse esitaja kinnistust 75 m ning suubumiskoha ja kaebuse esitaja kinnistu vahele jääb veel üks kinnistu (Risti tn 3), millel mitte mingit probleemi seoses kolmanda isiku kinnistult juhitavate sadevete poolt tekitatava (väidetava) liigniiskusega ei esine. St, et sadeveed peaksid selleks, et reaalselt kaebuse esitaja kinnistuni jõuda, peale sadeveetorustikust väljumist tõusma esmalt üle sadeveekraavi, liikuma siis 75 m ülesvoolu (jättes Risti tn 3 kinnistu seejuures mingil moel märgamata) ning põhjustama alles seejärel üleujutuse kaebuse esitajale kuuluval Risti tn 1 kinnistul. Eelnimetatu pole aga eluliselt usutav ega (isegi teoreetiliselt) võimalik. 73. 06.06.16.a. vastuses jääb kolmas isik seni esitatu juurde ja märgib, et haldusasjas nr 3-13385 ei ole kohus tühistanud väljastatud kaubanduskeskuse kasutusluba, vaid tunnistas selle väljastamise õigusvastaseks, jättes kasutusloa kehtima. Selle otsuse p 17 välja toodu on 12 asjakohane ka käesolevas vaidluses, kuid veelgi suuremal määral. „Rappeli Keskus„ on arvates avamisest kujunenud aastate jooksul piirkondlikuks tõmbekeskuseks, kus tegutseb üle 30 ettevõtte. Kui kasutusluba tühistada, peaks loogiliselt järgnema keskuse sulgemine, mis on aga olulise avaliku huviga vastuolus. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 74. Kohus leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on varasemalt määrusega jätnud menetlusse Risti 1 PRKT OÜ kaebuse Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012 korralduse nr 528 ja selle alusel antud kasutusloa tühistamiseks, seega lahendab kohus eelmärgitud nõude. 75. Kohus koheselt täpsustab, et eraldi dokumendina vormistatud luba on haldusakti andmise kohta väljastatud tõend HMS § 55 lg 5 tähenduses ega ole lahutatav korraldusest, mille alusel see väljastati (vt Riigikohtu 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08, p 10). Kaebus on esitatud nii korralduse (nr 528) kui ka kasutusloa (nr 3760) peale tervikuna. 76. HKMS § 121 alusel tuleb esmalt kontrollida kaebeõiguse olemasolu. Kaebeõiguse sisustamisel tuleb lähtuda HKMS § 44 lõikest 1, mis sätestab, et kaebaja võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks; sätestatu tähendab eelkõige seda, et kaebajal peab olema isiklik puutumus kaevatava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema subjektiivsete õiguste riives. Kaebeõiguse tuvastamisel tuleb kontrollida, kas vaidlustatav toiming võib kaebaja õigusi rikkuda. Riigikohus on kaebeõiguse ilmselge puudumise kohta haldusasjas nr 33-1-29-13 märkinud, et kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge, mille selgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1). Haldusasjades nr 3-3-1-9-08 ja 3-3-1-20-08 on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui kaebuses nimetatud asjaoludel ei saa isiku õiguste rikkumise võimalust ja seega halduskohtusse pöördumise õigust välistada, ei saa halduskohus kaebust tagastada. Kuigi vastustaja oli taotlenud kaebuse rahuldamata jätmist ja ka kaebuse läbi vaatamata jätmist, leidis kohus, et ainuüksi faktiliselt keerulises situatsioonis ei saanud välistada, et kaebaja õiguste rikkumisega võiks seostada kasutusluba nr 3760, kuigi kaebaja on teises haldusasjas vaidlustanud kasutusloa nr 3792 (so haldusasjas nr 3-13-3859), milles ta tõi välja (nagu hiljem selgus) needsamad asjaolud, mis käesolevas kaebuses. Kohus ei saanud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise võimalust kaebaja poolt kaebuses toodud asjaoludel siiski välistada ilma asjaolusid kontrollimata, mistõttu oli kohtu arvates põhjendatud asja sisuline lahendamine, kuna menetlusosalised olid eksitavate ja vastuoluliste selgitustega loonud eelkõige faktiliste asjaolude osas ebaselge olukorra käesoleva kaebuse asjaoludes, mistõttu tuli kohtul uurida lisatööna kaebaja teisi arvukaid kaebusi, mis olid sarnaste etteheidetega ning esmalt isegi valla esindajate erimeelsustega DP-dest arusaamisel. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata. 77. Haldusasjas nr 3-13-385 on leidnud kaebaja pretensioonid lahenduse, sj on lahendatud ka tuvastusnõue. Põhjendatud huvi puudumisest kohus käesolevas haldusasjas tuvastusnõudele üleminekut ei aktsepteerinud. Kaebaja esitas käesolevalt kaebuse 10.12.2012 korralduse nr 528 „Ehitise kasutusloa väljastamine“ tühistamiseks. Seega saaks kaebaja vaidlustada subjektiivsete õiguste rikkumist tulenevalt selle korraldusega seotud objektidega, milleks on korralduse p 2 kohaselt: kaubandushoone ehitusaluse pindalaga 5032 m2; rajatised, mille moodustavad kaubanduskeskuse krundisisesed teed, platsid ja haljasalad kogupindalaga 10 995 m2. Korralduse lisaks on kasutusluba nr 3760, mis hõlmab kaubanduskeskuse juurde kuuluvaid ja kinnistul Rapla, Tallinna mnt 4 asuvaid rajatisi: 1) haljasalad pindalaga 5258,2 m2; 2) kõnniteed-tänavakivist pindalaga 1078,6 m2; 3) asfalteeritud alad- parkla, sõiduteed ja laadimisala pindalaga 4658,2 m2. 13 78. Kaebaja jäi seisukohale, et kasutusluba rikub tema subjektiivseid õigusi. Kaebuse kohaselt on negatiivseteks mõjudeks need mõjud kaebaja kinnistule, mis tulenevad DP-s fikseeritud tehniliste lahenduste mittejärgimisest. Lisaks märgib kaebaja, et kaebaja kinnistule puuduvad juurdepääsuks vajalikud jalgteed koos asjakohase tänavavalgustusega, lahendatud ei ole sadevee puhastus naabruses paikneva tee osas ja sadeveetorustik on asendatud kraaviga ning avalikus kasutuses ettenähtud tehnovõrkude ja –rajatiste lahendused on muudetud nii, et kaebajale esitatakse täiendavaid tingimusi kuna ta peab need ise välja ehitama. Üle kraavi ei ole võimalik ligi pääseda kaebaja kinnistule nt päästeautodel. Tekkinud olukorras on kaebaja kinnistule mõjud, so liigniiskus ja teedelt liigub sadevesi kraavi ja kraavist kaebaja kinnistule. Kuna kehtestatud Põhjakeskuse DP seletuskirja kohaselt peab vastustaja enne Põhjakeskuse kaubanduskeskuse kasutusloa väljastamist andma kasutusloa kaubanduskeskuse teenindamiseks vajalikele avalikele teedele ning tehnovõrkudele ja –rajatistele ja teed on juurdepääsuteeks kaebajale kuuluvale kinnistule Risti 1 ning nimetatud tehnovõrgud ja – rajatised on liitumispunktideks kaebaja kinnistu tehnovõrkudele ja –rajatistele, siis kasutusloa saanud ehitised tekitavad negatiivseid mõjusid kaebaja kinnistule. Vastustaja tegevusetuse tõttu ei ole kaebaja saanud tegeleda ettevõtlusega temale kuuluval kinnistul Risti 1 sest puudub juurdepääsuks vajalik nn mahasõit Risti tänavalt. Vastustaja ei ole täitnud Põhjakeskuse DP-st tulenevat kohustust tagada asjakohaste avalike teede, sh Risti tn ja selle mahasõidu olemasolu. 79. Tuvastamisnõude lahendamisel juhtis kohus veelkord kaebaja tähelepanu vajadusele täpsustada, missugust kaubanduskeskuse kasutusluba kaebaja vaidlustab, kuivõrd oli äratuntav, et kaebaja seostab juurdepääsuküsimuse ja teda huvitava infrastruktuuriga liitumise probleemid järjepidevalt selle kaubanduskeskuse kasutusloaga, mis on vaidlustatud haldusasjas nr 3-13385 (vaidlus kaubanduskeskuse taristu üle). Kohus oli selgitanud, et isegi kui käesolevat kaubanduskeskuse kasutusluba ei tohtinud anda enne, kui kõik teed ja insenervõrgud on välja ehitatud, ei too see automaatselt kaasa kaubanduskeskuse tegevuseks vajalike kõigi kasutuslubade õigusvastasust. Kaebaja õigustega võiks seostada kasutusluba nr 3792 (haldusasi nr 3-13-385), milles kohus on juba otsuse teinud ning lahendanud tee ja taristuga seotud küsimused. 80. Käesolevas asjas vaidlustatud kaubanduskeskuse kasutusluba ei reguleeri Risti tänava mahasõite ega lahenda kaebaja kinnistule juurdepääsu küsimust kaebajat huvitavalt Risti tänavalt, mille olemasolu on otseselt seostatav kaebaja huvidega. Samuti ei ole käesoleva loa küsimuseks kaebaja soovitud erinevate muude infrastruktuuridega ühinemine. Kaebaja ei soovi liituda Kaubanduskeskuse hoonet, parklat, selle sadevee kanalisatsiooni ja siseteid puutuvalt ühegi infrastruktuuriga. Kaebaja oli kaebust esitades küll väitnud, et tema kinnistu kõrvale on rajatud lahtine kraav, ent nagu selgus, ei ole sellist kraavi kaebaja kinnistu kõrval, mida kaebaja arvas seal olevat ning mis oleks seotud käesoleva kasutusloaga. Kaebaja on sj ise hiljem märkinud, et sadevee puhastuse lahendus naabruses paikneva tee osas teda ei rahulda. Selliselt nähtub kohtule, et kaebaja on ka ise mõistnud, et tema kaebuses oli oluline eksimus, kuna tuleb teha vahet, kas Kaubanduskeskuse hoonet teenindava parkla ja siseteede ning selle sadevee kanalisatsiooni lahendus üldse teda puudutab ja et sadevee küsimust Kagu tänavalt puudutavalt saab vaidlustada vaid haldusasjas nr 3-13-385 kasutusloa läbi. Kaebaja on edasiselt üksnes jätkanud samade väidete esitamist ning enamus kaebaja väiteid on seotud nn populaarkaebusele omaste väidetega ja arutlusega, miks tuleks kasutusluba tühistada avalikes huvides. Kohus ei saa kaebust rahuldada põhjustest, mis võiks puudutada avalikku huvi aspekte. Kaebaja kaebus oli selgelt ajendatud asjaolust, justkui oleks subjektiivsete õiguste rikkumine seotud liigvee ja pinnaseveerežiimi kahjustamisega Kagu tänava ääres asuva sadeveekraavi tõttu. Kaebaja nimetas, et Kagu tänava ääres on kaebaja kinnistul sadeveekraav ja sinna kogunev sadevesi muudab kaebaja kinnistu liigniiskeks, tänava kaudu voolavad sadeveed jõuavad Risti 1 kinnistule ja kaebaja peab ebaõigeks sadeveesüsteemi lahendust, so avatud 14 kraavi lahendust. Käesolevalt aga ei saa enam olla vaidlust selles, et kaebaja eksis tema kinnistut puudutavalt avatud sadevee kraavi asukohas, sest Kagu tänaval sadeveekraavi ei ole. Kaebaja on jäänud arusaamatutel põhjustel jätkuvalt seisukoha juurde, justkui avatud sadevee kraavi lahendus rikub tema õigusi ning seega on sadevee kogumise lahendus õigusvastane. Kaebaja esitas lisaks fotod (02.12.13 vastuse lisana), kuid fotode tähenduse osas esitas kaebaja hilisemalt seosetuid selgitusi. Samuti ei ole tõendatud kaebaja esitatud 2 fotoga, et Kagu tänava ääres on sadevee kraav ja et sadevesi tekitaks liigniiskust kellegi muu isiku kinnistule ja sellega seotult nt kaebaja kinnistule. Kaebajal ei ole takistatud kinnistu valdamine või kasutamine seotult kraavi küsimustega. Käesolevalt vaidlustatud kasutusluba ei pane kaebajale (lisa)kohustusi ega kehtesta keelde, seega on ka märgitud väide asjakohatu, kuna kaebaja selgitab kohustuste tekkimist seotult haldusasja nr 3-13-385 asjaoludega ja selles käsitletud kasutusloaga. Kaebaja täpsustas, et käesolevalt on esitanud subjektiivsete õiguste rikkumise kaebuse, ent asjaolude selgumisele vaatamata ning faktiliste olude muutumisel asus tegelikult lisama vaid nn populaarkaebusele omaseid seisukohti. Kohtu küsimusele, millise kaubanduskeskuse kasutusloaga kaebaja enda subjektiivsete õiguste rikkumise lõppeks seob, jättis kaebaja vastamata. Nii nagu ehitusluba ei ole vaidlustatav populaarkaebusena, ei ole seda ka kasutusluba. Kohus märgib, et kaebuse esitaja tähelepanu oli korduvalt juhitud sellele, et kaebaja ei saa esitada kaebust teiste isikute õiguste kaitseks ning ta ei saa vaidlustada neid küsimusi, mida vaidlustatud haldusaktid ei reguleeri või mis on seotud avaliku huviga. Kaebaja seda seisukohta ei arvesta, mistõttu kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad teiste isikute õiguste rikkumisi ja väidetava avaliku huvi rikkumist, kui subjektiivsete õiguste rikkumise kaebuse seisukohalt asjakohatud. Kasutusluba saab isik vaidlustada subjektiivsete õiguste rikkumise kaebusena, mitte populaarkaebusega. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud kasutusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus põhjendab otsust alljärgnevalt. 81. Kohtuasja suulisel arutamisel (15.12.14.a. tlk 41-50 istungi protokoll V

1. kd)esitatud kaebaja enda väited kinnitavad, et kaebaja oli kaebuse esitamisel olulistes faktilistes asjaoludes eksinud. Kaebaja väitis, et tema kinnistul Kagu tänava ääres asub lahtine sadeveekraav ja see rikub tema õigusi, kuna sinna voolavad sadeveed muudavad tema kinnistu niiskeks ning kraaviga lahendus ei vasta DP-le. Kohtuistungil kaebaja märkis, et ta möönab, et sadeveetorustiku suubumine on kaugemal, see eraldi projekt oli tema jaoks üllatus ja „rikkumine võib olla väiksem“ (protokolli lk 17 tlk 49 V kd). Kaebaja sj enam isegi ei nimeta, milline on nn väiksem rikkumine. Kohtuistungil antud kaebaja seletused 15.12.14.a. (tlk 41- 50 protokoll) kinnitavad, et kaebaja väidab, et kuna temale tuli üllatusena infrastruktuuriga seotult teede, tänavate ja kanalisatsiooniküsimuste lahendused kahe kasutusloa alusel, sellega seotult ka projektide olemasolu ning selle lahendused, siis ta tunnistab, et sadeveekraav asub Suve tänava ääres, mis ei piirne kaebaja kinnistuga. Samas nähtub, et kaebaja sai tutvuda vallal olnud dokumentatsiooniga, mille alusel ta ka nõustus, et käesoleva kasutusloaga ettenähtud sadeveelahendus ei riku tema õigusi, sest teda huvitab Kagu tänava ja selle äärde jääva torustiku lahendus kaebaja kinnistupoolsel osal. Kaebaja seejärel kinnitas vajadust tutvuda tema poolt valitud dokumentatsiooniga, so Kagu tänavat puudutavate lahendustega ja see kaebajale ka tagati, ent peale märgitud istungit kaebaja jätkas üldsõnaliselt endiselt Kagu tänava sadeveeprobleemi käsitlust. Kaebaja esitas neid väiteid, mida ta soovis esitada teises haldusasjas ja mil ta pidi mõistma, et Kagu tänavale koguneva sadevee lahendus ei ole käesoleva asja teema. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidluse all Rapla Vallavalitsuse väljastatud kasutusloa nr 3792 (ehk kaubanduskeskuse infrastruktuurile väljastatud kasutusloa) õiguspärasus ning vaidluse läbi ei ole võimalik kujundada seisukohta ega koguda tõendeid haldusasjas nr 3-13-385 tuvastamisele kuuluvate asjaolude osas, see ei oleks menetluskult võimalik. 15 Kuna kaubanduskeskusele (ehitisregistri koodiga 120648172) koos vajaliku infrastruktuuri rajamisega väljastati ehitusluba nr 2733 (03.01.2012 ), siis on kaebaja ka ise esitanud juba oma kaebuse lisadena tõendid, millest selgelt nähtub, et ehitusloa kohaselt võis püstitada kaubandushoone (5241,6 m2), rajatised, mille moodustavad teed, platsid ja haljasalad (10776 m2) koos teede, platside ja haljasalade alla jäävate hoone teenindamiseks vajalike insenerivõrkudega. Justnimelt nendele objektidele väljastati kaebaja poolt käesolevas haldusasjas vaidlustatud kasutusluba nr 3760 (12.12. 2012). Kagu tänav oma lahendusega jääb selgelt teise kasutusloa küsimuseks. Kaubanduskeskust teenindavast teede -ja tehnovõrkudest saab kõnelda osas, mis jääb väljapoole kaubandushoonet ja seda teenindavate parklate ala. Asjas on seega tõendatud, et ehitusluba nr 3087 on väljastatud 04.05.2012.a. ja selle aluseks on Kaubanduskeskuse ja seda teenindavate teede ja tehnovõrkude projekt (02/12; 20.04.2012). See luba annab lahendused ja hõlmab Kagu tn, Retke tn, Suve tn, Risti tn rajamist koos nende all ja kõrval paiknevate reovee, tarbevee, sademevee, tänavavalgustuse rajamisega. Vastavalt on kaebaja lisanud ka teise haldusasja teemaga seotud kasutusloa, millest ta sai kontrollida rajatiste/objektide jagunemist kahe kasutusloa vahel. Kohtutoimiku V köites on veelkord esitatud kasutusload (tlk 18- 33 koos joonistega), milles samuti on nimetatud rajatised, mida iga kasutusluba hõlmab. Nii nt on tlk 26 V kd olemas kasutusluba ja selles on märgitud ehitise osad ja kaebajale ei saanud jääda kuidagi märkamatuks, et teda huvitavad tänavad (Risti, Suve, Kagu) on seal ära nimetatud, samuti survekanalisatsiooni, tarbevee torustik, reoveepumpla, isegi tänavalgustus koos postidega (hästi äratuntavad rajatised), mistõttu ei saa kaebaja väita, et talle polnud ikka veel, ka asja suulise arutamise ajaks ja peale seda äratuntav, missugune kasutusluba millist objekti käsitleb. Isegi kui see nii oli, et see jäi kaebuse esitamisel tähelepanuta, puudub mõistlik selgitus, miks kaebaja sama teemat jätkab ja esitab veel uusi oletusi. Kohus jääb seisukohale, et kohtuistungil oli kaebajale selgelt teada, milliste lubadega on erinevad haldusasjad seotud. Kaebaja kokkuvõtteks ka tunnistas, et tema õigusi sadeveega seotult käesolev luba siiski ei riku. Kaebaja oli eksinud, kui leidis, et Kagu tänava ääres on tema kinnistul lahtine sadevee kraav ja see segab kõnnitee ehitamist (protokolli lk 4 ülal). Sellega seotult märgib kohus, et on ainetu nõuda Kagu tn lahtise sadevee kraavi kinni ajamist ( lk 7 tlk 44 V kd), sest olematu kraav ei saa takistada teede rajamist ega tekitada liigniiskust kaebaja kinnistule. Kaebaja jätkuvad väited sellest, et Kagu tänava sadevee kraavi ehitamine ei ole kooskõlas DP-ga või et selle projektdokumentatsioon on puudulik, ei ole seetõttu asjakohane, sest Kagu tänava ääres kaebaja kinnistul ei ole seda sadevee kraavi, mis asub mujal ehk Suve tänava ääres. Kaebaja seejärel möönis ise, et sellist kraavi looduses ei ole ja kaebaja kinnitas, et kraavi küsimus on hoopiski teise haldusasja küsimus. Seega eristas kaebaja kasutuslubade objekte ning nagu selgub, siis kaebaja ei vaidle vastu ka Ü.Reino seletustele, et Kagu tänava äärde plaanitud sadeveekraavi lahendus jäeti ära justnimelt arvestades vastava kaebaja sooviga. Vaidlust ei ole seega küsimuses, et Kagu tänavale avatud kraavi ei rajatud, sest kaebaja ise oli sellise lahendusele vastu ning Risti tn 1 ääres süvendamist seetõttu ei toimunud. Kuna selles mõttes varasem lahendus on muutunud ja see lahendus kaebajat rahuldab, siis ei saa muudatus või selle kajastamise viis dokumentides kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Kaebajale on järgnevalt selgitatud projektdokumentatsioone ja pakutud võimalusi erinevates kohtuasjades sõlmida kompromiss. Juba varasemalt, so kohtuistungil 04.02.14 (protokoll tlk 41-44 III kd), oli kaebajale selgitatud, et kraavilahendus Suve tänaval kinnitab, et kraav on 1,5 m kinnistust sügavam ja Ü.Reino selgitas, et spetsialistid tegid kindlaks põhjused, miks kraavilahendus kindlustab vee ärajooksu peremini, kui drenaaži lahendus (tlk 42 III kd). Kohus tegi istungil ka vaheaja, et kaebaja saaks tutvuda kõigi dokumentidega, mis on esindajatel kaasas, ent kohtule esitamata. Seejärel kolmas isik (K.Karpov) näitas veel ka parkla osas maa all kulgevat trassi ja selgitas vee kulgemist, kontrolliti torude rajamist parkla ja keskuse sadevee osas, kaebaja veelkord veendus, et projektikohaselt vesi ei jookse avatud kraavi kaebaja 16 kinnistu juures (mida seal ei ole olemas). Kuivõrd kaebaja ei väitnud parkla probleemidega seotult sadevee vooluga ka ummistuste olemasolu, siis märgib kaebaja ise kokkuvõtteks, et vaidlust sadeveekraavi lahenduse osas ei ole, kuna sadevesi suunati kaugemale nii nagu see nähtub projektist (protokolli lk 17 tlk 49). Seega puudub kaebajal võimalus ikka veel väita, et talle ei ole midagi selgitatud ning vajalikku dokumentatsiooni esitatud. Kaebaja esitas seejärel kohtule kasutusload nr 3792, 3760, DP põhijoonise ja tehnovõrkude põhijoonise. Kolmandal isikul olevast dokumentatsioonist soovis kaebaja näha teede ja trasside projekti joonist ja kaubanduskeskuse koondjoonist, mida ta on saanud ka vaadata. Kuivõrd kaebaja tunnistas, et kraavi puudumisest tema kinnistul õigusi ei rikuta, siis leiab kohus, et ei ole enam asjakohane väita, et projektdokumentatsioon on puudulik, või et rikuti menetlusnorme vms. Sisuliselt on kaebaja nüüdseks tekitanud olukorra, mil kaebaja heidab ette, et DP lahendust muudeti õigusvastaselt ja tööd ei toimunud projekti kohaselt, kuna sadeveekraavi tema kinnistu äärde Kagu tn ossa ei rajatud. Teisalt väidab kaebaja, et kui kraav oleks kaebaja kinnistu äärde rajatud, rikuks see kaebaja õigusi, kuna see tekitaks tema kinnistule Kagu tänava ääres liigniiskust. Kohus leiab, et kuna kraavi Kagu tn ääres kaebaja kinnistu poolel ega tema kinnistul ei ole, seda sinna keegi ei hakka rajama, siis ei pea kaebaja midagi ette võtma lisatööna, et olematut kraavi oma kinnistult eemaldada. Sellist arutlust ei pea kohus mõistlikuks ning märgib vaid, et kuigi kaebaja esitas ise 2 fotot (eeldatult Kagu tänava kohta; tlk 87-88 VI kd), mis samuti kinnitavad, et mingit sadevee kraavi tänava ääres (seega ka kaebaja kinnistul) ei ole, ka ei nähtu, et ühtegi kinnistut võiks seal kohas lahtine kraav liigniiskuse seisukohalt mõjutada. Kui antud kohas on maa sees drenaaž või siis torustik, ei saa fotod kinnitada lahtise kraavi olemasolu. Vaidlust ei ole selles, et kui maa sees kulgeb torustik ja see ühineb avatud kraaviga ehk Suve tänava ääres asuva kraaviga, millest kaebaja kinnistule mingeid mõjutusi ei saabu, siis fotodega ei saaks selliselt ka tõendada, et kraavi puudumine rikub kaebaja õigusi (seda enam, et kaebaja soovil oli kraav asendatud torustikuga). Kaebaja esitatud fotodelt ei nähtu lekkeid ega muid torustiku lahendusest tulenevaid probleeme. Kuna kaebajal on mitmeid küsimusi seotult teise kasutusloa rajatiste lahendustega, siis teise kasutusloa küsimused ei põhjenda kaebeõiguse olemasolu käesolevas haldusasjas. Kui fotodega soovib kaebaja hoopiski püstitada probleemi sellest, kas Kagu tänava sadeveed võiksid kinnistuid mõjutada, siis kohus kordab veelkord, et tänavate sadevee ülenormatiivseid mõjutusi kaebaja ei väida, fotodega seda tõendada ei saaks ning kui kaebajal on selline probleem, siis on see teise kasutusloa küsimus. Kaebaja sai teise asja raames kontrollida, kas Kagu tänav on ehitatud projekti kohaselt, kas seal peavad olema kalded teistsugused või kas seal peab olema üldse nt äärekivisid. Fotodelt nähtub sj väheselt niiskunud asfalt ja et Rappeli Keskuse parkla ning teeäärsed haljasalad on ääristatud äärekividega ja parkla osa ei ole liigniiske ning seal ei uputa. Isegi kui kaebaja varjatud eesmärgiks on sel viisil saada mingeid lahendusi põhjusest, et ta teises haldusasjas jättis need asjaolud välja selgitamata ja esitamata, ei viiks selline lähenemine ühelegi mõistlikule tulemusele ning ei annaks kaebajale ühtegi õiguslikku eelist ega kaebeõigust. Kraavi lahendusega seotud fotod ja ka parkla olukorda kajastavad fotod esitas vastustaja 02.12.13 a (tlk 196-199 II
2. kd)ja veel lisaks ka 14.04.15 (tlk 23-26 VI kd), ka need kinnitavad, et kraav asub Suve tn ääres ja kinnistuid ei märga. Lisaks saab märkida, et Suve tn ja Kirde tn ning Kagu tn lahendusi selgitas 15.12.14.a. istungil ka valla esindaja K.Toomet koos projektdokumentatsiooniga, millest kaebajal enam küsimusi ei tekkinud kuna tema huvi päädis selgelt teise haldusasjaga seotud dokumentatsioon, mida selgitab asjaolu, et kraavi küsimus sai lahendatud ja Kagu tn lahendused ning kanalisatsioon selle tänava ääres oli lahendamisel teises haldusasjas. Kokkuvõttes sadeveekraavi puudumine kaebaja kinnistul Kagu tn ääres, kinnitab õiguste rikkumise puudumist. See, kas kaebaja edasiselt tutvus täitedokumentatsiooniga (Rapla linn Tallinna mnt 4 kaubanduskeskust teenindava teedevõrgu täitedokumentatsioon, teise haldusasja küsimus), ei ole käesoleva 17 vaidluse seisukohalt oluline. Kui kaebaja õiguste rikkumine sadeveekraavist Kagu tänaval on välistatud ka kaebaja enda väidetel, siis puudub vajadus midagi enamat uurida. Kasutusluba, mis seondub Kagu tänava rajamisega ja selle projekteerimise või lahendustega (tänavale väidetult kogunevad sadeveed), on teise haldusasja küsimus. Kaebaja eksitas kohut ja menetlusosalisi järjepidevalt ning nagu nähtub, ei ole ta tlk 88- 120 (V
3. kd)Rapla Põhjakeskuse kinnistusiseste vee-ja kanalisatsioonitorustike põhiprojekti seletuskirja, eelprojekti seletuskirja, õlipüüduri jms jooniste saamisel enam mingeid selgeid vastuargumente ega ümberlükkavaid tõendeid esitanud, kuigi võis mõista, et see probleem oli käesoleva kaebuse esitamise ajendiks. Kui kraavi asukoht on mujal, siis õiguste rikkumine on välistatud. Kaebajale ei saanud seega tulla üllatusena teda huvitava vee-ja kanalisatsioonitorustiku põhiprojekti olemasolu ega see, millisest kraavist/torustikust kõneleb kasutusluba nr-ga 3760 (käesolev) või siis teda huvitav kasutusluba nr-ga 3792 ja millises kohas asub lahtine kraav (mis justkui märgaks tema kinnistut). 82. Vaatamata eeltoodule märkis kaebaja seejärel, et tal on kahtlusi parkla sadevete küsimustes, so kas nad ikka liiguvad restkaevudesse, sealt kanalisatsiooni ning edasiselt nimetas kaebaja veel, et tal on kahtlusi õlipüüduri võimsuses ja paigalduses, ent kuidas saaks õlipüüduri olemasolu või puudumine seonduda kaebaja kinnistu märgamise küsimusega Kagu tänaval, seda kaebaja ei märgi. Kaebaja ei ole kordagi nimetanud, et kusagil looduses (nt Suve tn ääres) või tema kinnistul on nt õlilaigud ja et see kinnitaks, et esineb põhjendatud kahtlus tema subjektiivsete õiguste rikkumisele. Kolmas isik on esitanud andmed, millest nähtub, et Rapla Põhjakeskuse kinnistusiseste vee- ja kanalisatsioonitorustike põhiprojekti seletuskirja punktis 2.5.1. (lk 3) märgitakse, et arvutuslik vooluhulk parkla kõvakattega pindadelt on 55 l/s, õlipüüduri läbilaskevõimsuseks on 60 l/s ehk et isegi kui mõtteliselt suurendada parkla kõvakattega pinda 2% võrra ning kui arvutuslik vooluhulk selle võrra suureneks kuni (55 x 1,02 =) 56,1 l/s, ei mõjutaks see (varuga paigaldatud) õlipüüduri ENS 20/60 toimimist. Nagu võib mõista, on kaebaja edasiselt vaid oletanud, et kui juba Riigikontrolli audit nimetab ära erinevaid rikkumisi, siis saab tema meelest selliselt eeldada iga projektlahenduse osas õigusvastasust. Kohus sellise lähenemisega aga ei saa nõustuda. 83. Vaidlusaluse kasutusloa objektidega seotult sadevee lahendusega Kagu tänava ääres asuva parklaga ei ole kaebajal mingit liitumise soovi, ta ei ole sellist taotlust vallale esitanud ning seeläbi ei ole ka lahendamata taotlusi ehk juba sellest tulenevalt ei ole võimalik kellegi poolt takistada kaebajal infrastruktuuriga liitumist ega panna talle täiendavaid kohustusi. Kaebaja kinnistule ei ole kavandatud seotult käesoleva kasutusloaga teiste isikute poolt pinnaseveerežiimi puudutavaid objekte, mingit muud ehitustegevust ja seda ei kavanda ka kaebaja ise, kaebaja kinnistu äärde projekteeritav sadeveekraav Kagu tänaval jäi rajamata, kuna selle rajamisega ta ei nõustunud ning lahtine sadeveekraav asub teises kohas (Suve tänaval), kus kaebaja samuti ei plaani ise selle sadeveekraaviga seotult ühtegi teistsugust lahendust, ta ei soovi sellega liituda, siis ei saa kaebaja õigusi keegi rikkuda. 84. Kaebaja märgib, et ehitusload-ja kasutusload ei ole üks-üheses vastavuses ning Kagu tänavat on nüüd käsitletud 21.03.13 väljastatud kasutusloa objektina. Seega saab kohus järeldada, et kaebuse esitajal oli võimalus kontrollida ja veenduda erinevate kasutuslubade objektide seisundit ja dokumentatsiooni ning asjaolu, et anti välja mitu kasutusluba, sj ka vee –ja kanalisatsiooni küsimustes, ei saa eraldiseisvalt rikkuda kuidagi kaebaja õigusi ja selgitab vaid seda, et kaebaja oli olnud dokumentidega tutvumisel hooletu. Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korraldusega nr 2-1.1/17 on tõendatud, et otsustati väljastada ehitise kasutusluba Rappeli Keskus OÜ-le juurdepääsuteede ja insenervõrkude kasutamiseks aadressil Rapla vald, Rapla linn, Tallinna mnt 4, ning see hõlmab (p-is 2) ehitise kasutusluba Risti tn pikkusega 238m, Suve tn pikkusega 245 m, survekanalisatsiooni torustikku pikkusega 440m, tarbevee torustikku pikkusega 1240m, tänavavalgustust pikkusega 691m, 18 reoveepumplat, Kagu tn osaliselt, Retke tänavat osaliselt. Korralduse osaks olev kasutusluba on registreeritud riiklikus ehitisregistris 23.01.2013. Nagu nähtub asja materjalidest, on kaebajal huvi liitumiseks nende objektidega, mis käesolevat kasutusluba ei hõlma. Õigusi ei saa rikkuda asjaolu, et väljastatud on kaks kasutusluba, kuna keskuse hoone ja parkla lahendused seonduvad käesolevalt vaidluse all oleva kasutusloaga ning et on väljastatud teine kasutusluba, mis kaebajat huvitab tema õigustesse puutuvates küsimustes, on lahendatud teise kasutusloga. Kaebajale on erinevate kasutuslubade vaidlustamine kohtus tagatud. 85. Lisaks märgib kohus, et vaidlust ei ole selles, et Rappeli Keskus OÜ on tehnorajatised üle andnud AS-le Rapla Vesi ja selle kohta on sõlmitud tehnorajatiste notariaalne müügileping 09.10.14.a (reg.nr-ga 1008). Isevoolne kanalisatsiooniveetorustik, survekanalisatsioon ja veetorustik on seega välja ehitatud ning kasutuskõlblik, vastupidiselt poleks AS Rapla Vesi lepingut sõlminud. Rapla Vesi tagab kaebajale liitumise võimalused ja edasiselt peab Rapla Vesi tagama kaebaja taotlusel kaebajale vajaliku liitumise ning see ei sõltu käesolevast vaidlusest. Risti tn 3a kinnistul asuv reoveepumpla ei kuulunud lepingu esemete hulka ja see jäi Rappeli Keskuse omandisse, ent selle objektiga kaebaja oma õiguste rikkumist ka ei seosta; kaebajale on selle lepingu andmed teada juba haldusasjast nr 3-13-385. Rapla Põhjakeskuse DP (töö26DP11) märkis ära tehnovõrgud ja rajatised p-is 2.9 ja lisatud oli tehnovõrkude kaart (lisa 5). Tehnovõrkude ja rajatiste osa (p 2.9) selgitab, kuidas tagatakse planeeritaval alal veevarustus ning milline on kanalisatsiooni ja sajuvee lahendused. Kanalisatsiooni ja sajuvee planeerimisel on lähtutud Rapla Vesi AS 05.05.11.a. väljastatud tehnilistest tingimustest (nr 18/428). Arvestatud oli Koguduse DP-ga, st seal märgitud tehnovõrkude asukohaga ja kaebaja ei märgi, et need andmed oleksid muutunud. Kruntidel kogunev sajuvesi on planeeritud juhtida tänavatorutikku ja sajuvee tänavatorustiku eesvooluks on planeeringualal põhjapool asuv maaparanduskraav. Parklast tulev sajuvesi tuleb enne tänavatorustikku suunamist puhastada õli-ja liivapüüduris, sajuvett ei ole lubatud juhtida reoveekanalisatsiooni. Vajadusel tuleb kruntidele rajada drenaažitorustik ja suunata tänavale planeeritud sajuveetorustikku, kus see suubub põhja pool asuvasse kraavi. Ehk juba DP-st arvates sai kaebaja ülevaate ja võimaluse kontrollida, kus kraavid asuvad. Kohus märgib lisaks, et juba haldusasja nr 3-12-1116 lahendamisel sai kaebaja kontrollida sadevee lahendust, mil ta oli samuti väitnud, et Risti tn 1 kinnistule juhitakse sadeveed, ent kaebaja muutis oma seisukohta, kui oli saanud Tallinna RK määruse (tehtud EÕK taotluse alusel ehitusloa nr 2733 küsimuses). Vaatluse all oli Risti tn 1 kinnistu vee-ja olmekanalisatsiooni liitumispunktide asukoht ja parameetrid, samas puudus kaebajal Risti 1 PRKT OÜ projekt, millest saanuks kontrollida kaebaja trasside teistsugust vajadust ja asukohta. Kaebaja sai oma tehnovõrgud edasiselt projekteerida soovi kohaselt ning arvestades olemasolevat olukorda, vertikaalplaneerimine ei olnud samuti takistatud, sest kõrgusmõõdud olid detailplaneeringutes kokkulangevad. Ka varasemalt on kaebajat häirinud küsimus, kui suur osa sajuveest juhitakse torustikku ja kui suur osa kraavi. Kaebajale on selgitatud, et mõlemad tehnilised lahendused, so kraav või torustik, tagavad sama funktsiooni täitmise ning kraav asub hoopiski kaebuse esitaja kinnistust ca 0, 5 km kaugusel, sj kraav on torustikuga asendatav, kui tekib põhjendatud vajadus. Kaebaja sai tutvuda ehitusloa nr 2733 vaidluses ehitusprojektiga. Kaebaja kinnistu omanikuna ei saa väita, et ta ei tea, kuskohas looduses asub tegelikult sadeveekraav või et see asub tema kinnistul, kui ta seal tegelikult ei asu. Isegi avalikult kättesaadavatest andmetest on võimalik tuvastada, et Suve tänava ääres on olemas avatud sadevee kraav, mida aga Kagu tänava ääres ei eksisteeri ning Suve tänava kraavi mööda liigub kogu piirkonna sadevesi põhja suunas Aranküla peakraavi. (vt http://kaart.delfi.ee//?bookmark=a3ceee4329807dbfa71082daaafca4e6). Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kui Rapla Vallavalitsuse 10.12.2012. a. korraldusega antud kasutusluba oleks antud ka suuremas mahus kaubanduskeskust teenindavatele rajatistele (10 995 m2), kui ehitusloas märgitud (10 776 m2), 19 ka siis ei ole see kaebaja subjektiivsete õigustega seotud, sest kogutavad sadeveed liiguvad mitte kaebaja kinnistu kraavi, vaid Suve tänava kraavi. Kuigi vastustaja on jätnud omapoolse seisukoha eelmärgitud arvutuste kohta esitamata, so millest tuleneb märgitud pindade ca 219 m2 suurune erinevus, on usutav kolmanda isiku selgitus, et see tuleneb erinevate arvutuste ja mõistete kasutamisest, mis kaebaja õiguste seisukohalt tulemusi aga ei mõjuta, sest kaebaja kahtlused olid seotud Kagu tn olematu kraaviga. Kaebaja on abstraktselt tõstatanud küll lisaks ka küsimuse sellest, kas kaubanduskeskuse parkla alla paigaldatud õlipüüdur suudaks käidelda eeldatavalt suuremat sadevete hulka, ent nagu nähtub, seostab ta seda väidet taas (tema kinnistul asuva) olematu sadevee kraaviga. Tänavale kogunev sadevesi on aga eraldi teema ja nii nagu kõigi tänavate puhul, koguneb kindlasti ka Kagu tänavale sadevesi, ent Kagu tänava sadevee valgumine kaebaja kinnistule ei ole küsimus parkla ja kaubanduskeskuse sadevee kogumisest ja juhtimisest kaebaja kinnistu kraavi. Tavapärase sadevee äravool teedelt ja tänavatelt tee äärde on võimalik ja kui kaebajal esineb selles osas pretensioone, siis ikkagi pole see käesoleva kasutusloa teema, kuna Kagu tee ja selle ääres asuva kanalisatsiooni rajamine on teise kasutusloa küsimus. Nagu nähtub, ei ole kaebaja ka teise haldusasja materjalidesse esitanud andmeid, mis kinnitaksid ülenormatiivseid mõjutusi ja kaebaja pelk huvi lahenduste vastu ei kinnita õiguste rikkumist. Lisaks märgib kohus, et kaebaja kahtlustel saaks olla seotult sadeveekraaviga (liigniiskusega kinnistul) alust üksnes siis, kui esineks probleem sadevete kogumise üldises süsteemis või nt ühiskanalisatsioonis, mida aga kaebaja ei väida. Rapla Kaubanduskeskuse eelprojekt (tlk 89121 V
4. kd)selgitab mh ka kalded kuni Kagu tänavani, need on sellised, et vesi ei saa voolata kõrgemale alale, so Kagu tänavale ja seal tule kaebaja kinnistule, sellist väidet kaebaja ka ei esita ega kinnita fotodega. Seega, kui kogutakse platside ja parkla sadevesi restkaevudesse, need ei ole senimaani ummistunud, uputust parklas ei nähtu, siis saab eeldada vaid seda, et käesoleva loa objektid ei saa mõjutada kaebaja kinnistut. Kuigi kaebaja niisuguseid kirjeldusi ei esita, mis näitaks, et parkla sadeveed liiguksid mujale, kui restkaevudesse ( mis asuvad parkla alal ega pea asuma mujal), siis märgib kohus siiski, et ka Tehnovõrkude koondplaanilt (DP töö 26DP11; kirjanurgas töö nr 14-11 23.11.11; tlk 52 V
5. kd)on näidatud, kus mingi objekt asub ja seal on ka liitumisepunktid. Kaebaja nendega ühineda ei soovi, seega lahendused teda ei mõjuta ka sellest aspektist lähtudes. Et Kagu tänava lahendus kaebajat ei rahulda või et tema kinnistu on võrdluses Kagu tänavamaaga osaliselt mingis kohas madalam, ei ole selliselt käesoleva vaidlusega seotud probleem. Kuna kaubanduskeskuse hoone saab oma külma vee, joogi vee ühisveetrassist, reoveed kanaliseeritakse ühiskanalisatsiooni torustikku, siis ei saa siinkohal mingit ohtu kaebaja kinnistule eeldada ja kaebaja neid ohte ei nimeta. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduste andmed kinnitavad, et reovesi juhitakse rasvapüüdurisse, kinnistuväline sademevee äravool lahendatakse osaliselt torustikuna ja enamuses kraavina ning eesvooluks on Alu peakraav. Et kahtlustada mingitki võimalust vee mittesuundumisest restkaevudesse või hoopiski Suve tänava kraavist selle liikumist vastuvoolu, peaks esinema tõsine probleem kas ühisveetrassides või siis Suve tn veekraavi ummistustes või hoopiski kohtu poolt viidatud peakraavis. Käesolevalt nähtub, et tänava torustik ja kraav lahendatakse aga eraldi projektiga (haldusasi nr 3-13-385). Puhastusseadmed puudutavad sadeveesüsteemi seda osa, mis on nimetatud tinglikult p 9.55. (tlk 104 V
6. kd)nn mustad veed. Platsiveed juhitakse õliliivapüüdurisse ja ümber krundi rajatakse drenaaž. Kanalisatsioonitorustike projekteerimine põhiprojekti staadiumis ei saa kuidagi rikkuda selliselt kaebaja õigusi ja takistada kasutuslubade väljastamist, seda enam, et arvestati kaebaja enda poolt soovitud muutustega sadeveekraavi asukohas. Veetorustik alates Uusküla ringristmikust piki Risti, Suve tänavat ja Alu teed ei kuulu käesoleva projekti töödesse ja kui seal esineks mingi viga, siis oleks see eraldi teema, ent kaebaja ka sellistele puudustele ei viita. Eraldi olme- ja sadevete lahendus kaebajat samuti ei saa puudutada, kuna reoveevoolust tulenevalt kaebajal mingeid negatiivseid nähte kinnistul ei esine. Kuna sademevee eelvooluks on Aranküla peakraav ( p 2.5.1 tlk 110 V kd), kuhu 20 suunatakse ka kaubanduskeskuse kinnistu sademevesi piki Suve tänava kraavi, siis nähtub, et Suve tänava kraav tagab vee liikumise, sealt liigub vesi omakorda peakraavi ning mingit kahtlust ei ole kaebajal selles, et arvutuslikud vee vooluhulgad või isegi suuremad veevood ei liiguks peakraavi ilma uputust tekitamata, sest vastuvõtvaks kraaviks on Aranküla peakraav. Kui parkla sadevee lahendus oleks kuidagi vale, siis juba käesolevaks ajaks esineks probleeme, mida aga keegi ei ole tuvastanud ja mida ei märgi kaebaja ka ise, sest vajaliku veehulga vastuvõtmise küsimus saaks selliselt seonduda vaid peakraavist tuleneva probleemiga, mida aga kaebaja ei nimeta. Selle vastuvõtuvõime kahtlusteta parklaga ja selle siseteedega seonduva sadevee hulga äravoolu osas tagab. Kui parklast kogutakse sademevesi kokku restkaevude abil, need seal ka asuvad ning peale õlipüüduri tagab sademevee puhtuse ka muda ja liiva kogumine kuni sademevee liitumispunktini, siis nähtub, et kui kaebaja ei väida, et ta oleks märganud õlilaike või et torustikud oleksid umbes (nt restkaevud kaubanduskeskuse juures), ei esine kaebaja kinnistule mõjutusi. Kohtul ei ole mingit alust arvata ka seda, et Suve tänava kraavi ja sealt Aranküla peakraavi suubuvad sadeveed võiksid põhjustada kaebaja kinnistule mingeidki negatiivseid mõjutusi Risti tn poolses osas. See süsteemi toimimine kinnitab kohtule piisavalt, et kaebaja on esitanud lisaks vaid uue otsitud probleemi esitamata mingeid tõendeid, et isevoolne süsteem ei toimi ja vajaks kaebaja pelgast huvist veel mingit täiendavat kontrolli. Kuna kinnistu väliseid torustikke haldab Rapla Vesi ning viimase poolt ei ole tehtud mingeid ettekirjutusi ega tuvastatud rikkumisi, seda ei väida ka kaebaja, saab põhjendatult eeldada, et kõik planeeritud viisil ka toimib. Kaebaja on ilmselgelt oma eksimusest selgelt aru saanud ning asjaolu, et ehituslubadest erinevalt on antud mitu sadevee lahendust (torustik/kraav), ei saa tuletada kaebaja õiguste rikkumist ning ikka veel väita, et selliselt on kõik sadevete juhtimisega seotud kasutusload õigusvastased. Seega nõustub kohus kokkuvõttes vastustaja ja kolmanda isikuga, et vaidluse all oleva kasutusloaga hõlmatud ehitistelt kogutav sadevesi kaebuse esitajale kuuluvat kinnistut ei puuduta, kuna sadevett kaebaja kinnistu olematusse kraavi ei suunata. Sadevee suubumine kaebaja kinnistult Suve tn kraavi ehk ca 75 meetri kaugusele ei tekita võimalust, et kogutud sadeveed saaksid antud lahenduse juures jõuda kaebaja kinnistuni. Kuivõrd lahenduse tehnilised tingimused oli seadnud (kanalisatsiooni ja sajuvee planeerimisel) Rapla Vesi AS 05.05.11.a. väljastatud tehnilistest tingimustest tulenevalt, sama isik on kõik objektid hiljem kasutusele lubanud ning selliselt kinnitanud, et probleeme ei esine. Kolmas isik märgib siinkohal piltlikult, et selleks, et reaalselt saaks sadeveed torustikust kaebuse esitaja kinnistuni jõuda, peab vesi peale sadeveetorustikust väljumist tõusma esmalt üle sadeveekraavi, liikuma siis 75 m ülesvoolu (jättes Risti tn 3 kinnistu seejuures mingil moel märgamata) ning põhjustama alles seejärel üleujutuse kaebuse esitajale kuuluval Risti tn 1 kinnistul. Eelnimetatu pole eluliselt ega teoreetiliselt võimalik ja selle kohta ei anna mingit teavet kaebaja või vastustaja esitatud fotod. Kaebajat huvitavad sadeveekanalisatsiooni ja tuletõrjeveehüdrantide asukohad on määratud kindlaks Põhjakeskuse detailplaneeringus ning kaebaja sai asjakohase teabe juba ehitusloa nr 2733 üle peetvas vaidluses. Kaebaja väited seotult joogiveetorustiku ja olmekanalisatsiooniga, milles ta väidab, et puuduvad igasugused andmed Risti tn 1 kinnistu vee- ja olmekanalisatsiooni liitumispunktide asukohtade ja muude parameetrite kohta, ei puuduta samuti käesolevat kasutusluba, kuna kaebaja märgib ka ise, et Risti tn 1 kinnistu liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga toimub muus kohas. Kuivõrd kasutusluba saab halduskohtus vaidlustada vaid subjektiivsete, mitte avalike õiguste kaitseks, siis ei piisa kaebuse rahuldamiseks ainuüksi haldusakti võimalikust objektiivsest õigusvastasusest, kui selline õigusvastasus kaebaja õigustele mõju ei avalda. Ka teise haldusasja materjalid (vt Tallinna HK otsus nr 3-13-385) kinnitavad, et kaebaja oli märkinud ära vaegtööde esinemise ja toetunud valla 10.07.2014 kirjas nr 7-2.9/2179 kolmandale isikule vaegtööde tegemise nimekirjale koos ettepanekuga anda Suve ja Risti tänavate korrastatud kinnistud vallale üle hiljemalt 21.09.2014 (II tl 128), ent kohtule ei nähtu, et ka seal nimetatud vaegtööd seonduksid käesoleva loaga. Asjaolu, kas kaebajat huvitaval tänaval ja väljaehitatud teel 21 puuduvad projektijärgsed äärekivid, ei ole aga vaegtööde nimetamisel siinkohal kuidagi asjakohane. Et keskuse parklas puuduksid vajalikud äärekivid, selle kohta kaebaja mingeid tõendeid ei esitanud ja nagu fotodelt nähtus, on need siseteede ja parkla ääres olemas. Isegi juhul, kui neist võiks olla mõni katkine, oleks ka see ajutine nähe, mis kindlasti ei takista parkla ohutut kasutamist ja parklast ei liiguks seetõttu veel ka sadevesi ülesse poole ehk Kagu tänava teemaale, sealt aga üle Kagu tänava kaebaja kinnistule. Parklaga seotult saab veel märkida, et seal on haljasalad, kui seal ääres oleks uputus ja liigvesi, siis peaksid olema äärekivid kahjustatud ja fotodelt nähtav; kui aga ka need on samuti ääristatud, siis takistavad need samuti sadevee liikumist üle Kagu tänava. Nagu nähtus, tunnistas kaebaja sadeveekraavist tulenevalt subjektiivsete õiguste rikkumise puudumist, sest sadeveekraav asub muus asukohas, seega on ta sisuliselt tunnistanud kaebeõiguse puudumist. Ka kohus ei tuvastanud kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust. Kui puudub subjektiivsete õiguste rikkumise võimalus, siis ei ole oluline tuvastada menetluslike või haldusakti vormiliste puuduste esinemine. Kaebaja kaebuse menetlemist ei õigusta asjaolu, et kaebaja ajas segamini kasutusload ja nende objektid või kaebaja etteheide, et teises kohtuasjas jäid need küsimused tema meelest käsitluseta. 86. Seotult kaebaja poolt kohtule esitatud muude väidetega märgib kohus järgmist. Riigikontrolli auditist tehtud järeldustega ja viidetega vaegtöödele märgib kohus lisaks, et kaebajast võib aru saada nii, et teda ajendas eeltoodud seisukohti esitama hoopiski Riigikontrolli audit, mille andmetest kaebaja arvates saab kohus lähtuda, kui lahendab kasutusloa küsimuse õiguspärasust. Kohus märgitud lähenemisega ei nõustu. Auditist ( tlk 216240 V
7. kd)ei nähtu seost kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega, see ei olegi auditi ülesanne ega eesmärk. Auditi andmetega ei ole võimalik tuvastada isiku subjektiivsete õiguste rikkumist, kuna subjektiivsete õiguste rikkumise kontrolliga tegeleb kohus ja teeb seda läbi kohtus toimuva menetluse. Kaebaja imestus, et miks kohus ei saa lähtuda auditi andmetest, jääb kohtule selliselt arusaamatuks, seda enam, et kaebajal on esindajaks õigusteadmistega isik. Probleem on selgelt otsitud ning auditi andmetega ja seejärel kohtule saadetud fotodega ei saa kinnitada, et kaebaja õiguste rikkumine toimus ja on tuvastatud juba ka keskuse rajamine oluliste kaebaja õigusi puudutavate minetustega. Kohus ei tagastanud kaebaja esitatud fotosid, kuivõrd need ilmestavad kaebaja enda suhtumist vaidlusküsimusse. Audit nimetab tõepoolest ära nt kaubanduskeskuse ekspertiisi hilise teostamise, kuid nagu selgub ka auditist, on ehitise ekspertiis tehtud, see ei puudu, nagu väidab kaebaja ning küsimused võiksid seonduda pigem avaliku huviga. Nagu võib mõista, soovib kaebaja viidata ka sellele, et pole teada, missuguses ehitamise faasis likvideeriti valla poolt esile toodud puudused, ent ka see tähendab vaid küsimust sellest, et ehitamist võidi alustada puudustega ent parandatud projekt on olemas, mistõttu ei saa tekkida probleemi, justkui oleks valminud ehitis, mida ei saanud kasutusele võtta, st ka avaliku huviga seonduvat probleemi tegelikult ei esine. Kaebaja subjektiivsete õigustega see ei seondu, sest audit ei kahtle selles, et kokkuvõtteks ehitati projekti kohaselt. Kaebaja on aga auditit ise käsitlenud vääralt. Vaegtöid nimetab kaebaja seotult Risti, Suve, Kagu ja Retke tänavaga ( tlk 179 IV kd), ent ka siit ei saa kohus teha järeldust, et kaubanduskeskuse kasutusloa nr 3760 sadeveekanalisatsiooniga seotult on midagi vääriti ja et kaebaja subjektiivseid õigusi puutuvalt oleks vaegtööd käesolevasse asjasse kuidagi puutuvad. Vaegtööde olemasolule viitas kohus lahendis haldusasjas nr 3-13-385. Vaegtöödele viitab kaebaja käesolevalt aga seotult avaliku huvi kaitse vajadusega, mis ei ole asjakohane, kuna ükski vaegtöö ei puuduta sadeveeküsimust seotult kaebaja õigustega ja kraavi asukohaga. Risti 1 PRKT OÜ on Tallinna Halduskohtule esitanud juba kaebuse seotult kasutusloa vastuoluga Põhjakeskuse DP-le, milles kaebaja selgelt leiab, et kuna kolmandal isikul oli kohustus välja ehitada ka Risti tn 1 kinnistule viivad juurdepääsuteed ja ta seda ei ole teinud siis on kasutusluba õigusvastane. Tallinna Halduskohus jättis oma 02.09.2015 otsusega 22 rahuldamata kaebuse põhinõude Rapla Vallavalitsuse 21.01.2013 korralduse nr 2-1.1/17 ja selle alusel väljastatud kasutusloa nr 3792 tühistamiseks. Vaidlus märgitud haldusasjas kulgeb apellatsioonis selle üle, kas kohus on õigesti või vääralt leidnud, et Põhjakeskuse DP-s pandi kolmandale isikule kohustus välja ehitada lisaks tänavatele kõik DP-s märgitud juurdepääsuteed. Kuna kaebaja seostab Koguduse kinnistule juurdepääsu asukohana Kirikumaa maaüksust ning juurdepääs planeeringu alusel moodustatud Risti tn 1 kinnistule (katastritunnus 66904:001:0194, 100 % ärimaa) oli ette nähtud kinnistu kirdepiiri idapoolse otsa lähedalt Kirikumaa maaüksuselt, siis on juba sellega tõendatud, et kaubanduskeskuse käesolevalt vaidluse all oleva loaga seotud rajatised sinna kinnistuni ei ulatu ehk selles mõttes ei saa käesolev luba tuua kaasa kaebaja kinnistule mõjutusi ega rikkuda kaebaja õigusi. Põhjakeskuse DP eesmärgiks on kaubanduskeskuse rajamiseks vajalike tingimuste seadmine ja selleks krundipiiride muutmine, ehitustingimuste määramine, juurdepääsuteede lahendamine, parkimise ja liikluse organiseerimine ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine, see hõlmab kaebajale kuuluva kinnistuga piirnevat ala, v.a Tallinn-Rapla-Türi mnt poolset ala, ning näeb ette juurdepääsuteede rajamise Risti tn 1 kinnistule selle kinnistu samast küljest, sh kohast, kust nägi kinnistule juurdepääsu ette 2008. a kehtestatud DP ning loodekülje läänepoolsest otsast. Käesolevalt vaidluse alla olevat kasutusluba Kagu tänavalt puutuvalt see ei käsitle. Planeeringu seletuskirja kohaselt on arvestatud 2008.a DP-s kavandatud tehnovõrkude asukohtadega veevarustuse, kanalisatsiooni ja sajuvee, sooja- ja gaasivarustuse ning telekommunikatsioonivarustuse osas (seletuskirja p-d 2.9.1 ja 2.9.2, 2.9.4 ja 2.9.5). Kuigi kaebaja väitis, et Põhjakeskuse DP nägi ette lahenduse, mille kohaselt Kagu tänava ääres kaebaja kinnistu juures puuduvad kõnniteed, nähtub selgelt, et käesolev kasutusluba ei käsitle kohta, mis on seotud eelmärgitud kõnniteedega ja mis võiks seonduda üldse kaebaja kinnistuga, sest kaebaja osundas taas nende puudumisele teises asukohas ehk mis on seotud kaubanduskeskuse kasutusloaga nr 3792 ja korraldusega nr 199. Selliselt ei ole käesolevalt asjakohane, kas kõnniteede puudumine mõjutab otseselt Risti tn 1 kinnistule ehitatava ärihoonestuse külastatavust ja kaebaja tegevust tema kinnistul ja kas see omakorda mõjutab selliselt kaebaja kinnistu kasutamise võimalikkust või paneb talle lisakohustusi ehitamisel. Kaebaja on esitanud otsitud väiteid, kui selgus tema enda eksimus väljastatud kasutusloa objektides. Kaebaja on seejärel nimetanud kasutusloa õigusvastasuse alusena asjaolu, et kui ehitusload tulnuks väljastada kindlas ajalises järjekorras, siis tulnuks seda järgida ka kasutuslubade andmisel, sest DP-s on märgitud ühe-etapilisuse nõue. Kohtule nähtub, et kaebaja on DP-st nn ühe-etapilisuse nõuet mõistnud valesti ja ka ilmselt teema ehituslubade järjestusest on ekslik, sest nagu nähtub kaebaja enda ettepanekutest, mille ta kohtule saatis koos valla vastustega (tlk 195-202 V kd), siis oli kaebajal ilmselt küll soov, et hakatakse ehitama nii, et antakse 1 ehitusluba ja seejärel sellele kasutusluba, siis taas järgmine ehitusluba ja sellele järgneb kasutusloa andmine, ent niisugusele lähenemisele vald DP-s nõusolekut ei ole andnud. Kui väljastatakse mitu ehitusluba enam-vähem ühel ja samal ajal, siis on see planeerimispraktikas tavapärane ja otstarbekas, kohus otstarbekuse küsimustesse ei sekku, ent nähtub, et kui järgiti tavapärast praktikat, siis ehituslubade väljastamine ühel ja samal ajal ei saakski rikkuda kellegi õigusi. Ühes etapis lubati välja ehitada Kaubanduskeskus ja seda teenindavad rajatised. Kaebaja on oma ettepanekutes vastuoluline ja ehkki ta arvab, et ühe-etapilisus seati sisse tema huvidest lähtuvalt, on selgelt arusaadav, et see pigem on seatud avalikest huvidest lähtuvalt. Kohtule jääb arusaamatuks, et kui kaebaja toetub DP-le ja peab seda õiguspäraseks, miks ta on sellisel juhul esitanud 26.09.2011.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavolikogu otsuse nr 80 „Detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks (haldusasi nr 3-11-2305) ja seejärel apellatsioonkaebuse kohtu otsusele. Kohus nõustub menetlusosalistega, et DP-s määratakse arendamisvõimalused, see ei ole ehitusprojekt ega ka tehnovõrkude väljaehitamiseks vajalik projekt ning selles puudub piisav täpsus. Kui ehitamise kestel on vajadus arendusalal mingi 23 objekti lahendamise huvides leida paindlikke ja kiiremaid väljundeid, siis on võimalik ehituslubade nn üheaegsel andmisel rajada nt kiirelt juurdepääsuteid ja samal ajal rajada ehitise muid osasid, selles ei ole mingit vastuolu planeerimis-ja ehitusnormidega ega DP-ga. Kuna ehituslubade väljastamise järjestus ei takista ehitamist kindlas ajalises järjekorras, siis jääb kaebaja pretensioon arusaamatuks, ent nagu võib mõista, siis põhimõttelisele küsimusele, kas kehtiva DP seletuskirjas on sätestatud selline järjekord ja kas see on haldusorganile ehitusloa ja sellele järgneva kasutusloa andmisel siduv, annab vastuse kohtuotsus haldusasjas nr 3-13-385. Käesolevalt märgib kohus, et kui lähtuda printsiibist, et lubade väljastamisel nn ühe-etapilisuse nõude korral on distsiplineeriv iseloom ning järgides seda printsiipi et vastustaja ei oleks jäänud hätta ka vaegtööde kõrvaldamise küsimustes, siis puudutaks see selgelt ikkagi avalikku huvi, mitte aga kaebaja subjektiivseid õigusi. Väljastada võib ka mitu kasutusluba; ehituslubade realiseerimine ja nende tegelik väljastamine on erinevad tegevused. Tähtsust omab see, kas objekt on valminud ning kas teda on võimalik kaubanduskeskuse infrastruktuurist tulenevalt kasutada selliselt, et see kellegi õigusi ei riku. Nagu eelnevast selgus, siis kaubanduskeskuse käesolev luba ja objektide kasutamine kaebaja õigusi ei riku ja kaebaja selle objektidega liituda ei soovi ehk kaebaja ettevõtlus takistatud ei ole. Kaebaja enda taotletud load saab lahendada iseseisvalt ning mingit ohtu rajatud ehitistest ei nähtu. Juurdepääsutee rajamine/väljaehitamine on selgelt seotud taristuga, mis on teise kasutusloa (nr 3792) küsimuseks.

§ 33

lg 5 sätestab, et kasutusluba väljastatakse valminud ehitisele kui tervikule, kuid seda võib väljastada ka ehitise osale, kui seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Kolmandale isikule väljastatud kasutusloa tühistamine käesolevas menetluses ei aitaks vähimalgi määral kaebaja väidetud subjektiivsete õiguste rikkumist kõrvaldada ega mistahes kaebaja õigusi tagada. Kuigi kaebaja on toonud esile mitmeid seisukohti, kuidas tuleks mõista Rappeli Keskuse DP-d ja et tema sooviks oli, et ehituslubasid või siis kasutuslubasid ei väljastataks enne, kui taristu on rajatud, siis nähtub, et selline soov teenib ennekõike avalikku huvi ning kohus ei näe põhjust, miks ei oleks pidanud vald sellise sooviga arvestama. Kohtule ei nähtu ka seda, et kolmas isik ei oleks sellisest tingimusest tulenevalt saanud alustada enda DP elluviimist ja et tal tulnuks objektide valmimisel oodata seejärel ajani, mil kaebaja esitab enda projektid ja taotlused või asub neid realiseerima. Nn konkurentsi tingimustes tähendaks see, et kolmas isik võiks oma objektid rajada, ent kaebaja võiks jätta enda taotlused esitamata ja kolmas isik ei saakski hooneid kasutada. Seadusega sellise tingimuse seadmine ei oleks lubatav ning see seiskaks õigusliku aluseta teise isiku planeeringu elluviimise, kui kaebajal oli soov tekitada eelmärgitud olukord. Sellise sooviga mittearvestamine kaebaja seadusega tagatud õiguste rikkumist ei tähendaks. Kohtule ei ole selgelt äratuntav, miks kaebaja oli soovinud etapilisuse kehtestamist ja kuidas see tagaks tema õiguste kaitse, ent seotult DP-sse ettepanekute tegemisega võib mõista, et DP tagab mitmeid alternatiivseid lahendusi seotult juurdepääsuõigusega. DP-ga ei saa ära võtta kaebaja õigust nõuda enda kinnistule juurdepääsu ning DP-ga ei saa seda ka anda. Kohus ei korda siinkohal vastustaja asjakohaseid selgitusi ning märgib, et nii selgitused kui ka viited vastavale kohtupraktikale on asjakohaselt esitatud vastustaja 30.05.16.a vastuse p-des

1. Kaebajal on igal ajal võimalik kasutada tsiviilõiguslikke kaitsevahendeid ja nõuda juurdepääsu(õigust) enda kinnistule. Kaebaja oli sj soovinud nii enda kui ka kolmanda isiku DP puhul juurdepääsu tagamist rajatava Risti tänava kaudu, seda soovi DP-dega ei muudetud ja need ühitati ning ükski kasutusluba ei muuda seda olukorda. Kaebaja oli soetanud kinnistu, mis piirneb kolmest küljest eraisikute maaga ning vaid Tallinna mnt ääres ehk neljandast küljest avalikult kasutatava teega, see olukord ei ole muutunud ja seda ei saa muuta DP-dega või keskuse kasutusloaga ehk kaebaja ei saa väita, et tema olukord on halvenenud võrreldes kinnistu soetamise tingimustega. Nagu võib mõista, ei ole saanud kaebaja juurdepääsu planeerida Tallinna mnt ääres liikluse korraldamise võimatuse tõttu, seega ei saaks kõnelda ka sellest, et kaebaja või Rappeli Keskuse DP oleksid valed, kui sellist kaebaja soovi ei kajasta juurdepääsu asukohana, mida ta ei ole objektiivsetel põhjustel kaebaja ka ise esitanud. See aga ei tähenda, 24 et kolmanda isiku DP annab talle mingid eelised, kui selle nõuetest tulenevalt kasutuslubade väljastamise tegelik järjekord muutus. Kasutusloa DP kohasel järjestusel väljastamine ei muudaks fakti, et kaubanduskeskuse käivitamiseks piisas Risti tn väljaehitamisest ulatuses, mil see tagab liikumise kaubanduskeskusesse ehk nn ühe-etapilisuse nõue. Kohtule ei nähtu, et DP tervikuna ühel ajal tuleks realiseerida ehk et nn ühe-etapilisus tähendaks seda. Paraku jääb Risti tänava ja kaebaja kinnistu vahele kahe eraisiku maaomand, mis vallale ei kuulu ja mida ilmselt teised isikud ehk kaebaja konkurendid tõepoolest niipea vallale üle ei anna, ehkki selline lootus esines. Kaebaja aga ei saanud siiski loota, et DP -st tulenevalt hakatakse ehitama Risti tänavalt mahasõitu tema kinnistuni, so läbi teiste isikute maaomandi. Infrastruktuuridega liitumise osas sellist probleemi ei teki, vähemalt mitte käesoleva kasutusloa saanud infrastruktuuridega liitumise küsimuses ning kaebaja ettepaneku p 3 puudutab vajadusel sundvalduse seadmise nõuet ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga, mitte tänavatega. Kuigi kompromisslahenduste otsimisel oli läbi arutatud ka võimalus, kas lisaks tsiviilõiguslikule juurdepääsuõigusele (AÕS § 156) saab kaebaja temal tekkinud juurdepääsu ehitamisega soovitud kohas tekkinud probleemi käsitleda ka läbi avalik-õigusliku vaidluse ja sellist võimalust kaaluti lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu määrusest tulenevast aspektist lähtuvalt (vaidluses ehitusloa õiguspärasuse üle haldusasjas nr 3-12-213 määrus 11.07.2012 p 18), on käesolevalt selgunud, et juurdepääsu puudumist ette heites saab kaebaja puhul kõnelda siiski sellest, et selle välja ehitamata jätmine ei tähenda kolmanda isiku tegevusetust, kuna talle sellist kohustust DP ega muu haldusakt ei pane. Kaebaja kinnistuni mahasõidu rajamisel tuleks kolmandal isikul ehitada see enda maale ja kaebaja peaks ikkagi taotlema juurdepääsuõigust, kui vald seda maad ei soovi või ei suuda osta. Risti põik tänava rajamine seda olukorda ei muudaks, kuna kaebajast ei ole äratuntav, kuidas see tänav seonduks Rappeli Keskuse teenindamiseks vajalike tänavatega, mis tuleks ilmtingimata üle anda ja kus asuks selliselt mahasõidu rajamiseks vajalik koht, ent sõltumata eelmärgitust ei nähtu, et DP –d saaks kohustada realiseerima tervikuna üheaegselt, sellist kohustust arendajale seadusest ei tulene. Kaebaja pidi vältimatult arvestama ka oma ettepanekuid tehes, et detailplaneeringujärgse teedevõrgu väljaehitamise ja Rapla vallale üleandmine võib lükkuda ka DP kohaselt tulevikku. Kaebaja oli kaebust esitades veendunud või vähemalt esitas asjaolud nii, et temale tuleb nn juurdepääs teise isiku poolt rajada ning ka valla esindajad ei suutnud algselt kohtuistungil asjaoludes orienteeruda, mis tekitas segadust ja vallal kulus pikemalt aega, et saada selgust, mismoodi DP-d ja projektid küsimuse lahendasid. DP-de võrdlusest ei nähtu, et juurdepääsu koht neis erineks ja seetõttu võib möönda, et tegevus arendaja arendusalal ei ole siiski takistuseks kaebajal endal juurdepääsu rajada soovitud asukohas ning ka vajalike lubade taotlemine nendes kohtades, kuhu ta soovis mahasõitu ning taotleda vajadusel läbi kohtu servituuti. Kaebaja on esitanud vastava ehitusloa taotluse ja kuigi käesolevalt üle antud tänavate lahendus ei anna temale soodsamat positsiooni, kui see oleks siis, mil eraldi moodustuks transpordimaa Risti tn ääres nii, et see kuuluks tervikuna vallale, ei saa kõnelda sellest, et kasutusloa andmine keskusele oli välistatud DP-st tulenevalt ja on seetõttu DP-ga vastuolus. Nagu kohus märkis, jättis DP kohtu arvates selgelt alternatiivsed võimalused ning teedevõrgu senisest erineva ajaga väljaehitamine on DP kohaselt siiski võimalik. Seda võimaldab asjaolu, et DP realiseerimine kogu plaanitud ulatuses ei pruugi õnnestuda ning seadus ei võimalda DP enda realiseerimise ajale kindlaid tähtaegu seada, kuid seadus võimaldab DP-d realiseerida osaliselt, kui kasutusele võtavad objektid seda võimaldavad. Kaebaja sai vaid loota soodsama positsiooni tekkimist varem ja kui see ei realiseerunud, siis ei saa väita, et kaubanduskeskus ja selle huvides rajatud trassid DP mõtte kohaselt ei realiseeru. Ajaliselt lubade väljaandmise järjestus on selles kontekstis formaalne rikkumine, mis kaebaja subjektiivseid õigusi iseseisvalt ei riku, kui kasutuslubadest muid negatiivseid tagajärgi ei saabu. Käesoleva kasutusloa puhul neid ei saabu ja kui kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine kasutusloaga on välistatud, ei pea kohus võimalikuks kasutusluba tühistada. Nagu kokkuvõttes võib aru saada kaebajast, on ta tegelikult enda õiguste 25 rikkumist seostanud pigem vastustaja tegevusetusega, seega oleks kaebaja kõige efektiivsem õiguskaitsevahend hoopiski asjakohase kohustamisnõude esitamine, kui ta leiab, et tal tõepoolest õigus vallalt nõuda kolmandale isikule kuuluva transpordimaa sundvõõrandamist või valla omandisse ülevõtmist. Nagu kohus märkis, ei olnud kaebaja ise sellist ettepanekut siiski teinud vaid ettepanek puudutas tehnovõrke. Kasutusloa andmisega ei ole kadunud võimalus Risti tänava teemaad üle anda või võtta nii, et kaebajal tuleb ehitamise osas saavutada kokkulepe vaid vallaga. Iseenesest ei nähtunud seetõttu kohtule, et DP-des pole ära märgitud planeerimislikus mõttes võimalik ja vajalik juurdepääsu koht ( mahasõidu/pealesõidu koht) ja et planeering annab alternatiivseid võimalusi. Neid nõudeid ei takista esitamast kaubanduskeskuse ja selle rajatiste kasutusluba ja selleks ei ole vajadust tühistada kaubanduskeskuse kasutusluba, mis pikaajaliselt toimiva kompleksi tegevuse lõpetaks, samas kaebajale ühtegi eelist andmata. Selline tegevus oleks selgelt ebaproportsionaalne ega viiks ühegi mõistliku tulemuseni. Ka teises haldusasjas on kohus jätnud kasutusloa tühistamata ning see on kehtiv. Siiski märgib kohus kaebajale vastuseks, et uurides kaebaja esitatud ettepanekuid seotult DPga 21.07.11.a. (ettepanek tlk 221 V kd ) nähtub, et vald märkis sellele vastuseks 02.
2. 2011.a, et DP ei muuda juurdepääsu Risti tn 1 kinnistule, mis asub väljaspool planeeringuala. Kaebaja ei saanud sellest järeldada, et teistele isikutele kuuluv kinnistu on võimalik võtta avalikku kasutusse ilma nende tahteavalduseta. Kaebaja küll soovis, et tagatud oleks avalike tänavate kasutamine (Risti 1 kinnistule ligipääs tänavalt), ent kaebaja ettepanek oli esitatud nii, et ta soovis teede maade üle andmist enne DP kehtestamist (pos 4-8). Kohtule ei ole arusaadav, mida kaebaja tegelikult soovis või kuidas saanuks nn kaebajat huvitav teemaa tekkida enne, kui need kehtestab DP. Vähemalt Risti tänava rajamiseni ei olnud selles mõttes midagi tasuta Rapla vallale kasutamiseks üle anda (enne DP kehtestamist). Sellist soovi DP kehtestamisega ja seeläbi ka mitte ehitus-ja kasutuslubade andmisega seostada ei saaks. Kaebaja vastav ettepanek on nimetatud p-s 2 01.08.11.a. (tlk 195-197 V kd). Enne kolmanda isiku DP kehtestamist ei saanud anda selliselt ka lube ja rajada tänavaid, mida saaks seostada nn ühe-etapilisuse nõude täitmata jätmise küsimusega või ehitus-ja kasutuslubade järjekorra küsimusega. Kaebaja ettepaneku p 4 (sama toimiku lk 195 pöördel) tegevus-etappide kohta puudutab aga tõepoolest konkreetset DP-d ja märgib soovi, et ärihoonetele ei tohiks kasutusluba anda enne, kui avalikes huvides oleks rajatud esmalt infrastruktuur (tänavad, tehnovõrgud, haljastus ja viimases järjestuses ärihoonestus), mis avalikes huvides on printiibis kõigile ju ka vastuvõetav ning oli seda ka vallale. Vastavalt ongi DP-sse märgitud, et tuleb tagada taristu ja hoonete väljaehitamise järjekorra nii, et enne ehitistele kasutusloa andmist peab olema väljastatud tänavate ja tehnovõrkude kasutusluba, muudmoodi oleks see olnud ebaloogiline (p 4 teine lause). Kasutusloa kaubanduskeskusele andis vald enne Risti tänava vastuvõtmist 40 päeva varem, kuid Risti tänav vastu võtmata ei jäetud. Ehkki kaebaja rõhutas siinkohal ehitamise etapilisuse tähtsust, seostab ta enda õiguste rikkumist ikkagi selgelt Risti tänavalt mahasõidu probleemidega, mis tähendab kohtule, et puudub vahetu põhjuslik seos vaidlusaluse kasutusloaga. Kaubanduskeskuse loast hilisema kasutusloaga kaebaja õiguste rikkumist on kohus haldusasjas nr 3-13-385 tunnistanud ja kohus leidis, et see luba on õigusvastane, ent see jäi kehtima.
3. Kuna kaebaja õiguste rikkumine ei ole võimalik, siis ei ole vajadust tuvastada, kas rikuti menetlusnõudeid või kas esineb haldusakti motiveerimisvigu. Kaebaja on nimetanud, et juba Maanteeameti (MA) tegevusest saab järeldada, et midagi on valesti, ent ka siinkohal märgib kohus, et Maanteeameti kirjast 26.01.12.a ei saa kuidagi järeldada, et käesoleva kasutusloa andmisel ei ole arvestatud MA märkusi ning kohus ei saakski niimoodi järeldada, et seal olevate märkuste tõttu pole hilisem dokumentatsioon nõuetele vastav. Üldsõnalised ja abstraktsed vihjed ei seondu käesolevas vaidluses ühegi selgelt asjassepuutuva projektiga, kuna kaebaja kinnistu ükski kavandatud tehnovõrk ei pea kaebaja 26 enda väidetel ühtima ega sõltu käesolevate rajatiste lahendustest (mis takistaks kaebajal vee-, kanalisatsiooni-, side-, elektri- ja gaasivõrku projekteerida). Ärakuulamisõigusega seotult saab nimetada, et kasutusloa menetlusse ei kaasata kõiki isikuid, kelle kinnistud külgnevad ehitusloa alusel valmiva avalikku kasutusse antava tänavaga või taristuga. Kaebaja kõik seisukohad olid vallale teada, kaebaja ei ole ka kohtumenetluses osundanud ühelegi asjaolule, mis tal jäi esitamata ja mis mõjutanuks asja otsustamist. Kaebaja poolt esitatud poolt-ja vastuargumendid olid vallale teada. Lisaks märgib kohus seoses kaebuse esitaja õigusega olla kaasatud ehitusloa väljastamise menetlusse, on juba Tallinna Ringkonnakohus Rapla vallavalitsuse 02.01.
4. a. korralduse nr 2 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2733 üle peetavas menetluses selgitanud, et „Kuigi kaebajat ei ole väidetavalt ehitusloa väljastamise menetlusse kaasatud, ei nähtu sellest tema õiguste rikkumist. Kaebaja on saanud avaldada oma arvamust ja esitada ettepanekuid detailplaneeringumenetluses“. Kaebaja kinnitas korduvalt, et käesolevalt olid vallale kõik tema seisukohad arvestamiseks teada ja vald saanuks nendega arvestada, et asi toimiks. Kohtule on see usutav arvestades kaebaja osundatud pöördumisi, arvukaid arutelusid ning kaebaja enda projekte, mille kooskõlastamist ta soovis, lisaks hilisemad kohtuvaidlused. Kaebaja enda poolt rajatavate tehnovõrkude projekteerimise põhimõtted tulenevad aga vahetult DP-st või siis pädevate asutuste väljastatud projektidest. Kuivõrd kaebaja oli käesoleva kasutusloa regulatsioonist eksituses, siis võib mõista, et kaebaja ei saagi leida neid vastuseid, mis seal olema ei pea, sellest tulenevalt haldusakti kvaliteeti hinnata kehvaks ei saakski. Asjaolu, et kaebajale ei olnud äratuntav käesoleva vaidluse olemus ning teda eksitas kaubanduskeskusele mitme kasutusloa andmine, ei ole argument, et kaebust rahuldada. Ehitus-ja kasutusloa kehtetuks tunnistamise otsused on kaalutlusotsused, seega peavad esinema mõjuvad põhjused, miks olukorda muuta. Kasutusloa kehtetuks tunnistamine on võimalik nii

§ 38

lg 1 loetletud olukordades kui ka HMS üldregulatsiooni alusel ( Tallinna RK HK otsus nr 3-101352). Kohus nõustub kokkuvõtteks vastustaja ja kolmanda isiku esindajaga, et kaebaja ei suutnud esile tuua, milline võiks olla tema tegelik põhjendatud huvi käesoleva kasutusloa vaidlustamisele, kui kokkuvõtte selgub, et ta siiski oli kõigist DP lahendustest teadlik ning sj ta sai ise omal kinnistul kontrollida, et seal mingit sadevee kraavi ei asu ning nagu selgub, siis selle puudumine vastab tema tegelikele soovidele. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et tõendatud ei ole kaebaja õiguste rikkumist ja kui esinebki väheintensiivne riive, siis ei tooks see kaasa kasutusloa tühistamist. Kokkuvõttes ei esine ka sellist olukorda, et haldusakt ei võimalda menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused. Asjaolu, kas haldusaktis võiks leida kõiki kaalutlusi, ei mõjuta käesolevalt kaebaja õigusi ja huvisid. Käesolevalt vaidluse all olev kasutusluba ei pea andma neid vastuseid, mis seonduvad kaubanduskeskuse teise kasutusloaga (haldusasi nr 3-13-385). Kaebaja kaebus on ka peale suulist kohtuistungit jäänud abstraktsele tasandile. Kohus viitab siinkohal RK HK lahendile nr 3-3-1-29-10 p 23, 24, et kui mõjutused on mittekonkreetsed, puudub kaebajal subjektiivsete õiguste rikkumine. Isegi kui hüpoteetiliselt peaks olukord hiljem muutuma ja ilmneks mõni kahjulik tagajärg, mis mingil prognoosimatul põhjusel tehnilist lahendust ei õigustaks ja ületuksid kehtivad piirnormid, on igal isikul võimalik erinevate avalik-õiguslike vahenditega kahjulike mõjude vältimist asuda tõrjuma või neid probleeme ohjes hoida. Kuivõrd kasutusluba saab halduskohtus vaidlustada subjektiivsete õiguste rikkumise motiivil ja mitte avalike õiguste kaitseks, siis ei piisa kaebuse rahuldamiseks ainuüksi haldusakti võimalikust objektiivsest õigusvastasusest, kui selline õigusvastasus kaebaja õigustele mõju ei avalda. Kaebaja huvi saavutada võimalus esitada kaebuse rahuldamisel muid õiguskaitsevahendeid jäi sisutuks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna vaidlusalune kasutusluba kaebaja õigusi ei riku. 88. Menetluskulude taotlused. 27 HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulude taotlus tuleb jätta rahuldamata (HKMS § 108 lg 1), kuna tema kaebus jääb rahuldamata. Vastustaja on kasutanud advokaadi õigusabi. Kohus leiab, et vastustaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ilmselgelt on selles vaidluses vastustaja käsutuses ja teada kõik asjakohased materjalid ja kaalutlused, mida tuli kohtule esitada ning kohus on vastustaja esindaja taotluses väljatoodust vastupidisel seisukohal. Antud kaebuses ei olnud vastustajal mingit äratuntavat vajadust vahendada kasutusloa asjaolusid, dokumentatsiooni kohtule advokaatide abiga. Vastustajal tuli selgitada üksnes tema enda tehtud otsuse sisu ja faktilisi asjaolusid, eriti kui oli näha, et kaebaja kohut eksitab ja teeb seda jätkuvalt. Vastustaja kasutada oli kogu vajalik dokumentatsioon ja ta esitaski seda kohtusse ise. Kuigi mitu kohtunikku tegid päringuid, olid need samasisulised ja neid korrati seetõttu, et otseseid vastuseid justnimelt vastustaja ei olnud esitanud ajal, kui saanuks menetluse kiiremalt lahendada. Kui vald võttis advokaadi, siis puudus mistahes mõistlik vajadus saata korduvalt ulatuslikke samasisulisi vastuseid, kui kohtunikud olid küsinud ka küsimusi, mida vald püüdis vastamisel mingil põhjusel ignoreerida (nt kehtinud Teeseaduse (§ 2, lg 2 p 1) rakendamise kohta; tee koosseisu kuuluvate liiklemiseks kasutatavate rajatiste olemasolu Risti tn ja kui jäi ebaselgeks, mida vald pidas silmas (Risti tänava) ülevõtmisena või DP-s juurdepääsude tagamisena jms). Need on selgelt omavalitsuse lahendada olevad küsimused ja seda enam, et hiljuti oli vald läbinud kohtuvaidluse DP üle. Kohtule ega menetlusosalistele ei olnud sj vajadust järjepidevalt selgitada servituutide seadmise võimalusi või rõhutada kinnistu heakorda, millel mingit seost kasutusloaga ei olnud. Haldusasjades peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist. Kuigi vastustaja esindaja on viidanud Riigikohtu lahenditele ja nende seisukohtadele, ei ole kohtu arvates käesoleval juhul tegemist viidatud olukordadega. Vastustaja pidi esmalt endas jõudma faktilistes asjaoludes selgusele, kuivõrd asja suulisel läbiarutamisel selgus, et valla esindajad on erinevat meelt või vähemalt asja suulise arutamise ajaks olid esindajad jätnud faktilised olukorrad ennekõike endale selgeks tegemata. Seetõttu ei saa nimetada vaidlust kuidagi ka tavapäraselt õiguslikult keerukamaks, kui faktilist olukorda tuli täpsustada. Kohtule jääb arusaamatuks, kas vald jäi menetlusest eemale, kui kohtus toimus temale oluline protsess, vald pidi kohtu arvates vältimatult koordineerima tegevuse ja pidi vältimatult omama vahetult ülevaadet menetlusest ning jälgima arenguid, vajadusel otsustama kompromisslahenduste üle. Selliselt puudus mõistlik põhjus teha seda vee läbi õigusnõustaja, kellele asjaolude tutvustamiseks kulub kahtlusteta lisaaeg. Kuigi vastustaja kulutusi kandis, siis vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (nt Riigikohtu 21.06.2012 otsuse nr 3-3-1-26-12 p 29 ja seal viidatud varasemad lahendid). Kuigi Rappeli Keskuse OÜ on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 1250 eurot, nähtub, et Rappeli Keskus OÜ on tasunud õigusabi eest teenuse osutajale Subrosa OÜ, kes aga ei ole kohtus viibinud ja ei saanud esindada selliselt Rappeli Keskus OÜ-d (arves nr 003/12/14 rida 2 ja 5 –kohtuistungiks ettevalmistamine, osalemine Tallinna Halduskohtus, vastavalt 3 h ja 6 h). Kolmas isik ei ole selgitanud märgitud firma ees ka kohustuste tekkimist, samal ajal nähtub, et kohtule ei ole esitanud OÜ Subrosa ühtegi vastust (arves read 1,3,4). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste Kohtunik 28 29